ehk mütseeliks va pärmiseened. Ainu- ja hulkraksed seened 1. Üherakulised seened ümarad pärmiseened, hulgatuumalised täpphallikud 2. Hulkraksed seened hüüfides esinevad vahesõnad nt kottseened Seened paljunevad peamiselt eoste abil, misvõivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seente mitmekesisus : Kottseened pärmiseened, jahukasted, mürkel Ikkesseened täpphallikud (toiduainete hallitus), rohehallik (penitsiliin) Kandseened pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm Seenraku organellid · Tuum tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma · Tuumamembraan ümbritsetud membraaniga · Rakukest Koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest · Mitokondrid varustavad seenerakku energiaga · Membraansetest struktuuridest: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid.
Seeneraku ehituslikud iseärasused Seeneraku tunnused : · Eukarütoot Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. · Heterotroofne Seened kasutavad elutegevuseks ( nagu loomadki ) teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Saprotroofid ( toituvad surnud orgaanilistest ainetest ) ja biotroofid ( toituvad elusast orgaanilisest ainest). Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeniks va pärmiseened. Üherakulised seened- ümarad pärmseened; hulgatuumalised täpphallikud Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad nt kottseened. Seente mitmekesisus Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel Ikkesseened- täpphallikud( toiduainete hallitus), rohehallik(pentsilliin) Kandseened- pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm. Seeneraku organellid : Tuum, rakumembraan, rakukest, mitokondrid, membraansetest struktuuridest: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid,...
Seened http://www.hkhk.edu.ee/seened/ Kübarseened Ka need on seened... Seened Parasiitseened Pärmseene d Kübarseened Hallitusseened Kõikide seente tunnused: * päristuumsed * paljunevad põhiliselt eostega * toituvad orgaanilisest ainest * vajavad soojust ja niiskust Vahtra pigilaiksust põhjustav seen saab kasvada vaid puhtas õhus Seeneniitidest ehk hüüfidest moodustub seeneniidistik ehk mütseel Miks on seentele vaja seeneniidistikku? (Vaata õpikust lk 73) Seened paljunevad enamsti eostega http://www.youtube.com/watch? Pärmseened Toituvad suhkrust ja mineraalainetest, tekivad CO2 ja alkohol. Paljunevad pungudes Valmistatakse · Taigent · Õlut · Kefiiri http://www.youtube.com/watch?v=5ruXdbUl_TE Õpi õpikust lk 72 ... 75 Tv 32.1, 32.3, 34.1 1.Millised tingimus...
mütseeli. 2. Seened paljunevad eoste abil või seeneniidistiku abil. 3. Seeneraku kesta koostises on kitiin, mida kohtame veel loomariigis putukatel, vähkidel ja ämblikel. 4. Seened toituvad valmis orgaaniliselt , aines loomne toitumine. 5. Seente rakud sisaldavad vakuoole ja võivad piiramatult jaguneda. Hallitusseened tavalisemad hallitusseened, mida kohtame on nutthallik ja pintselhallik. Pintselhallik e rohehallik Pintselhallikute mütseelist valmistatakse antibiootikume bakterite põhjustanud haiguste raviks. Tuntuim perekond on Penicillum, millest valmistatakse penitsillini. Pärmseeni eidub looduses kõikjal. Eriti palju on neid taimedel (marjad, lehed) mille tõttu lähevad katkised marjad käärima. Pärmseened muudavad suhkrud alkoholiks ja süsihappegaasiks, kui hapnik ei pääse ligi. Pärmseened on üherakulised seened, mis tavaliselt seeneniite ei moodusta.
parasiitideks, kes toitudes teevad peremehele kahju, ja sümbiontideks, seen+vetikas=samblik. 4 HÕIMKONDA. *Ikkesseened: paljunevad mittesugulisel. Toitumisviisilt on sakrotroofid (leidub puu- ja juurviljadel) ja biotroofid (mükoriisa). Paljuneb sprangiumite ehk eoslatega. Nt. musttäpphallik, mis levib toiduainetel, ja sõnnikuhallik. *Kottseened: suguline paljunemine eoslad paiknevad 8 kaupa kotis, need on haploidsed. Mittesuguline paljunemine paljunevad koniididega, nt. rohehallik. Kottseened on enamasti hallitus- või söögiseened, nt. kerahallik (toodab aflatoksiin), pintselhallik (pintseliin), mürkel, luudik ja tungaltera. *Kandseened: sakrotroofid, eosed arenevad rakuväliselt eoskandadel. Nt. riisikas (kõik on sümbioosis puudega), servik (surnud puidu lagundaja), sampinjon, tammseen, vamm (lagundab surnud puitu) ja väävlik (tammedel). *Viburseened: eosed viburitega, elavad ja kasvavad vees. SAMBLIKUD
1. Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? Rakendusteadus - teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega. Fundamentaalteadus - teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. Omavahel on nad seotud nii, et fundamentaalteadus annab rakendusteadusele teadmisi ning rakendusteadus annab püstitatud uurimisküsimustele tagasisidet. 2. Too näide (õpikust või igapäevaelust), kus elusolendite ehitust või talitlust on kasutatud eeskujuna tehnikas või mingi tehnoloogia väljatöötamisel. Lennukitiiva täiustamine linnutiiva kuju ja detailide eeskujul. Hoonete kliimaseadmete projekteerimine termiitide tornpesade ventilatsioonisüsteemi järgi. 3. Kes olid a) Louis Pasteur keemik, mikrobioloog...
orgaanilist ainet · Saprotroofid toituvad surnud orgaanilisest ainest · Biotroofid toituvad elusast orgaanilisest ainest · Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvad liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks va pärmiseened Ainu- ja hulkraksed seened: 1. Üherakulised seened ümarad pärmiseened; hulgatuumalised täpphallikud 2. Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad nt kottseened Kottseened - pärmiseened, rohehallik, jahukasted, mürkel Ikkesseened täpphallikud, nutthallikud Kandeseened pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm Rakukest koosneb kitiinist Seened paljunevad eostega Seente tähtsus looduses Lagundajad tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks Sümbiondid Mükoriisa Samblikud TUNNUS BAKTERIRA TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAK KK K 1. RAKU KEST Tsütoloogia
sapotroof – toituvad surnud orgaanilisest ainest biotroof – toituvad elusast orgaanilist ainet Hüüfid ehk seeneniidid on (sõltuvalt liigist) kokkupakitud seeneniidistikuks Mütseeli ehk seeneniidistik Üherakuline seen ntks pärmiseen Hulkrakne seen nt punane kärbseseen (hüüfides esinevad vaheseinad) Seente mitmekesisus Kottseened – pärmiseened, rohehallik (penitsilliin), jahukasted, mürkel Ikkesseened – täpphallikud (toiduainete hallitus), nutthallikud Kandseened – pilvikud, kärbseseened, roosteseemed, majavamm Seente paljunemine Eoste abil (enamikel) Pärmiseen paljuneb pugudega (ilma toiduta (suhkur, jahu ect) ei paljune) Vajadus looduses ja inimese elus Lagundajad – tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedel kättesaadavaks
BIOLOOGIA TÖÖ 3. Taimerakk, seened, bakterid. bakteritoksiin--mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia--rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. biotõrje--üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. hüüf--ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. kloroplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees (klorofülli sisaldav plastiid). kromoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiide hulka. leukoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiide hulka, sisaldab tihti varuaineid. mükotoksiin--mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. mütseel--hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kog...
Pärmseentel puudub. · Hüüfid ehk seeneniidid. · Mütseel ehk seeneniidistik 16) Kuidas erinevad ainu- ja hulkraksed seened? Nimeta ainu- ja hulkrakseid seeni. · Üherakulised seened ümarad pärmiseened; hulgatuumalised täpphallikud. · Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad. Hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Nt kottseente rühma liigid. 17) Seente mitmekesisus. Kolm rühma ning näited. · Kottseened:pärmiseened, rohehallik (penitsilliin) jahukasted, mürkel. · Ikkesseened:täpphallikud (toiduainete hallitus), nutthallikud. · Kandseened:pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm. 18) Kuidas seened paljunevad? Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis moodustuvad kas sugulisel või mittesugulisel teel. 19) Seente tähtsus looduses (lagundajad, sümbiondid, parasiidid). Oska tuua näiteid. · Lagundajad - tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks.
Pärmseentel puudub. · Hüüfid ehk seeneniidid. · Mütseel ehk seeneniidistik 16) Kuidas erinevad ainu- ja hulkraksed seened? Nimeta ainu- ja hulkrakseid seeni. · Üherakulised seened ümarad pärmiseened; hulgatuumalised täpphallikud. · Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad. Hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Nt kottseente rühma liigid. 17) Seente mitmekesisus. Kolm rühma ning näited. · Kottseened:pärmiseened, rohehallik (penitsilliin) jahukasted, mürkel. · Ikkesseened:täpphallikud (toiduainete hallitus), nutthallikud. · Kandseened:pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm. 18) Kuidas seened paljunevad? Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis moodustuvad kas sugulisel või mittesugulisel teel. 19) Seente tähtsus looduses (lagundajad, sümbiondid, parasiidid). Oska tuua näiteid. · Lagundajad - tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks.
Enamjaolt hallitusseened: kottpärmseen Metsaseened, täpphallikud ed puuseened: (toiduainete hallitus) murumuna pilvikud rohehallik (penitsiliin) jahukasted kärbseseened mürkel majavamm Seeneniit on hulkrakne Koosnevad 1 hüüf on 1 rakk eostest
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. ...
Eosed tekivad eoslas ehk sprangiumis katva loori rebenemisel lendavad kõik eosed korraga välja. Selline paljunemine on omane nutthallikule, kasvab toiduainetel. Hüüfidel puuduvad rakuvaheseinad. Suur hallikukogum on tegelikult üks rakk! (hulktuumne). 2) eosed moodustavad lülilised koniidikandjad eosed vabanevad järk-järgult väga optimaalsete tingimuste puhul. Tavaliselt kui on tegemist lüliliste koniidikandatega siis on tegemist hulkraksete seentega nt. pintsehallik, rohehallik (hallitusjuust!). 2) eostega paljunemine kottseentel eosed moodustuvad eoskotis raku sees. Eoseid on eoskotis 4-8. kottseente näideteks pärmseened, kübarseened (viljakihi moodustavad seened). Kübarseenest kuuluvad kottseente hulka: mürklid, kogritsad. 3) HÕIMKOND: kandseened eosed valmivad spetsiifilistel rakkudel eoskandadel. Eosed valmivad rakuväliselt. Eoskannad moodustavad eoslava ja see paikneb kübara alaosas kolmel erikujul. Esiteks eoslehekesed pilvikud, riisikad