objetiivset reaalsust, vaid ainult meie kogemuse poolt korrastatud ja organiseeritud maailma. Toimub skeemide individuaalne konstrueerimine ja täiendamine, ei eristata õigeid ega vaalesid teadmisi, vaid alternatiivseid teadmisi. Õpetja on suunaja, kes teeb võimalikuks probleemide lahendamise. Konstruktivismi osa gestaltpsühholoogias Seosed radikaalse konstruktivismiga. Arvukate katsetega demonstreeriti, et inimteadvusel on kalduvus anda tajutavale informatsioonile ,,hea vorm", see tähendab, et inimesed hoomavad maailma valmis skeemide või mudelitena. See mis on inimesele võõras jäetake tihti kujutlusest välja või moonutatakse enda ootustele vastavalt . Mälu konstruktivistlikud käsitlused · F. Barlett esimesi psühholooge, kes uuris mälu talitlust konstruktivistlikelt positsioonidelt. Uurimus, mille põhjal tehti järeldus, et inimesed konstrueerivad tähenduse selle järgi, mis on nende jaoks
vaenlasele iseenda teadvustamata negatiivseid jooni. Etalonide kasutamine (nt. keevaline grusiinlane, pedantne õpetaja) keeruline lihtsaks, kauge lähedaseks Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel. Lihtsustamine- jäetakse kõrvale kõik teisejärguline, keeruline Tajuviga see, mida ja kui täpselt inimene tajub, ei vasta täpselt tajutavale objektile, vaid sõltub tema suhtumises tajutavasse, tema soovidest, emotsioonidest, teadmistest, huvidest, ja kogu eelnevast kogemusest. Haloefekt - juhttunnus varjutab täiesti ülejäänud omadused (see, kes ühes valdkonnas võimekas, arvatakse seda olevat igas valdkonnas) Stereotüübid Inimeste gruppidesse jagamine mingite tüüpide alusel. Oletus, et partneril on kõik need omadused, mis rühmal üldiselt Näiteks: "Need väiketootjad mõtlevad kõik ühtemoodi".
konflikte ja pidada vestlusi erinevatel teemadel. 5 Mis on emotsioon? Emotsioonideks (ladina k. emovere erutuma, ärrituma) nimetatakse inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse, seega objektiivse tegelikkuse peegeldamise vormi. Emotsioon annab värvingu peegeldatavale sisule, meie poolt aistitavale, tajutavale, mõeldavale. Nii laias tähenduses langevad emotsioonide ja tundmuste mõiste ühte. Kitsamalt mõeldakse emotsioonide all lühiajalisi elamusi. Tundmused on seotud inimkonna ajaloolise arengu jooksul tekkinud vajadustega, eeskätt sellistega, mis on seoses inimestevaheliste suhetega. Emotsioonid tekivad orgaaniliste vajaduste (toidu, elamu, une jt.) rahuldamise või mitterahuldamise korral, samuti siis, kui inimene vahetult reageerib ümbritseva maailma esemetele ning nähtustele.
2. Suhtlemisel on otsustav üksnes see, mida ja kuidas B öeldut mõistab. 3. Kahepoolne kommunikatsioon on aktiivse koostöö tagamiseks tõhusam. 4. Iga kord, kui inimesed üksteist tajuvad, annavad nad üksteisele midagi teada. 5. Sõnumil on sisu- ja suhteaspekt, kusjuures viimane määrab ära esimese. PARTNERITAJU See, mida inimene tajub välisest maailmast, on seotud tema varasema suhtluskogemusega ja taju-süsteemi iseärasustega · taju on valiv · inimene omistab tajutavale kindla tähenduse ja otstarbe · tajul on piirid PARTNERITAJU MEHHANISMID stereotüübid · kuna tajul on piirid, siis puuduvate detailide kohta hakkab inimene tegema ennatlikke järeldusi põhjuslik omistamine · kui inimene tajub erinevusi, hakkab ta teatud tunnuste järele omistama käitumise põhjusi projektsioon · inimene kannab oma minevikututtavate ise-loomuomadused ja eelmiste suhete kogemused üle uutele HOIAKUTE TEOORIA
Neil on lihtsalt tegusõna tuulepuhumine. Seega eesti ja teistes meile tuttavates keeltes on niisugune ettekujutus, et tuul on selline asi,mis vahest puhub ja vahest ei puhu. Seevastu indiaani keeltes on loodusjõudude kujutamine täpsem, sest ei ole olemas tuult, mis ei puhuks. 24) Kirjeldage mentaalsete mudelite kujunemist. Mentaalsete mudelite kujunemine · Mentaalse mudeli loomisel lapsel oluline enda kogemus mida tajub. · Tajutavale lisandub see, mida täiskasvanud räägivad. · Ka esialgsed mudelid (täiskasvanute õpetuse ja faktideta) on abstraktsioonid. · Vastavalt nähtule ja kuuldule konstrueerivad lapsed mudeleid. Ettekujutus Maast Kogemuse põhjal teame, et : · maapind läheb aina edasi ning tundub olevat üsna sirge · Kumerate pindade peale on asju väga raske asetada · Kui objekte miski ei toeta, kukuvad nad maha ---------------------------------------------------------------
23) Milles seisneb Sapiri-Whorfi hüpoteesi? Millised tõendid seda toetavada ja millised räägivad selle vastu? See, mis keelt sa kõneled, sõltub, kuidas sa maailma tajud. Vastu: kõike, mida on võimalik väljendada ühes keeles, on võimalik väljendada teistes keeltes, aga võib-olla lihtsalt teisiti. Poolt: kui midagi kuuled, siis see mõjutab mõtlemist. 24) Kirjeldage mentaalsete mudelite kujunemist. · Mentaalse mudeli loomisel lapsel oluline enda kogemus mida tajub. · Tajutavale lisandub see, mida täiskasvanud räägivad. · Ka esialgsed mudelid (täiskasvanute õpetuse ja faktideta) on abstraktsioonid. · Vastavalt nähtule ja kuuldule konstrueerivad lapsed mudeleid. 25) Mida oleks oluline kooli kontekstis meeles pidada uute teadmiste omandamise kohta? Mis võimaldab uusi teadmisi efektiivsemalt omandada? Oluline oleks räägitut ka näidata, sest selle kaudu, mida laps näeb konstrueerib ta mudeleid, ainult rääkimisest ei piisa.
Kõik tundmuste välised ilmingud on olulised sõnatud suhtlusvahendid. Inimese näoilme kõneleb sageli tema tundmustest paremini, kui kõik tema sõnad. 3 1. EMOTSIOONIDE MÕISTE Emotsioonideks (ladina k. emovere erutuma, ärrituma) nimetatakse inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse, seega objektiivse tegelikkuse peegeldamise vormi. Emotsioon annab värvingu peegeldatavale sisule, meie poolt aistitavale, tajutavale, mõeldavale. Nii laias tähenduses langevad emotsioonide ja tundmuste mõiste ühte. Kitsamalt mõeldakse emotsioonide all lühiajalisi elamusi. Tundmused on seotud inimkonna ajaloolise arengu jooksul tekkinud vajadustega, eeskätt sellistega, mis on seoses inimestevaheliste suhetega. Emotsioonid tekivad orgaaniliste vajaduste (toidu, elamu, une jt.) rahuldamise või mitterahuldamise korral, samuti siis, kui inimene vahetult reageerib ümbritseva maailma esemetele ning nähtustele.
tähtsat rolli ärisuhtlemises ja kasu-tähenduse loomisel. Tunne tähendab kogemust ja emotsioon selle füsioloogilist reageeringut. Tunne juhib inimese käitumist. (Goleman) Tunnetel on taust: neid äratavad ärilised, kultuurilised ja elulised protsessid. Tunded sünnivad suhtlemises. (Goleman, Forsberg) Partneritaju. See, mida inimene tajub välisest maailmast, on seotud tema varasema suhtluskogemusega ja taju-süsteemi iseärasustega. Inimene omistab tajutavale kindla tähenduse ja otstarbe. Taju on valiv ja tajul on piirid. Partneritaju mehhanismid: · stereotüübid - kuna tajul on piirid, siis puuduvate detailide kohta hakkab inimene tegema ennatlikke järeldusi · põhjuslik omistamine (kausaalne atributsioon) - kui inimene tajub erinevusi, hakkab ta teatud tunnuste järele omistama käitumise põhjusi · projektsioon - inimene kannab oma minevikututtavate ise-loomuomadused ja eelmiste suhete
5. Taju (perception) - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me: märkame väliseid stiimuleid, nagu sündmusi või suhtlemist kellegagi. Sõelume, valides välja mida soovime tähele panna. Tõlgendame ja klassifitseerime, tehes seda eelneva kogemuse või kasvatuse põhjal. 6. Tajuviga (perception error) see, mida ja kui täpselt inimene tajub, ei vasta täpselt tajutavale objektile, vaid sõltub tema suhtumises tajutavasse, tema soovidest, emotsioonidest, teadmistest, huvidest, ja kogu eelnevast kogemusest. Inimese poolt tajutav visuaalne kujund sisaldab peale selle, mis on võrkkestal vahetult olemas, ka seda, mida näeb eelnenud kogemuse põhjal. 7. Oreool (halation) - võib olla positiivne või negatiivne ja kõik teised omadused seotakse sellega (hea lapse oreool, tippsportlase, kuulsuse oreool) 8
Inimestel peab olema religioon. Platon usub, et rahvas ei saa olla tugev ilma usuta jumalasse. Veel enam kehtib see, kui usule jumalasse lisandub usk isiklikusse surematusse. Teise elu lootus annab meile julgust kohata surma ja taluda ka oma armsamate surma. Suur lugupidamist osutas Platon kui mõtlemise kasvataja vastu. Platonile nagu hiljem Russellile on matemaatika filosoofia vältimatu eelmäng. Matemaatilised objektid on ka muutumatud nagu ideed, vastandina tajutavale asjade maailmale. Platoni dialoogi "Politeia" algul küsib Sokrates, kes esindab Platoni seisukohti, rikkalt aristokraadilt Kephaloselt: ,,Mida pead suurimaks õnnistuseks, mis sa oled saanud oma rikkusest?" Kephalos vastab, et rikkus on õnnistuseks talle peamiselt selletõttu, et võimaldab olla helde, aus ja õiglane. Sokrates küsib oma kavalal viisil, mida ta mõtleb õiglusega, ja algatab sellega filosoofilise arutluse.
perekond ja kultuur. Kõnel on suur roll rollide kasutamisel ja vahetamisel. Laps on ikka veel üsna seotud hetkelise kontekstiga. Siiski võivad lapsed aeg-ajalt oma mängu toetada ka nn mänguliste asendajatega (nt pastakas võib olla lusikas). Mänguliste asendajate leidmisel ja nende kasutamisel on suur tähtsus kõnel see annab esemele tema identiteedi käesolevas mängus (Aid 2008). Neljandaks eluaastaks muutub lapse mõtlemine loogilisemaks, kuigi loogika tugineb paljuski otseselt tajutavale ( pigem välisele tunnusele kui funktsioonile). Lapsed suudavad põhjendada ja ennustada tulevikusündmusi oleviku järgi. Selleks ajaks on lapse sõnavara maht u 1500 sõna. Lapsed hakkavad tasapisi sõnu rühmitama üldise nimetuse alla, nt loomad, punased asjad jms. Logopeed Margit Aidi sõnul tuleb lapse mängu rohkem fantaasiat ja mängulisi asendajaid, kusjuures kõnel on nende kasutamisel oluline osa. Lapsed hakkavad enam teadvustama, mida
organiseeritud Teaduslik-koolisõpitav mõiste >Verbalismi d Pseudomõiste >Väärmõiste d Tavamõiste · Mida tahetakse õpetada: nn teaduslikud mõisted · Mida saavutatakse: sünteetilised mõisted verbalismid, inertne õppimine teaduslikud mõisted Mentaalsete mudelite kujunemine · Mentaalse mudeli loomisel lapsel oluline enda kogemus mida tajub. · Tajutavale lisandub see, mida täiskasvanud räägivad. · Ka esialgsed mudelid (täiskasvanute õpetuse ja faktideta) on abstraktsioonid. · Vastavalt nähtule ja kuuldule konstrueerivad lapsed mudeleid. Ettekujutus Maast Kogemuse põhjal teame, et : · maapind läheb aina edasi ning tundub olevat üsna sirge · Kumerate pindade peale on asju väga raske asetada · Kui objekte miski ei toeta, kukuvad nad maha ---------------------------------------------------------------
käitumiskultuuris, tunnustamises, edutamises, riietuses, töövahendites, ruumide kujundamises. Kaudselt tajutav- varjatud väärtushinnangud, suhtumine, tunded, vaimsus ,moraal. Org. kultuur on otseselt tajutav reaalsus: tunnustamine, karistamine, edutamine, koolitamine, uute töötajate valik, vastuvõtte ja vallandamine, tublide töötajate esiletõstmine, tähtpäevade ja kordaminelute tähistamine, käitumiskultuur, eetikareeglitest kinnipidamine, otsustamise protseduurid. Otseselt tajutavale kultuurile valdab mõju ka materiaalne keskkond: ruumide kujundus, sisustus, riietus, reklaamivahendid Kaudselt tajutav on org. süvakultuur- avaldub in. Väärtushinnangutes, suhtumises, vamsuses, moraalis Org. kultuuri tunnused : Kultuur on antud org. ainuomane, iseloomulik Suhteliselt stabiilne, muutudes tavaliselt aeglaselt Pigem endastmõistetav kui sõnaselgelt kirjapandu Terviklik, ühendades org üksikosi Liikmete poolt heakskiidetud Peegeldab tippjuhtkonda 6
Otseselt tajutav kultuur on nähtav reaalsus: · Tunnustamise, karistamise, edutamise või koolitamise põhimõtted; · Uute töötajate valik, vastuvõtt ja mittevajalike vallandamine; · Tublide töötajate esiletõstmine, tähtpäevade ja kordaminekute tähistamine; · Käitumiskultuur, etiketireeglitest kinnipidamine; · Otsustamise protsetuurid jne. Seda tajuvad nii organisatsiooni liikmed kui külalised. Otseselt tajutavale kultuurile avaldab mõju ka materjaalne keskkond, ruumide kujundus ja sisustus, töövahendid, riietus, reklaamivahendid jm. (Kotkas 1999) Aru Grupis oli hästi tajutav kultuur töötajate ja juhi vahel. Juhti austavad töölised, kuna juht käib iga päev töölisetega rääkimas ja iga tööline teretab ja surub kätt ülemusel, see näitab austust juhi vastu. Samuti tähistati sünnipäevi ettevõttes ja
Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks ning see rakendub silmatorkava (ootamatu, uudse) välise stiimuli mõjul. Tahtlik tähelepanu on eesmärgipärane, seda juhib inimene ise lähtuvalt oma plaanidest, eesmärkidest, kavatsustest. Tahtliku tähelepanu abil valitakse info, mida edasi töödelda, ning surutakse alla (lükatakse kõrvale) ebaoluline. Kooli alguses on õpetajal tähtis roll tahtliku tähelepanu arendamisel. Teadvustamiseks on vaja, et tajutavale infole pöörataks tähelepanu. Selle tähelepanemiseks peab olema valmis. Seega arvamus, et uued ja silmatorkavad sündmused tõmbavad automaatselt tähelepanu, ei ole alati õige. Kui tähelepanu on juba millelegi suunatud ja uut objekti ei oodata, siis võidakse seda mitte näha. Sellise efektiga tuleb koolis arvestada. Automatiseerunud protsessid toimuvad ,,iseenesest", kiiresti, vajades vähest või üldse mitte tähelepanu.
Nende toiduks on peamiselt teised putukad, keda püütakse lennult. Kuna röövkärbeste sülg 7 on väga mürgine, hukkuvad kättesaadud saakloomad silmapilkselt. Surmatud saakloom imetakse tühjaks. Kuna suurte röövkärbeste imikärss on erakordselt tugev, võivad nad kättevõtmise korral enesekaitseks ka inimese naha läbi hammustada. Tekkiv valu ei jää millegi poolest alla mesilase või herilase nõelamisel tajutavale. Eestis on üheks tavalisemaks röövkärbseks ruuge-küttkärbes (Laphria flava). Röövkärblaste vastsete toiduspekter on üsna lai. Sageli on ka nemad rööveluviisiga, kuid tuntakse ka üsna palju liike, kelle vastsed toituvad taimedest ja kõdunevast orgaanikast. Leidub ka selliseid liike, mille noored vastsed on taimtoidulised, vanemad aga röövloomad. Röövkärbeste vastseid esineb mullas, kõdupuidus jne. (Zooloogia ja botaanika instituut, 2010) Kiletiivalised
põhjalikult. Näiteks on ajukahjustustega inimeste uurimisel saadud rohkesti teavet aju funktsioneerimise kohta. Siiski kerkib juhtumi analüüsi puhul küsimus, kuivõrd on antud indiviid tüüpiline või kuivõrd peegeldab antud inimese uurimine probleemi laiemalt. 2. Vaatlus tähendab uuritava objekti sihipärast jälgimist selleks, et kirjeldada fakte ja neid üldistada. Vaatlus keskendub kõigele väliselt tajutavale, kirjeldusele ja üldistamisele, mitte ei seleta käitumist. 3. Küsitlused on väga tähtsad inimeste arusaamade selgitamisel. Tavaliselt küsitakse igaühe arvamust mingi konkreetse asja kohta ning tulemused üldistatakse. Nende usaldusväärsus sõltub aga olulisel määral küsimuse vormist ja valimist (inimrühm, kellele küsimusi esitatakse). Küsitlustulemuste esinduslikkus ja nende vastavus kogu rühma
sajandi alguses? Kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate kujunemisele andsid olulise panuse Saksa geštaltpsühholoogid. 5. Mis tähenduses vaidlustasid geštaltpsühholoogia esindajad biheivioristlikud õppimise käsitused? Nad väitsid, et õppimist ei saa seletada ilma mõtlemise protsessita. 6. Millised on geštaltpsühholoogia põhiseisukohad taju iseloomu (vormi) ja selle kujunemise kohta? Inimestel on kalduvus anda tajutavale „hea vorm“. Uus mõttestruktuur sünnib ootamatu taipamisena, nn ahhaa’na. 7. Mis tähenduses võib geštaltpsühholooge pidada suunatud avatusõppele teoreetilise aluse panijateks. Nad näitasid, et probleemi lahenduseni jõudmist aitab soodsate välistingimuste loomine. 8. Milliste põhiliste mälutüüpide vahendusel kirjeldavad õppimisprotsesse kognitiiv-informatsioonilised õppimisteooriad? 1) sensoorne mälu. 2) lühiajaline mälu
teatrina, omaette keelena, mitte kirjanduse illustratsioonina. Uurib teatrikeele eripära, mis seisneb lavateose üksikosadeks liigitamises, esemete semiotiseerumises teatrilaval (st teatrimärk on mingi märk), iga väljendusvahendi asendamises teise väljendusvahendiga teatris (st teatrimärk on mobiilne ja polüfunktsionaalne). f) Teatrifenomenoloogia kerkis esile 1980.90ndatel teatrisemiootika kriitikana. Teatrifenomenoloogia keskendub sellele, mida laval näeme, tajutavale materiaalsusele, laval toimuva kogemisele. ,,Tagasi asjade endi juurde!" seotud kehalisusega inimene on kehaline: näitleja tuleb lavale ja on füüsiline, ruum on ka füüsiline. g) Teatriantropoloogia tegeleb teatri tekke, piiride ning funktsioonide uurimisega. - teoreetiline uurib pigem ajalugu - praktiline otsib praktilises teatritegevuses teatripiire lavastamis- ja etendamispraktikates. Erinevad etendamispraktikad, mitte-argised kehatehnikad
põhiküsimustega, tegelikkuse meelelise aluse tunnetamisega · Filosoofia põhimõiste, ilu mõistmisega tegeleb filosoofia haru esteetika, kuid ilu on ka üks metafüüsika, kosmoloogia ja teoloogia mõiste · Esteetika uurib: millised on ilu kriteeriumid, millistest väärtushinnangutest nad sõltuvad, kuidas inimesed ilu tajuvad ja vastu võtavad, kuidas ilu mõiste on aja jooksul muutunudjne · Väärtushinnanguline mõiste, mille me omistame tajutavale objektile (isikule, kunstiteosele, olendile, karakterile, käitumisele jm) et tähistada selle positiivseid omadusi, sest see objekt tekitab meis meeldivaid aistinguid. · Objektiivne ja subjektiivne ilu mõiste. Tänapäeval raske vahet teha ilusa ja igava vahel. Kui asi on ideaalne, siis ta võib olla igav ja isikupäratu. Piir on hägune. · Tänapäeval kasutame ilu mõistet reeglina materiaalse sfääri tähistamiseks. Moetööstus, kosmeetikatööstus, kehailu
küljes olemas. Nii ka end suhteliselt arenenuks keeleks pidava C# juures. Objektidega toimetamisel ning pärilusel sealhulgas on vähemalt kaks eesmärki. Püütakse lihtsustada koodi kohandamist. Samuti võimaldab pärilus vältida sama tööd tegeva koodi kopeerimist, lubades samu käsklusi kasutada mitmel pool. Päriluse abil püütakse programmeerimiskeele objektitüüpide omavahelisi suhteid lähendada inimeste igapäevaselt tajutavale. Üheksakümnendate aastate algul ilmunud objektorienteeritud programmeerimist tutvustavas õpikus oli ilus näide: "sebra on nagu hobune, kellel on triibud". Sarnane tuttava kaudu uue tüübi kokkupanek ongi päriluse põhisisu. Midagi lisatakse, midagi muudetakse, vahel harva ka kaotatakse. Ning märkamatult muutubki hobune sebraks või tühi paneel tekstiväljaks. Nõnda õnnestub olemasolevate (pool)valmis tükkide abil omale sobiv komplekt kokku panna.
meenutamist. Lünkade täitmise ülesanne. Amneesiaks nim ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust. Mäluprotsessid – on mälu töö aluseks olevad informatsiooni säilitamist tagavad protsessid. 1. Salvestamine ehk kodeerimine (meeldejätmine) - võib toimuda tahtlikult või tahtmatult, meeldejätmist hõlbustavad kordamine ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne. Kodeerimine – Psühholoogiline protsess, mis saadab taju ja mis annab tajutavale infole kuju, mida on võimalik säilitada ja hiljem meenutada = muudab tajutud asja mälujäljeks. Meeldejätmine sõltub: objektist endast, kuidas seda mõisteti ja milline oli vaimne tegevus meeldejätmise ajal. Tulemuslik meeldejätmine sõltub olulisel määral ka omandatava materjali korrastatusest. Subjektiivse korrastamise vorm on ka känkimimne. • Töötluse tasemed - Pindmine-süvakodeerimine (kuju, heli, tähendus). Meeldivushinnang vs teatud tähtede sisaldus. Sugu
(isiksus, huvid, väärtused, kogemused) JOONIS 4 PERTSEPTSIOON Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 15 Pertseptsioon ehk isikutaju Nagu jooniselt näha pöörab tajuja kõigepealt oma tähelepanu tajutavale. Tähele pannakse tavaliselt neid tunnuseid, mis vastavad tajuja huvidele, kogemusele, isiksuslikele omadustele. Tajutakse partneri teatud omadusi - välistunnuseid, tundeseisundit, liigutusi, käitumist, sõnu. See kõik analüüsitakse oma kogemustest, huvidest, väärtushinnangutest ja isiksuslikest omadustest lähtuvalt ja saadakse kujutlus tajutavast. Iga inimene tajub teist erinevalt. Siia sobib hästi näide praamisõidust. Kohvikusse siseneb
küljes olemas. Nii ka end suhteliselt arenenuks keeleks pidava C# juures. Objektidega toimetamisel ning pärilusel sealhulgas on vähemalt kaks eesmärki. Püütakse lihtsustada koodi kohandamist. Samuti võimaldab pärilus vältida sama tööd tegeva koodi kopeerimist, lubades samu käsklusi kasutada mitmel pool. Päriluse abil püütakse programmeerimiskeele objektitüüpide omavahelisi suhteid lähendada inimeste igapäevaselt tajutavale. Üheksakümnendate aastate algul ilmunud objektorienteeritud programmeerimist tutvustavas õpikus oli ilus näide: "sebra on nagu hobune, kellel on triibud". Sarnane tuttava kaudu uue tüübi kokkupanek ongi päriluse põhisisu. Midagi lisatakse, midagi muudetakse, vahel harva ka kaotatakse. Ning märkamatult muutubki hobune sebraks või tühi paneel tekstiväljaks. Nõnda õnnestub olemasolevate (pool)valmis tükkide abil omale sobiv komplekt kokku panna.
harmoonia. Renessansi kunst, arhitektuur ja aiakunst taotleb samuti harmooniat. Aiakunsti ülesandeks on väljendada looduse varjatud seaduspärasusi. Kui keskaega iseloomustati väikestviisi kasvava arenguga, siis renessansi teadlased ja kunstnikud tegid arengus edasi juba suuri hüppeid. Tänu oskustele visualiseerida ja artikuleerida (= liigendada) arhitektuuriruumi matemaatilise täpsusega ja ka tasapinnaliselt, toodi fookusesse representatiivkunst, mis varem toetus intuitiivselt tajutavale maailmale. Rooma kirik, mis ulatub esile nii religioosse kui ilmaliku võimu tõttu, levitas ja julgustas kasutama selgeid illustratsioone kolmemõõtmelisest ruumist, selle kaudu sai kirglikult jutustada lugusid Kristuse elust, meelitades sellega enda poole nii madalamat klassi kui kaupmehi. Taastekkinud huvi iidse Kreeka ja Rooma vastu kirjanduses ja kunstis määras kindlaks ka arhitektuurilised eeskujud vormidele ja ruumidele, mis sel perioodil loodi
Nii ka end suhteliselt arenenuks keeleks pidava C# juures. Objektidega toimetamisel ning pärilusel sealhulgas on vähemalt kaks eesmärki. Püütakse lihtsustada koodi kohandamist. Samuti võimaldab pärilus vältida sama tööd tegeva koodi kopeerimist, lubades samu käsklusi kasutada mitmel pool. Päriluse abil püütakse programmeerimiskeele objektitüüpide omavahelisi suhteid lähendada inimeste igapäevaselt tajutavale. Üheksakümnendate aastate algul ilmunud objektorienteeritud programmeerimist tutvustavas õpikus oli ilus näide: "sebra on nagu hobune, kellel on triibud". Sarnane tuttava kaudu uue tüübi kokkupanek ongi päriluse põhisisu. Midagi lisatakse, midagi muudetakse, vahel harva ka kaotatakse. Ning märkamatult muutubki hobune sebraks või tühi paneel tekstiväljaks. Nõnda õnnestub olemasolevate (pool)valmis tükkide abil omale sobiv komplekt kokku panna.
Sisetemperatuur on peamine soojusliku mugavuse indikaator. Kerge kehalise aktiivsuse korral (>1,2 met) on neutraalne (PMV (predicted mean vote) = 0) temperatuur talvel (riietatus ~1.0 clo) +22,0 °C ja suvel (riietatus ~0,5 clo) +25,5 °C (ISO EN 7730). Sisetemperatuur talvel üle +22 °C on seostatud haige hoone sündroomiga (SBS: sick building syndrome) (Jaakkola jt. 1989). Õhutemperatuuril ja -niiskusel on oluline mõju ka tajutavale õhu kvaliteedile (PAQ: perceived air quality) (Fang jt. 1998). Võrreldes niiske ja sooja õhuga, hinnatakse kuiva ja jahedat õhku kvaliteetsemaks. Sisetemperatuur ja ruumi piirdepindade temperatuur mõjutavad otseselt hoonete soojusenergia kulu ruumide kütteks. Soome ühepereelamutes läbiviidud uuring (Vinha jt. 2005) kinnitas tuntud rusikareegli kehtivust: keskmise sisetemperatuuri muutus 1 ºC võrra mõjutab energiakulu ~5 %
Selleks ''muudetakse'' loodusvorme. Kuid stiliseerimise korral viiakse loodusvormid vastavusse mõnda süsteemi ja seega muudetakse samuti neid loodus- vorme. Kunstiteose loomiseks on vaja inimese nii vaimset kui ka füüsilist tööd. Kunstiteoseks peetakse mingit materjali, milles on teostunud inimese kindlad eesmärgid. Maailmas on olemas väga erinevaid kunstiteoseid. Kunstiteoste erinevus tuleneb nende mõjustatavusest et kas need mõjuvad inimese meeltele, mõistusele, tajutavale vormile või tagamõttele. Seda, mida ei ole varem kunagi olemas olnud, peetaksegi kunstiteoseks. Igasugune kunstiteos on järelikult kellegi looming. See on kui varem olematu reaalsus. Kuid samas on igasugune kunstiteos osa mingist traditsioonist. Kunstiteoses võib esineda ka midagi, mida on juba varem olemas olnud. Aegade jooksul on inimesed suhtunud uutesse asjadesse erinevalt. Näiteks vanema aja kunst eelistas pigem reegleid järgida kui luua uusi
Selleks ''muudetakse'' loodusvorme. Kuid stiliseerimise korral viiakse loodusvormid vastavusse mõnda süsteemi ja seega muudetakse samuti neid loodus- vorme. Kunstiteose loomiseks on vaja inimese nii vaimset kui ka füüsilist tööd. Kunstiteoseks peetakse mingit materjali, milles on teostunud inimese kindlad eesmärgid. Maailmas on olemas väga erinevaid kunstiteoseid. Kunstiteoste erinevus tuleneb nende mõjustatavusest et kas need mõjuvad inimese meeltele, mõistusele, tajutavale vormile või tagamõttele. Seda, mida ei ole varem kunagi olemas olnud, peetaksegi kunstiteoseks. Igasugune kunstiteos on järelikult kellegi looming. See on kui varem olematu reaalsus. Kuid samas on igasugune kunstiteos osa mingist traditsioonist. Kunstiteoses võib esineda ka midagi, mida on juba varem olemas olnud. Aegade jooksul on inimesed suhtunud uutesse asjadesse erinevalt. Näiteks vanema aja kunst eelistas pigem reegleid järgida kui luua uusi
Selleks ''muudetakse'' loodusvorme. Kuid stiliseerimise korral viiakse loodusvormid vastavusse mõnda süsteemi ja seega muudetakse samuti neid loodus- vorme. Kunstiteose loomiseks on vaja inimese nii vaimset kui ka füüsilist tööd. Kunstiteoseks peetakse mingit materjali, milles on teostunud inimese kindlad eesmärgid. Maailmas on olemas väga erinevaid kunstiteoseid. Kunstiteoste erinevus tuleneb nende mõjustatavusest – et kas need mõjuvad inimese meeltele, mõistusele, tajutavale vormile või tagamõttele. Seda, mida ei ole varem kunagi olemas olnud, peetaksegi kunstiteoseks. Igasugune kunstiteos on järelikult kellegi looming. See on kui varem olematu reaalsus. Kuid samas on igasugune kunstiteos osa mingist traditsioonist. Kunstiteoses võib esineda ka midagi, mida on juba varem olemas olnud. Aegade jooksul on inimesed suhtunud uutesse asjadesse erinevalt. Näiteks vanema aja kunst eelistas pigem reegleid järgida kui luua uusi
annaabi.ee 
