STEVIA Aastasadu on Lõuna-Ameerika indiaanlased kasutanud magustajana stevia taime. Paljud eksperdid peavad stevia ehk suhkrulehe ekstrakti parimaks alternatiiviks suhkrule. Aasias kasutatakse suhkrulehte igapäevases toidus. Nüüd on stevia ametlikult lubatud ka Euroopas. Stevia ei sisalda kaloreid ega mõjuta glükoosi taset veres. Näljahood, mis meid vahel tabavad süües suhkrut sisaldavaid toite, ei ole stevia tarbimisel võimalikud. Stevia normaliseerib kõrgenenud vererõhku, parandab maksa ja neerude tööd ning tal on ka põletikuvastane ja allergiavastane toime. Kuna stevia ei mõjuta suhkrutaset veres, on ta täisväärtuslik vahend diabeetikute jaoks. Tänu oma omadustele ei tekita stevia kaariest. Steviale ei lisata keemilisi lisandeid ning see on tema peamine eelis võrreldes kunstlike magustajatega. Tema maitse meeldib enamusele inimestest. Need aga, kellele see tundub ebameeldiv, võivad steviat kasutada tablettide või pulbri näol. Sojapoe...
Nimi Perekonnanimi 7. klass Harilik kukerpuu (Berberis Vulgaris) Referaat Juhendaja õpetaja Nimi Perekonnanimi Tartu 2010 Sisukord Lk 2 Sissejuhatus Lk 3 Omadused Lk 4 Kasvukoht ja tingimused Lk 5 Kasutusotstarve 2 Sissejuhatus Mina valisin oma referaadi teemaks kukerpuu, sest see on väga mitmekülgne taim. Referaadi käigus soovin uurida põhjalikumalt kukerpuu otstarbeid, kasvutingimusi ja omadusi. Proovin leida vastuse küsimusele kas kukerpuu sobib Tartu Erakooli õuesõppeklassi. 3 Omadused Pikkus 2-5 meetrit. Laius 2 meetrit. Õied ja viljad Õitseb mais-juunis. Õied kollased, 4-6 cm pikkustes rippuvates kobarates. V...
Kõrvenõges Levikuala Kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasias. Tulnuktaimena jõudnud ka Põhja- ja Lõuna- Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga tihedalt esinev taim. Paljunemine Kõrvenõges paljuneb hästi vegetatiivselt risoomi kaudu. Moodustades vahel suuri kogumikke (kloone). Risoomid paiknevad küll pindmiselt, kuid on mullast raskesti kättesaadavad. Taim võib muutuda umbrohuks heina- ja karjamaadel ning põldudel. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge väärtusega taim loomasöödana. Kuivatatud nõgeselehti antakse talvel kanadele, et neid munema ergutada. Taime on kasutatud ka kiu saamiseks. Juurtest ja lehtedest saadakse rohelist värvainet , mida kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Kõrvenõgesel on suur toiteväärtus ja head raviomadused. Ravim Lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, em...
Sorgo Sorgo ehk harilik sorgo (Sorghum vulgare) on väga kõrgekasvuline üheaastane kõrreline teravili ja söödataim. Tõuseb koguni 5-7 m kõrguseks, meenutades sellisena rohkem pilliroogu kui vilja. Kuid sorgo on väga vormirikas ja tema tavalisem kõrgus on 2-3,5 m. Terad on umbes neli korda suuremad kui hariliku hirsi terad. Sorgo on väga põuakindel, juured ulatuvad enam kui 2,5 m sügavusele mulda. Üldkujult meenutab maisi, et aga pöörised asuvad varre ladvas, siis selle poolest sarnaneb rohkem hirsiga. Ta on veelgi soojanõudlikum kui hirsid, seega tüüpiline lõunamaade kultuur. Sorgot peetakse halbades tingimustes ühes saagikindlamaks kultuurtaimeks maailmas, mistõttu kasvatatakse seda India põuasemais paigus. Teradest saab sorgotangu, mille maitseomadused on kehvemad kui hirsil. Söödaks on terad väga head ja seepärast on sorgo viljelemine Ameerika Ühendriikides tublisti hoogu võtnud. Nõnda on...
docstxt/134927830316.txt
Varstu Keskkool 11. klass Jevgenia Grigorovits Hüatsint Referaat Juhendaja Helen Oppar Varstu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus ja eessõna 3 2. Hüatsint 3 2.1 Hüatsindi iseloomustus 4 2.2 Hüatsindi sordid ja ajatamine 4 2.3 Ebahüatsint 6 2.4. Kobarhüatsint 6 3. Legendid ja pärimused 7 Kasutatud kirjandus 11 Lisad 12 2 1.Sissejuhatus ja eessõna Eesti aedades on praeguseni kõige enam levinud sibullilledeks tulbid ja nartsissid, madalakasvulistest kevadekuulutajatest peamiselt hüatsindid, sini...
Kohvipuu Liisi Palu 10B Kohvipuu välimus Kohvipuud on igihaljad lehtpuud või lehtpõõsad. Kohvipuul on rootsuga lihtlehed. Lehelaba on läikiv. Leheseis on vastak. Abilehed võivad olla suured kuni väikesed. Vili on algul roheline, küpsedes muutub kollaseks ja siis kui vili on täielikult valmis on ta tumepunane. Kasvutingimused kasvumaad asuvad troopilises keskmäestikus 1000- 2000 meetri kõrgusel. Kasvutingimuste suhtes on kohvipuu nõudlik. Vajab aastas sademeid 2200-2300 mm ning pidevaid plusskraade. Alla + 40C temperatuuri juure kohvipuud hukkuvad. Kohvipuu on üks varaseima viljakandvusega puid maailmas. Juba 1,5-aastaselt võivad nad esimest korda vilju kanda. Kohvipuu elab kuni 50-60 aastaseks. Aastas võib ta anda kuni kolm saaki, mis ühe täiskasvanud puu kohta on keskmiselt 3 kilogrammi toorube. Millistes riikides kasvatatakse? Kohvipuid kasvatatakse 50-60 riigis üle maailma, kus s...
Marihuaana Tutvustus Marihuaana on taimse päritoluga mõnuaine. Kanepi taimest valmistatakse kolme uimastit: marihuaanat, hashishit ja kanepiekstrakti. Marihuaana on nendest lihtsaim kanepitoode (THC sisaldus 0,5-5,0%). See on valmistatud kuivatatud õitest ja lehtedest. Aine nimetused Aine täpne ladinakeelne nimetus on Cannabis Samuti tuntakse marihuaanat sativa. ehk kanepit eesti keeles järgmiste nimede all: mari,
Taimi hakati haiguste raviks kasutama juba 5000 aastat tagasi. Eriti arenenud oli taimemeditsiin Hiinas, kus kasutati haiguste raviks vähemalt 240 erinevat taimeliiki. Praegu on umbes 40 % kasutatavatest ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimaineid. Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on raske piiri tõmmata , sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada ka tõsiseid tervisehäireid. Mürgisuse põhjused võivad tuleneda taimest endast kui taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mõne haiguse puhul on mõned taimed vastunäidustatud, kuna need võivad haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti kutsub osa taimi esile allergiat. Seetõttu tuleb hoolikalt järgida kõiki ravimtaimede kogumisega ja kasutamisega seotud reegleid
Hingamisel saadud energia kasutamne: Energiakasutuse võib jaotada 2-ks: 1. Kasvuprotsesside tagamine; 2. Juba olemasolevate rakkude eluprotsesside säilimise tagamine. Transpiratsioon Mõiste ja tähtsus. Ainult mõni protsent sellest veest, mida taim mullast juurte kaudu omastab, kasutatakse ära tema elutegevuses või jääb taimesse. Peaaegu kogu taime sisenenud vesi aurub välisõhku (põhiliselt lehtedes). Vee füsioloogiliselt reguleeritud aurumist taimest nim transpiratsiooniks. Füsioloogiline regulatsioon tähendab, et transpiratsiooni intensiivsus on taime füsioloogiliste protsesside poolt muudetav (reguleeritav), mitte aga ei ole ainult füüsikaline protsess, nagu on vee aurustumine vabalt veepinnalt. Vee aurumine taimest on paratamatu, sest taimele on tingimata vajalik CO2 ja O2 juurdepääs rakkudesse (fotosünteesi ja hingamise toimumiseks) ja seepärast ei või taime ümbritsevast täielikult isoleerida
Ravimtaimede kogumine Minnes metsa või niidule ravimtaimi korjama, on vaja kinni pidada kindlatest reeglitest, et loodusele ega inimestele mitte kahju teha. Koguda ei tohi looduskaitsealuseid liike. Korjata tohib ainult tuntud taimi. Kui tekib kahtlus taime liigi suhtes, on parem see hoopis korjamata jätta. Koguda võib ainult seda osa taimest, mida on vaja: õisi, vilju, lehti või muud Lähemalt Pungad Kogutakse kevadel koos okstega enne lehtede puhkemist. Pungad eemaldatakse peale okste kuivamist. Koor Kogutakse enamasti noortelt okstelt varakevadel kuni pungade puhkemiseni (kui mahlad liiguvad). Sel ajal on toimeaineid kõige enam ja koor on lahti. Lähemalt Lehed Kogutakse ainult täiskasvanud
haiguste raviks kasutada. Sõltuvalt sellest, millistes taimeosades on toimeaineid kõige enam, kasutatakse taime õisi, vilju, lehti, juuri, koort jm. Ravimtaimede kogumine: Minnes metsa või niidule ravimtaimi korjama, on vaja kinni pidada kindlatest reeglitest, et loodusele ega inimestele mitte kahju teha. Koguda ei tohi looduskaitsealuseid liike. Korjata tohib ainult tuntud taimi. Kui tekib kahtlus taime liigi suhtes, on parem see hoopis korjamata jätta. Koguda võib ainult seda osa taimest, mida on vaja: õisi, vilju, lehti või muud Lähemalt: Pungad: Kogutakse kevadel koos okstega enne lehtede puhkemist. Pungad eemaldatakse peale okste kuivamist. Koor: Kogutakse enamasti noortelt okstelt varakevadel kuni pungade puhkemiseni (kui mahlad liiguvad). Sel ajal on toimeaineid kõige enam ja koor on lahti. Lehed: Kogutakse ainult täiskasvanud lehti enne taime õitsemist või õitsemise ajal. Igihaljaste taimede lehti võib korjata ka varakevadel, kui lumi sulab
· 5 valge kroonlehega · Püstine ja tugev vars · Taim on mürgine · Harjunud liigniiske ja happelise mullaga · Kasvab:Alaskal,Põhja-ja Kesk-Euroopas,Venemaal · Sookail asetseb tundras,soometsades ja samblasoodes. · Eelkõige elab ta rabades. · Teda on kasutatud köha ja teiste hingamisteede haigustel · Ravimiks tuleb sookailu ülemisi varretippe koguda suve lõpul ja sügisel. · Taime mürgisust kasutatakse kahjurite võitlemiseks. · Sookail on kääbuspõõsas · Taimest tehakse ka õlut. · Sookael, sookaer, sookikas, päävalurohi, kaljud. · http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sookail.htm · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/sookai l_evelinviks.htm
Teekummel Lisett Kööts Anna-Nicole Keel 8.B , Võru Kesklinna Kool Foto taimest Iseloomulikud tunnused Iseloomulik ja tugev lõhn Kõrgus 10-30 (50) cm Kollased putkõied Valged õied Õisiku serval 10-15 keelõit Mitmekesine ravitoime Kus kasvab? Kultuurpõldudel Metsistunult prahipaikadel Teeservadel Elamute ümbruses Umbrohuna aedades Millisesse rühma kuulub? Kuulub õistaimede rühma Rahvameditsiin Maailma tuntumaid ravimtaimi Sisaldab C vitamiini Tugeva põletikuvastase toimega Vähendab ülitundlikkust Ravib köha Leevendab seedeteede ja hingamisteede
MAJANDUSGEOGRAAFIA (tegeleb majanduse ruumilise korraldusega- ehk. territoriaalsete küsimustega) MAJANDUSE ARENGU MÕJUTAJAD LOODUSLIKUD TINGIMUSED JA LOODUSVARAD Looduslikud · Taastuvad · Taastumatud · õhk, vesi, · maavarad: tingimused metallimaagid · muld,mets, kivisüsi, ·Geograafiline · taimest loomastik nafta, laius gaas, ·kliima PÕLEVKIVI Kiviõli tuhamägi- Eesti kõrgeim pinnavorm Viivikonna aherainemäed FOSFORIIT- väetiste tooraine, mida käesoleval ajal ei kaevandata TÖÖJÕUD hind kvaliteet KAPITAL · raha · säästud · tehnoloogia · laenud · oskusteave SPETSIALISEERUMINE On mingile kindlale tootele või teenusele
Suhkruroog Eleri Pärna 10 klass Kanepi Gümnaasium 2012 botaaniline nimetus harilik suhkruroog on kõrreliste sugukonda kuuluv rohttaim. See on kultuurtaim, mis väljaspool istandusi üldjuhul ei kasva. Kasvatamine pärineb Uus-Gineast sobivaim kasvutemperatuur on 25-28 C toitaineterohket mulda vajab soojust Valgust niiskust (vähemalt 600 mm aastas). Taimest 5-7 cm laiused ja 1-2 m pikkused lehed 2-6 m kõrgune ja kuni 6 cm läbimõõduga vars Varre ülemisse otsa kasvab 3060 cm kõrgune õisik Kasutamine taimemahlast toodetakse suhkrut suhkru tootmisjäägist melassist rummi lehti söödetakse koduloomadele Pressimisjäätmeist tehakse paberit, riiet, kiudplaate ja kemikaale kasutatakse ka kütteks Suhkruroomahl on üsna levinud jook Top 10 suhkrutootjad maailmas Country Production
Sissejuhatus Olen alati mõelnud, et kui tihedasti tuleb taimi kasta. Kogu aeg mu ema räägib, et ta kas kastis mingi taime üle või jättis jälle kuivale. Muidugi see oleneb taimest, kui tihedasti ta kastmist vajab. Näiteks kaktus. Ta ei tahagi eriti juua, aga riis vajab kohutavalt palju niiskust. Nii ma siis mõtlesin, et teen endale ja emale heateo ja uurin selle välja. Kui tihedasti tuleb taimi kasta? Esimese hooga mul ei tulnudki ideed, kuidas seda välja uurida. Külvasin seemned maha ja hakkasin neid erinevatel aegadel kastma. Teooria Hariliku maisi ajalugu Harilik mais on pärit Kesk-Ameerikast ja tema eellasi pole teada. Kultiveerima hakati umbes
NÕUANDEID RAVIMTAIMEDE KORJAMISEKS JA TARVITAMISEKS. Kodus saab aidata end ravimtaimedega mitmeti. Mis juhtub taimedega siis, kui olete otsustanud ta eemaldada loomulikust keskkonnast. Taim kui elusolend oma kindla ainevahetusega elab edasi mõnda aega ka siis, kui on maapinnast eraldatud. Kui ümbritsev temperatuur on madal, kuivab taim aeglasemalt, bioloogilised protsessid(ka toimeainete lagunemine) kulgevad aeglasemalt. Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini eraldub taimest niiskus. Nii et, ravimtaimede väärtainete sisalduse eest tuleks hoolt kanda alates taime korjamisest ja lõpetades ravimtee valmistamisega. Millist ravimtaime korjata? Ikka sellist mida vajatakse ja tuntakse. Peale selle, et korjatakse tuntud taimi , koguge üksnes terveid taimi. Putukate pool kahjustatud, vigastatud, elujõetud, tolmused taimed jätke sinnapaika, neil puudub ravijõud. Ka aias peaks raviks võetama
Põllud peavad olema tasased, hea õhustatusega ja suure veemahtuvusega. Õlilina koristatakse võimalikult juurelt siis, kui saak on kuiv ja seeme valminud. 3. 4. Harilikku lina kasvatati u 3500 aastat e.m.a, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas. Eesti alal on kasvatatud kiulina u 3000 aastat. Traditsioonilised linakasvatuspiirkonnad Eestis: Vigala, Räpina, Vastseliina, Rõuge, Hargla, Suure-Jaani, Paistu, Tarvastu, Karksi kihelkond. 5.Sellest taimest võib teha nii linakiudu, linalõnga , kui ka õli, piiritust, vaha ja liimi. Linast tuleb väga tugev lõng, mis ei tõmbu kokku k6rgete temperatuuridega. Puuvill 1. India. Troopilistel ja lähistroopilistel aladel. 2. Soojalembene. 3. 4. Indias. 5.Vannirätikuid ja hommikumantleid, teksariidest,teksapükse, -jakke jne,sokid, aluspesu, T- särgid,voodipesu. Lisaks rõivatööstusele kasutatakse puuvilla kalavõrkude, kohvifiltrite, telkide,
kaheliviljastumist. Ta on kaetud kaitsva, enamasti 3-kihilise seemnekestaga, mis areneb seemnealgmekatetest · Seeme koosneb idust ja toitekoest (endospermist). · Igas seemnes on üks või kaks idulehte. Idulehtede arvu alusel jaotatakse õistaimed kahte klassi üheidulehelised ja kaheidulehelised. Kaheidulehelised · taimedel on paks seemnekest. Selles on ava (seemnepilu), mille kaudu idanemiseks vajalikud vesi ja õhk pääsevad seemnesse. · Taimest eraldunud seemne välispinnal on näha seemnenaba. See on seemnekestale jäänud seemnejala kinnituskoha jälg. · Seemnes on kahe idulehega idu. Toitekudet seal eraldi ei ole idu toitvad varuained paiknevad idulehtedes (näiteks liblikõielistel ja korvõielistel). Kaheidulehelised Üheidulehelised · Üheidulehelistel taimede üheseemnelistel viljadel on tugev viljakest, mis on õhukese seemnekestaga kokku kasvanud. · Seemnes on väike idu ja rohkesti toitekudet
viljad ja vars. Alamsüsteemid on omavahel tihedalt seotud. Taim saab oma toitained ja vee juurtest, sealt liiguvad need läbi varre edasi taime teistesse osadesse ning tänu sellele taim püsib elus ja kasvavad õied, nendest ka hiljem viljad. Selle taime sisendid on süsihappegaas, valgus, soojus, vesi ja toitained, mis kõik on taime eluks olulised. Väljundid on hapnik, vili (ehk maasikad), õietolm, lehed ja uued maasikataimed. Hapnik tekib taimes fotosünteesi käigus, õietolm eraldub taimest tuulega või siis koos putukatega, uued maasikataimed tekivad taime paljunemisega. Kasutatud allikad: https://www.britannica.com/plant/strawberry https://www.responsivedrip.com/crop-responsive-irrigation/
Mate Meriliin Lend MIS ON MATE? Mate on jook, mida saadakse taimest nimega Yerba mate. AJALUGU Yerba matet õppisid tundma Euroopa kolonistid. Materegiooni rahvas arendas mate joomisest välja rituaali, ajaviite ja identiteedi sümboli. Põhja paraguailased suitsevad mate kuivaks ning joovad seda tsitrusega härjasarvest, mida kutsutakse guamba ks. MATEPUU Pärit Paraguay Vabariigist. On väike puu. Matepuu taimed annavad igal suvel kobarate kaupa erepunaseid marju.
Festivali ürituste kava on nii hariv kui ka meelelahutuslik. Põhirõhk on siiski aedade ja aiakultuuri tutvustamisel ja propageerimisel. Toimuvad aianduslikud teemapäevad/ infotunnid, kus saab nõu ja õpetust oma ala parimatelt kõige kohta, mis üht rohenäppu võiks huvitada ja tutvustatakse uusi ideid kodukaunistamiseks ning aiakujundamiseks. Peale selle toimuvad kontserdid ning lasteüritused. Festivali sihtgrupiks on inimene, kes hoolib ümbritsevast loodusest ja rohelisest taimest ning keda huvitab kodukaunistamine ja aiakujundamine. Tallinna lillefestivalil kujundatakse kokku igal aastal 31 erinevat ,,Tähevärav'' skulptor teemaaeda. 2009 aastal eksponeeriti ideekavandeid 15. maist Eesti Toomas kuni 6. juunini Vene kultuurikeskuses. Kõik ideekavandeid Altnurme olid 2010 ja 2011 aastatel festivali toimumise ajal eksponeeritud Kodulinna Majas.
Sootaimed- ja veetaimed Veesisesed taimed- kinnituvad juurtega veekogu põhja Ujulehistel taimedel on lehed veepinnal ja veel, kinnituvad tugeva juurestikuga veekogu põhja või ujuvad kinnitumata, õied veepinnal Veepealsed taimed (sootaimed) kasvavad madalas veel või alaliselt märjas mullas, enamus taimest ulatub veepinnast kõrgemale Sootaimed Sootaimed kasvavad alaliselt märjas mullas, mõned liigid aga ka üle 1m sügavuses vees Juurestik on sageli väga võimas, paljud liigid on pikkroomava risoomiga ja võivad aias kergesti kontrolli alt väljuda Enamasti vlaguslembelised, namasti vaja viljakat mulda 1. Acorus calamus harilik kalmus 2. Butomus umbellatus harilik luigelill 3. Calla palustris soovõhk 4. Caltha palustris harilik varsakabi 5
sisu väiksemateks osadeks. ● Tükeldatud ja koorest puhastatud suhkruroog viiakse tehasesse ● Tehases läbivad nad kaks puhastusprotsessi ● Suhrurooga leotatakse vees ja purustatakse veel väiksemateks tükkideks ● Suhruroost pressitakse magus mahl välja ning viiakse suhruroo tükkidega veskitesse ● Suhruroo mass läbib viite veskit kuhu veski alla ja veski peale kerkib mahl ● Magus mahl kogutakse veskitelt ära ● Nüüd, kui mahl on taimest eraldatud, hakatakse mahla töötlema suhruks ● Mahl filtreeritakse, et suhrusse ei satuks mustus ● Mõõdetakse mahlas suhkru sisaldus ● Mahlal lastakse kukkuda 10 meetri kõrgusest torust, mille sees on vääveldioksiidi aur (see valgendab suhrumahla) ● Mõõdetakse mahla pH tase ● Mahl segatakse kokku lubjalahusega (lubjalahus saadakse lubjakivist) ja jäetaks umbes kuueks tunniks seisma. Seda nimetatakse alkaliseerimisetapiks
Selgrootute toitumisviisid Filtreerijad sõeluvad veest toiduosakesi või väikeseid organisme Nad on vee ökosüsteemis väga olulised puhastajad Käsnad, karbid, hulkharjasussid Osa loomi elab toiduallika pinnal või sees – vihmaussid, putukavastsed Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitaineterikast vedelikku – liblikad, mesilased, lehetäid, sääsed, kirbud, ämblikud Enamik loomi neelab tahkeid toidupalu – terveid loomakesi või taimede-loomade tükke. Abivahendid – kõrverakud, kombitsad, hõõrel, sõrad, lõuad, haukamissuised jne. Erinevad seedimisviisid. Oska tuua näiteid. Rakusisene - seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad
GMO- põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. GMO-de keskkonnariskid on seotud ökoloogilise tasakaalu ning elurikkuse võimaliku muutmisega ning selliste muutuste võimaliku pöördumatu iseloomuga. Samas GMO-de pooldajad on seisukohal, et selline kasvatamisviis aitaks arengumaades, kus on suureks probleemiks näljahäda, tõhusamalt rahvast toita. Pealtnäha pole GM- taime võimalik tavalisest taimest millegi poolest eristada. Küsimusi tekitab hoopis see, kas eristamine on vajalik. Riigid, kes GMO-sid kasvatavad, väidavad, et mingisuguseid ohte ega negatiivseid mõjusid ei ole. GM-taimede kasvatamise mõju mullaelustikule ja taimedega seotud putukatele on palju uuritud ning enamasti ei ole samasuguste traditsiooniliste taimede mõjuga võrreldes erinevusi leitud. Kõik taimed , nii GMO-d, sordiaretuse teel saadud kui ka loodusses metsikult kasvavad taimed toodavad
juurestikuga noored taimed. b. Vesi Vee puudus või liig on sagedased põhjused taimede stressi tekkimisel. Liigvee korral mullas tekib anaeroobne keskkond ning taimejuurte hingamine on takistatud. Seetõttu eritab taim mulda rohkesti ogaanilisi happeid ja CO2, mis omakorda nõrgendavad juurestiku arengut. Füsioloogiline kuivus on probleemiks igihaljastel taimedel. Talve lõpus, kevade alguses päike paistab intensiivselt ning soojendab taime maapealset osa ning taimest aurustub intensiivselt vesi. Samas muld on külmunud ning taim ei saa vett kätte ning taime maapealsed osad kuivavad. c) Keskkonnatingimustest võivad stressifaktoriteks olla veel: Ebasobivad valguse, hapniku ja mullastikutingimused; Liigne osooni sisaldus; UV kiirgus; radioaktiivne kiirgus Erinevad saasteained (näit gaasilised ained SO2, NO, NO2). Biootilised stressifaktorid a) Taimede tihedus
Taimematerjali jagamine ehk vegetatiivne paljundamine Jagamine- Jagamise käigus kaevatakse kogu taim mullast välja ja jagatakse väiksemateks osadeks nii, et igal osal oleksid juured all. Jagatakse taimi mis elavad rohkem, kui kaks aastat. See meetod võimaldab ka vana taime noorendada. (Salvei, piparmünt, meliss, liivatee, rabarber, lauk) Narmasjuurtega taime jagamine- Kaevatakse terve taim või osa taimest labidaga / aiahargiga välja. Pinnas juure ümbert kas maha raputada või pesta. Lõhestage mullapall kahe aiahargi abil kaheks. Hoida alles ainult noored elujõulised taime osad, vanad ja kõdunenud minema vistata, et vältida haiguste ja kahjurite levikut. Istutada ümber nii, et juured jääksid vahetult mullapinna alla. Juurevõsudega taime jagamine Juurevõsu võib enne üleskaevamist emataime küljest
metsalagendikke ja häilusid, rohtunud metsateede servi ja metsasihte, astangu nõlvu. Siin leidub stepi päritoluga taimeliike nagu karvane lipphernes ja püstine hiirehernes, viljakamatel muldadel mäginaistepuna, alpi ristik, metsõunapuu ja tuhkpihlakas. Poolvarjulistest kuivadest männikutest võib leida ühte eesti eksootilisema õiega orhideed ehk käpalist punast tolmpead. SLAIDID MÕNEST KAITSEALL OLEVAST TAIMEST (jutt slaididel) Viidumäe männimetsade iseloomulikud linnuliigid on õõnetuvi, musträhn ja hoburästas, vanades männikutes sobiva pesapaiga leidnud merikotkad. Lehtpuusegametsad on koduks musttoonekurele, karvasjalg, värb ja kodukakule, väikekirjurähnile ning paljudele teistele metsaliikidele. Viidumäel võib sageli kohata nii mäkra ennast kui ka tema tegutsemisjälgi ja meie metsade suuremaid asukaid põtra hirve ja metssiga
TALLINNA TEENINDUSKOOL T11HT Kohv Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Kohvi ajalugu 4 Taimest 5 Kohvi kasvatuspiirkonnad 6 Kohvi liigid 7 Kohvi valmistamisviisid 8- 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Kohvi tähtsust maailma majanduses ei saa üle hinnata. See on üks väärtuslikumaid
Fotosüntees Hingamisel väljub organismist süsihappegaas. Seega peaks süsihappegaasi sisaldus õhus kogu aeg suurenema, ja hapnik õhust otsa saama, mille tagajärjel hukkuksid kõik elus organismid. Seda aitavad ära hoida taimed, mis võtavad päeval oma roheliste osade (peamiselt lehtede) abil süsihappegaasi. Mullast saavad taimed juurte abil vett. Süsihappegaasist ja veest tekkivad valguse abil suhkrud, tärklis jt. ained (vt. Joonis 2.1). Seejuures eraldub taimest õhku hapnikku. Taimedes toimub fotosüntees, mis tähendab ainete tekkimist valguse toimel. Joonis 2.1 Põlemine Tule saamine ja kasutamine oli erakordselt tähtis juba ürginimestele. Välgust süüdatud puu, metsapõleng või vulkaanipurse andis tuld, mida kasutati kaitseks metsloomade vastu, soojendamiseks ja toiduvalmistamiseks. Põlemine toimub hapniku osavõtul, seejuures pääseb õhku soojust ja valgust. Nii põlevad ahjus puit ja brikett, auto mootoris bensiin, gaasipliidis
invertsuhkur. Laktoos sisaldub piimas, lahustuvus on väiksem ja ta pole nii magus kui teised disahhariidid. Polüsahhariidide kolm gruppi Struktuursed polüsahhariidid (tselluloos), varupolüsahhariidid (tärklis), muude ülesannetega sahhariidid (tarretis) Kirjelda tselluloosi- koostis, saamine, omadused, kasutamine Ehitatud B-glükoosi jääkidest, pikad mokekulid ühinevad omavahel vesiniksidemete abil, nii moodustuvad kiud. Tavaliselt on rakukestad ehitatud tselluloosist. Mõnest taimest, nagu puuvill või lina, on võimalik saada kõrge tselluloosisisaldusega pika makrokiuga materjale. Tselluloos on paberi, etanooli, lõhkeainete ja muude materjalide tootmise läteaine. Tselluloos on hüdrofiilne ehk riided imavad hästi niiskust ja on mugavad. Kirjelda tärklist-koostis, saamine, omadused, kasutamine Tärklis on ehitatud A-glükoosi jääkidest. Tärklis on taimede varuplüsahhariidid. Eristatakse kahte vormi: amüloos ja amülopektiin
Tee-ja kohvisordid Tee • Erinevad teesordid (roheline tee, must tee, oolong) pärinevad ühe ja sama liigi taimest teepõõsast • Sortide põhierinevused tulenevad aga kasvukoha kliimast, pinnasest, tee töötlemise ja valmistamise meetoditest. Just teelehtede töötlemise põhjal liigitatakse teed sortidesse Must tee • Must tee on tugevalt kääritatud tee • Kõige populaarem tee Inglismaal ja Araabiamaades • Mustad teed sobivad hästi hommikuseks ja pärastlõunaseks toniseerivaks joogiks tänu oma ergutavavale toimele, mis tuleb suurest kofeiinisisaldusest
tootmiseksreovete puhastamiseksBakterirakk:tuuma pole.pärilikuse ainemitokondreid poleLoomarakk:tuum esinebpärilikuse ainemitokondrid olemas-varustavad rakku energiagaTaime-ja loomaraku erinevus:rakukestkloroplastid(taimerakk)vakuool(taime rakk)Rakutuum-juhib raku elu tegevusttsütoplasma-toimub raku elu tegevus.rakumembraan- kaitseb raku sisu ja võimaldab ainete liikumist.mitokonder-varustab rakku energiaga.Mille poolest vetikad sarnanevad ja erinevad (mai tea millest XD, äkki taimest vms)? sarnasus:1.mõlemas klorofülli ja toimub fotosüntees.Erinevus:Taimel on lehed, varred, juured, aga vetikatel on tallus.Algloomad:Kingloom, amööb, silmviburlane.Tähtsus:Toiduks suurematele loomadele(kalamaimud, putuka vastsed)Võivad põhjustada haigusi.ürgsetest algloomadest tekkisid lubjakivilademed.inimese elus:põhjustavad haigusi(malaaria, trihhomononoos, toksoplasma.)Seentetähtus looduses ja inimese elus:Looduses: org.ainete
1.9 Piparmünt Pärineb Lääne-Euroopast. Piparmündiõli on rahustava toimega. Nii piparmündiõli kui ka mentooli kasutatakse mitmesuguste ravimite koostisainetena(valokordiin, validool, hambavalutilgad). Piparmünt on värskendava maitsega. Piparmündi värskeid lehti ja õisi lisatakse maitseainena salatitele, köögivilja- ja lihatoitudele. Kuivatatud taimedest keedetakse teed. Lehtedest või kogu taimest saadakse eeterliku õli, mida kasutatakse kondiitritööstuses piparkookide maitsestamisel; jookide valmistamisel; parfümeerias ja meditsiinis. 1.10 Rosmariin Rosmariin on maailma vanimaid ja tuntumaid maitse- ja ravitaimi. Looduses ligi kahe meetri kõrguseks kasvava taime tõid Põhja- Euroopasse Vahemeremaade kaaupmehed. 10 Kuid rosmariin kasvab väga edukalt ka potis. Selle aroom meenutab värske männimetsa lõhna pärast vihma
Kartulimardikas Kartulimardikas kuulub klassi putukad, seltsi mardikalised, sugukonda poilased. Võitluses suurima kartulikahjuriga on inimene proovinud juba kõikvõimalikke käepäraseid vahendeid. Need pole aga tulemusi andnud, kuna kartulimardikas on endistviisi elus ning koguaeg paljuneb. LOODUSLIK ELUKESKKOND. Esialgu toitus kartulimardikas kartuliga lähisuguluses olevast maavitsalisest taimest, mida ameeriklased kutsuvad "buffalo burr"-"piisoni takjas", eestikeelne nimetus nokjas maavits. Esialgu elutses kartulimardikas vaid Põhja-Ameerika keskpiirkondades, eelkõige Kaljumäestiku Colorado osariigis. Tänapäeval esineb kartulimardikat praktiliselt igal pool, kus kartulit kasvatatakse, erandiks on Suurbritannia, kus on õnnestunud kõik sinna juhuslikult sattunud isendid hövitada. TOITUMINE. Täiskasvanud mardikad ja nende vastsed toituvad kartulitaimede lehtedest,
maailmas alates ravimtaimedest Shiatsuni. • Shennong oli Hiina kultuurikangelane ja valitseja , kes õpetas oma rahvale põllumajandus tavasid. Ta kogus sadu taimi, et testida nende meditsiinilist väärtust. Öeldakse, et tema avastas tee ja on Hiina traditsioonilise meditsiini isa, sealhulgas ka nõelravi. Hiina on tänapäeval üks suurimaid eeterlike õlide tootjaid. Huvitavad fakte: Hiinlaste nimetus „Heang“ tähistas eeterlikku õli- taimest saadud aroomi „Heang“ jagati tujude põhjal kuueks erinevaks kategooriaks: 1. Vaikne 2. Luksuslik 3. Rafineeritud 4. Ilus 5. Eraklik 6. Üllas • Magusate lõhnadega ei lõhnastatud mitte ainult keha, juukseid, riideid, kodusid ja templeid, vaid ka paberit ja tinti. • Vanas Hiinas kasutati ravimtaimi koos nõelravi ja massaažiga, ravimaks suurt hulka haigusi. Ent hiinlased olid seotud ka surematuse otsingutega alkeemia abil. Üks kõige hinnatum
Egiptusesse puitu. Usund ja kultuur Egiptuse piltkirjast u 3000 eKr arenesid edasi a) Hieroglüüfid, mis on Egiptusele iseloomulikud kirjamärgid, millega tähistatakse nii mõisteid, silpe kui häälikuid. Kokku 750 märki. Õpetajateks olid preestrid. Enamik egiptlasi olid kirjaoskamatud. Tähtsamad tekstid nagu vaaraode teod raiuti kivisse, vähem tähtsad (nt 6-4 eKr Egiptuse surnuteraamat) kirjutati papüürusele, mis on Niiluse jõe ääres kasvava papüüruse taimest valmistatud paberitaoline materjal. Egiptlased uskusid, et inimesel jätkub elu pärast surma kui surnukeha ei hävitata. Seepärast surnukehi palsameeriti ehk immutati roiskumisvastaste ainetega. Muumia ehk palsameeritud surnukeha asetati sarkofaagi ehk suurde kirstu. Puutumatuna on säilinud 100 a tagasi leitud Tutanhamani haud. Paljud jumalad valitsevad maailma. Mõned neist on inimese- mõned loomakujulised. Mõned inimese keha ja looma peaga. Ra oli päikesejumal.
Meie kasvatatud kurgid olid avamaal maapinna peal roomavad. Peavars kasvab avatud kasvukohas tavaliselt 1-2,5 meetri pikkuseks nii nagu ka meil. Lehed on viisnurkse kujuga, lehelaba on kaetud harjakarvakestega. Kurgi viljaks on kõrvitsavili ehk ebamari, milles on tavaliselt kolm, harvem neli seemnekambrit. Lühiviljaliste viljade pikkus on 5-13 cm, pikaviljalised on üle 20cm. Kurkide värvus varieerub rohelisest tumeroheliseni. Juured võivad kasvada kuni 1,5 meetri kaugusele taimest. KURKIDE KASUTAMINE Pikemate ja poolpikkade kurgisortide vilju tarbitakse eelkõige värskelt. Lühiviljaliste sortide vilju kasutatakse laialdaselt värkselt salatites ning kurkide hapendamisel ja marineerimisel. Marineeritult on kõrgelt hinnatud mõne sentimeetri pikkused viljahakatised. Suure veesisalduse (95-96%) tõttu kasutatakse kurke kuivema kliimaga regioonides ka vedelikuvajaduse rahuldamiseks vee asemel.
Samuti soodustab ta lämmastiku omastamist ja valkude sünteesi ning tärklise omastamist taimede poolt. Üheks positiivseks pooleks on ka taimede hingamise stimuleerimine. Taimede ja söötade vasesisaldus on sõltuvuses vase varudest mullas.Samuti oleneb vasesisaldus ka taime liigist ja arengufaasist, vaske sisaldavate väetiste kasutamisest jne. Vaserikkamad on üldiselt rohundid ja liblikõielised ning vasevaesemad on kõrrelised. Mida vanem on taim, seda vähem võib leida vaske sellest taimest. Vasepuuduse korral kasutatakse vaseväetiseid, eriti veel soomuldadel ning teistel kergematel muldadel.Kuna Eestis on rohkesti vasevaeseid muldi, on ka meil kasvanud söödad sageli vasevaesed. Keskmiselt sisaldavad rohusöödad 1 kg kuivaine kohta 8-10 mg piires vaske. Vaserikkad on kliid, õlikoogid,srotid.Samuti leidub palju vaske söödapärmis, lihakondijahus ning verejahus. Vase funktsioonid loomorganismis: Vask on vajalik:Vere hemoglobiini sünteesiks; on vajalik organismi
Kuid kuna peaminister seda ei tea, tuleb ta kuningat vandeseltslaste eest hoiatama. Saabub ka ülemkohtunik, kes teavitab otsusest nõid Ulrica maalt välja saata. Kuid kuningas otsustab asja uurida ja maskeeritult tema juurde minna. Nõia juurde läheb ka Amelia sooviga vabaneda keelatud armastusest kuninga vastu, kes on aga salaja pealt kuulamas, olles ise õnnelik, kuna naine teda armastab. Ulrica räägib naisele taimest, mida ta öösel korjama peab minema. Kui Amelia lahkub, saabuvad kuninga kostümeeritud nõunikud, kaluririietes kuningale aga ennustatakse surma sõbra käe läbi. Kuningas pöörab asja naljaks, kuid keegi ei julge talle kätt anda. Kuid peaminister ei tea ennustusest midagi, kui ta saabub, ulatavad parimad sõbrad teineteisele käed. Öösel läheb Amelia Võllamäele taime järele, kuid kuningas järgneb talle. Nad
See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lahustunud sooli. Kõige suurem merevee soolsus on Punases meres (42 promilli), kõige väiksem Läänemere Soome lahes (12 promilli lahe idaosas). auramine,sademete hulk,jõgede sissevoolust,jää sulamisest. Veeringlus- koosneb eri lülidest. sademed-suur osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna taga,kuid isa ka õhuga maismaale.Auram-toimub koguaeg nii maa kui veekogude pinnalt. oleneb pinnase omadustest, taimest, temperatuurist jne. Jõgede äravool-sõltub sademete ja auramise vahekorrast,mida rohkem sajab seda suurem äravool. kaspia araali,sahara kesk austraal kõrbalad. Siseveed- maismaal paiknevad veed: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi, mandrijää ja liustike vesi. Inimteg mõjust rannikule-setete pikiränne on looduslik protsess ja võib toimuda aastate jooksul,kui seteid jätkub. Kui kavatstakse rajada maju nii, et see takistab
) · Kui aine sisaldab ka klorofilli, siis on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkusel 470 ja 630 nm juures. Töö käik: Lavboratoorse töö eesmärgiks on karotinoidide eraldamine taimedest ja neeldumisspektri määramine, mille alusel uuritava aine karatinooidset koostist määramine ja analüüsimine, domineeriva karotinooidide määramine ja klorofülli olemaslou kindlakstegemine. Karotinooidide eraldamine taimest materjalist: · Kaalutakse proov(meie juhul 1,55g punast piprat). · Peenestame proovi rivi või noa abil. · Lõplikult peenestame uhmris. Selleks paneme proovi uhmri, lisame liiva ja hõõrutame uhmri nuiga. Seejärel lisame veevaba naatriumsulfaat, et vett siduda. Peab olema moodustanud pubriline mass. · Ekstrahherime(oktaaniga) karotinoidid organilise lahustiga ja filtrime. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs.
Taimi hakati haiguste raviks kasutama juba 5000 aastat tagasi. Eriti arenenud oli taimemeditsiin Hiinas, kus kasutati haiguste raviks vähemalt 240 erinevat taimeliiki. Praegu on umbes 40 % kasutatavatest ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimaineid. Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on raske piiri tõmmata , sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada ka tõsiseid tervisehäireid. Mürgisuse põhjused võivad tuleneda taimest endast kui taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mõne haiguse puhul on mõned taimed vastunäidustatud, kuna need võivad haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti kutsub osa taimi esile allergiat. Seetõttu tuleb hoolikalt järgida kõiki ravimtaimede kogumisega ja kasutamisega seotud reegleid
Kannatuslill 32. Strofantus a)kõige tähtsama liigi nimetud ladina keeles b) mis on droogiks c) droogi peamine südameglükosiid? a) Strophanthus kombe tähtsaim! (on veel S.gratus ja S.hispidus). b) Strophanthi semen c) Strofantiin 33. Mis on uusgalleeniliste preparaatide eelised võrreldes galeeniliste preparaatidega? - - - - 34. Glautsiin a) mis aineterühma see taimne aine kuulub b) milles seisneb tema toime c) missugusest taimest seda saadakse (eesti ja ladina keeles)? a) alkaloid b) köhavaigistav toime c) kollane sarvmagun - Glaucium flavum (herba) *Kodeiin a) alkaloid b) köhavaigistava toimega c)Papaver somniferum papaveris caput oopium on varaküpsuses kuparde kuivanud piimmahl. Kodeiin mõjub otseselt köhakeskust Glautsiin toimib läbi KNSi köhakeskusse Spasmolüütiline, VR alandav ja põletikuvastane. Aktiivsem ja ohutum kui kodeiin. 35
2. Marihuaana 3. Hasisi 4. Kanepi mõju 5. Füüsiline mõju tunnused 6. Psüühiline mõju tunnused 7. Muud häired 8. Kanep on tubakast ohtlikum 9. HOIATUS ! Marihuaana ning hasisi ja kanepiekstrakti valmistamine. Marihuaana ning hasisi ja kanepiekstrakti Kanepist valmistatakse kolme uimastit: valmistamine. Marihuaanat Marihuaanat ning hasisit ja kanepiekstrakti valmistatakse taimest, mille ladinakeelne Hasisit nimi on Cannabis sativa (kanep). Tegemist on üheaastase taimega, mis võib Kanepiekstrakti kasvada 5-6 meetri kõrguseks. Kanepitaim on ererohelist värvi ning tal on jäme vars, millel on vastassuundades asetsevad, 5-9 hõlmast koosnevad kitsad sõrmjad lehed. Taim on vastupidav, kuid tunneb end kõige paremini kuivas subtroopilises kliimas. Kanep
aastat enne kui kasvab tarbimiskõlbulik küüslaugupea. Küüslaugu taime välisvorm koosneb juurtest, küüslaugupeast, varrest, lehtedest ning õisikust. Taime esinduslikkus : mitte eriti atraktiivse välimusega, va õisik. Lehed: Lihtne ja sujuva äärega väliskuju, 10-15 cm, lehe värvus on kasvaval taimel roheline ning valmides hallikas-beez, lehe asetus on kas vastand või topeltvastand, lehed on söödavad ja kompostitavad, vananedes kaardub taimest kaugemale ja kuivab, omapäraks on see et Allimu perekonna lehed omavad tuntavat aroomi. Õied: mõlemasoolised ja tolmendatakse mesilaste ning putukate poolt, õie värvus oleneb sordist valge, lõhe-roosa, helesinine jne. Õis on uhke ja esinduslik, silmailuks (kasutatakse ka värske ja kuivatatud lõikelillena), aga on ka söödavad ja kompostitavad. Juured: Juurestik koosneb peenetest lumivalgetest juurtest, mis moodustavad taime ümber kuni 20cm ringikujulise niidistiku
on mitu püstist vart. Õige taim eritab õisi ja ka noori lehti hõõrudes punakat vedelikku, millest ka taime nimi. Ravimitooret korjatakse taime õitsvaid latvu ühes lehtedega õitseajal või õitsemise eel ning kuivatatakse vilus. Kasvukoht: Kasvab kuivemal, sageli liivasel või kivisel pinnasel valgusküllastes kohtades, harvem ka metsades ja põõsastikes: päris- ja looniidul, palu-, loo- ja laanemetsas. Koht ökosüsteemis Loomadele söögiks kõlbmatu, küll aga toituvad taimest mõned putukaliigid, keda on püütud kasutada naistepuna biotõrjeks karjamaadel. Naistepuna on vana ja rahva hulgas tuntud ravimtaim, kel on palju erinevaid kasulikke omadusi. Egas siis ilma asjata öeldud, et jaanilaupäeva öösel korjatud jaanirohud aitavad terve aasta iga haiguse vastu. Naistepunal arvati olevat koguni nõiavägi. Rahvapärased nimed: Jaanilill, luuvalurohi, neitsipuna, vereseletuserohi, viinalill
taimi nagu öölill, sinerõigas ja krapp. Selleks, et värv jääks lõnga sisse, kasutati fermentatsiooni tehnikat.Lõngu kasteti tünnidesse, kus oli taimevärv ja siis lasti õhu käes kuivada.Seda korrati niikaua kuni saadi vastav toon, mida sooviti. Vaibal on kasutaud 10 erinevat tooni, mis kõik saadud nendest 3 taimest. Öölill (üleval paremal) Sinerõigas (üleval vasakul) Krapp (all keskel) Kes valmistasid? Siiamaani pole kindlalt teada, kes lasid vaiba tellida ja kes selle valmistada. Leidub siiski kaks enim aluspõhja leidvat teooriat: 1) Piiskop Odo (Willaimi poolvend) juhendamisel, keda saab näha ka vaibal. See seletaks, kuidas suudeti nii täpselt edasi anda üksikasju.
annaabi.ee 
