ehk mütseeliks va pärmiseened. Ainu- ja hulkraksed seened 1. Üherakulised seened ümarad pärmiseened, hulgatuumalised täpphallikud 2. Hulkraksed seened hüüfides esinevad vahesõnad nt kottseened Seened paljunevad peamiselt eoste abil, misvõivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seente mitmekesisus : Kottseened pärmiseened, jahukasted, mürkel Ikkesseened täpphallikud (toiduainete hallitus), rohehallik (penitsiliin) Kandseened pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm Seenraku organellid · Tuum tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma · Tuumamembraan ümbritsetud membraaniga · Rakukest Koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest · Mitokondrid varustavad seenerakku energiaga · Membraansetest struktuuridest: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid.
Saprotroofid ( toituvad surnud orgaanilistest ainetest ) ja biotroofid ( toituvad elusast orgaanilisest ainest). Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeniks va pärmiseened. Üherakulised seened- ümarad pärmseened; hulgatuumalised täpphallikud Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad nt kottseened. Seente mitmekesisus Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel Ikkesseened- täpphallikud( toiduainete hallitus), rohehallik(pentsilliin) Kandseened- pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm. Seeneraku organellid : Tuum, rakumembraan, rakukest, mitokondrid, membraansetest struktuuridest: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid. Seente paljunemine Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittmesugulisel teel. Seente osa looduses : Lagundajad- tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks.
· suur sirmik · kuhikmürkel kevadseen Uuri seinatabelit! Tv 34.2 Seenelise meelespea: · Korja ainult tuttavaid seeni! · Ära korja seeni linnast ega maanteede lähedusest, sest seened koguvad endasse raskmetalle! Sampinjon Valge kärbseseen (hea söögiseen) (surmavalt mürgine) Tv 35.4 Torikseened pikaealised lagundajad · tuletael · kännupess · kasekäsn · must pässik Hallitusseened ehk hallikud Rohehallik Nutthallik Hallikute mõju tervisele · toidul kasvavad hallikud eritavad mürke põhjustades tervisehäireid · vannitubade must hallitus eritab mürke põhjustades allergiat · ... Hallikute kasutamine inimese poolt · Enne II maailmasõda eraldati rohehalliku mürkidest antibiootikum penitsilliin, millega ravitakse bakterite põhjustatud haigusi. · valged hallitusjuustud (kamambäär, stilton, brie ...) · sini- ja rohehallitusjuustud (rokfoor)
mütseeli. 2. Seened paljunevad eoste abil või seeneniidistiku abil. 3. Seeneraku kesta koostises on kitiin, mida kohtame veel loomariigis putukatel, vähkidel ja ämblikel. 4. Seened toituvad valmis orgaaniliselt , aines loomne toitumine. 5. Seente rakud sisaldavad vakuoole ja võivad piiramatult jaguneda. Hallitusseened tavalisemad hallitusseened, mida kohtame on nutthallik ja pintselhallik. Pintselhallik e rohehallik Pintselhallikute mütseelist valmistatakse antibiootikume bakterite põhjustanud haiguste raviks. Tuntuim perekond on Penicillum, millest valmistatakse penitsillini. Pärmseeni eidub looduses kõikjal. Eriti palju on neid taimedel (marjad, lehed) mille tõttu lähevad katkised marjad käärima. Pärmseened muudavad suhkrud alkoholiks ja süsihappegaasiks, kui hapnik ei pääse ligi. Pärmseened on üherakulised seened, mis tavaliselt seeneniite ei moodusta.
parasiitideks, kes toitudes teevad peremehele kahju, ja sümbiontideks, seen+vetikas=samblik. 4 HÕIMKONDA. *Ikkesseened: paljunevad mittesugulisel. Toitumisviisilt on sakrotroofid (leidub puu- ja juurviljadel) ja biotroofid (mükoriisa). Paljuneb sprangiumite ehk eoslatega. Nt. musttäpphallik, mis levib toiduainetel, ja sõnnikuhallik. *Kottseened: suguline paljunemine eoslad paiknevad 8 kaupa kotis, need on haploidsed. Mittesuguline paljunemine paljunevad koniididega, nt. rohehallik. Kottseened on enamasti hallitus- või söögiseened, nt. kerahallik (toodab aflatoksiin), pintselhallik (pintseliin), mürkel, luudik ja tungaltera. *Kandseened: sakrotroofid, eosed arenevad rakuväliselt eoskandadel. Nt. riisikas (kõik on sümbioosis puudega), servik (surnud puidu lagundaja), sampinjon, tammseen, vamm (lagundab surnud puitu) ja väävlik (tammedel). *Viburseened: eosed viburitega, elavad ja kasvavad vees. SAMBLIKUD
Selgitas käärimise olemust ( elusolendi toimimise protsess); kõik elus tekib elusast ( avastas hermeetiliselt suletud toitaine kuumutamisel ( pastöriseerimine) ei tekkinud käärimist, roiskumist ). Vaktsineerimine organismi surmatud või nõrgestatud haigustekitajate süstimine, mis vallandavad immunoloogilised kaitsemehhanismid ( marutõvevaktsiini looja ) b) Alexander Fleming mikrobioloog, bakterioloog ja õppejõud. Avastas penitsiliini ( rohehallik) Petri tassis olnud hallikukolooniast eraldatud aine, mis on ravimiks sarlakite, kopsupõletiku, gonorröa, meningiidi jne vastu. 4.Millised on antibiootikumidega ravimise põhimõtted? Mis juhtub nende põhimõtete eiramisel? Miks antibiootikumidega ei saa ravida viirushaigusi? Antibiootikumide ravipõhimõtted: * kindla haiguse vastu (bakterhaigus) * ravimise aeg peab olema piisav * ravimite kogus piisav Kui neid põhimõtteid eiratakse, tekivad ravimiresistentsed bakteritüved, nt
orgaanilist ainet · Saprotroofid toituvad surnud orgaanilisest ainest · Biotroofid toituvad elusast orgaanilisest ainest · Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvad liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks va pärmiseened Ainu- ja hulkraksed seened: 1. Üherakulised seened ümarad pärmiseened; hulgatuumalised täpphallikud 2. Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad nt kottseened Kottseened - pärmiseened, rohehallik, jahukasted, mürkel Ikkesseened täpphallikud, nutthallikud Kandeseened pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm Rakukest koosneb kitiinist Seened paljunevad eostega Seente tähtsus looduses Lagundajad tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks Sümbiondid Mükoriisa Samblikud TUNNUS BAKTERIRA TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAK KK K 1. RAKU KEST Tsütoloogia
sapotroof – toituvad surnud orgaanilisest ainest biotroof – toituvad elusast orgaanilist ainet Hüüfid ehk seeneniidid on (sõltuvalt liigist) kokkupakitud seeneniidistikuks Mütseeli ehk seeneniidistik Üherakuline seen ntks pärmiseen Hulkrakne seen nt punane kärbseseen (hüüfides esinevad vaheseinad) Seente mitmekesisus Kottseened – pärmiseened, rohehallik (penitsilliin), jahukasted, mürkel Ikkesseened – täpphallikud (toiduainete hallitus), nutthallikud Kandseened – pilvikud, kärbseseened, roosteseemed, majavamm Seente paljunemine Eoste abil (enamikel) Pärmiseen paljuneb pugudega (ilma toiduta (suhkur, jahu ect) ei paljune) Vajadus looduses ja inimese elus Lagundajad – tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedel kättesaadavaks
2.1 Mükoriisa--seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga. 2.2.2 Samblikud--liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. Seened paljunevad enamasti eoste abil. Need moodustuvad nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed viljakehades, et loomad viljakehad koos eostega ära sööks ja nii eoseid laiali viiks. Ikesseened--kõige lihtsamad ainuraksed seened. Paljud neist on parasiidid. Näiteid: hallikseened (rohehallik aitab toota penitsiliini; sõnnikuhallik on oluline surnud orgaanilise aine lagundaja; nutthallik, musttäpphallik, sõnnikuhallik). Kottseened--ainu- ja hulkraksed seened. Näiteks: pärmid (paljunevad pungumise teel!); jahukasted tekitavad viljade pinnale jahu taolise kihi; kaseluudik hävitab kasepungad, tekitades peenikeste okste vohamist; söödavad kottseened on näiteks korgits, mürkel, trühvlid. Kandseened--suguliselt paljunevad seened, kes moodustavad viljakehi. Näiteks pilvikud,
Pärmseentel puudub. · Hüüfid ehk seeneniidid. · Mütseel ehk seeneniidistik 16) Kuidas erinevad ainu- ja hulkraksed seened? Nimeta ainu- ja hulkrakseid seeni. · Üherakulised seened ümarad pärmiseened; hulgatuumalised täpphallikud. · Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad. Hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Nt kottseente rühma liigid. 17) Seente mitmekesisus. Kolm rühma ning näited. · Kottseened:pärmiseened, rohehallik (penitsilliin) jahukasted, mürkel. · Ikkesseened:täpphallikud (toiduainete hallitus), nutthallikud. · Kandseened:pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm. 18) Kuidas seened paljunevad? Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis moodustuvad kas sugulisel või mittesugulisel teel. 19) Seente tähtsus looduses (lagundajad, sümbiondid, parasiidid). Oska tuua näiteid. · Lagundajad - tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks.
Pärmseentel puudub. · Hüüfid ehk seeneniidid. · Mütseel ehk seeneniidistik 16) Kuidas erinevad ainu- ja hulkraksed seened? Nimeta ainu- ja hulkrakseid seeni. · Üherakulised seened ümarad pärmiseened; hulgatuumalised täpphallikud. · Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad. Hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Nt kottseente rühma liigid. 17) Seente mitmekesisus. Kolm rühma ning näited. · Kottseened:pärmiseened, rohehallik (penitsilliin) jahukasted, mürkel. · Ikkesseened:täpphallikud (toiduainete hallitus), nutthallikud. · Kandseened:pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm. 18) Kuidas seened paljunevad? Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis moodustuvad kas sugulisel või mittesugulisel teel. 19) Seente tähtsus looduses (lagundajad, sümbiondid, parasiidid). Oska tuua näiteid. · Lagundajad - tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks.
Enamjaolt hallitusseened: kottpärmseen Metsaseened, täpphallikud ed puuseened: (toiduainete hallitus) murumuna pilvikud rohehallik (penitsiliin) jahukasted kärbseseened mürkel majavamm Seeneniit on hulkrakne Koosnevad 1 hüüf on 1 rakk eostest
Biofüüsika, biokeemia, meditsiin, veterinaaria, taime- ja loomageograafia, looduskaitse, informaatika, sordiaretus, tõuaretus, biotehnoloogia, geenitehnoloogia, bioonika. Biotehnoloogia kasutusalad Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate organismide elutegevuse tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. (jogurt, saiake- pärmseened kergitasid saiakest, juust, või) Põhiliselt kasutatavad organismid on bakterid, seened.(rohehallik) Biotehnoloogia eelised · Suur energiasäästlikkus · Jäätmevaba või loodusele kahjutute jäätmete teke. · Odav tooraine Biotehnoloogia puudused · Kasutatavad organismid on tundlikud keskkonnategurite suhtes. · Teadlastel kulud palju aega vastavate tüvede saamiseks Antibiootikumid · Antibiootikumid on ravimid, mida kasutatakse bakterhaiguste raviks. · Tootjateks aktinomütseedid ja seened. · Rohehallitus -> penitsilliin
Eosed tekivad eoslas ehk sprangiumis katva loori rebenemisel lendavad kõik eosed korraga välja. Selline paljunemine on omane nutthallikule, kasvab toiduainetel. Hüüfidel puuduvad rakuvaheseinad. Suur hallikukogum on tegelikult üks rakk! (hulktuumne). 2) eosed moodustavad lülilised koniidikandjad eosed vabanevad järk-järgult väga optimaalsete tingimuste puhul. Tavaliselt kui on tegemist lüliliste koniidikandatega siis on tegemist hulkraksete seentega nt. pintsehallik, rohehallik (hallitusjuust!). 2) eostega paljunemine kottseentel eosed moodustuvad eoskotis raku sees. Eoseid on eoskotis 4-8. kottseente näideteks pärmseened, kübarseened (viljakihi moodustavad seened). Kübarseenest kuuluvad kottseente hulka: mürklid, kogritsad. 3) HÕIMKOND: kandseened eosed valmivad spetsiifilistel rakkudel eoskandadel. Eosed valmivad rakuväliselt. Eoskannad moodustavad eoslava ja see paikneb kübara alaosas kolmel erikujul. Esiteks eoslehekesed pilvikud, riisikad
annaabi.ee 
