Seened Seente sarnasus taimedega: · kasvavad ühel kohal ega liigu aktiivselt · seenerakkudel on rakukestad - kitiinist · kasvavad kogu elu Seente sarnasus loomadega: · toituvad valmis orgaanilistest ainetest, mida saavad väliskeskkonnast · rakkudes talletuvad samasugused varuained Kõige kiiremini kasvavad seened soojas, niiskes paigas, kus on rohkesti toitaineid. Hüüf- seeneniit Hulkraksed seened koosnevad seeneniitidest. Harunenud ja omavahel põimunud seeneniitide võrgustik moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. Viljakehad koosnevad tihedasti põimunud seeneniitidest. Neis valmivad paljunemiseks ja levimiseks eosed. Seened levivad eostega. Mitmed seeneliigid vajavad eoste idanemiseks eritingimusi.
Hingamine/Glükoosi lagunemine. Glükoosivarud talletuvad taimedes tärklisena, loomades glükogeenina Glükoosi täielik lagundamine C6H12O6 + 6 O2 = 6 CO2 + 6 H20 eraldub kokku 38 ATP Glükoosi lagunemina koosneb kolmest etapist: glükolüüs, tsitraaditsükkel, hingamisahel Glükolüüs Tsitraaditsükk Hingamis el ahel Glükolü Tsitraaditsü Hingamis üs kkel ahel
Peamine energiaallikas mis talletuvad rasvkoes Pähklid Loob püsiva sisekeskkonna Vesi jaguneb
Paljunemine: 1) suguline kaks vanemorganismi, osalevad sugurakud, uus organism saab alguse viljastatud munarakust. 2) mittesuguline 1) Eoseline näiteks seened, samblikud, sõnajalad 2) Vegetatiivne pooldumine ja pungumine näiteks seened Sarnasus taimedega: 1. puudub aktiivne liikumine 2. vakuoolid 3. rakukest 4. jagunevad piiramatult Sarnasus loomadega: 1. talletuvad varuaineid (glükogeen) 2. toituvad orgaanilisest ainetest heterotroofid loomse toitumis tüübiga 3. rakkudes puudub klorofül ja ei fotosünteesi 4. ühineaine, seeneraku kestades KITIIN (putukate välisskeletis sama) Seente tähtsus: 1. orgaanilise aine lagundajad 2. kääritajad õlle valmistamine 3. kergitajad pagari tööstuses 4. katse objekt 5. ravimite ja vitamiinide valmistamine KÜBARSEENED
pidevat keemiasõda elupaiga ja toidu pärast. Levik ja paljunemine: eostega seene sarnasus taimedega: seente sarnasus loomadega: ● kasvavad ühel kohal ega ● toituvad valmis liigu aktiivselt orgaaniisest ainetest, mida ● seenerakkudel on saavad väliskeskkonnast rakukestad ● rakkudes talletuvad ● kasvavad kogu elu samasugused varuained Valge kärbseseen kübara alt valge tupp Šampinjon pole kunagi kübara alt pole tuppe valge Hallitusseenest kasu Hallitusseenest kahju ● antibiootikumid ● tervisehäired ● juustude valmistamine ● allergia
Bioloogia kordamisküsimused: "Seened, samblikud." lk 54-76 1. Seente sarnasus taimedega : 1) puudub aktiivne liikumisvõime 2) rakkudel on rakukestad 3) rakud sisaldavad vakuoole Seente sarnasus loomadega: 1) seenerakud talletuvad samasugused varuained 2) seened toituvad väliskeskonnast saadavatest valmis orgaanilistest ainetest 2. 3. toitumine väliskeskonnast saadavatest valmis orgaanilistest ainetest, st seened on loomse toitumistüübiga organismid 4. paljunemine peamiselt eostega 5. pärmseente ehitus üherakulised organismid, kujult ümarad või ovaalsed, kuni 10 um suurused 6. pärmseente paljunemine pungumine ja eostega paljunemine 7. seente tähtsus looduses:
Seened ei vaja valgust. Enamik koosneb niitjatest harunevatest seeneniitidest ehk hüüfidest. Moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Sarnasused taimedega: puudub aktiivne liikumisvõime, rakkudel on rakukestad, rakud sisaldavad vakuoole, rakud võivad piiramatult jaguneda. Sarnasus loomadega: rakkudes talletuvad samasugused varuained, toituvad valmis orgaanilisest ainest. Vett ja orgaanilisi aineid omastavad läbi rakukesta. Toituvad jäänustest, neid lagundades. Paljunevad eostega(koosneb ühest rakust, levib õhus, tekivad uued seeneniidid) Ka hallitusseente eosed on õhus ning toiduained hakkavad hallitama. Seeneniidid eritavad ühendeid, imevad lõhustunud ained endasse. Nutthallik moodustab võrgutaolise kirme, mustade täppide ehk eoslatega. Pintselhalliku mütseel
kompleks,membraan,tsütoplasmavõrgustik,mitokonder). Sarnase ehituse, talitluse ja päritoluga rakud moodustavad koe. Elundid, mis täidavad koos ühiseid ül. moodustavad elundkonna. Elundid on org. osad, mis täidavad kindlaid ül. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt 1teise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning kehaõõnsusi katva kihi.Sidekoe eripäraks rakuvaheaine rohkesus.Luu- ja kõhrkude täidavad tugiül. ja neist kujuneb keha toes.Rasvkudeme rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest ja aitab neere paigal hoida.Lihaskoe moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(silelihaskude;vöötlihaskude,südamelihaskoe rakud) Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetundi eest.Nahk-1- 2mm paksune, kaalub 4-5kg, katab 1,5m2 suuruse pinna,välimine kiht nahas marrasnahk,pindmine osa sarvkiht. Küüs koosneb kumerast küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab
ELUNDID Katteelundkond Funktsioon: * nakh katab ja kaitseb organismi *nahaalune rasvkude pehmendab lööke *nahk toodab pigmenti e melaniini, mis kaitseb UV kiirg.eest *UV toimel sünteerib nahk D-vitamiini, mis tug. Luustikku *talitleb hingamiselundkonda *termoregulatsioon Tugi ja liikumiselundkond · kehale toeks · annab kehale kuju · tagab liikumise · lihased aitavad säilitada kehatemperatuuri · lameluudes toimub vereloome · kollases luuüdis talletuvad rasvad, lihastes glükogeen · miimilised lihased võimaldavad väljendada emotsioone vereringeelundkond · tagab pideva ainevahetuse organismis · võimaldab hapniku, toitainete ja hormoonide transtporti · transpordib kudedest ära tekkinud jääkained · ühtlustab kehatemperatuuri hingamiselundkond · kindlustab organismi ja väliskeskkonna vaelise gaasivahetuse · rakuhingamine e dissimilatsiooni käigus sünt. Eluprotsessideks vajalik energia
1.Kirjuta naise või mehe suguelundi osa nimetus Seda mööda liiguvad spermid... seemnejuhad Selles areneb loode...emakas Selles valmivad spermid...munandid Selles valmivad munarakud...munasarjad Selles viljastub munarakk...munajuha 2.Paranda vale sõna lauses õigeks Spermid moodustuvad munajuhades munandites.. Korraga valmib miljoneid sperme, mis talletuvad munasarjades munandimanustes. Küpse munaraku vabanemist munasarjast nimetatakse mensturatsiooniks ovulatsiooniks Mitte viljastunud munarakk eemaldub organismist ovulatsiooni menstruatsioonikäigus. Kõik munarakud moodustuvad Murdeeas looteeas ja elu jooksul neid juurde ei teki. 3.Järjest numbritega loote arenguetapid 2.Rakukobar pesastub emaka limaskestas. 5.Kujuneb loode, kes sarnaneb väliselt inimesega. 1.Viljastunud munarakk hakkab munajuhas jagunema ja tekib rakukobar. 4
vihmaga maapinnale tagasi, või sadestub tolmuna, talletub mullas, tungib kasvavasse rohtu, teravilja ja lõpuks leiab see end inimese organismis, kuhu jääb surmani. Kemikaali koosmõju päikese ja õhuga annab tulemuseks uued ühendid, mis tapavad taimestiku, teevad haigeks loomad ja linnud ja toovad seninägematud haigused ja tüsistused inimestele. Kahjuks ei ilmne haigustunnused kohe või lühikese aja möödudes, vaid talletuvad inimese kehas ja löövad välja alles mitmete aastate möödudes. Pikapeale mõeldes selgub alles tegelik põhjus, et millest see tekkis. Aga näiteks DDT-mürgistuse tunnuste kohta said esimesed teadmised uurijad alles siis, kui nad olid vabatahtlikult seda enda peal katsetanud. Näiteks üks inglise katsetaja valas oma käele DDT atsetoonilahust, täheldas, et tekib raskustunne, valus jäsemetes, lihased on nõrgad ja närvipinge teke. Inimesed on tegutsenud palju mõtlematult
· Ehituslik funktsioon rakumembraani koostises · Varuaine funktsioon loomadel varurasv, taimsed õlid, mesilaskärjed · Ainevahetuslik funktsioon lipiidid lõhustuvad ning moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist. · Kaitsefunktsioon põrutuse kaitse, nahaalune koht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Paljud mürgid talletuvad rasvas. Pruunrasvkude, kus toimub aktiivne rasvhappe on oluline lapsel soojusregulatsiooniks. · Lahusti funktsioon rasvlahustuvad vitamiinid vajavad rasva. · Bioregulatoorne funktsioon hormoon (
Kui Paul Bäumer saab puhkust põlastab ning samas ka kadestab ta inimesi, kes pole sõda näinud. Neil on normaalne elu, mida sõdurid enam kunagi tagasi ei saaks. Tavaelus sõdurid ei funktsioneeri enam õigesti, sõda hävitas nad. Sellele viitab ka ,,Läänerindel muutuseta" eelsõna: ,,See raamat ärgu olgu süüdistus ega ülestunnistus. Ta olgu üksnes katse jutustada ühest põlvkonnast, kelle sõda hävitas isegi siis, kui ta pääses tema granaatide käest." Sõdurite mällu talletuvad kõige õudsemad mälestused ning sündmused. Tavamaailmas tunnevad end üksi, sest keegi ei mõista neid ja nende tundeid. Aastaid oli nende tööks tapmine, mis oli ühtlasi nende esimene elukutse. Nende teadmised elust piirduvad surmaga, ning nii ei jäägi nendest midagi järele. Sõda varjutab selle läbi teinud põlvkonna elu. See põlvkond on ühiskonna jaoks kadunud.
1) Mille poolest on seenerakud taime- ja loomarakkudega sarnased, mille poolest erinevad?-Mõlemad toituvad valmis orgaanilisest ainest, mida saavad väliskeskkonnast. Nende rakkudes talletuvad samasugused varuained. Kuid seened kasvavad ühel kohal ja ei liigu aktiivselt. Seenerakkudel on kitiinist rakukest ja seened kasvavad kogu elu. 4) Kas seened on toitumistüübilt sarnased loomade või taimedega? Põhjenda- Sarnased loomadega, sest nemadki hangivad toitu väliskeskkonnast, ehk toituvad valmis orgaanilisest ainest. 5) Millised kohastumused aitavad seentel edukalt uusi elupaiku hõivata?- Nende seeneniididtik kasvab kiiresti ja korraga vabaneb palju eoseid.
-Pungasoomused langevad maha -Taimed lehtivad ja õitsevad *Uinupungad- pungad mis jäävad püsima, aga ei arene -nad hakkavad arenema, kui osa võsust hävineb. Risoom-võsu, mis meenutab juurt, siseehituselt varre moodi. Tal on taandarenenud soomusekujulised lehed ja pungad Mugul-maa-aluse võstu timpine, tugevasti paisunud varuainetega osa. Mugulal on pungad, silmad. Sibul-muundunud võsu, millel on vars lühenenud ja muundunud sibulakannaks. Sellele kinnituvad lehed, sibulasoomused. Seal talletuvad varuained. - kevadel kasvab maapealne võsu - sibulakannast kasvavad juured - külgpungadest arenevad uued sibulad VARS-keskne taimeorgan, mis seob ühtseks tervikuks kõik taimeosad. -ül ainete edasijuhtimine -sirgub valguse poole( soodustab fotosünteesi) rohtsed varred-pehmed,värvuselt rohelised, kuna kloroplasti rakud seal. - fotosüntees -
Need lihased tõmbuvad kiiresti kokku ja lõtvuvad vastavalt inimese tahtele, väsivad kiiresti. Südamelihaskude- kokkutõmbed toimuvad automaatselt, inimese tahtest olenemata Silelihaskude- paikneb veresoonte ja siseelundite seintes, ühe tuumaga rakud, kokkutõmme ei allu inimese tahtele. 4. Sidekude: seob organismi tervikuks, moodustab toese. Tüübid; Rasvkude: paikneb naha all, siseelundite umber. Kaitseb külma eest, talletuvad varurasvad Luukude: tugiülesanne, kujuneb luustik Kõhrkude: tugiülesanne, osa keha toesest Veri: vedel kude. Tähtis organism toite ja kaitseülesanne 2. Millest luud koosnevad? Luud koosnevad 55% mineraalainetest,(kaltsiumi, fosfori, magneesiumiühendid) mis annavad luudele kõvaduse, 25% orgaanilistest ainetest (valgud, rasvad), mille ülesanne on elastsuse andmine. Samuti koosneb luu rakuvaheainest (vesi) ja luurakkudest. Luud katab pealt
Inimene kui tervik. Kordamine. 9-B 1. Naise suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas, tupp. Mehel on munandid, seemnejuhad, eesnääre, munandikott, suguti. 2. Isassugurakud. Peab olema oma kehatemperatuurist madalam temperatuur. Verega ei tohi kokku puutuda, sest spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valminud sugurakud sugurakud talletuvad munandimanustes. Naissugurakud. Valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk. Munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt edasi munajuhasse, mis omakorda suubuvad emakasse. 3. Viljastumine. Mehe ja naise suguühe. Selle käigus satuvad spermid naise suguteedesse. Oluline on spermide arv. Spermid peavad jõudma munarakuni. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Munarakk ja
" Nende ainukene viis, kuidas sõda mõtetest eemale tõrjuda oli kaarte mängida, ka vaenlase tule all olles. Rindel olles räägiti teineteisele pidevalt nalju, lõbusaid jutte. Nad ei visanud nalja sellepärast, et neil on huumorimeelt, vaid selleks, et seda säilitada, ilma selleta oleksid nad omadega läbi. Iga kuuga muutus nende huumor kehvemaks. Toidupoolist hoiti nagu oma elu. Rindel olles tuli tihti nälga taluda ning kui toitu saadi, siis nauditi igat ampsu. Kuigi sõdurite mällu talletuvad ka mõned eredamad sündmuse, ei ole selles loos siiski heroismi ega seiklusvaimu, vaid ainult sügav reedetuse ja kibestumuse tunne, mis varjutab iga sõja läbi teinud põlvkonna elu. Seda on kurb mõelda. Iga inimene väärib täisväärtusliku elu ilma igasuguse sõja ja hirmuta. Remarque teose ,,Läänerindel muutseta" põhiidee oli näidata, mida sõda võib ühe põlvkonna inimestega teha. Sõda muudab inimeste mõttemaailma ning emotsioone, eelkõige muututakse ükskõikseteks
enamus bakterid bakterid 4. enamus protistidest 5 liiki erinevatest Sinivetikas, tulp, kuusk, Põder, kärbseseen, organismirühmadest tsüanobakter ja korünebakter, koer ja piparmünt. kingloom. 18. Millistesse orgaanilistesse ainetesse talletavad oma glükoosivarud a) taimed, b) loomad? A) Glükoosivarud talletuvad tärklisena (risoomis,mugulas,sibulas, juures) B) glükogeenina (maksas või lihastes) 19. Mis on tsitraaditsükli lõpp-produktid? (2) CO2 ja NADH 20. Millised on hingamisahela lähteained? (2) NADH ja O2 21. Miks vajab organism makroergiliste ühendite energiat? (2) a)organismi biosünteesireaktsioonides b) ainete rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil 22. Mille poolest erineb ADP ATP-st? (2) Kui molekuli koostisse kuulub kaks fosfaatrühma, siis on ADP
Inimese suguelundkond ning areng MEES *Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on MUNANDID(spermide valmimine ja paljunemine; meessuguhormoonide süntees), aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välimised suguelundid on MUNANDIKOTT ja SUGUTI. *Meessuguhormoonide arenemiseks vajalikud tingimused on: 1) kehatemperatuurist madalam temperatuur 2)ei tohi olla kokkupuudet verega. *Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. *Seemnepurske ajal juhitakse spermid edasi mööda paarilisi seemnejuhasid, mis suubuvad kusepõie lähedal kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spremidele seemnepõikese ja eesnäärme nõre. *SPERMA on meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAINE *Naise suguelunditeks on munasarjad(naissugunäärmed suguhormoonide tootmine, munarakkude valmimine), munajuhad, emakas(lihaseline õõneselund, mis on seotud tupe ja munasarjadega) ja tupp.
väikeste kriimustustega. Ristikivi arvates on nii ajahetkel kui ka kohal iga inimese jaoks hoopis teistsugune tähendus ning seetõttu on näiteks veider kasutada väljendit "samal õhtul". Igas inimeses tekitab teatud ajahetk hoopis teistlaadi emotsioone, mõtteid ning tundeid. Näiteks ei saa olla see õhtu Inge jaoks sama õhtu, mis mõnele teisele inimesele, kelle mälestustesse sellest samast hetkest hoopos teised tunded talletuvad. Kuigi Inge veedab terve suve vanaisa kõrval justkui mingis rahumeelses õnneuimas, on hiljem mälestustes sel siiski kibe maik juures. Südametunnistus heidab Ingele vanaisa surma ette. Kogu teost läbib lahkumise, aja täitumise ja surmale valmistumise motiiv. Praosti matused peetakse Palunurmel. Lapsepõlve koju naastes leiab Inge eest hoopis teistsuguse Palunurme, kui see tema mälestustesse jääb. Romaanis on tunda tugevat nostalgia hõngu
Võimaldab muuta valgusenergia keemiliseks energiaks Hapnik on oluline osooni tekkimisel, mis kaitseb UV-kiirguse eest (ka põlemisel) Osoon neelab ultraviolettkiirgust (suur hulk UV-kiirgust tekitab keharakkudes kahjulikke muutusi) ja kaitseb Maa elusolendeid. Atmosfääris olev hapnik pärineb fotosünteesist. Süsihappegaas tekib aeroobse ja anaeroobse lagunemise käigus, glükoosi täielikul lagundamisel. Selle tähtsus Glükoosi varud talletuvad taimedes tärklisena(energiaallikas), taime vartes tselluloos (ehitusaine) ja loomades glükogeenina maksas ja lihastes, kitiin lülijalgsete toeses ja seente rakukestas. Fotosünteesi protsessis kasutatakse ja kulutatakse energiat: Fotosünteesiks on vajalik valgusenergia olemasolu; fotosünteesi käigus muudetakse valgusenergia keemiliseks energiaks.
Seened Seente sarnasus taimedega Seente sarnasus loomadega ·Kasvavad ühel kohal ega liigu ·Toituvad valmis orgaanilisest aktiivselt ainetest, mida saavad ·Seenerakkudel on rakukestad väliskeskkonnast ·Kasvad kogu elu ·Rakkudes talletuvad samasugused varuained Millised on seened ja kust neid leida võib ? Seened kuuluvad omaette seeneriiki, enamik neist on hulkraksed. Toitu saavad nad orgaanilist ainet lagundades või teistelt elusorganismidelt neil kas parasiteerides või nendega sümbioosis elades. Seega toituvad nad valmis orgaanilisest ainest. Erinevalt taimedest puudub seentel klorofüll ja seetõttu pole neile valgus oluline. Kõige kiiremini kasvad seened soojas ja Seente ehitus
Kontrolltöö. Seened ja samblikud 1. Mille poolest sarnanevad seened 2p a) loomadega- toituvad ainetest mida saavad väliskeskkonnast, rakkudes talletuvad samasugused varuained b) taimedega- kasvavad kogu elu, kasvavad ühe koha peal, seenerakkudel on rakukestad 2. Mis on mükoriisa? 1p Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos taime ja seenejuure vahel. 3. Kirjelda seene toitumist. 2p Seeneniidid eritavad ümbritsevasse keskkonda lagundavaid aineid, mis lahutab toidu molekulideks. Need molekulid lahustuvad vees ja imenduvad seenerakkudesse.
Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Kujult ovaalsed munandid on täidetud peenikeste vääniliste seemnetorukestega, milles spermid arenevadki. Kuidas valmivad mehe sugurakud, miks kestab see neil terve elu ? Mehe sugurakud paljunevad ja valmivad munandites. Spermide normaalseks arenguks on vaja madalat temperatuuri ja nad ei tohi verega kokku puutuda .Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Seega kui mehe organism kahjustub mürkidega, on võimalus, et mingi aja möödudes moodustuvad uued, kahjustamata pärilikkusainega spermid. Millised on naise suguelundid? Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Naisel on kuseteed ja suguteed eraldi. Naise alakehas asub emakas, mis on setud tupega ja munajuhade kaudu munasarjadega.
1. Mehe ja naise suguelundite ehitus (tunda ära joonisel) ja suguelundite osadeülesanded- Õpik lk 16-17 Mehe suguelundid: Munandid- moodustuvad meesuguhormoonid, puberteedieas hakkavad seal arenema spermid Munandimanused- talletuvad valminud spermid Seemnejuhad- mööda seda liiguvad seemnepurske ajal seemnemanustest välja spermid kusitisse. Seemnepõikesed ja eesnääre- enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele toodetud nõre ning moodustab sperma Kusiti- juhib sperma välja Naise suguelundid: Emakas- areneb viljastatud munarakust loode Munasarjad- toodavad naise viljakal eluperioodil suguhormoone, kus valmib
Umbes 5,0mmol/L 9.KIRJELDA, KUIDAS TOIMUB KOPSUALVEOOLIDES GAASIVAHETUS. 10.KIRJELDA 3 VÕIMALUST, KUIDAS SAAB ORGANISM GLÜKOOSI. Glükoos saadakse toidussisalduvate süsivesikute seedimisel. Maksas lisa ainena glükogeen. Glükoosi on võimalik sünteesida mittesüsivesikutest. 11.KIRJELDA, KUIDAS TOIMUB VERESUHKRUSISALDUSE REGULATSIOON, KUI GLÜKOOSI ON VERE VÄHE/PALJU. KUI GLÜKOOSI ON VERES VÄHE Veresuhkurt reguleerib glükagoon. Glükoosi tagavarad talletuvad glükogeenina maksa ja skeletilihastesse KUI GLÜKOOSI ON VERES LIIGA PALJU 12.VÕRDLE AEROOBSET JA ANAEROOBSET GLÜKOOSI LAGUNDAMIST (ENERGIAKOGUS, SAADUSED, ETAPID) AEROOBNE ANAEROOBNE ENERGIA KOGUS 38atp 2atp mitokonder ETAPID hingamisahel, tsitraaditsükkel
üksteise kõrval ja mood keha pealispinda ning kehaõõnsusi katva kihi. Epikoest moodust näärmed toodavad organismi jaoks vajalikke ühendeid ( nt seedimiseks olulisi nõresid maos ja sooltes). Kuna epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, kasvavad pindmised vigastused ruttu kinni. Sidekude- seob organismi tervikuks ja moodustab toese. Sidekoe eripära: palju rakuvaheainet. Sidekudet on organismis mitut tüüpi. Rasvkude- naha all ja siseelundite ümber. Rakkudes talletuvad varurasvad, samuti kaitseb rasvkude külma eest, aitab neere paigal hoida. Luukude- täidab tugiülesannet ja sellest kujuneb keha toes. Kõhrkude- täidab tugiülesannet ja see moodustab keha toesest. Veri- on eriline sidekude: see on vedel kude, sest veres on väga palju vedelat rakuvaheainet ja suht vähe rakke. Verel on nii toite kui ka kaitseülesanne. Närvikude- mood pea ja seljaaju. koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. Närvirakud võtavad vastu erutusi
1.Kirjelda mehe suguelundeid ja nende talitust. Mehe suguelundid jagunevad sisemisteks ja välimisteks. Sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välimised on munandikott ja suguti. Munandid on sugunäärmed, kus moodustuvad meessuguhormoonid. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Seemnejuhasid mööda liiguvad seemnepurske ajal manustest välja paiskunud spermid kusitisse. 2.Kirjelda naise suguelundeid ja nende talitust. Naise suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp ning need paiknevad kõhuõõnes. Munasarjad on sugunäärmed, mis toodavad suguhormoone ning kus valmivad ka munarakud. Munajuha mööda liigub munarakk emakasse ning seal toimub ka munaraku viljastamine. Emakas on
seemnetorukestega, milles spermid arenevadki. 1.3 Spermid vajavad arenguks eritingimusi: Selleks, et isasrakud saaksid areneda, on vajalikud kindlad tingimused: 1) vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri 2) spermid on kehale võõrad rakud e. võõrkehad, seetõttu ei tohi nad verega kokku puutuda Spermi arengu tsükkel vältab mehel 70- 85 päeva. Sugurakke moodustub mehe kehas pidevalt. Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. Meessugnäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega nimetatakse spermaks. See väljub organimist suguti läbiva kusiti kaudu. Kuni murdeeani kindlustab kusiti ainult kusepõie tühjenemise. Suguküpsuse saabudes väljub seemnepurskel sperma kusiti kaudu, kuid mitte kunagi uriiniga samal ajal. Ühe seemnepurskega eritub tavaliselt mitusada miljonit spermi. 1) Naistel paikneb enamik suguelundeid keha sees. Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp
paranevad pindmised vigastused kiiresti. Epiteelkoest moodustunud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid (nt seedimiseks olulisi nõresid mao ja soolte sisepinnal) 6. Sidekudedele iseloomulikud tunnused. Erinevad sidekoed, nende ülesanded. Vastus: Seob organi tervikuks ja moodustab toese. Selle koe eripäraks on see, et tal on rohkesti rakuvaheainet. Inimese organismis on seda mitut tüüpi. Rasvkude, luukude, kõhrkude, veri. Rasvkude- seal talletuvad varurasvad, hoiab temperatuuri ja polsterdab mõningaid elundeid. Luukude- täidab tugiülesannet ja sellest kujuneb keha toes ehk luustik. Kõhrkude- täidab tugiülesannet ja see moodustab osa keha toesest. Veri- tal on nii toite- kui ka kaitseülesanne. 7. Lihaskudede tunnused. Erinevate lihaskudede paiknemine ja ülesanded. Vastus: Lihaskoe moodustuvad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud ja tänu sellele koele saab organism liikuda. Inimeses on kolme tüüpi lihaskudet.
bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kui lahustite funktsioonidest. Energeetiline organismidele energiaallikaks; ehituslik aitab vältida jahtumist, annab kehale kuju; varuaineline rasvkoest saavad energiat (talveunes olevad loomad); kaitseline halvad soojusjuhid, kaitseb siseorganeid välismõjutuste eest; bioregulatoorne - ...; ainevahetuslik endogeenne vesi (?); lahustid rasvhappes talletuvad hüdrofoobsed ühendid. 14. Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. (Nt metssiga tahke rasv, vedelad rasvadesinevad taimede ja loomade rakkudes.) 15. Millest koosnevad aminohapped? Aluseliste omadustega aminorühm, happeliste omadustega karboksüülrühm. 16. Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. 17. Millest koosnevad valgud? Valgud koosnevad aminohapetest. 18
Ei jagune- südamelihaskoe rajud ja närvirakud. Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega. Epiteel, side, lihas, närvikude. 1) Epiteelkude- paiknevad tihedalt, näärmed toodavad vajalikke ühendeid. Kiire jagunemisvõimega. - Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri- toidab, kaitseb. 2) Lihaskude- kokkutõmbumisvõimelised rakud. - Silelihaskude- paikneb veresoonte ja õõneselundite seintes. Rakud on ühe tuumaga. Tõmbuvad kokku aeglaselt, võivad jääda kokkutõmbunuks, ei väsi kiiresti. Ei allu inimese tahtele. - Vöötlihaskude- koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest. Palju tuumi.
halbu asju maha vaikida ning tajuda piiri lubatu ja lubamatu vahel. Tõelised tunded peavad vastu ka raskemaile katsumustele, sest nad on päris- saanud alguse millesti pisikesest ja kasvanud suureks mõlema osapoole ühiste pingutuste jõul- armastus sünnib ju pilgust, kasvab suudlusest ja sureb pisarais. Sellegipoolest ei õigusta selle suure ja tõelise tunde reetmist miski, sest südamehaavu teibiga ei paranda ja negatiivsed mälestused talletuvad meie mällu igaveseks. Mina arvan, et armastuses ei ole lubatud kõik vahendid. Tegelikult peaks vist hoopiski ütlema, et tõelises armastuses ei teki küsimust, mis on lubatud ja mis mitte, sest see kõik peaks tulema iseenesest. Siinkohal saan siis jätkata arutlemist teemal, kas ja mis on lubatud võlts-armastuses, sest "päris" armastuse puhul seda küsimust ju ei ole. Kui tunded on võltsid, siis ei saa tekkida ka
arenevad. Selleks, et spermid saaks areneda, on kindlad tingimused. 1. nad vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri, seepärast asuvad nad ka munandikotis. 2. kuna nad on kehale võõrad rakud, siis nad ei tohi verega kokku puutuda. Muidu hakkavad vere kaitserakud sperme hävitama. Sugurakke varustatakse toitainete ja hapnikuga läbi erilise rakkude kihi. Arengu tsükkel kestab 70-85 päeva ja sperme moodustub pidevalt ja nad uuenevad pidevalt. Sugurakud talletuvad munandimanustes. Spermid juhitakse seemnepurske ajal mööda seemnejuhasid kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele seemnepõiekese ja eesnäärme toodetud nõred. Need moodustavad kokku kõik sperma, mis väljub kusiti kaudu. Ühe korraga eraldub mitusada miljonid spermi. Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupp asub kusitisuudme kõrval. Alakehas asuv emakas on lihaseline õõneselund, mis on seotud tupega ning munajuhade kaudu munasarjadega
sugurakke), seemnejuhad(juhivad seemnerakke edasi), eesnääre ja seemnepõiekesed(valmistavad seemne vedelikku), kuseseemnejuha(juhib seemnerakke kehast välja) 2)VÄLISED: munandi kott(kaitseb munandeid), suguti(vajalik kehasiseseks viljastamiseks) 3. Iseloomusta sperme (millised on, kus tekivad, millal, kui palju, kui kaua). Vajavad madalat temp. ja ei tohi verega kokku puutuda, kuna on kehale võõrad rakud. Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valmis sugurakud talletuvad munandimanustes. Ühe seemnepurskega eritub mehel tavaliselt mitusada miljonit spermi. 4. Nimeta naise suguelundid ja nende ülesanded. 1) SISEMISED: munasarjad(tekivad sugurakud ja suguhormoonid), munajuhad(munarakkude edasijuhtimine ja toimub viljastamine), emakas(loote areng), tupp(ühendab emakat väliskekonnaga), häbememokad ja kliitor(ümbritsevad tupeava) 5. Kirjelda munarakku (milline on, kus tekib, millal, kui palju, kui kaua). Munarakud ehk ovotsüüdid tekivad munasarjades
o Kuulmis- o Nägemis- o Maitsmis- ja haistmis- o Kõnelemis- o Liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus Ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu Mälu · ... on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine · Lühiajalises mälus säilib info mõnest minutist paari tunnini. See võib talletada ühel ja samal ajal ligikuadu 7 seostamata fakti, mis seejärel kaovad või talletuvad püsimällu · Unustamine väldib mälu tarbetut ülekoormamist · Erinevad mäluliigid: kuulmis-, nägemis- ja ruumimälu Väikeaju · Kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd · Hoolitseb selle eest, et liigutused oleksid sujuvad ja koordineeritud. · Tänu väikeajule kujunevad liikumisvilumused ja tasakaalutunne Keskaju · Edastab infot suurajust seljaajju · Vastutab lihaste pingesesundi ehk toonuse säilimise eest Vaheaju
c) kaitseb märgumise eest (nt villa vahakiht, lindude päranipunäärmeeritis); d) kaitsevad ülekuumenemise eest ja vähendavad aurumist (nt taimelehti katab paks vahakiht ja päikesekiired peegeldavad tagasi või taimelehtede hüdrofoobne pindkiht kaitseb üleliigse aurumise eest); varuaine - inimese varurasvad rasvikus, suvi- ja talveuinakus olevate loomade varurasvad, taimede seemnetes varuõlid; lahusti: a) rasvkude on füsioloogiliselt väheaktiivne ja temas talletuvad mitmesugused hüdrofoobsed, lagunemisele mittealluvad ainevahetusjäägid (CL ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid). Kiirel dieedil võivad need mürgid korraga vabaneda ja põhjustada organismi tugeva mürgistuse. b) sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine (A,D,E,K), on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks kõikidesse organismi kudedesse (vere lipoproteiinid); Rasvavaese dieedi puhul tekib organismis rasvlahustuvate vitamiinide vaegus
keha mahajahtumine eest; veelindudel kaitseks märgmse eest * Bioregulatoorne: hormoonid reguleerivad ainevahetust * Ainevahetuslik: lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas; omane kõrbelomadele (kaamel) või koile, kes ei joo; toidulipiidid stimuleerivad sapi eritust * Lipiidid kui lahusti: veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse; rasvkoes talletuvad hüdrofoobsed ainevahetusele mittealluvad ühendid; kiire metalli korral vabanevad mürkained organismi 14.Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. 15.Millest koosnevad aminohapped? Aminorühmadest ja karboksüülrühmadest 16.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. R-CH(NH2)-COOH 17.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest 18.Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 1) Primaarstrktuur (insuliin) 2) Sekundaarstruktuur:
materjali kombineerimisel. See on hea, sest järglased pole identsed ja see aitab paremini haigusetekitajatega võidelda (liik säilib). 2.Milleks on vaja neid elundeid, nende asukoht: Munasarjad – seal valmib munarakk Munajuha – seal toimub viljastumine Emakas – seal hakkab arenema loode Tupp – loode saab väljuda Munandid – moodustavad sperme Munandimanused – seal talletuvad spermid Seemnejuha – juhivad sperma mehe organismist välja Eesnääre – toodab seemnevedelikku Seemnepõieke – toodavad nõret, mis vedeldab spermat 3.Kuidas toimub viljastumine inimesel. Kirjeldus. Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte käigus viiakse tuppe umbes 300 miljonit spermatosoidi, mis liiguvad läbi emakakaela munajuhade poole. Enamik spermatosoide hävib, munajuhasse jõuab umbes 300-500 seemnerakku, millest üks
tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides. Nad on kehavõõrad rakud mistõttu nad ei tohi kokku puutuda verega. Kui see juhtub siis hävinevad verega kokkupuutunud sugurakud. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Tsükkel kestab 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanuses. Sealt kui see väljutatakse siis on see sperma. Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Teed on eraldi. Naissugunäärmed on munasarjad ja need asetsevad kahel pool emakat. Need täidavad kahte ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning seal valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. Hormoonide toimel kasvavad naistel rinnad mis on piimanäärmed
tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides. Nad on kehavõõrad rakud mistõttu nad ei tohi kokku puutuda verega. Kui see juhtub siis hävinevad verega kokkupuutunud sugurakud. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Tsükkel kestab 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanuses. Sealt kui see väljutatakse siis on see sperma. Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Teed on eraldi. Naissugunäärmed on munasarjad ja need asetsevad kahel pool emakat. Need täidavad kahte ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning seal valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. Hormoonide toimel kasvavad naistel rinnad mis on piimanäärmed
peenis uriini ja seenevedeliku kehast väljajuhtimine Naine: emakas areneb loode munasarjad paljunevad ja valmivad munarakud, toodavad naissuguhormoone munajuhad toimub viljastumine tupp seemnerakkuude vastuvõtmine ja loote väljutamine 2.Paranda seemnerakku või munarakku iseloomustavas tekstis vead. Seemnerakk- spermid moodustuvad munandites; spermid hakkavad tekkima ja valmima alles murdeeas suguküpsuse saabudes; korraga valmib tuhandeid sperme, küpsed spermid talletuvad munandimanustes; ühe spermi arengutsükkel kestab u.80 päeva; sperme valmib pidevalt alates murdeeast kuni elu lõpuni; ühe seemnepurskega eritub mitusada miljonit spermi; spermid vajavad arenemiseks kehatemperatuurist madalamat temperatuuri; spermid ei tohi kokku puutuda organismi verega, sest vere kaitserakud hävitavad nad; väikseimad ja kiiremad; meelemürgid kahjustavad Munarakk moodustuvad munasarjades; kõik on moodustunud looteeas ning elu jooksul juurde ei teki;
mehaanilise põrutuse eest, keha mahajahtumine eest; veelindudel kaitseks märgmse eest * Bioregulatoorne: hormoonid reguleerivad ainevahetust * Ainevahetuslik: lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas; omane kõrbelomadele (kaamel) või koile, kes ei joo; toidulipiidid stimuleerivad sapi eritust * Lipiidid kui lahusti: veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse; rasvkoes talletuvad hüdrofoobsed ainevahetusele mittealluvad ühendid; kiire metalli korral vabanevad mürkained organismi 14.Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. 15.Millest koosnevad aminohapped? Aminorühmadest ja karboksüülrühmadest 16.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. R-CH(NH2)-COOH 17.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest 18.Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 1) Primaarstrktuur (insuliin) 2) Sekundaarstruktuur:
sünniks. Loote pikkus 40 cm ja kaalub 1600-2000 grammi. Loode on nüüdseks tundlik ka valule. Seedetrakt ja kopsud on peaaegu välja arenenud. Poisslastel laskuvad munandid munandikotti. *IX lunaarkuul on arenenud välja kõik organid ja organsüsteemid ning on valmis üsaväliseks eluks. Pupillid reageerivad valgusele. Laps kaalub 2750-3000 grammi ja on pikk 45 cm. Imemislihased on hästi välja arenenud ja treenitud. Elundkonnad küpsevad äärmiselt kiiresti, samal ajal talletuvad energeetilised varud glükogeeni ja rasva näol. *X lunaarkuul on loote kaaluks umbes 2950-3100 g ja 48cm pikk. Soolestik on täidetud mekooniumiga e. esmasroojaga. Pea laskub alla ja fikseerub väiksesse vaagnasse. Lunaarkuu lõpuks võib kaaluda laps 3400-3600 grammi ja olla pikk 4853 cm. Elundid on täiesti valmis iseseisvalt töötama. Loode teeb kõiki liigutusi, hakkab mäletama ja meelde jätma. Laps näeb und. Loode pissib ja on valmis sünniks.
mehaanilise põrutuse eest, keha mahajahtumine eest; veelindudel kaitseks märgmse eest Bioregulatoorne- hormoonid reguleerivad ainevahetust Ainevahetuslik-lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas; omane kõrbelomadele (kaamel) või koile, kes ei joo; toidulipiidid stimuleerivad sapi eritust Lipiidid kui lahusti-veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse; rasvkoes talletuvad hüdrofoobsed ainevahetusele mittealluvad ühendid; kiire metalli korral vabanevad mürkained organismi 17.Millest koosnevad aminohapped? Aminorühmadest ja karboksüülrühmadest 18.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon (3) R-CH(NH2)-COOH 19.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest 20.Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 1) Primaarstrktuur (insuliin)
8 Ehituslik biomembraanid koosnevad fosfolipiidide kaksikkihist. 9 Varuaine loomadel varuaine rasvikutes, taimedel õlid seemnetes, viljades. 10 Kaitse nahaalune rasvkude on halb soojusjuht ja kaitseb organismi temperatuuri muutuste eest. Siseorganeid ümbritsev rasvakiht kaitseb mehhaaniliste mõjutuste eest. 11 Bioragulatoorne tsüklilised bioaktiivsed lipiidid reguleerivad ainevahetuslikke protsesse. 12 Lahusti teatud hüdrofoobsed ained talletuvad rasvkoes. On lahutiks rasvas lahutuvatele vitamiinidele (K, A, D, E) 13 Ainevahetuslik rasvade oksüdatsioonil vabaneb metapoolne vesi, mida kasutavad kõrbeloomad veetehvitsiidi korral (1kg rasva = 1,1 kg vett). Valgud Valgud on polüdepiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Aminohappejääkide vahel on peptiidsidemed. Peptiidside moodustub kahe aminohappe ühinemisel, ühe karboksüülrühma ja teise aminorühma osalusel. Ühe peptiidsideme tekkel eraldub molekul vett
sündmustest. Episoodilises mälus talletatakse otsekui lõputu episoodide jadana meie elu mitmesuguseid sündmusi kajastav info. Säärane materjal on autobiograafilise iseloomuga. Episoodiline mälu eeldab läbielatavast ,,teadlik olemist" või teadlikuks saamist, oma keskknna ja iseenda tunnetamist. See mäliliik aitab kunsti-ja kirjandusinimestel hankida oma loometööks hädavajalikke kirjaid muljeid. ( 1.) Semantiline mälu Semantilisse mällu talletuvad ,,puhtad" teadmised meid ümbritseva maailma kohta: faktid, teooriad, arvamused, hinnangud jne. Lõviosa semantilise mälu hiigelvarust on kogutud ilma tegevusliku protseduurita. Selle mäluliigi sisuks on universaalse kasutusviisiga teadmised, mis jäävad mällu, ilma et selleks oleks tarvis midagi ,,läbi teha".( 1.) Mälu tüübid: Motoorne mälu Motoorne mälu on mitmesuguste liikumiste ja nende süsteemide meeldejätmine, säititamine, reprodustseerimine. ( 1.) Kujundimälu
Koostavad enamiku meie lihastest. (vt. Pilt 3) · Silelihaskude- aeglased, suure töövõimega, kuid tahtele allumatud lihased, siseorgani lihased, nt. Magu. (vt. Pilt.4) · Südamelihaskude- ei allu tahtele, kuid on kiire ja väga suure töövõimega. Esineb ainult südames. (vt. Pilt 5) 4. Sidekoed- rohkesti rakuvaheainet (vt. Pilt 6), esineb mitmete vormidena: · Rasvkude- talletuvad varuained · Luu- ja kõhrkude- kujundab toese ja tugi ülesanne. · Veri- vedel kude, toite ja kaitse ülesanne. 2. Nimeta inimese elundkonnad õp lk. 9 ja seosta iga elundkond kindla ülesandega inimese organismis. 1) Katteelundkond- katab ja kaitseb 2) Hingamiselundkond- ainevahetus, keha varustamine energiaga 3) Erituselundkond- eritab jääkaineid 4) Tugi- ja liikumiselundkond- toetab ja kaitseb keha, võimaldab liikuda
· Mitokondrid varustavad energiaga · Rakumembraan katab rakku, läbi selle toimub aine- ja energiavahetus 1B Koetüübid · Epiteelkude : rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, koest moodustunud näärmed toodavad seedimiseks olulisi nõresid maos ja sooltes. · Sidekude : seob organismi tervikuks ja moodustab toese, palju rakuvaheainet, jaguneb : rasvkude (paikneb naha all ja siseelundite ümbruses, talletuvad varuained, kaitseb külma eest) luukude (tugi, sellst kujuneb keha toes) kõhrkude ( tugi, toese osa) veri (vedel kude, palju rakuvaheainet, vähe rakke, toite- ja kaitseülesanne) · Närvikude moodustab pea ja seljaaju, võtavad vastu, analüüsivad ja juhivad edasi erutusi, igal närvirakul on keha, millel on 1 pikk ja mitu lühikest väljaulatuvat jätket
annaabi.ee 
