Seeneniidid kasvavad taimeosast läbi ja see ei lagune vaid säilub (mumifitseerub); · Tuuleluuad uinuvate pungade puhkemise tulemusel hargnevad võrsed ebaloomulikult tihedalt; · Põletik taimeosa kiire kuivamine; · Haavand koorevigastus, millele lisandub vaigujooks (puuvähk, ei kasva kinni) · Padjand taime lehtedel ja vartel epidermi all kõrgendid, kust epidermi rebenemisel väljuvad seene eosed. 2. SEENED TAIMEHAIGUSTE TEKITAJATENA 2.1. Seente ehitus Seeni teatakse umbes 100000 liiki. Seente rakkudes pole klorofülli, seega pole nad ise võimelised fotosünteesil orgaanilist ainet tootma ja toituvad elavast või surnud orgaanilisest ainest (st nad on heterotroofsed). Taimehaigusi tekitavad parasiitseened, taimejäänuseid lagundavad saprofüüdid, taimede juurtel elavad taimedega sümbioosis mükoriisamoodustajad seened. 2.1.1. Seente vegetatiivorganite ehitus
Taimehaiguste põhitüübid välistunnuste alusel Taimede välised haigustunnused sümptomid. Taimehaiguste põhitüübid: · Mädanikud · Närbumine · Laiksused · Padjandid e. pustulid · Kirmed · Eritised · Mumifitseerumine · Lehtede enneaegne varisemine Mädanikud · Kahjustunud kude muutub haisvaks pudrutaoliseks massiks - kartuli fomoos märgmädanik · Kahjustunud kude muutub pudrutaoliseks pulbriliseks massiks · Kartuli kuivlaiksus Närbumine Tekib veepuuduse tõttu mullas või taime juhtorganite
Taimekaitse ülesandeks on luua kultuuridele soodsad kasvutingimused ja hooldada neid agrotehnikanõuetele vastavalt tugevad ja elujõulised taimed suudavad konkureerida umbrohtudega, ei nakatu kergesti haigustesse ning on vastupidavamad kahjuritele. Enamik taimehaigusi on nakkushaigused, mida tekitavad bakterid, mikroseened ja viirused. Kahjurid on kahjurputukad, kes paljunevad ja levivad nendele soodsates tingimustes kiiresti. Sama kehtib ka taimehaiguste kohta. Tõhusamal taimekaitsel on abiks teadmine haiguste ja kahjurite arengust, oskus prognoosida haiguste levikut ja kahjurite arvukust ning valida sobivate tõrjeomadustega taimekaitsevahend. Taimekaitsevahendi mõjusus oleneb kahjustaja arenemisjärgust, iImastikust, toimeainete omadustest ja mõju kestusest. Herbitsiidid umbrohtude tõrjevahendid Põhjamaades on pestitsiidide hulgas suurima osatähtsusega herbitsiidid. Nende toime oleneb kasutusajast, doosist ja kasutusviisist
ega lahustu vees, tihedus on üpris suur. Vedela hü ja vee segu kihistub kiiresti, nii et alumise kihi moodustab hü. Enamik teisi vees mittelahustuvaid org. aineid koguneb ülemisse kihti, kuna on veest kergemad. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, vahtpolümeeride valmistamiseks, aerosooliballoonides propellandina, st tarbekemikaali laialipihustatava vahendina. Leidub metaanis ja etaanis. Pestitsiide kasutatakse kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks, taimehaiguste ja kahjurite ning umbrohu tõrjeks tarvitatav mürkkemikaal. elektrofiil- tühja orbitaaliga osake nukleofiil- vaba elektronpaariga osake elektrofiilsus tsenter- aatom, millel on positiivne laeng või osa laeng nukleofiilsus tsenter- aatom, millel on negatiivne laeng või osa laeng lahkuv rühm- rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonist freoonid- klorofluoroalkaan pestitsiid- haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal
*Agroökosüsteem- on ökosüsteem, milles toimub majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides *Akaritsiidid- on preparaadid (insektitsiidid) lestade ja puukide tõrjeks *Agrotehnika- on maaviljeluse tehnoloogia. Agrotehnika hõlmab kõiki kasvatatava põllumajanduskultuuri või metsakultuuri hooldamisega seotud tegevusi mullaharimine, väetamine, seemnete ettevalmistus, külvamine, istutamine, kastmine, umbrohutõrje, taimehaiguste tõrje, taimekahjurite tõrje, saagikoristus jne. *Aretus ehk aretamine- on populatsioonide, liinide, rasside ja sortide mõjutamine kunstliku valiku, ristamise ning mutatsioonide esilekutsumise teel. *aretuspull- aretuses olev pull *ammlehm- lehm kes ei imeta vasikat *angli tõug- aretatud saksamaal, algmaterjal meie eesti punase tõu aretusele *AP- Sviits(lehmatõu märk) *AY- äärsir(lehmatou märk) *Ase- koht kus lehm magab B:
Baktereid leidub igalpool: õhus, toidus, ravimites. Bakterid on Biotehnoloogia uurimisobjektid (uuritakse organismide elutegevusega seotud protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks) Bakterid inimese elus: Piimatooted- Lactobacillus, Gefilus, ME-3; Hapendatud kurgid, kapsad; Äädikas- veiniäädikas; Alkoholid- õlu, siider.; Lihatööstus- salaamivorst. Ravimitööstus Ravimid, Vitamiinid, Vaktsiinid. Tööstuses: Silo valmistamine, Taimehaiguste ja kahjurite tõrjumine, Bakterväetiste tootmine. Metallurgias metallide tootmine (raud, uraan). Valguliste ensüümide tootmine (juustu valmistamiseks, suhkrutootmiseks), tekstiilitööstuses kangaste töötlemiseks Esimese asjana meenub mul sõnaga "seen" metsas olevad seened. Seentel on aga palju kasutusalasid. Tähtsus inimeste elus, Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad. Seened osalevad mulla tekkes. Seened aitavad taimedel omastada toitaineid
Pestitsiidid - DDT Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse kahjulike elus- organismide hävitamiseks. Paljud inimesed puutuvad pestitsiitidega kokku igapäevaelus, peamiselt aiatöödel. Kõige rohkem kasutatake pestitsiite kahjurite ja taimehaiguste tõrjeks. Maailma üks enim kasutatud tõrjevahend on DDT teisisõnu diklorodifentüül- trikloroetaan. DDT-d kasutati alguses II maailmasõjas parasiitide tõrjeks, kuid hiljem hakati seda üha rohkem kasutama põllumajanduses. Hoolimata sellest, et malaariasääskede tõrjeks kasutatud aine päästis II maailmasõja ajal hinnanguliselt 1 miljoni inimese elu on tänaseks enamuses maailma riikides DDT kasutamine keelustatud.
ii. Kergesti lenduvad halogeenid narkootilise toimega b.iii. Põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi b.iv. Mürgistused võivad lõppeda invaliidistumisega, halvemal juhul surmaga. 7. Kus kasutatakse halogeenalkaane? Rasvade, õlide, valkude, polümeeride jt. Materjalide lahustamiseks. Ühesõnaga lahustitena, kloroformi on kasutatud narkoosiks, tetrakloometaani tulekustutites, pestitsiite kasutatakse taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude tõrjeks; orgaanilise aine lähteained; keemiline puhastus. 8. Millistel omadustel põhineb freoonide kasutamine?- nad veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril. Rõhu alanemisel neelab algav keemisprotsess aga palju soojust. Soojust neelav omadus 9. Kus freoone kasutati? Külmutusmasinates soojust neelava ainena 10. Millised on pestitsiitide omadused? Vees ei lahustu, lahustuvad rasvas. 11
Elektrofiil Sageli katioon, positiivne ja alati on tal tühi orbitaal. Radikaal Molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Osoon O3 Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust, samuti neelab ta ultraviolettkiirgust. Osoonikiht Kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Freoon Lõhustavad osoonikihti, tekitades osooniauke. Pestitsiid Mürkkemikaal taimehaiguste, kahjurite, ja umbrohu tõrjeks. Isomeeria: C5 H11 Cl - kloropentaan: CH3 CH2 CH2 CH2 CH2 Cl 1-kloropentaan CH3 CH2 CH2 CHClCH3 2-kloropentaan asendisomeerid CH3 CH2 CH(CH3 )CH2 Cl 1-kloro-2-metüülbutaan CH3 C(CH3 ) 2 CH2 Cl 1-kloro-2,2-dimetüülpropaan ahelisomeerid Halogeenoalkaanide omadused ja kasutusalad: Reaktsioonivõimelised kasutatakse orgaaniliseks sünteesiks. Mürgised kasutatakse pestiitsidena
Et Kultuurtaimedele soodsaid kasvutingimusi seada ja neid hooldada agrotehnikanõuetele vastavalt, on vaja taimekaitsel selle ülesandega tegeleda. Tugevad ja elujõulised taimed suudavad konkureerida umbrohtudega ning ei nakatu kergesti haigustesse ja on vastupidavamad kahjuritele. Enamik taimehaigusi on nakkushaigused, mida tekitavad bakterid, mikroseened ja viirused. Kahjurid on kahjurputukad, kes paljunevad ja levivad nendele soodsates tingimustes kiiresti. Sama kehtib ka taimehaiguste kohta. Tõhusamal taimekaitsel on abiks teadmine haiguste ja kahjurite arengust, oskus prognoosida haiguste levikut ja kahjurite arvukust ning valida sobivate tõrjeomadustega taimekaitsevahend. Taimekaitsevahendi mõjusus oleneb kahjustaja arenemisjärgust, iImastikust, toimeainete omadustest ja mõju kestusest. Insektitsiidid e. Putukakaitsevahendid on Decis, Fastac, Raid, Neko, Mavrik, Karate, Neem-
Sisesta nimi 2010 Pestitsiidid DDT Freoonid Osooniaugud Freoonid tehnikas Kloroform Milleks veel kasutatakse? Kasutatakse kahjulike organismide ja haigustekitajate hävitamiseks. Taimehaiguste ja kahjurite ning umbrohtude tõrjeks tarvitatav mürkkemikaal. Võivad levida kaugele oma tarvitamiskohast. Arenenud maades kasutatakse kiiresti lagunevaid ja vähem ohtlikumaid pestitsiide, mis on ka kallimad. Põhikomponent on diklorodifenüültrikloroetaan. Keemiline valem (ClC6H4)2CHCCl3. Valge kristalne sünteetiline keemiline aine, mis on olnud laialdaselt kasutusel pestitsiidina. Sünteesiti esmakordselt 1874. aastal. Paul Hermann Müller avastas aastal 1939 selle
Erialane sõnastik Reinard Kann A · ader- maaharimisriist kündmiseks, muldamiseks · aedsalat-aias kahe teisendina (lehtsalat ja peasalat) kasvatatav salat · aedhernes- söögiherne aiasort · agrokliima- suure maa-ala kliima. · agrokemikaal-kahjurite v. taimehaiguste tõrjeks · agronoom-agronoomia eriteadlane · agronoomia- põllumajanduslikku tootmist, esmajoones maaviljelust uuriv rakendusteadus, põllumajandusteadus. · agrotehnika- taimekasvatuses rakendatavate võtete kompleks · aretus- aretamine · autbriiding- sugulasaretus · ahtrus- tiinuse puudumine sigimiskõlblikul emasloomal B · Biotõrje- bioloogiline tõrje · Botaanika- taimeteadus
teha ruumi sojaistandustele ja suurtele kodulooma karjadele Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Suurfarmidel tekib läga põhja- ja pinnavee reostus Kunstlik niisutamine põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub Pestitsiidide kasutamine, ülemäärane väetamine veekogude kinnikasvamine, kasulike organismide hävimine Monokultuuride kasvatamine pinnase erosioon, taimehaiguste ja kahjurite levik, mulla viljakuse langus Maaviljeluse ja loomakasvatuse kõrvalsaaduse teke e.metaani hulga kasv atmosfääris (1% aastas) Muldade degradatsioon Muldade kahjustumine ja mullaviljakuse vähenemine (orgaanilise ja mineraalosa muundumine, mullale vajalike ainete eemaldumine) Põhjuseks ebaõige mullaharimine (vale väetamine, pestitsiidide ja raskete masinate kasutamine), vale ehitustegevus, tööstus jm Muldade degradatsioon maailmas
kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud. Looduse hulka kuulub nii orgaaniline ehk elusloodus kui ka anorgaaniline ehk eluta loodus. Põhjused Looduskatasroofid Väetised Tulekahjud Erinevad tööstusettevõtted Kemikaalid Prügi Tuntumad mürkained Herbitsiidid- umbrohtude tõrjevahendid Raskemetallid(elavhõbe) Kemikaalid, majapidamisvahendid nt erinevad nõudepesuvahendid Pestitsiidid- keemilised ained, mida kasutatakse kahjurloomade, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks. Herbitsiidide toimed ja nende tagajärjed - üldhävitava toimega herbitsiidid hävitavad kogu kasvava taimestiku; - valiva toimega herbitsiidid hävitavad ainult teatud liiki taimi, näiteks kõrrelisi, maltsalisi, ristõielisi, jättes teised taimed kahjustamata; - kontaktsed herbitsiidid mõjuvad vahendiga kokkupuutuvatele taimeosadele, kuid ei kandu taimes laiali. Nad ei hävita alati pikaealiste umbrohtude juuri;
Geeniteraapia (geenravi) geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste raviks või leevendamiseks. Viirusvektor - viirustel põhinev geenide ülekandesüsteem Kloonimine DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt indentsete järglaste tekitamine. Tüvirakk hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eritüüpi koerakkudeks. Biotõrje - umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil Mahepõllundus looduslähedastele majandamisviisidele pöördunud põlluviljelus, mille eesmärgiks on toota võimalikult tervislikke taime- ja loomasaadusi. Totipotentne rakk rakk, mis võib kasvada organismiks ning ka produtseerida looteväliseid kudesid. Meristeempaljundus taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest. Embrüosiidramine embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt
Teiseks ohuks on kliima muutumine. Üks võimalus on, et maa toimetab ise muutusega või teine võimalus, et süsihappegaasi kontsentratsiooni suureneb atmosfääris. Eestis inimese kohta toodetav süsihappegaasi hulk on väga suur ca 11 tonni inimese kohta aastas. Maa keskmine temperatuur on tõusnud 100 000 aasta jooksul 6 kraadi. Toimub ka kõrbestumine. Kõrbed laienevad: viljakad alad muutuvad kõrbeks ja mullaalad kaovad. Sademete hulk suureneb, tekivad veetulvad ja suureneb taimehaiguste levik. Toidu ja vee kättesaadavus halveneb. Riigid üritavad probleeme lahendada. On sõlmitud rahvusvaheline Kyoto protokoll, mis nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. See on esimene samm võistluses ülemaailmse soojenemisega. Ka meie ise saame kõike seda ära hoida, olles teadlikud, mida me valesti teeme ning see siis ära hoida. Inimkonda ohustab ka terrorism. Terrorismi üleüldiselt aktsepteeritavat definitsiooni ei ole siiani veel suudetud anda
Lindaan Heksaklorotsükloheksaan ehk heksakloraan ehk lindaan kuulub pestitsiidide hulka. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks (lad kpestis katk, taud;caedere tapma). Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite (seened, putukad jms) ning umbrohtude tõrjeks tarvitatav mürkkemikaal. On valge kristalne aine, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustub hästi orgaanilistes lahustites. On väga mürgine putukatele, kuid õnnetuseks ka selgroogsetele. Inimeseni võib lindaan jõuda joogivee kaudu. EPA kehtestatud normide kohaselt ei tohi lindaani sisalduda joogivees rohkem kui 0,0002 mg/l kohta. Suurem kogus võib põhjustada kesknärvisüsteemi ja eriti maksa kahjustusi. Ajalugu
hapniku asemel sulfaat- või nitraatioone ning eritavad keskkonda N2,N20 või H2S.Sinna kuuluvad kääritajad ja roisutajad. 12. Spoor suudab kaua säilida seetõttu on bakter võimeline soodsates tingimustes uuesti normaalselt elama ja paljunema. 13.Plastiide on 3 liiki 1)kloroplast 2)Kromoplast 3)Leukoplast asuvad taimerakus Plasmiid asub bakterirakus ja on kromosoomiväline DNA molekul Biotõrje - umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil. Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest Baktertoksiin - väga tugeva toimega mürgine ühend, mis kahjustab või surmab teisi organisme.
ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF 2Cl2 + hv ·CF2Cl + Cl·), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul arvati millegipärast, et DDT on loomadele ja inimestele kahjutu ja seda kasutati
Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF2Cl2 + hv ·CF2Cl + Cl·), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul arvati millegipärast, et DDT on loomadele ja inimestele kahjutu ja seda kasutati väga
kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF2Cl2 + hv ·CF2Cl + Cl·), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul arvati millegipärast, et DDT on loomadele ja inimestele
Taimekaitseseadus Taimekaitseseadus sätestab taimetervisenõuded ja taimekaitsevahenditele esitatavad nõuded, mis tagavad taimekaitsevahendite ohutuse inimese ja loomade tervisele ning keskkonnale, samuti taimekaitseseadmetele esitatavad nõuded ning riikliku järelvalve teostamise alused ja ulatuse. Et tõrjuda või piirata kahjurite, taimehaiguste ning kasvuhäirete mõju ja arenemise kiirust, kasutatakse põllumajanduses taimede kaitseks erinevaid meetodeid. Seeläbi tagatakse taimekaitsesaaduste kvaliteet ja püsiv saagikus. Kõige rohkem kasutatakse taimekahjustajatest vabanemiseks keemilist tõrjet, vähem aga bioloogilisi, füüsikalisi ja mehaanilisi meetodeid. Integreeritud taimekaitse Integreeritud taimekaitse tähendab erinevate taimekaitse meetodite kombineerimist.
alal. Tuntuim eesti (majandus)geograaf oli Edgar Kant, loodusteadlastest olid tuntuimad botaanik Teodor Lippmaa ja taimefüsioloog Hugo Kaho. Silmapaistvad olid Paul Kogermani uurimistööd põlevkivikeemias. Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti teadlasi oli astronoom Ernst Öpik. Sõja järel laia maailma jõudnud eesti teadlastest võõras keskkonnas suutsid oma erialal edasi tegutseda lisaks Kantile veel: 1)Raadil töötanud botaanik, taimehaiguste uurija, Elmar Leppik (18981978), 2)Metsandusteadlane Andres Mathiesen (18901955), 3) Arstidest sõjaeelse Teaduste Akadeemia juhataja, bakterioloog Karl Schlossmann (19851969), 4) Humanitaaridest A. Saareste ja G. Ränk. 5)Astronoom Ernst Öpik (18931985), sõdadevahelise Eesti ilmselt silmapaistvaim teadlane. Loodusteadlastest avas sõja eel uue perspektiivika suuna Theodor Lippmaa (18921943), kes paraku hukkus Tartu pommitamisel. Lippmaa biotsönooside teooria on aga
poolt. 2013 aasta Pärnu garage48 võitja (''timber diameter'' HTTP://TIMBETER.COM nime all). Ettevõte asub Tallinnas ja firmas on 5 inimest. VITAL FIELDS Elektrooniline põlluraamat (veebilehe kujul). Pakub ilmaprognoosi vastavalt põllu asukohale, ennustava valmimisaja prognoos, taimehaiguste hoiatused, külviaja leidmise funktsionaalsus ja muud sarnased funktsioonid. HTTPS://WWW.VITALFIELDS.COM 2011 AASTA TARTU GARAGE48 "PARIMA INNOVAATORI" LISA AUHINNA VÕITJA. WORKABIT Teenus veebilehe kujul tööandjate ajutiste tööpakkumiste ja töötajate kes soovivad vabalt tööd valida
temperatuur tõuseb. Ärevaks teeb aga kiirus, millega soojenemine toimub. Maakera keskmise temperatuuri normaalne vaheldumiskiirus on umbes kuus kraadi 100 000 aasta jooksul. Praegu on Maa keskmine temperatuur tõusnud saja aasta jooksul vähemalt 0,6 kraadi ja käesoleval aastasajal arvatakse see tõusvat 1,45,8 kraadi Celsiuse järgi. Kliima soojenemise tagajärjed · Kõrbestumine - kuivad piirkonnad kuivavad endisest veel enam · Sademete hulga suurenemine veetulvade teke, taimehaiguste levimine · Äärmuslikud ilmastikunähtused tugevnevad · Troopiliste haiguste esinemispiirkonnad laienevad · Mandrijää sulamine merepinna tõus rannikualade elamiskõlbmatus · Toidu ja vee kättesaadavuse halvenemine Kliimamuutusega kohanemiseks tehtav arengukoostöö · Esimene suuremõõtmeline ÜRO keskkonna- ja arengukonverents 1992. aastal Rio de Janeiros · Kyoto protokoll aastal 2005. Lepingu eesmärgiks on stabiliseerida
0.2 Mulla tähtsad ja iseloomulikud omadused on: · Mullahorisondid · Mulla lõimis, mis iseloomustab mulla mineraalosa osakeste suurust. 4 · Mulla värvus, mis on orgaanilise aine osatähtsus mullas. · Huumuse osatähtsus 0.3 Mulla saastumine Üha kasvav inimkond vajab rohkem toitu ja paremaid elutingimusi. Suurema saagi saamiseks kasutatakse põllumajanduses taimehaiguste ja kahjurputukate vastu võitlemisel aina rohkem mürke. Sageli häid tulemusi andvad vahendid on aga hiljem osutunud ohtlikuks ka inimesele ja teistele elusorganismidele. Sellised mürgid on näiteks putukate tõrjeks kasutatav klooriühendeid sisaldav DDT. DDT võeti kasutusele 1942. aastal. Kahekümne aasta pärast selgus, et see mürk ei lagune, vaid ladestub keskkonda. DDT
20. Külvikorra mõiste, tähtsus, ülesanded Külvikord Kehtib viljavaheldus. Paika on pandud külvikorraga nii viljade üksteisele järgnemine kui ka paiknemine, tingimusel, et on tagatud mulla viljakuse tõus või selle püsimine 21. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel 22. Kultuuride otsene ja kaudne mõju mulle keemilistele, füüsikalistele ja bioloogilistele omadustele ning taimekasvuteguritele. 23. Kultuuride erinev mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule. Erinevatel taime liikidel on erinevad hiagused. Mõned haigused on omased teraviljadel mõned heintaimedele mõned liblikõielistele. Kui põllul on teravili ja teravilja haigus siis järgmine aasta ei tasu sinna teravilja külvata. Tuleks panna liik mida see haigus ei kahjusta. Kahjuritega samuti. Kui naaber põldudel või läheduses on mingi kahjuri levik tähendatud tuleb selleks valmis olla et see ka sinu põllule tuleb. 24
20. Külvikorra mõiste, tähtsus, ülesanded Külvikord Kehtib viljavaheldus. Paika on pandud külvikorraga nii viljade üksteisele järgnemine kui ka paiknemine, tingimusel, et on tagatud mulla viljakuse tõus või selle püsimine 21. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel 22. Kultuuride otsene ja kaudne mõju mulle keemilistele, füüsikalistele ja bioloogilistele omadustele ning taimekasvuteguritele. 23. Kultuuride erinev mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule. Erinevatel taime liikidel on erinevad hiagused. Mõned haigused on omased teraviljadel mõned heintaimedele mõned liblikõielistele. Kui põllul on teravili ja teravilja haigus siis järgmine aasta ei tasu sinna teravilja külvata. Tuleks panna liik mida see haigus ei kahjusta. Kahjuritega samuti. Kui naaber põldudel või läheduses on mingi kahjuri levik tähendatud tuleb selleks valmis olla et see ka sinu põllule tuleb. 24
Struktuuriefekt (sünergeetiline efekt) toimib mitme teguri üheaegsel muutmisel, kusjuures ühisefekt ületab üksikefektide summa (nt tootmise intensiivistamine). 3. MATERJALIRESSURSSIDE EFEKTIIVSUS Taimekaitsevahendite liigitus Taimekaitsevahenditeks ehk pestitsiidideks nim mürkkemikaale, mille kasutamise eesmärgiks on kahjulike organismirühmade (algloomad, bakterid, seened, limused, putukad, linnud, loomad, taimed) hävitamine ning taimehaiguste tõrje. Tõrjeobjektist lähtuvalt liigitatakse: 1) Insektitsiidid – eesmärgiks hävitada kahjulikke putukaid, nende mune, vastseid, täisid (kolme liiki: väliselt mõjuvad, sissesöödetavad, hingamisteid kahjustavad). 2) Fungitsiidid – kasutatakse seen- ja viirushaiguste (taimehaiguste) puhul; 3) Herbitsiidid – kasutatakse ebasobivate taimede hävitamiseks. Pestitsiidide kasutamisel nii pos kui neg mõjud. Pestitsiidide efektiivsust võib
Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF2Cl2 + hv ·CF2Cl + Cl·), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul arvati millegipärast, et DDT on loomadele ja inimestele kahjutu ja seda kasutati väga
· Sugukond:Papovaviirused (Papovaviridae) · Sugukond:Polüdnaviirused (Polydnaviridae) Üksikahelalised DNA-viirused: · Sugukond:Inoviirused (Inoviridae) · Sugukond:Mikroviirused (Microviridae) · Sugukond:Geminiviirused (Geminiviridae) · Sugukond:Tsirkoviirused (Circoviridae) · Sugukond:Parvoviirused (Parvoviridae · Enamik bakterite viirusi (bakteriofaagid) kuuluvad DNA-viiruste hulka · Sugukonnad geminiviirused ja fükodnaviirused on taimehaiguste tekitajad · Iridoviirused ja bakuloviirused nakatavad peamiselt putukaid · Inimeste haiguste tekitajatest on olulised herpesviirused (nt herpes), papilloomiviirused (inglise keeles Human papilloma virus, lühendiga HPV) (soolatüükad, kasvajad) poksviirused (rõuged). DNA-viiruste väiksema muteerumise kiiruse tõttu on nende põhjustatud epideemiad suhteliselt väiksema levikuga ja lühiajalisemad kui RNA-viirustel. HIV-viirus:
Majandusveed on kuni 200 meremiili rannikuriigist, kust on rannikuriigil eesõigus kala püüda ja maavarasid kaevandada. Seda võib müüa või rentida mõnele teisele riigile. 7. Milliseid keskkonnaprobleeme(2) toob endaga kaasa a) põldude niisutamine? Põldude pidev niisutamine võib põhjustada mulla sooldumist ja mageveekogude kokkukuivamist. b) monokultuuride kasvatamine? Monokultuuride kasvatamine põhjustab mulla vaesumist ning soodustab taimehaiguste ja - kahjurite levikut. 8. Selgita, miks on segataludes tootlikkus üldjuhul madalam kui spetsialiseeritud suurtaludes? Segatalu on omatarbeline, müüakse ülejäägid. Seal on tootlikkus madal, sest on suured kulud ja vähe masinaid ja töötajaid. 9. Analüüsi õpiku joonist 1.37. Millest võib tuleneda nisu saagikuse erinevus joonisel toodud riikides? Mõtle nii looduslike kui sotsiaal-majanduslike tegurite peale.
Terve, haigusvaba ja hea seeme (või haiguskindlamate sortide seeme) loob eeldused ka haigustest kahjustamata suure saagi saamiseks. Optimaalsel külviajal külvatud seemned annavad jõulisi idandeid ja tugeva juurestikuga, hästivõrsuva taimiku. Sellise juurestikuga teraviljad haigestuvad vähem juuremädanikesse. Liiga vara külvatud, külmas mullas idanev seemned haigestub rohkem triiptõvest. 4. Bioloogilised tõrjevõtted Taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude bioloogiline tõrje põhineb elusorganismide omavahelistele suhetele agrobiotsönoosis. Omavahel on seotud nii loomad, taimed, putukad kui ka mikroorganismid kiirikseened, seened, bakterid, viirused, viroidid. Sageli on need suhted antagonistlikud, mida siis taimekaitses ära kasutatakse. Bioloogilise tõrje seisukohalt jagatakse need suhted kolmeks: · sümbioos · röövkooselu · parasitism Bioloogilise tõrje rakendamise võimalused:
Neid põhjustavad taimi nakatavad seened, ainuraksed, bakterid, viirused, mükoplasmad ja viroidid. Vastavalt haigustekitajale nimetatakse haigusi seen-, bakter-, viirus- jne. haigusteks. Osad haigustekitajad toituvad surnud orgaanilisest ainest ja neid nimetatakse saprobiontideks. Osad toituvad aga elusast orgaanilisest ainest ja neid nimetatakse parasiitideks. Osad haigustekitajad võivad oma elu jooksul kasutada aga nii elusat kui surnud orgaanilist ainet. 2. Taimehaiguste põhitüübid välistunnuste alusel Mädanikud kahjustunud kude muutub kas pudrutaoliseks, sageli haisvaks (märgmädanik) või pulbritaoliseks (kuivmädanik) massiks. Mädanikud tekivad vee- ja toitaineterikastel taimeosadel, eriti sage on nende esinemine säilitamisel 1 Närbumine on taimede üksikosade või kogu taime haigestumine veevarustuse hüirete tõttu, mis
· Karjamaade laiendamine - ökosüsteemid hävivad, degradatsioon · Maaviljeluse levik ebasoodsamatele aladele-erosiooni oht, muldade degradatsioon, kõrbestumine. · Suurfarmidel tekib läga - põhja- ja pinnavee reostus · Kuntslik niisutamine - põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub. · Pestitsiidide kasutamine, ülemäärane väetamine veekogude kinnikasvamine, kasulike organismide hävimine. · Monokultuuride kasvatamine pinnase erosioon, taimehaiguste ja kahjurite levik, mulla viljakuse langus. · Maaviljeluse ja loomakasvatus - metaani hulga kasv atmosfääris ( 1 % aastas) 2) Mis on muldade degradatsioon? Mis on selle põhjuseks? Muldade kahjustumine ja mullaviljakuse vähenemine (orgaanilise ja mineraalosa muundumine, mullale vajalike ainete eemaldumine). Põhjuseks on ebaõige mullaharimine (vale väetamine, pestitsiidide ja raskete masinate kasutamine), vale ehitustegevus ja tööstus.
Liiga hiliste ja intensiivsete hooldusraiete tegemine ei ole õige, sest selle tagajärjeks võib olla oluliselt väiksem tagavara uuendusraiel või muutub puistu enne uuendusraie-ealiseks saamist lausa harvikuks. Metsa hooldamiseks loetakse: · loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamist; · hooldusraieid, nagu o valgustusraie, o harvendusraie, o sanitaarraie; · kasvavate puude laasimist kallimate tüvede kasvatamiseks; · metsakaitsetegevust (uluki- või putukkahjustuste või taimehaiguste ennetamine); · metsakuivendust ehk metsamaaparandust. Loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamine Väikeste puukeste (kuni ca 5 a) hooldamise eesmärgiks on parandada nende valgus- ja toitetingimusi. Peamiseks konkurendiks on puudele selles staadiumis lopsakas rohttaimestik. Istutuse või külviga saadud puukeste (nt. mänd, lehis, tamm, aga ka suhteliselt hästi varju taluv kuusk) ümber kasvavat heina saab niita, kitkuda või maha tallata. Valgustusraie
tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Pestitsiidid - on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa
kuivendamist. NIISUTAMINE Sooldumine. Põllupinda vähendada. ÜLEVÄETAMINE Veekogude Vähem väetada. kinnikasvamine. Põhjavee reostumine. MÜRKKEMIKAALIDE Mürkide kuhjumine Mahepõllumajandus. KASUTAMINE toiduahelas. Vähem mürgitada. MONOKULTUURIDE Taimehaiguste ja kahjurite Kasvatada vaheldumisi KASVATAMINE levik. Mullaviljakuse erinevaid kultuure. langus. RASKETE Mullad tihenevad, Põllumasinatel kasutada õhusisaldus mullas laiemaid rehve, PÕLLUMASINATE väheneb, vähendada harimiskordi... KASUTAMINE mullaorganismide elukeskkond halveneb...
Nüüdseks kasutatakse aerosoolpakendites freoonide asemel madala keemistemperatuuriga süsivesinikke (propaan, butaan), dimetüüleetrit või süsinikdioksiidi. Külmikutes kasutatakse osaliselt kloori ja fluoriga asendatud süsivesinikku (CHClF2). Tänu süsinik-vesinik sidemele lagunevad need enne osoonikihini jõudmist. USA-s kasutatakse selleks freooni CH3CFCl2, mis pidavat olema keskkonnasõbralikum. Pestitsiidid - on keemilised ained, mida kasutatakse kahjurloomade, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks. Nende eesmärgiks on vähendada loomade ja taimede tekitatud kahju toiduainete tootmisele, töötlemisele, säilitamisele, transportimisele ja turustamisele. Pestitsiidide hulka kuuluvad paljud halogeeniühendid. Näiteks: Heksaklorotsükloheksaan ehk heksakloraan ehk lindaan. Valge kristlane aine ja vees praktiliselt ei lahustu. Tuntud organokloriin (nagu ka DDT). Organokloriinid blokeerivad Na+ ioone närvirakkudes, mõjudes toksiliselt närvisüsteemile ja lihastele
Parim põhjaveeseis on 1- 1,5m. Tuulekaitse on karusmarjale tingimata vajalik. Tuule mõju põõsaste kasvule on otsene (mehhaaniline) või kaudne (vee- ja soojusringe, õhu koostise muutumine jne.). Positiivse toime kõrval on tuulel ka oluline negatiivne mõju, näiteks põhjustab see intensiivset vee auramist mullast ja taimedest, jahutab mulda ja õhku, takistab õitsemise ajal tolmeldajate putukate (mesilaste) lendu, vigastab oksi ja õisi, raputab maha saaki, soodustab mõnede taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude levikut jne. Mulla istutuseelse ettevalmistamise ülesanne on luua karusmarja viljelemiseks võimalikult soodsad kasvutingimused. Aastaid enneistandiku rajamist tuleb hakata reguleerima ja parendama mulla reaktsiooni ning temperatuuri-, vee-, õhu- ja toitereziimi. Karusmari talub mitmesuguse reaktsiooniga muldi. Ta kasvab hästi nii happelistel kui ka neutraalsetel muldadel, optimaalne pH=4,6-7,0. Et happesus mõjub ebasoodsalt
keskkonna tingimustele 44. Külvikorra mõiste ja külvikorra liigid Külvikorra mõiste · Külvikord - on põllumajanduskultuuride ja puhaskesa ajalise ja paigutusliku järgnevuse süsteem looduses piiritletud väljadel · Külvikord on viljavaheldussüsteem · Külvikord on pikaajalise kestusega erinevaid viljelustehnoloogiaid hõlmav kompleks · Külvikord integreeritud süsteemina sisaldab pikema perioodi peale etteplaneeritud mullaharimis-, väetamis-, umbrohutõrje ning taimehaiguste ja kahjuritetõrje tehnoloogiaid Külvikorra Tunnused kestus on 5-7 aastat · kultuuride mitmekesisus · üksteise järele paigutatakse erinevate omaduste ja erineva toitainetevajadusega kultuurid · külvikorras peavad olema liblikõielised taimed · külvikord sisaldab toitainete kogumise faasi · kogumisfaasis suurendatakse mulla huumusvaru ning kasvatatakse liblikõielisi või nende segusid (nt ristik/kõrrelised) · külvikord sisaldab toitainete kasutamise faasi
ristamis- ja valikumeetodid. Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtt. Baktereid ja seeni kasutatakse taimede seenhaiguste ja kahjurputukate biotõrjeks ning baktereid heitvete puhastamiseks. Biotõrje on umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil. Selles kasutatakse linde, putukaid, seeni, baktereid ja viirusi. Biotõrje on üks mahepõllunduse eeldusi. Biotõrjed: Seen seene vastu – Nakatumine toimub eostega värskelt raiutud kändude kaudu. Värskete kändude töötlemine biotõrjevahendiga ROTSTOP vähendab oluliselt nende nakatumist juurepessu eostega. Ferromoonid biotõrjes – Kahjurputukate meelitamine surmalõksu - ferromoonpüünisesse
3. Mis on külvikord? Külvikord on põllumajanduse tugisammas, mis aitab tagada kultuuride saagikust ning säilitada ja parandada mullaviljakust. 4. Lina külvisenorm Külvata tuleks võimalikult vara. Eesti tingimustes võib külvist koristuseni kuluda 4-5 kuud ja võib juhtuda, et õlilina saab koristusküpseks alles oktoobri alguses 5. Talinisu bioloogilised iseärasused Talinisu on mullastiku, toitaonete ja eelviljade suhtes nõudlikum ning külma ja taimehaiguste suhtes vähem vastupidav kui talirukis. Seemned idanevad väga aeglaselt kuni 2 C juures, kuid idanemine toimub kiiresti kuni 17 C juures. Hästi karastunud taimed taluvad kuni 25 C külma. Talinisu eelistab viljakaid parasniiskeid muldi. Muld peab olema neutraalse reaktsiooniga. Kasvuperioodi pikkus kuni 350 päeva. Valmib rukkiga ühel ajal. 6. Külvisenorm ja selle avaldamine
ristamis- ja valikumeetodid. Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtt. Baktereid ja seeni kasutatakse taimede seenhaiguste ja kahjurputukate biotõrjeks ning baktereid heitvete puhastamiseks. Biotõrje on umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil. Selles kasutatakse linde, putukaid, seeni, baktereid ja viirusi. Biotõrje on üks mahepõllunduse eeldusi. Biotõrjed: Seen seene vastu – Nakatumine toimub eostega värskelt raiutud kändude kaudu. Värskete kändude töötlemine biotõrjevahendiga ROTSTOP vähendab oluliselt nende nakatumist juurepessu eostega. Ferromoonid biotõrjes – Kahjurputukate meelitamine surmalõksu - ferromoonpüünisesse
Põllumajanduse negatiivne mõju keskkonnale avaldub järgmiselt: Suurfarmide läga võib reostada põhja- ja pinnavett Kunstlik nisutus alandab põhjabee taset ja põhjustab pinnase sooldumist. Rasked põllumajandusmasinad hävitavad mulla struktuuri Pestitsiidid hävitavad ka kasulikke organisme Põllukultuuride ülemäärane väetamine, eriti mineraalväetisega, põhjustab veekogude kinnikasvamist Monokultuuride kasvatamine soodustab pinnase erosiooni, taimehaiguste ja kahjurite levikut, kahjustab mulla viljakust Kasvab metaani ja teiste kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris. Aina uute põllumaade jaoks võetakse aastas maha tuhandeid km² metsi. 3 Metsade hävimine Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks. Metsi ohustavad ka põllumaade laiendamine, kontrollimatu igapäevase tarbepuidu raiumine.
, liitumise ja maareformi käigus(piimakarjakartulimesindus talu) Rantsosuur loomakasvatusmajand kus loomi(veiseid/lambaid) söödetakse aasta ringi looduslikel karjamaadel. Istandustaimekasvatusmajand mis tegutseb troopiliste kultuuride(kohvi, banaanid) peamiselt ekspordiks kasvatamise ja esmase töötlemisega. Monokultuurühe kultuuri pidev viljelemine samal külvikorraväljal või põllul, see mõjub kahjulikult mullaviljakusele ning soodustab taimehaiguste jakahjurite levikut. Ühistuväh. kolme isiku asutatud ning nende juhitav ja kontrollitav eraõiguslik juriidiline org. mille eesmärk on toetada liimeid nende ühistegevuses või osutada neile teenuseid. Metsasusmetsamaa pindala osatähtsus(%) mingi piirkonna üldpindalas Metsavarudlooduslikud metsad, kust saadakse puitu ja muid vajalikke hüvesid Metsamajandusmajandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega
- kosmeetikas, - valmistatakse ka hambapulbrit. 19.Nisu olulisus. Tähtsaim toiduteravili maailmas, väga valgurikas, palju aminohappeid ja vitamiine ( B-rühma, PP). 20.Millised on kaks tähtsamat nisu liiki? Harilik nisu ehk pehme nisu ja kõva nisu. 21.Millest sõltuvad toidunisu kvaliteedi näitajad? agroklimaatilised tingimused (ilmastik, kasvukoha mullastik), - sordi valik, - rakendatud agrotehnoloogia, - taimehaiguste esinemine, - lamandumine. 22.Nisu kasutame milleks? Leiva, makaronide, kookide, alkohoolsete jookide, biokütuse valmistamiseks, loomasöödana, õlgi kasutatakse korvide punumiseks, katuse kattematerjal. 23. Suurimad odra tootjad maailmas. Venemaa, Prantsusmaa, Ukraina. 24. Olulisemad mineraalained odra koostises. Kaalium, fosfor, magneesium. 25.Suurimad kaeratootjad maailmas. Venemaa, Kanada, Poola. 26.Nõuded kaerasortidele.
Sh nende ulatus , piirkonnad ja mõju inimkonnale. *Lehemädanikud ( epideemiad euroopas) on eestis ja maailmas probleemiks. Need on pärit kesk-mehhiko mägismaalt. Suure Iiri näljahäda, põhjustas kartuli lehemädanik. *Juba Babüloonias märgati nõgiseene olemasolu. Teiseks on ajaloost tuntud ka tungaltera , mis põhjustas mitmesuguseid hallutsinatsioone. Viljapuu- bakterpõletiku esmaleiud on eestis aastal 2012 ja inglismaal 1957. 2.Nimeta ja kirjelda 6 või enam taimehaiguste sümptomit . Too nende juurde näited , millised haigustekitajad võivad taoliseid sümptomeid tekitada 1. Mädanikud( seen ja bakterhaigused) esinevad kõigil taimeosadel. Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks. 2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigused ning ebasoodne
seaduspärasusi. Rakendusteadus teadus, mis tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega. Antibiootikum elusorganismide produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ning terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi. Biotõrje umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil. Feromoon Loomade, tavaliselt putukate, poolt toodetud keemiline nõre, mis mõjutab teiste liigikaaslaste käitumist, füsioloogiat või arengut, tihti mõjudes vastassugupoolele ligitõmbavalt. Kloonimine DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. Kloon isendi, raku või DNA-fragmendi kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond.
...6 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 SISSEJUHATUS Käesolev töö uurib, mis on tunglatera. 1. Tungaltera perekond Tungaltera (Claviceps) on seente perekond, mis kuulub sugukonda tungalteralised (Clavicipitaceae).Tungaltera perekonnas on ligikaudu 50 liiki, enamik neist kasvab troopilistel aladel.Tuntumaks liigiks on teraviljadel elav harilik tungaltera (Claviceps purpurea). 2. Tunglatera Taimehaiguste hulgas on üks huvitava eluga liik tungaltera. Tungaltera on haigus, mis nakatab põhiliselt rukist. Teda võib pidada taimede suguhaiguseks.Tungaltera põhjustavad seened nakatavad teravilju oma lendlevate eostega. Nakatunud taimedel arenevad aga teriste asemel mustad söömiskõlbmatud tungalterad. Mustad tungalterad kujutavad endast tugeva kattega ümbritsetud seenehüüfe.Tungalterad valmivad sügisel, kui seenel tuleb üle elada ebasoodne aastaaeg – talv
annaabi.ee 
