Globaalprobleemid (0)

Globaalprobleemid
Globaalprobleem on suuremastaabiline, süsteemne, mitmetahuline probleem, mis puudutab kogu maailma ja kujutab endast ohtu inimkonnale. Probleemid on inimeste endi poolt loodud. Missugused on globaalprobleemide ohud ja võimalused?
Üheks ohuks on rahvastiku plahvatus , mis puudutab enamasti vaesemaid riike. Vaesemates riikides ei ole piisavalt arstiabi ega heal tasemel haridust. Kõige vaesemad on Aafrika ja Aasia . Aafrikas elab 2006. aasta seisuga üle 886 miljoni elaniku ning suurem osa elab äärmises vaesuses . Sealseid inimesi kasutatakse ära odava tööjõuna. Mida teha? Seal käivad paljud vabatahtlikud, kes aitavad ja töötavad seal, et aafriklastel oleks natukenegi parem, kuid seal on ka suuremad probleemid näiteks kodusõjad , vee- ja toidupuudus , mis mina usun, et vajab sekkumist terve maailma poolt.
Rahvastiku kasvu tagajärjed on vaesuse kasv, haigusepideemiade suurem levik ja loodusvarade kiirem hävimine. Ei saa ju öelda, et järglaste saamine on halb idee, aga me saame hoolitseda iseendi ja looduse eest, selleks on vaja haridust. Koolis õpetatakse tarkust, et saada tööle, haiguste vältimist ja looduse hoidmist. Olen kuulnud ka sellest, et eestlased lähevad vabatahtlikena aafriklasi harima .
Teiseks ohuks on kliima muutumine. Üks võimalus on, et maa toimetab ise muutusega või teine võimalus, et süsihappegaasi kontsentratsiooni suureneb atmosfääris. Eestis inimese kohta toodetav süsihappegaasi hulk on väga suur ca 11 tonni inimese kohta aastas.
Maa keskmine temperatuur on tõusnud 100 000 aasta jooksul 6 kraadi.
Toimub ka kõrbestumine . Kõrbed laienevad : viljakad alad muutuvad kõrbeks ja mullaalad kaovad.
Sademete hulk suureneb, tekivad veetulvad ja suureneb taimehaiguste levik. Toidu ja vee kättesaadavus halveneb. Riigid üritavad probleeme lahendada. On sõlmitud rahvusvaheline Kyoto protokoll, mis nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. See on esimene samm võistluses ülemaailmse soojenemisega. Ka meie ise saame kõike seda ära hoida, olles teadlikud, mida me valesti teeme ning see siis ära hoida.
Inimkonda ohustab ka terrorism . Terrorismi üleüldiselt aktsepteeritavat definitsiooni ei ole siiani veel suudetud anda. Samas on terrorismi definitsioon olemas iga riigi õigusaktides nii ka Eestil. Minu arust kõige ohtlikum on tuumapomm. See on massihävitusrelv, mis hävitab inimese hetkega ning nende kasutamise tõkestamine on tänapäeva rahvusvahelise poliitika üks peaeesmärke.
Inimkonda ohustab väga palju, aga need ohud oleme me ise loonud. Usun, et meil on võimalusi oma probleemide lahendamiseks, peame lihtsalt üksteisega jagama teadmisi ja olema teadlikud võimalikest ohtudest ja nende ära hoidmistest.