10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Teath
Õppematerjali autor
Elusloodus Maal on seega võimalik vaid seetõttu, et on olemas biosfääriväline energiaallikas. Maa jaoks on selleks Päikese valguskiirgus. Energiavahetus on protsess, mille käigus organismid hangivad väliskeskkonnast energiat, muudavad selle keemiliselt kasutamiskõlblikuks ning tarvitavad siis eluprotsesside säilitamiseks ja uue elusaine loomiseks. Taimed ja osad bakterid valmistavad elututest ainetest toitained, muundades päikeseenergia keemiliseks energiaks. HINGAMINE KÄÄRIMINE PÕLEMINE Selleks on vajalik hapnik. Toimub ilma hapnikuta. Selleks on vajalik hapnik. Enamik baktereid, seened loomad ja ka taimed valguse Osad bakterid ja pärmseened puudusel saavad energiat valmis Taimedest moodustunud saavad energiat valmis toitainetest ja muundavad kütused
Hapnikuringe Vaba hapniku teke algas Maa atmosfääris ~3000 milj. aastat tagasi. Vaba hapnik tekkis siis, kui taimsed organismid hakkasid forosünteesima, lagundades selle käigus vee molekule. Atmosfäärset hapnikku kasutavad hingamisel kõik aeroobsed organismid ning selle tulemusena viiakse hapnik uuesti vee molekuli koostisesse. Peamiseks hapniku saamise allikaks on rohelistest taimedes kulgev fotosüntees: oluline osa langeb fütoplanktoni arvele, maismaataimedel väiksem osakaal. Hapniku sidumine toimub organismide hingamisel (CH2O + O2 = CO2 + H2O), samuti toimub hapniku sidumine veekogude põhjasetetes, vulkaaanilistes protsessides (C+O2=CO2, S+O2=SO2) ja maasisestes protsessides (2Fe+3O2=2Fe2O3). Viimasega seotakse liikuv hapnik litosfääris. Kogu atmosfääri hapnik uueneb umbes 2000 aasta jooksul. nCO2 + nH2 2O)n + nO2 (valguse toimel; fotosüntees). Süsinikuringe
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Puittaimede talitlus...................................................................................................................4 1.1 Fotosüntees........................................................................................................................4 1.2 Transpiratsioon..................................................................................................................5 1.3 Lämmastiku aineringe.......................................................................................................6 1.4 Hingamine............................................................................................
....................................................................................................................................................14 Leht...................................................................................................................................................................16 Vili....................................................................................................................................................................20 Fotosüntees.......................................................................................................................................................23 Katteseemnetaimed...........................................................................................................................................25 Sammaltaimed..................................................................................................................................................27 ALGLOOMAD............
mis on gaaside segu, hapnikku 20,95%, lämmastikku 78.08%, inertgaase 0,94% ning ülejäänud osa moodustavad süsihappegaas, vesinik ja teised gaasid mahulise koostisena. Normaaltingimustes ( temperatuur 20°C, rõhk 101,3 kPa ehk 760 mm Hg) on hapnik värvilt helesinine, lõhnatu, õhust veidi raskem ja mittepõlev, kuid põlemist aktiivselt soodustav gaas, keeb -183º C juures ( 1m3 O2 kaalub 1.34 kilogrammi).Hapnik ise ei põle, kuid soodustab põlemist. Puhtas hapnikus toimub põlemine hulga kiiremini, kui õhus ja mida suurem rõhk, seda kiiremini. Samuti põlevad need materjalid, mis tavaolukorras ei põle või põlevad raskelt, süttivad puhtas hapnikus juba suure leegiga. Seda hapniku omadust kasutatakse metallide lõikamisel. Surve all olev hapnik põhjustab plahvatuslikku põlemist kokkupuutega hariliku õliga, määrete või teiste orgaaniliste ainetega. Sel eesmärgil ei tohi keevitaja mingil juhul kasutada tööriideid või seadmeid, millel on õli või määrdeid
ka tiigleid ja rakettmootorite düüse. Pulbri ja õli segu on väga hea määrdeaine. Elektrijuhtivuse tõttu valmistatakse sellest elektroode ja liugkontakte. Aatomireaktorites kasutatakse seda neutronite aeglustajana. Kui juhtida puusöest läbi ülekuumutatud veeaur, muutub süsi poorseks (õhuliseks, auguliseks). Söel on hea adsorbotsioonivõime (imendumisvõime), kasutatakse meditsiinis söetablettidena ning filtrites, nimetatakse aktiivsöeks. Süsiniku põlemine Kui hapniku on piisavalt, toimub täielik põlemine. C + O2 -> CO2 Kui hapniku on vähe, toimub mittetäielik põlemine 2C + O2 -> 2CO Iseloomustada CO'd ja CO2'te ja nende mõju elusorganismidele. CO2 on värvitu ja lõhnatu gaas, mis tekib süsiniku ja orgaaniliste ainete täielikul põlemisel. Õhus on seda umbes 0,03%. CO2 on happeline oksiid, mis veega reageerimisel moodustab ebapüsiva süsihappe.
Kaitse- ning tugifunktsioon; ainevahetus. *Vakuool: vee reservuaar, kindlustab raku siserõhu ehk turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained ning vananenud rakkudes jääkained, toimuvad lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool suureneb raku vananedes. Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid – nii aitavad loomad levitada seemneid. *Plastiidid: kahemembraansed organellid *Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees, on täidetud valgulise vesilahusega ehk stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ehk lamellid, kus esineb roheline värvaine klorofüll. Kloroplastides neeldub päikesekiirgus, vee ja CO2 abil toodetakse suhkruid. *Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente – karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Ainevahetuslik funktsioon. *Leukoplastid – säilitavad varuaineid, värvitud.
Referaat Juhendaja: professor PhD Tõnu Laas Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on uurida udu, sudu ja pilvede tekkemehanisme ja eripärasid. Samuti lähemalt uurida kuidas ja miks ilmneb äike ning tuua pisutki selgust inimeste silmis müstilise keravälgu iseloomust. Töös vaadeldakse ka, mida kujutab endast tuli (täpsemalt põlemisreaktsioon) füüsikalisest aspektist, kuidas põlemine toimub, mis põleb ja kustutab. Leida vastus küsimustele, kas tuli saab vee all põleda ja kuidas põleb tuli ilma gravitatsiooniväljata. 3 1. Pilved Pilved on kolloidsed süsteemid, mis koosnevad õhus hõljuvatest väikestest veepiisakestest, jääkristallidest või kõige sagedamini nende segust. Varasematel aegadel on peetud pilve olemasolu määratlemisel väga oluliseks visuaalset eristamist
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid