+ - CH3CHBrCH3 + KCN CH3CHCH3 + KBr | CN + - CH3CHICH3 + NaOCH3 CH3CHCH3 + NaI | OCH3 + - CH3Cl + :NH2CH3 CH3NH2Cl CH3:NH + HCl | | CH3 CH3 HALOGEENIÜHENDID TEHNIKAS JA KESKKONNAS Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro- kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks.
+ - CH3CHBrCH3 + KCN CH3CHCH3 + KBr | CN + - CH3CHICH3 + NaOCH3 CH3CHCH3 + NaI | OCH3 + - CH3Cl + :NH2CH3 CH3NH2Cl CH3:NH + HCl | | CH3 CH3 HALOGEENIÜHENDID TEHNIKAS JA KESKKONNAS Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks
(asendusrühmade asukoht jääb samaks). · Asendiisomeerid erinevad üksteisest asendusrühma (näiteks halogeeni aatomi) paigutuse poolest. 3. Halogeeniühendite omadused ja struktuur · . Füüsikalised omadused Olek toatemperatuuril: enamus vedelad; mõned lühikeseahelalised on gaasid (klorometaan, kloroetaan jt). Kegesti lenduvad kasutusel jahutusainenea külmkappides, pihustusainena aerosoolides- freoonid. Kahjustavad osoonikihti. Lahustuvus vees: kuna peaaegu puudub vastastikmõju veega, on lahustuvus väga väike (praktiliselt ei lahustu). Hüdrofoobsed; ei moodusta vesiniksidemeid. Kasutusel orgaaniliste lahustitena. Tihedus suurem kui veel, kihistub alla. Keemilised omadused: · Halogeenide puhul on halogeeni juures nukleofiilne tsenter ja süsiniku juures elektrofiilne tsenter. Füsioloogilised omadused Mürgised. Kergesti lenduvamad ( madal keemistemperatuur) on narkootilise toimega-
FREOONID Kadri Lebedev MIS ON FREOONID? • Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro- kloroderivaadid. • Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. • Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan. CCl2F2 MIS ON FREOONID? • Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). • Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega. MIS ON FREOONID? • Freoonide tootmine algas 1931
Söögipiiritust ehk toidupiiritust kasutatakse toiduainete tööstuses.Tootmine suhkrut sisaldavate lahuste kääritamine. Eestis on Moe piiritustehas ja Rakvere piiritustehas. 80% etanoolist kasutatakse tehnilisteks vajadusteks. Kasutusalad: parfümeeriatööstuses- lahustina, kosmeetikas, meditsiinis, farmaatsias(ravimite tootmises) ja alkohoolsete jookide tootmiseks. Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi
+ - CH3CHBrCH3 + KCN CH3CHCH3 + KBr | CN + - CH3CHICH3 + NaOCH3 CH3CHCH3 + NaI | OCH3 + - CH3Cl + :NH2CH3 CH3NH2Cl CH3:NH + HCl | | CH3 CH3 HALOGEENIÜHENDID TEHNIKAS JA KESKKONNAS Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro- kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks
KUIDAS FREOONID OSALEVAD OSOONIKIHI KAHJUSTAMISES? CFC (freoonid) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesinikuaatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Õhku paisatuna tõusevad nad tasapisi atmosfääri kõrgematesse kihtidesse. Osoonirikas
Freoonid Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Kuna freoonid on inertsed on nad inimestele ohutud. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2). Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril rõhu alanemisel neelab algav keemisprotsess aga palju soojust. Sel põhjusel kasutatakse freoone külmutusmasinates, nt kõlmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone vahtpolümeeride valmistamisel ja ka aerosooliballoonides propellandina ehk tarbekemikaali laialipihustatava vahendina. Freoonide tootmine algas 1931. a ja kasvas pidevalt
Kõik kommentaarid