I TERMODÜNAAMIKA ALUSED I Termodünaamika pôhimôisted. Termodünaaika I seadus energia ei teki, ega kao vaid läheb ühest vormist teise. Isoleeritud süsteemis on U jääv. Keemilise reaktsiooni soojusefekt vôrdub reaktsiooni saaduste ja lähteainete energiate vahega. Entalpia e. soojussisaldus [H = U + pV = U + nRT]. II Hessi seadus. Termokeemilised vôrrandid selline reakts. vôrrand, millele on lisatud reakts.i soojusefekt. Q- efekt sôltub T-st ja P-st. Hessi seadus reaktsiooni Q-efekt sôltub ainult lähteainete ja saaduste iseloomust (ja oleku parameetritest), kui ei sôltu reaktsiooni kulgemsie viisist ega vahe etappidest. Tekkeentalpia [H = Hj,f - Hi,f]: ühe mooli aine tekkimisel lihtainetest eraldub vôi neeldub soojust st. ühe mooli aine tekkimise Q-efekt. Pôlemisentalpia [Hc = Hj,c - Hi,c]. III Entroopia. Entroopia selline olekufunktsioon, mis isel. süsteemi korrapäratust. Energia kulub entroopia kasvuks: [Hsul = TS]. Tegurid: agr. ol
Halogeenühendite kahjulik mõju keskkonnale Kõik halogeenid , eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Võtame näiteks diklorometaani ehk värvieemaldi - selle aine tööstusliku kasutamisel on võimalik kaitsta töötajaid kui ka keskkonda kuid probleemid tekivad siis kui seda müüakse tavatarbijale. Diklorometaan on mürgine ja vähki tekitav kemikaal , millel on narkootiline mõju ja mis kahjustab tervist. Diklorometaan mõjub inimestele kiiresti. Selleks ajaks kui inimesed diklorometaani tunnevad on ohutuse piir juba kolmekordselt ületatud ja seetõttu on raske end selle eest juba kaitsta. Ka dikloroetaan ehk taimekaitsevahend on mürgine ja väga tuleohtlik .Kuulub püsivate orgaaniliste ainete hulka ja võib kanduda kaugele . Atmosfääris laguneb dikloroeta
Halogeenühendid- org.ained, mille C aatomid on seotud halogeeni aatomiga. Füüsikalised omadused: 1)ei moodusta vesinik ühendeid (hüdrofoobsed) 2)suure tihedusega, veest raskemad. 3) lahustuvad piirituses ja bensiinis. Füsioloogilised omadused: 1) Mürgised. 2) narkootilise toimega. 3) kahjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa. MÕISTED: 1) nukleofiil- vaba elektronpaariga ja neg laenguga aine osake. 2)Elektrofiil- tühja orbitaliga ja pos.laenguga aineosake. 3)nukleofiilne tsentner- neg.osalaenguga aine osake molekulis/ aines. 4) lektrofiilsus tsentner- pos. Osalaenguga aine osake molekulis/ aines. 5) nukleofiilne asendusreaktsioon- reaktsioon, mille tulemusena elektrofiilsed ja nukleofiilsed rühmad ühinevad. 6) Radikaal- osake millel on paadumata elektron.
Halogeenühendite keemilised omadused Halogeenühendites on süsiniku ja halogeeni vaheline side polaarne st elektronpaar, mis moodustab kovalentse sideme on tugevamini tõmmatud ühe aatomi poole. Igas ühendis, mis sisaldab polaarset sidet, võime eristada elektrofiilset ja nukleofiilset tsentrit. Elektrofiili ehk elektrofiilse tsentri tunneme ära positiivse laengu/osalaengu ja vaba orbitaali järgi. Nukleofiili ehk nukleofiilse tsentri tunneme ära negatiivse laengu/osalaengu ja vaba elektronpaari järgi. Nukleofiil ühineb elektrofiiliga. Halogeenühenditega toimub nukleofiilne asendusreaktsioon st ründavaks osakeseks on tugevam nukleofiil, reaktsioonitsentriks on halogeenühendi elektrofiilsustsenter, lahkuv rühm eraldub halogeenühendist halogeniidioonina. 1. halogeenühend + leelis = alkohol + metallihalogeniid 2. halogeenühend + alkoholaat = eeter + metallihalogeniid 3. halogeenühend + tsüaniid = nitriil + metallihalogeniid
Halogeeniühendite kasutamine Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom või aatomid on seotud ühe või mitme halogeeni aatomiga. Halogeenideks on VII A rühma elemendid. · fluor · kloor · broom · jood · astaat Fluor (F2) on kahvatukollane gaas. Kloor (Cl2) on rohekaskollane gaas. Broom (Br2) on pruunikaspunane vedelik. Jood (I2) on purpurmust tahkis. Astaat on radioaktiivne mittemetalliline tahkis, mida leidub maakoores väga vähe (mõnikümmend milligrammi) küll aga võib teda saada tuumareaktorites. Arvatavasti on astaat üldse 93st maal leiduvast elemendist kõige vähem levinud. Ja kuna astaadi omadusi tuntakse veel suhteliselt vähe, siis ma teda rohkem halogeenide ja seega ka halogeeniühendite hulgas ei käsitle. Kuna halogeeniühendid reageerivad väga hästi on nad asendamatud paljude ainete valmistamisel. Olles hüdrofoobsed lahustuvad halogeeniühendid vees äärmiselt vähe küll aga l
Morfoloogia kokkuvõtlik konspekt 1. Leksikaalne ja grammatiline tähendus. Leksikaalne tähendus on sama sõna kõigile muutevormidele ühine tähendus, mida kannab sõnatüvi. Näiteks: vormide kirg, kired, kirgedeta tähendus on ,,tugev tunne". Grammatiline tähendus on ühesugustele muutevormidele ühine tähendus, mida kannavad harilikult tunnused, vahel ka tüveteisendid. Näiteks: kirgedeks, lapseks, kollaseks, sinuks tunnus ks märgib saavat käänet; külla, jõkke, merre on sisseütleva käände vormid. 2. Semantika, leksikoloogia, süntaks, morfoloogia, foneetika. Nende omavahelised seosed. Semantika, leksikoloogia, süntaks, morfoloogia ja foneetika on kõik keeleteaduse harud. Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetueks ja sõnavaraõpetuseks. Semantika ehk tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele
Pronksi-ja rauaaeg · Vask · Pronks(tina+vask 3000 a eKr-1000a eKr ) · Raud · Kindlustatud asulad (Oli juba vara mida kaitsta) · Pronks/rauaajal oli mees perekonna pea. Uued tegevusalad: põlluharimine (varasemalt korilus) ja karjakasvatus(varasemalt küttimine), käsitöö, kauplemine(mõlemad seoses käsitööliste tekkega saanud alguse) . · Uued tööriistad: sirp, vikat, kirves. · Tarandkalmed, mässiti linasse ja maeti, kalm koosnes klibust ja oli hea peale matta. · Tekivad teatud meistrid- käsitöölised(põldu ei hari, vahetus kaubad) Küsimused lk 23 1. Eestis puudusid vajalikud tina- ja vasemaagid, et valmistada pronksesemeid, mujalt maailmast jõudis neid siia vähe. 2. Tekkis karjapidamine ja oli majas vara mida kaitsta (tööriistad, loomad, mõningad väärisesemed) Tekkisid ühiskannoas juba kihid, kellel oli rohkem ja kellel oli teistepoolt ihaldatud kaupa. 3. Kergem oli harida põldu, peamiseks erinevuseks oligi arengutempo l
Halogeenühendid orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomitega Halogeenühendite põhilised omadused · Enamik on vedelikud või tahked ained · Hüdrofoobsed ega lahustu vees · Tihedus on suur, veest raskemad Nimetamine · Asendusrühmadeks on halogeeni aatomid, vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. · Asendusrühmade arvu väljendatatakse eesliidetega di-, tri-, tetra. · Asendusreaktsiooni puhul fluoriid, -kloriid, -bromiid, - jodiid. · Nt. Bromoetaan ehk etüülbromiid, 2-kloropropaan ehk isopropüülkloriid. Asendusnomenklatuur: Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3
Kõik kommentaarid