Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks veel kasutatakse?
Vasakule Paremale
Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #1 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #2 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #3 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #4 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #5 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #6 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #7 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #8 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #9 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #10 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #11 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #12 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #13 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tojaperv Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Halogeeniühendite kahjulik mõju keskkonnale

Halogeeniühendite kahjulik mõju keskkonnale Looduslikke halogeeniühendeid tuntakse suhteliselt vähe. Seevastu on inimene loonud ja kasutab laialdaselt väga suurt hulka mitmesuguseid halogeeniühendeid. Reageerimisvõimelt on halogeeniühendid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Halogeeniühendid ei lahustu vees ja nende tihedus on üpris suur. Elusorganismidele võivad need olla isegi väga mürgised või narkootilise toimega. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid, mistõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Halogeeniühendeid kasutatakse rasvade, õlide, vaikude, polümeeride ja teiste materjalide lahustamiseks

Keemia
thumbnail
4
doc

Halogeeniühendite kasutamine

Halogeeniühendite kasutamine Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom või aatomid on seotud ühe või mitme halogeeni aatomiga. Halogeenideks on VII A rühma elemendid. · fluor · kloor · broom · jood · astaat Fluor (F2) on kahvatukollane gaas. Kloor (Cl2) on rohekaskollane gaas. Broom (Br2) on pruunikaspunane vedelik. Jood (I2) on purpurmust tahkis. Astaat on radioaktiivne mittemetalliline tahkis, mida leidub maakoores väga vähe (mõnikümmend milligrammi) küll

Keemia
thumbnail
15
ppt

Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas

Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas Kelly Jersman Laura-Ly Lotamõis Grete Zõbin Halogeeniühenditest Inimene on loonud ja kasutab laialdaselt väga suurt hulka mitmesuguseid halogeeniühendeid. Reageerimisvõimelt on halogeeniühendid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Halogeeniühendid lahustuvad vees vähe, kuid lahustavad hästi teisi hüdrofoobseid aineid. Halogeeniühenditest (2) Halogeeniühendeid kasutatakse rasvade, õlide, vaikude, polümeeride ja teiste materjalide lahustamiseks. Tehnikas leiavad kasutamist peamiselt fluor- ja kloororgaanilised ained. Metüleenkloriid Metüleenkloriid ehk diklorometaan (CH2Cl2) on väga laialdaselt kasutuses lahustina. Diklorometaani sisaldab värvieemaldi. See on mürgine vähki tekitav kemikaal, millel on narkootiline mõju ja mis kahjustab tervist. Diklorometaan mõjub inimesele väga kiiresti. Kloroform Kloroform ehk triklorometaan (CHCl3) on samuti tuntud lahusti, mida on kasutatud ka narkoosiks, kuid kahjulike

Keemia
thumbnail
6
doc

Halogeeniühendid

Vasteliina Gümnaasium HALOGEENIÜHENDID Koostas: 11 klass 1. Sissejuhatus ja nimetused Halogeeniühendid ­ on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga. · Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid. Nimetused on vastavalt fluoro, kloro, bromo, ja jodo. Nimetamisel pannakse halogeeniaatomid omavahel tähestikulisse järjekorda. Näiteks: CH2 -- CH2 | | (1bromo2kloroetaan). Cl Br 2. Ahelaja asendiisomeerid

Keemia
thumbnail
6
doc

Freoonid, areenid ja muud ained

gaasid. Nad on värvuseta, omapärase lõhnaga, mürgised, narkootilise toimega, veest tihedamad, hüdrofoobsed ehk vees mittelahustuvad ained. Kuna nad on vees mittelahustuvad ja veest raskemad, siis halogeeniühendite segu veega kihistub kergesti. Sel juhul ülemisse kihti koguneb vesi ja teised vees mittelahustunud orgaanilised ained, kuna nad on halogeeniühenditest kergemad. Eriti tugeva lõhnaga ja kergesti lenduvad on narkootilise toimega halogeeniühendid, mis põhjustavad raskeid muundumisi närvisüsteemis ja kahjustavad maksa. Mürgitused võivad lõppeda invaliidistumise või isegi surmaga. Orgaanilistes lahustites nad lahustuvad hästi, olles samal ajal ise head lahustid, millena neid ka paljusid kasutatakse. 8. DIKLOROMETAAN ­ CH2Cl2 ja TRIKLOROMETAAN ehk KLOROFORM ­ CHCl3 Mõlemad on värvuseta vedelikud. Diklorometaani kasutatakse nii puhastusvahendina kui ka kofeiini väljapesemiseks kohviubadest

Keemia
thumbnail
11
doc

Mürgid läbi aegade

Mürgid läbi aegade Referaat 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Happed.....................................................................................................3 Erinevaid mürke........................................................................................6 Lisad......................................................................................................10 2 Sissejuhatus Mürk (ka mürkaine) on aine, mis võib ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma.Organismi kahjustavaid viirusi ja baktereid ning muid elusolendeid ei arvata mürkide hulka, vaid neid nimetatakse haigusetekitajateks. Samuti ei loeta mürkideks aineid ja esemeid, mis kahjustavad organismi mehhaaniliselt või kiirituse kaudu. Minu eesmä

Keemia
thumbnail
2
doc

Halogeeniühendid

HALOGEENIÜHENDID JA NENDE NOMENKLATUUR Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID

Keemia
thumbnail
1
odt

Halogeeniühendid kasulikud või kahjulikud

Bioloogiliselt aktiivseid aineid pestitsiide kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide ja haigusetekitajate hävitamiseks. DDT kuulub ka pestitsiidide hulka. Ta aitas vähendada malaariasse haigestumist, tappes sääski. Pärast DDT keelustamist haigestusid jälle sajad tuhanded inimesed. Kahjuks võib mullas ja vees erakordselt püsiva mürkkemikaali DDT kahjulikkus avalduda alles aastate pärast. Broomi kasutatakse broomiühendite saamiseks. Neid vajatakse tehnikas: bensiinilisanditena, polümeeride põlemise takistamiseks; meditsiinis: ravimite koostises; lisaks veel värvainetes. Hõbebromiid on valgustundlik, seepärast toodetakse temast fotopaberit. Orgaaniliste broo- miühenditega värvitakse tekstiiliesemeid ( purpur on broomiühend ). Juba I maailmasõjas kasutati orgaanilisi broomiühendeid pisargaasina. Joodi lahusega etanoolis töödeldakse haavu ja limaskesti. Joodi leidub ka meie organismis, ta koguneb kilpnäärmesse

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun