TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Henri Täht TALLINNA LINNAMÜÜR REFERAAT Õppeaines: ARHIDEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU Ehitusteaduskond Õpperühm: Kei 33/43 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................ 3 1.Tallinna linnamüür....................................................................................................... 4 1.2 Tornid................................................................................................................... 5 1.2.1 Näited mõningatest tornidest................................................................
Linnamüür Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks.Puitkaitsekäiguga müür koosnes 6070-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija Rein Zobel tunnistab Margareti müüri ja praeguse sä...
LinnaMüür Argo, Martin, Joosep, Tanel Linnamüür Stoltingi torn 1410. aastal mainis Tallinna tornipealike loend kedagi Stoltynkinimelist. Sellest sai torn kunagise hüüdnime Väike Uhke (keskalamsaksa stolt ja saksa Stolz 'uhkus').Stoltingi torn oli Tallinna sadama esimene kaitsetorn ning sellena ilmselt osa Margareti müürist. Hattorpe-tagune torn Hattorpe torni sisse tulid ümmargused toad, akendeks keskaegsed laskepilud," kirjutab selle kohta arhitekt Andri Ksenofontov. "Samas tõmmati torn seestpoolt tühjaks kui kokteilikõrs. 1896. aastal ehitas Rudolfi poeg Erwin, samuti kuulus arhitekt, tornile uue korruse peale neogooti muinasjutustiilis." Bremeni torn Bremeni torn (algselt Bremeri torn, ka Kampferbecki torn) on Tallinna linnamüü...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Caroliine Sagaja 011MT Linnamüür Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2007 SISUKORD · Sissejuhatus ........................................................................................................2 · Linnamüür ...........................................................................................................3 · Linnamüüri ehitised............................................................................................ .4 · Pika jala väravatorn ............................................................................................. .4 · Suur Rannavärav............................................................................................. ...4 · Harju värav ................................................................................................... ..4-5 · Viru värava eesvärav................
Tallinna Laagna Gümnaasium Mai-Brit Mere 10.a klass ,,Tallinna linnamüüri tornid ja väravad" Referaat Juhendaja: õpetaja Natalja Dovgan Tallinn 2011 Sisukord: SISSEJUHATUS........................................................................................3 1. Linnamüür..................................................................................................4 2. Linnamüüri tornid......................................................................................5 2.1 Linnamüüri tornidest ja nende legendid....................................................6 3. Väravad......................................................................................................10 3.2 Väravate ajalood........................................................................................11 Kokkuvõte..................
Nunnatorn Nunnatorn ehitati aastatel 1311-1320 ja seda hakati nimetama algselt Sadultorniks. Torn ehitati Tallinna linnamüüri kaitseks ja see asub Toompeast põhjas merepoolsel küljel. Nunnatorn sai oma nime Tsisterlaste ordu ja Tallinna Püha Miikaeli nunnakloostri järgi. 1422. aastal ehitati Sadultorn põhjalikult ümber ja kaitsetorn kujundati hobuserauakujulise põhiplaaniga torniks, mille läbimõõt oli 9,65m ja kõrgus 24,5m. Nunnatorn sarnaneb ehituselt väga Sadultorniga, väljaspool linnamüüri asus torni esimesel korrusel laoruum, kus hiljem oli ka püssirohukelder ja viljaladu. 19. sajandi lõpul tehti arhitekt Wilhelm Neumanni kavandi järgi Nunnatorni ja Saunatorni vahelisse linnamüüri teravatipuline Nunna värav, mille mõlemal pool olid jalakäijate jaoks eraldi avad. Aastatel 1958- 1960 ehitati torni allossa raudbetoontrepp, mille kaudu pääseb linnamüüri siseküljel asuvale puidust kaitsekäiku. 2007. aa...
Kiek in de kök Kiek in de Kök (alamsaksa keeles 'kiika kööki') asetseb Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäevaKomandandi teest põhja ja Rüütli tänavast lääne poole. Ajalugu Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat, see oli praegusega võrreldes palju väiksem ja selle nime pole teada. Uut torni mainiti esmakordselt 1475. aastal, kuid siis oli selle nimi "uus torn Bolemanni sauna taga". Torni ehitati 1483. aastani ja see oli Tallinna linnamüüri üks võimsamaid torne. Tornil oli algselt kuus korrust, torni kõrgus oli umbes 38 m. Torn on sõõrja põhiplaaniga ning selle läbimõõt oli jalamil umbes 17,3 m ja eenduvas ülaosas umbes 18,5 m. Kiek in de Kök on Tallinna linnamüüri kõige kõrgem torn. Torn sai kõvasti kannatada, kui Moskva tsaaririigi väed 1577. aastal Tallinna piirasid, Liivi sõja mälestuseks müüriti tornipaigale suured suurtükikuulid sisse. Torn taastati tõenäoliselt a...
Gustav Adolfi Gümnaasium Hattorpe-tagune torn Karl Reispass 7.B Tallinn 2011 Sisukord 1. Lk 1 Sissejuhatus 2. Lk 2 Kõik Hattorpe-tagusest tornist 3. Lk 3-4 Pildid Tornist 4. Lk 5 Kasutatud allikad Sissejuhatus Linnamüürist - Tallinna linnamüüri tornid ei kuulu maailma kõrgeimate tornide hulka, kuid ometi on need tallinlastele olulisemad, kui kõik viimastel aastakümnetel ehitatud kõrghooned Tallinna kesklinnas. Tornid on üks paljudest, kuid tähtsamatest osadest müüris. Suhteliselt hästi kaitstud Toompead. Linnamüüri oli enamasti vaja vaenlaste eemale tõrjumiseks. Kui linn ei oleks suutnud end kaitsta vaenlase röövretkede eest, siis on väheusutav, et suured kaubalaevad oleksid randunud Tallinna sadamas. Sellega oleks kaasnenud see, et Eestisse ei oleks jõudnud palju erinevaid vürts...
Tallinna vanalinn Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud.Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud ...
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu pu...
Testiküsimused 10.klassile 1. Gootika iseloomulikud tunnused on? Iseloomulikeks tunnusteks on teravkaar,roidvõlv,siir, roosaken, kõrged tornid,vitraaz,basiilika ,ristikheina kujuline kesklöövi müürid on kolmeosalised ning külglöövid on kitsad ning madalad nagu romaani ajastul.Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu mingi hiigellooma skeletti. Esimene suurem ehitis, kus gooti konstruktsiooni põhimõtted rakendati, on Saint-Denis´abtkonna kirik Pariisi lähikonnas, Prantsuse kuningate matusepaik. Selle ehitamist alustati 1132 aastal ning sellest võtsid osa töölised ja meistrid kõigist Prantsusmaa osadest. 2. Milliseid nõudeid arvestati Padise kloostri ehitamisel? Kirikute sisekujunduses nägid reeglid ette äärmist lihtsust. 3. Mille poolest oli eriline Tartu Toomkirik? See oli baasilika,kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga. Keskajal oli see suurim Läänemere ida...
Viru värav ja tornide väljak Koostasid: Kristi ja Jane Tornide väljak e. Näituse väljak Nime sai väljak selle järgi, et sellelt on olnud näha seitse Tallinna linnamüüri torni. Grusbeke tagune torn, Eppingi torn, Plate torn, Köismäe torn, Lippe sadultorn, Nunnadetagune torn, Kuldjala torn, Saunatorn ja Nunnatorn. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ajalugu Keskajal asusid nüüdse Tornide väljaku kohal linnakodanike ürdi ning köögiviljaaiad. 1896. aastal hakati seal korraldama põllumajandusnäitusi ja laatasid 1931. aastani oligi see Eesti Põllumeeste Seltsi näituseplats, seejärel kujundati väljak avalikuks haljasalaks. Väljak on kandnud ka Näituse väljaku ja pärast Teist maailmasõda kuni 1961. aastani Staling...
Keskaegne vanalinn Geithy Tamme, Keity Härm, Sandra Valk, Katariina Udam Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna alllinna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür oli madal ja tagasihoidlik, käsu selle ehitamiseks andis Taani kuninga ema Margarete 13. saj, selle pärast nim seda Margareti müüriks. Järgmistel saj ehitati ja lammutati müüri kõvasti. Viru värav Viru värava eesvärav oli 14. sajandil rajatud Tallinna linnamüüri Viru värava kaitseehitis, millest on säilinud 2 valvetorni. Viru värava ehk Savivärava (saksa k. Lehmporte) esialgne nimi tulenes Viru väljaku kohal asunud suurtest saviaukudes Suur rannavära...
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Eesti pealinna vaatamis väärsused Referaat Koostaja: Svetlana Korneva 14KS1 Vana-Vigala 2014 3. Eesti pealinna vaatamis väärsused Tallinn on Eesti pealinn ja seega on seal palju erinevaid ehitisi ja inimesi. Siin on palju vaatamisväärsusi, millest osasid ma teile tutvustan. Kasutatud allikad http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn#!p_175387 http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn#!p_175052 http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn#!p_17702 http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn#!p_175115 http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn#!p_174325 http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn#!p_174746 4.1 Bastionikäigud Tallinna muldkindlu...
Testiküsimuste vastused: 1. Gootika iseloomulikud tunnused on? Pürgimine kõrgustesse, teravkaar, basiilika, akende teravkaar, vitraazaknad, siir, roosaknad. Kaitsetornidega linnamüürid, kitsad tänavad. (nt Oleviste kirik) 2. Millised nõudeid arvestati Padise kloostri ehitamisel? Padise kloostri ehitiste rajamise alguseks võib pidada 1317. Aastat ja lõpuks 1445.aastat. Tsistertslaste kloostrite arhitektuur oli askeetlik. Kõik koostrid ehitati sama põhiplaani järgi, kuigi mõõtmed varieerusid. Kloostris oli kesksel kohal kloostrikirik. Teised hooned paiknesid nelinurkse sisehoovi ümber. Padise kloostri ehitamisel pidi arvestama maastiku olusid, ehk siis klooster rajati, erinevalt tavapärasusest, kirdest edelasse (mitte idast läände). Padise klooster kuulud tsistertslaste ordule, kellel olid omad nõuded ehituste ja kaunistuste suhtes. Kloostrikirikl ei tohtinud olla torni ega liiga palju kaunistusi. Väikest katuseviilule toetuvat torn...
Tallinn erinevate võimude all Tallinn keskajal Tallinn muistsel ajal Tallinn Rootsi võimu all Tallinn Vene (kuni XIII sajandini) Tallinn Taani võimu all Tallinn Liivi ordu võimu all (1561-1710) Impeeriumi (1219-1345) (1345 – 1561) koosseisus (1710-1918) Sel perioodil tekkis 1219. aastal võttis Taani kuningas ...
Gootika Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstim...
Pärnu linn Autor: Nastja Nerobova Kolme kilomeetri pikkune merre ulatuv kivimuul Pärnu mõni vallikraavi osa Pärnu kesklinn Linnamüüri Punane torn Tallinna värav Soojaveeline Pärnu laht Sanatooriumid Veepark Mitme kilomeetri pikkune puhta peene liivaga rand Kaunid pargid Golfiväljakud Lydia Koidula memoriaalmuuseum Lydia Koidula mälestussammas Endla teater Pärnu kontserdimaja Moodne Kunsti Muuseum Pärnu filmi- ja muusikafestivalid Äitah tähelepanu eest!
Viru värava eesvärav Ma valisin Viru värav eesvärava. Kuna need on säilinud 14. sajandist kuni 21. sajandini ja on Eesti üks suuremaid vaatamisväärsusi. Tallinna linnamüüri Viru värava kaitseehitis, millest on säilinud 2 valvetorni, ning mida ekslikult peetakse 19. sajandil linna laienemisel lõhutud Viru värava jäänusteks. Viru värava ehk Savivärava(tuleb sakasa keelsest sõnast).Tänu kaua säilinud väravate tõttu käib ka seal palju turiste, seda vaatamas.Alati on seal palju piltistamist ja sigimist. Ja see on tore kui see inimestele see meeldib.
Risto Sulu Maarahvas keskaegses Tallinnas: eluolu, osatähtsus ja tegevusalad Eesmärk ja probleemiasetus: Keskaegset Tallinnat puudutavates ajaloolistes ürikutes on küllaltki vähe kirjutatud linna ühest rahvastikuosast eestlastest, ehk tolle aja kontekstis maarahvast. Seda on üsna vähe kajastanud varasemad ajaloolised uurimused samast ajajärgust. Esialgu võib jääda mulje, nagu poleks kirjutamata ajalooga rahvast keskaegses Tallinnas eksisteerinud, kuid uuemad arheoloogilised leiud ning uurimused annavad alust oletuseks, et eestlaste osatähtsus ja isegi osakaal linnaelus oli suurem, kui seni arvatud. Tähtsaim probleem on seotud kindlasti ühe osa eestlastest linnaelanikkonna saksastumisega, sest seda protsessi on raske jälgida ja kindlaks teha. Sellel puhul tuleb abiks nimede lingvistiline analüüs. Kuigi e...
Risto Sulu Läänemere piirkonna arengud viikingiajastust, seosed siinsete aladega ja Tallinna varajane genees Eesmärk ja probleemiasetus: Paljusid ajaloolisi protsesse käsitledes jääb uurijatel kahe silma vahele nende kontekstualiseerimine ja asetamine laiemasse konteksti. Tallinna ja Vana-Liivimaa ajalugu on vaadeldud kui ühte eraldiseisvat osa terves suures raamistikus. Kindlasti oli ja säilis siinsetel aladel oma eripärane arengutee, kuid suuremate ühiskondlike muutuste tõukefaktorid olid üleeuroopalised. Tallinn sõltus alati mingil määral maaisanda käekäigust ja olukorrast, mis kas piiras, või soodustas selle autonoomse linna tegemisi. Olles Hansa Liidu liige, oli Tallinn üks osa suuremast osast, ehk Saksa kultuuriruumist, ja sõltus selle organisatsiooni ning kultuuriruumi arenguteest. Geograafiline eral...
Kontrolltöö. Alesja Zuk, 10B Gootika iseloomulikud tunnused on? Gootika iseloomulikeks tunnusteks on kirikutel teravkaared , roosaken, siir , vertikaalne, kõrged tornid, pürgib kõrgustesse, vitraaz, basiilika, roidvõlv, ristikhein, kesklöövi müürid on kolmeosalised ning külglöövid on madalad ja kitsad nagu romaani ajastul. Näiteks: 1) Reimsi katedraal Prantsusmaal. 2) Sainte Chapelle'i katedraal Prantsusmaal, Pariisis. 3) Notre Dame de Pari...
Niguliste kirik Üldinfo Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Altar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478-1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpead vennaskonna tellimusel mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval. Ehitamine Kirik rajati al...
Niguliste kirik Minu tutvustus on Niguliste kirikust kuna mulle tundub meie oma Eesti ajalugu hetkel väga huvitav. Oli põnev lugeda selle kiriku väga pikka ajalugu. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. Sellest ajast pärit ruudukujulise kooriruumi müürid asuvad praeguse kooriosa all. Sajandi lõpuks lisandusid kirikule kolmelööviline pikihoone, käärkamber koori põhjaküljel ja läänetorni alaosa. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. 1405.–1420. aastani toimunud ehitustööde käigus said kooriruum ja pikihoone tänaseni säilinud ilme. Vana kooriruumi asemele rajati pikihoonega ühelaiune, polügonaalse lõpmiku ja ümbriskäiguga koor. Kiriku seinu ehitati nii kesk- kui ka külglöövides kõrgemaks ning pikihoone sa...
Kelly Olvi AA-15 Viru väravad Viru väravad püstitati linnamüüri idalõigule 14.sajandil (1345-1355). Kaks sajandit hiljem võis Tallinna linnamüüris näha juba kaheksat väravat, mis koosnesid reeglina mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Tänaseks säilinud Viru värava tornid on kunagise kaitseehitise kaks valvetorni. Kahjuks ei ole terviklikult säilinud selle eesväravaid, mis lammutati 1888. aastal seoses hobutrammitee rajamisega Tallinna. Säilinud on vaid eesvärava nurkades paiknenud ümartornid ning bastioni osad, mis rekonstrueeriti mitmes osas: 1980. aasta Olümpiamängudeks ja 2003.aasta Vanalinna päevade ajal. Tänapäeval on Viru väravad üks vanalinna sissekäikudest, mille kaudu pääseb paljude kaupluste ja s...
Tallinn kui gootika linn Gooti stiil oli Euroopas valdav kunstistiil 12. 16. Sajandini. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõu...
Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Keskaegsed Hansalinnad 4.00 Kogunemine Viljandis vabaduse platsil 4.05 Üksteisega tutvumine 4.30 Tutvumine Viljandi Ordulinnusega Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks. Linnusel oli kaks väravat, mõl...
Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis. 1. Pane kronoloogilisse järjekorda: · Sakslased alistavad Saaremaa 5 · Mõõgavendade Ordu asutamine Riias - 2 · Mõõgavendade Ordu hõivab Tallinna -3 · Madisepäeva lahing -4 · Taani kuningas Valdemar II alistab Revala - 6 · Põhja- Eesti läheb taani valdusse - 7 · Luuakse Liivimaa Ordu 1 2. Miks kujunes Eesti kirikuehituses välja mitu erinevat koolkonda? Seda soodustas poliitiline killustatus ning ehitusmaterjal. 3. Täida tabel Piirkond Ehituslik omapära Kirik 1) Lääne-Eesti Oli ühelööviline kirik ja ehituses Ridala kirik. kasutati dolomiiti ning paasi. 2) Saaremaa Kasutati ka dolomiiti ja paasi ja Valjala kirik, Eesti vanim oli ühelööviline kirik. ...
Pärnu linn Ksenija Poltavets 8B Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Tähtsamad tööstusharud on: ● Metallitöötlemine, masina- ja elektroonikatööstus ca 40% käibest (suuremad ettevõtted: Ruukki Products, Scanfil, Efore, Note Eesti) ● Keemia- ja plastitööstus ca 25% käibest, (Henkel Makroflex, Rapala Eesti, Reideni Plaat) ● Tekstiili-rõiva- ja jalatsitööstus ca 17% käibest, (Wendre (Padja-teki vabrik), Protex, Pomarfin) ● Puidu- ja mööblitööstus ca 14% käibest, (Ecobirch, Laesti, Preab) ● Toiduainetetööstus- kalatöötlemise ettevõtted. 2011. on Pärnus kasvanud Skandinaavia tervisetaastajatest–puhkajatest pensionäride arv. Tugevalt arenenud on majutussektor ja spaade võrgustik.2008 seisuga oli linnas 23 hotelli (millest 5 spaahotellid), 13 külalistemaja, 8 hostelit, 5 puhkemaja, 2 motelli, 1 puhkeküla ja mitmeid kodumajutust pakkuvaid ettevõtteid ning arvukalt külaliskortereid. Samal ajal oli linnas ka 43 resto...
Tallinna Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik. See on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kiriku altar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 14781481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on laiusega avatud tiibadega 6,3 m ja kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval. Arhitektuur ja ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskus...
TALLINN MARKUS TOOMSALU TALLINNA ASUKOHT JA TERITOORIUM Tallinn on linn Eesti põhjarannikul Põhja-Eesti pangal, Kopli ja Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ning Harju maakonna halduskeskus. 2011. aastal on Tallinn koos Turuga Euroopa kultuuripealinn. Tallinn hõlmab 156,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. 1. jaanuari 2011. aasta seisuga oli Tallinnas 411 980 registreeritud elanikku TALLINNA LINN Tallinna linnasüdameks on Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast ning all- linnast. Vanalinna ümbritseb keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatised ja mööda kunagist esplanaadi kulgev haljasvöönd. Tallinna vanalinn oma praegustes piirides kujunes välja 1355. aastaks. Tallinna linnaosad Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja K...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Kinnisvara Korrashoid ... Arhitektuur Tallinn November 2013 1 ERINEVAD ARHITEKTUURI STIILID JA NEID ISELOOMUSTAVAD PILDID. 1.1 Mesopotaamia arhitektuur Joonis 1. Istari värav Berliini muuseumis. Istari värav on Babüloni linnamüüri kaheksas värav.Väga iseloomulik mesopotaamia arhitektuurile, suursugune, uhke ja kõrge. Kujutab pühasid loomi. Värav tuletab igale sisenejale meelde, et sisenetakse kuningakotta. 2 1.2 Egiptuse arhitektuur Kõige iseloomulikum Egiptuse arhitektuurile On püramiidid. Neid ehitati suurtest ...
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti Teatri- ja Muusikamuusemit hakati ehitama aastal 1920, valmis sai ta aastaks 1924. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandist, mille jaoks otsiti sobivat kohta, kus seda hoida. Esimene koht, kus pärandit hoiti, oli Kadrioru loss. 1. märtsil 1934 koliti ümber Müürivahe 12 asuvasse majja. Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80. Selle all hoitakse üle 12000 käsikirja, näiteks Rudolf Tobiase, Arvo Pärdi helitööd, Miina Härma koorilaulud ja paljude teiste helitööd. Peeter Süda (1883-1920) elas Saaremaal Kihelkonna vallas. Ta sündis talupoja peres. Tema vanaisa vend oli õpetaja ja koorijuht Peeter Südda. Juba viieaastaselt olevat Peeter proovinud mängida orelil kuulmise järgi kirikulaule. Aastatel 19021911 õppis Pee...
Keskaegsed linnad Kirjandus: A. Pärn. Linnade teke Eestis – mõningaid historiograafilisi aspekte Ühtlasi koostada referaat või essee mõnest keskaegseid linnu puudutavast probleemist. Referaadi teema tuleb eelnevalt õppejõuga kooskõlastada. Tähtaeg 16. aprill, 2014 Keskaegsete linnade uurimislugu Euroopas ja Eestis Esimene näide linnade uurimisloost, tõsi, küll mitte keskaegsete linnade, on Babüloonia kuningas Nabunaid, kes lasi kaevata Sippari linna templi varemetes. (555-536 eKr) Linnaarheoloogia 18. sajandil Antiikaja linnade arheoloogiline kaevamine Pompei teaduslikud kaevamised alates 1748. aastast. Sel sajandil tärkab huvi ka keskaja linnade vastu. On teada isegi näide Skandinaaviast, kus on 1779. aastal kaevatud Skara linna frantsisklaste kloostrit. Suurbritannias roomaaegsete linnade põgusad kaevamised. August Wilhelm Hupel (1737-1819) Kogusid keskaegseid leide ning tegid keskaegsetest objektidest ka jooniseid ning plaane. Kirju...
Roland Bachmann PT-12 ,,Tallinna Gootika." 2012 Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Hoone kannab euroopaliku linnavõimu traditsiooni. - Juba 1248. aastal kinnitas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki linnaõiguse, millele toetudes alustas raekojas tööd hansakaupmeeste seast valitud raad. Selle sammuga astus Tallinn Euroopa õigusruumi. Linnavalitsus töötas raekojas kuni 1970. aastani. Tänaseni munitsipaalomandis olev maja täidab oma ajaloolist funktsiooni linna esindushoonena. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse, oma keskaegse kuju sai ta aastatel 1402-1404. Uurimismaterjalide põhjal võib väita, et magistraadi e. rae kooskäimise kohana oli väike kindlustüüpi ühekorruseline keldriga raekoda oma praegusel asukohal olemas juba 13.sajandi keskel.1322.aastal esmakordselt kinnisvararaamatus mainitud raekoda oli suure koosolekuruumiga (consistorium) ja tolle aja koh...
Vanalinn Kadri Polakes Ltk09 Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid. Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole linnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Keskaega jäävat perioodi 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada Tallinna arengus kuldajaks. Tall...
TALLINNA VANALINN - TOOMPEA Toompea u. 48 m merepinnast kõrgemale kerkiv paeküngas. Rahvuskangelase Kalevi hauaküngas. Kui hiiglane Kalev suri, kandis lesk Linda suuri kivirahne hauale. Põll rebenes viimast kivi kandes, linda nuttis palavaid pisaraid. Sinna rajasid eestlased 11. saj keskpaigas seoses sadama kasutuselevõtuga oma puulinnuse 1219-Taani kuningas Waldemar II vallutas linnuse. Sealtpeale jäi Toompea sajanditeks võõrvõimu algul Taani, siis Saksa Ordu, seejärel Rootsi ja lõpuks vene ametikandjate asupaigaks Elanikkond koosnes valdavlt aadlikest, vaimulikest ja väiksearvulisest käsitööliskonnast Toompea ja all-linn olid nii halduslikult kui õiguslikult kuni 1877. aastani autonoomsed Toompea loss ja Pikk Hermann 1227.- 1238.a oli Toompeal võim Mõõgavendade Ordu käes- lasi ehitada kivist linnuse, nn. Castrum Minuse- väikese linnuse Suureks ...
KUNSTIAJALUGU 13.keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis. LINNUSED JA LINNAKINDLUSTUSED 3 linnuse põhitüüpi: 1. Neemiklinnus müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana. 2. Tornlinnus sobis enamasti väiksemale kaitsemeeskonnale. Soodsaim kaitsesuund oli ülalt alla ja kivist torni võis edukalt kaitsta ka suure hulga vaenlaste vastu. ( näiteks Vao tornlinnus, Kiiu torn) 3. Kastell linnus nelinurkse müüriga piiratud ala. Näiteks mõõgavendade ehitatud linnus Tallinnas, ka Narva, Rakvere, Põltsamaa linnus. 4. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüpi , näiteks võisid torn või kastell linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. · 14. Saj. Sai valitsevaks korrapärane...
Püha Gertrud Ta oli kuningas Pippini vanim tütar. Ta sai aastal 625 abtissiks Nivelles'i kloostris. Ta oli vaga naisterahvas, ent mitte variser. Ei tema keelanud ilmalikele inimestele nende patusevõitu napsirõõmegi. Vastupidi. Kui keskajal keegi Läänemeremail reisi ette võttis ja sõprade- omastega hüvasti jättis, peeti kiiduväärt kombeks mõni napsike "Gertrudi armu" reispassiks ära juua, et pühak austatud saaks ja oma õnnistavat hoolt reisijale näitaks. "Gertrudi armu" joodi ka lepituspidudel. Tal olevat olnud võime rotte ja teisi kahjureid käskida ja juhtida. Sammuti oli kangurite eestkostja. Nüüdseks üsna unustatud naispühak kuulus keskajal katoliiklike "hädasaitajate" hulka. Temalt oodati abi ka taudide ajal. Gertrud Nivelles'ist suri märtsil 659. aastal ning kuulutati peatselt seejärel pühakuks. Tema kultus ei kujunenud üle euroopaliseks, vaid piirdus Põhja- Eu...
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi säilitamisest. P. Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu- ja noodikogu on aluseks 22. märtsil 1924. a tänase Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi loomisele. 22. märtsil 1924.a. reegistreeriti ametlikult Peeter Süda mälestuste jäädvustamise toimkond. Esimeseks muuseumi asukohaks P.Süda koguga oli Kadrioru loss, tolleaegse Tallinna Eesti Muuseumi (tänase Eesti Kunstimuuseumi) ruumid. 1. märtsil 1934 avati muuseum praeguses Müürivahe 12 hoones (ehk algselt Tallinna Konservatooriumi ruumides, Assauwe tornis). Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80. Lisaks on muuseumil sisehoov- Karjase hoov. Astudes muuseumi uksest sisse jäi mulle esimesena silma klaasi taga olev ,,Väike muuseumirott 2007". See on iga-aastane tunnustusauhind,...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Bioloogia TALLINNA PÜHA MIIKAELI KLOOSTER Referaat Tartu 2010 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................... 2 ........................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 3 Kloostri aja- ning ehitusloost ........................................................................................................................................... 4 Kokkuvõte ..........................................................................................................
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Lily Krassovski 10BH KODUKOHT Referaat Juhendaja: Reet Sai Signe Traumann Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1pärnu linna ajalug............................................................................................. 3 1.1. Vana ja uus pärnu ...................................................................................3 ........................................................................................................................ 4 1.2.19. Sajand ja 20. Sajandi algus.................................................................4 2.vaatamisväärsused......................................................................................... 5 ...
Balthasar Russow sündis 1536.aastal Tallinnas, suri aga 1600.aastal. Ta oli Kurla külast pärineva veovoorimehe poeg. Russow õppis Tallinna linnakoolis ja 1559-62 Stetteni akadeemias. Balthasar sai 1563 aastal Tallinna pastoriks, seejärel oli ta Pühavaimu Eesti koguduse abiõpetaja ja aastast 1566 seal pastor. Esimene ja väga oluline kirjandusteos, mis meile Tallinna olusid tutvustab on Balthasar Russowi "Liivimaa kroonika" mis ilmus 1578 aastal ja mida täiendati 1584 aastal. Tema Rostockis ilmunud teos kuulub alamsaksakeelse kirjanduse klassikasse. See kujutab Liivimaa ajalugu 12. sajandist 1583. aastani. Pühavaimu kiriku pastorina oli tema maailmavaade üsna rahvalähedane ja sügavalt luterlik. Kui ta hakkas aga kõnelema elust vanas Tallinnas, siis võtab moraalne pahameel tema üle võimust. Näiteks olevat olnud Russowi-aegses Tallinnas lugupeetud kodanike seas oma majapidajannadega kokku elada. See olevat olnud lausa elun...
AJALOO KONTROLLTÖÖKS ROOTSI AEG EESTIS 1. HALDUSJAOTUS 1.1. Eestimaa kubermang 1.1.1. Põhja-Eesti 1.1.1.1. Tallinn 1.1.1.1.1. Läänemaa 1.1.1.1.2. Harjumaa 1.1.1.1.3. Järvamaa 1.1.1.1.4. Virumaa 1.2. Liivimaa kubermang 1.2.1. Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti 1.2.1.1. Riia 1.2.1.1.1. Riia mkn 1.2.1.1.2. Võnnu mkn 1.2.1.1.3. Tartumaa 1.2.1.1.4. Pärnumaa 1.2.1.1.5. Saaremaa 2. MÕISTED 2.1. REDUKTSIOON eramõisate riigistamine, toimus üldiselt Liivimaal (Eestimaal vähem) mõisnik võis oma mõisa elama jääda kui rentnik, mõisa vili riigilenagu ka talupoegade maksud ja ka mõisarent (mõisnik korjas talupoegade makse) 2.2. RAKMETEGU talupoegade kohustus mõisa ees, kus tööd tuli teha oma tööriistade j...
Eesti Teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi kogumisega seotud liikumisest. 1924.a. Teatrikogude aluseks on näitleja Heino Vaksi pärand. 1937.a. loodud Teatrimuuseumi Ühing liitus Muusikamuuseumiga 1941.a. Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Muuseumil on muusika- ja teatriosakond, muusika- ja teatrialane raamatukogu, noodikogu, kunstikogu ja fototeek ning filiaal- eesti lavastaja ja näitleja Andres Särevi (1902-1970) kortermuuseum. Kuuldi ja nähti: Esimene Ellerheina Heino Elleni muusikaauhind anti Neeme Järvele. Viiulimeistri Felix Villaku töötuba, tööriistu ei olnud eriti saada, pidid olema enda valmistatud tööriistad, seal oli näha ka poolikuid viiuleid, ja höövleid. Läksime saali mis on 83 aastat vana, kõrval asub Georg Otsa muusikakool, mis on omakorda ühendatud saaliga, va...
Jaan Kross Jaan Kross (sündis 19. veebruaril 1920) on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Jaan Kross, kes oli Tallinna vanglas istunud juba sakslast ajal, arreteeriti uuesti 1946. ja siberist tagasi pääses ta 1954. aastal. Järgmised viisteist aastat tegutses ta Tallinnas tõlkija, luuletaja ja erudeeritud esseisti- publitsistina, saades kirjanduse uuendajate peamiseks juhiks ja võimulähedaste kriitikute peksupoisiks. Tema 1958. aastal ilmunud esikluulekogu "Söerikastaja" järgi loetakse uue perioodi algust eesti luules, sellele järgnesid eraldi väljaandes satiiriline poeem, kolm luulekogu ja valikkogu. pärast seda on Kross siirdunud jäägitult proosasse. "Söerikastaja" 1958 "Söerikastaja" on luuletuste raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjal...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Minu Kalamaja Koostas: Berta Leibur Klass: 9.a Juhendaja: Inna Grauziniene Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3 1. Kalamaja kui osa Tallinnast ....................................................................................................... 4 2. Tähtsamad paigad ja ehitised Kalamajas .................................................................................... 5 2.1 Tallinna Elektrijaam ............................................................................................................ 5 2.2 Kalarand .....................................................
Keskaeg 1224.a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a. legaadina Liivimaale Modena piiskopi Wilhelmi (Modena Wilhelm), kes pidi tüli lahendama ja selgitama alistatud rahvaste olukorda. Paavsti legaat manitses mitte liialt röövima ja otsustas, et Lõuna-Eesti jääb sak...
10.klassi kontrolltöö KORDAMISKÜSIMUSED I ROMAANI KUNST 1. Romaani basiilika põhiplaan, kiriku osad.-pikihoone,põikihoone,koor,kooriümbriskäik, kabelite pärg, apsiid, löövid, nelitis,krüpt,võidukaar,piilar. 2. Mis laega võis olla kaetud romaani kirik? lameda puulaega, jäet ehitamata lagi, silindervõlviga või ristvõlvidega 3. Mille poolest on ohtlik puitlagi?polnud vastupidav 4. Mis on romaani stiilis ehitiste tüüpilisem tunnus?-ümarkaar, silinder-ja ristvõlv 5. Mille poolest erinevad omavahel kodakirik ja basiilika? Kodakirikul polnud aknaid kesklöövi ülaosas.Uksed asusid mõnikord kiriku läänepoolses osas, aga sageli ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. 6. Nimeta võlvi tüübid, mida kasutati romaani ajal! silinder-ja ristvõlv. 7. Millised on silindervõlvi puudused? See oli raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume. 8. Mis o...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Deivy Jõesaar EESTI MUINSUSKAITSE AJALUGU Referaat Juhendaja: Ingrid Kruusla Nele Rent Pärnu 2009 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 15. 18. sajand..................................................................3 19. 20. sajand..................................................................4 21. sajand........................................................................6 Lõppsõna.........................................................................7 Kasutatud allikad................................................................7 2 Muinasesemete, paikade ja ehitiste jaoks on kaitseks tehtud seadusi juba varasel ajal. Varasem neist 1...
annaabi.ee 
