Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tahteavalduse puudused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vastuolus, mööbli, kommete, näilik, keeluga, käsutus, osadeks, jagatav, tühisus, tühise, müügileping, aõs, müügitehing, saadu, autoga, ärimees, lühiajaliselt, jooksva, loodab, pank, intressimäär, taskuraha, nõudes, rikkuv, tsms, muljet, sõbraga, pesumasina, lepiti, leppisid, kinnisasja, notaril, ähvarduse, kehtetu, teeninud, teadnud· Dispositiivsuse põhimõte (VÕS § 5)- võimalus kokkuleppega seadusest kõrvale kalduda. Tuleneb eraautonoomia ja selle alaliigiks oleva lepinguvabaduse põhimõttest. Normi dispositiivsust eeldatakse. Erandid dispositiivsusest: 1) seadus sõnaselgelt keelab teistsugused kokkulepped (eelkõige tarbijakaitse, tüüplepingud); 2) seaduse olemusest tulenevalt on teistsugused kokkulepped keelatud; 3) seadusest kõrvalekaldumine on vastuolus avaliku korra või heade kommetega 4) seadusest kõrvalekaldumine rikuks isiku põhiõigusi · Spetsialiteedi ehk määratletuse põhimõte (TsÜS § 6 lg 3 teine lause). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda. Määratletuse põhimõte puudutab käsutustehingut. Omab tähendust eriõigusjärgluse korral. Iga eseme liigi üleandmisel tuleb arvestada vastava eseme liigi üleandmise kohta kehtivate nõuetega (eelkõige kui on tegemist vara, ettevõtte üleandmisega).
1) Esemeline kehtivus- kohaldatav üldosana kõigi tsiviilõiguse eriosade, samuti teiste tsiviilõigusega seotud eraõiguse harude suhtes 2) seaduse olemusest tulenevalt on teistsugused kokkulepped keelatud; niivõrd, kuivõrd vastavatest eriseadustest ei tulene teisiti. 3) seadusest kõrvalekaldumine on vastuolus avaliku korra või heade kommetega. 2) Ruumiline kehtivus- Eesti Vabariigi territoorium 4) seadusest kõrvalekaldumine rikuks isiku põhiõigusi 3) Ajaline kehtivus (VÕSRS). Toimingule, asjaolule kohaldatakse selle selle tegemise või tekkimise ajal kehtinud seadust. Spetsiaalsuse põhimõte (TsÜS § 6 lg 3). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda
8) õiguse kaotamisega (ajamoment – õigust ei kasutata pikemat aega; usaldusmoment – võlgnikul tekib usaldus, et õigus enam ei kasutatagi; käsutusmoment – usalduse tõttu on võlgnik teinud käsitusi oma vara suhtes, uskudes, et õigust enam ei rakendata ÕIGUSTE LUBAMATU TEOSTAMINE: Subjektiivsete õiguste omamine ei tähenda nende piiramatu teostamise õigust. Subj õiguste piiramine: 1) keeld teostada õigusi vastuolus hea usu põhimõttega, sh seaduse, lepingu või tava kohaldamata jätmine, kui kohaldamine oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (VÕS §6) 2) keeld teostada õigusi seadusvastasel viisil (TsÜS §138 lg2) 3) keeld teostada õigusi teisele isikule kahju tekitamise eesmärgil (TsÜS §138 lg2) 4) kahjustava tegevuse või heade kommetega vastuolus oleva teo tegemise keeld (VÕS §1045 lg1 p8 ja VÕS §1055) 3. Õiguste kaitsmise isiku enda poolt
õigus: EL lepingud ja ühinemislepingud); deklaratsioonid, rahvusvahelised lepingud, üldpõhimõtted, teisane õigus määrused, samuti direktiivid; Euroopa Kohtu praktika; Euroopa Kohtu eelotsused tarbijakaitse, konkurentsiõigus); Euroopa ühtlustatud eraõiguse normistikud ja mudelseadused (CFR Common Frame of References) - Tava (peetakse silmas vaid tavaõigust) Tava omab tähendust vaid siis, kui puudub vastav seadusesäte. Tava ei saa muuta seadust. Kui tava ja seadus on vastuolus, kehtib ikka seadus. Eristada tuleb tava ja tavaõigus. Viimane eeldab tunnustamist kohtupraktika kaudu, Riigikohtu praktika kaudu. - Kohtupraktika ja teadlaste arvamus Ei ole Eestis tsiviilõiguse allikaks. Samas on oluline instrument õiguse tõlgendamisel, arendamisel, õiguskindluse tagamisel. Praktika on poolte vahel välja kujunenud. Nt kauplusepidaja ja tellija vahel; nende vahel on välja kujunenud praktika, kuidas kauba tellimus ja nende suhtlus välja näevad
(vt TsÜS § 102 lg-d 2 ja 3): _ edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu; _ äramuutva tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Tingimus on võimatu, kui juba tehingu tegemise ajal on teada, et see ei saabu (vt TsÜS § 108 lg 1). Tingimused ei või olla vastuolus seaduse, heade kommete või avaliku korraga. Selle eeldusega vastuolus olevat tingimust sisaldav tehing on reeglina tühine. See tuleneb nii tehingu tühisuse üldsätetest (vt TsÜS § 86 lg 1 ja § 87) kui ka edasilükkava tingimuse erisättest (TsÜS § 109 lg 1). 29. Mis on tähtaeg ja tähtpäev? Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega õiguslikud tagajärjed on seotud (TsÜS § 134 lg 1). Tähtpäev on tähtaega lõpetav ajahetk (vt TsÜS § 135 lg 2). 30
3.2 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime Mõistete tasandil on tegemist samade mõistetega, mis füüsiliste isikute puhul. On siiski kaks erisust: TsÜS § 26 lg 1 lause 2 juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõiguse ja kanda tsiviilkohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele (nt. juriidiline isik ei saa pärandada). Teine piirang tuleneb TsÜS § 25 lg 4 avalikõiguslik juriidiline isik ei tohi omada neid õigusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Siin on tema õigusvõime selle võrra piiratud. Eraldi ei ole aga §-i juriidilise isiku teovõime kohta, kuigi sellest saab tegelikult rääkida. Kui juriidiline isik on omandanud õigusvõime, see tähendab, kui ta asutatakse, siis omandab ta koos õigusvõimega ka teovõime. Õigusvõime ja teovõime käivad koos, ühegi juriidilise isiku teovõime ei ole piiratud. Teovõimest tuleb eristada tegutsemisvõimet, tegevusvõimet. Juriidilise isiku
(vt TsÜS § 102 lg-d 2 ja 3): _ edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu; _ äramuutva tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Tingimus on võimatu, kui juba tehingu tegemise ajal on teada, et see ei saabu (vt TsÜS § 108 lg 1). Tingimused ei või olla vastuolus seaduse, heade kommete või avaliku korraga. Selle eeldusega vastuolus olevat tingimust sisaldav tehing on reeglina tühine. See tuleneb nii tehingu tühisuse üldsätetest (vt TsÜS § 86 lg 1 ja § 87) kui ka edasilükkava tingimuse erisättest (TsÜS § 109 lg 1). 29. Mis on tähtaeg ja tähtpäev? Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega õiguslikud tagajärjed on seotud (TsÜS § 134 lg 1). Tähtpäev on tähtaega lõpetav ajahetk (vt TsÜS § 135 lg 2). 30
oma varaga. ) Usaldusühing äriseadustik §125 (1) (Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.) Eestis praktiliselt ei ole. Osaühing äriseadustik §135 ( (1)Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. (2)Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. (3)Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. osadeks jaotatud kogukapital ja mille osanik ei vastuta kohustuste eest oma varaga. Aktsiaselts äriseadustik §221 aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionärid ei vastuta AS kohustuste eest oma varaga. Tulundusühistu tulundusühistuseadus § 1 on äriühing mille eesmärgiks on oma liikmete
ise teataks tunnistajatele, et nad on kutsutud tunnistajaks testamendi tegemise juurde ja et testament sisaldab testaatori viimset tahet, testamendi tegemise oluliseks vorminõudeks, mille järgimata jätmine toob kaasa testamendi tühisuse. *32 Kui vormiveaga on ainult üks osa tehingust, on see osa igal juhul tühine, ülejäänud tehingu tühiseks pidamine või mittepidamine sõltub aga sellest, kas tehing oleks tehtud ka ilma selle tühise osata või mitte (TsÜS § 85). Kui tehingu saab osadeks jagada ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka ilma tühise osata, siis tehingu ühe osa tühisus kogu tehingu tühisust kaasa ei too. Riigikohus on asunud seisukohale, et juhul, kui lepingu põhiesemeks on kinnisasjale ehitamine ja mitte kinnisasja müük, on võimalik, et vaatamata müügilepingu tühisusele ei pruugi alati kaasneda sellega kogu lepingu tühisust TsÜS § 85 järgi. Siiski tuleb eeldada, et
TsÜS §9. Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamine (1) Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt. (2) Alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul. Kui nõusoleku andmisest keeldumine on ilmselt vastuolus alaealise huvidega, võib kohus alaealise teovõimet laiendada seadusliku esindaja nõusolekuta. (3) Mõjuval põhjusel võib kohus alaealise piiratud teovõime laiendamise täielikult või osaliselt tühistada. Kui keegi teeb tehingu, siis kuidas ta teab, et tegu on teovõimelise isikuga? Vaidluse korral tuleb selgitada, kas tehingu sooritamise ajal oli osapool täieliku teovõimega. TsÜS §8 (2) Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses,
teovõimega. TsÜS §9. Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamine (1) Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt. (2) Alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul. Kui nõusoleku andmisest keeldumine on ilmselt vastuolus alaealise huvidega, võib kohus alaealise teovõimet laiendada seadusliku esindaja nõusolekuta. (3) Mõjuval põhjusel võib kohus alaealise piiratud teovõime laiendamise täielikult või osaliselt tühistada. Kui keegi teeb tehingu, siis kuidas ta teab, et tegu on teovõimelise isikuga? Vaidluse korral tuleb selgitada, kas tehingu sooritamise ajal oli osapool täieliku teovõimega. TsÜS §8 (2) Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes
1. Otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg 2. Kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. 3. Vaikimist või tegevusetust loetakase tahteavalduseks, kui nende lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast (korduv praktika). Kohustusleping - Käsutusleping Tehingu kehtetus: Tehing on tühine, kui ta on · Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing · Seadusega vastuolus olev tehing · Käsutuslepingut rikkuv tehing · Näiline tehing Tehingu võib tühistada, kui see on tehtud: · Olulise eksimuse mõjul · Pettuse mõjul · Õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul · Raskete asjaolude ärakasutamisega · Muude, seaduses sätestatud asjaolude esinemisel 3. Nimeta subjektiivsete õiguste liigid koos näidetega.
seoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele). Võlaõigus ja asjaõigus reguleerivad varalisi suhteid. Perekonnaõigus reguleerib isikulisi mittevaralisi suhteid. Pärimisõigus reguleerib ainult varalisi suhteid. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Mis on tsiviilõiguse ja eraõiguse vahe? Tsiviilõigus on eraõiguse haru. Eraõiguses puuduvad alluvussuhted. Tsiviilõiguses võivad varalised ja mittevaralised suhted olla korraga, eraõiguse muudes ei harudes ei pruugi olla.
Ülduse õigusvõimega on nii, et on võimalik öelda, et juriidilisi isikuid on 2 suurt gruppi: Eraõiguslikud jur isikud – neil on üldine õigusvõime teha igasuguseid tehinguid, olla igast kohustuste ja õiguste kandja va nee, mis on omased ainult inimestele. Avalik-õiguslik jur isik - õigusvõime on piiratud nende eesmärgile. Kui on loodud eesmärkide täitmiseks, siis ta ei või tegeleda millegi niisugusega, mis on selle eesmärgiga vastuolus. Kui avalik-õiguslik (või ka eraõiguslik) jur isik teeb lepinguid või värke, mis pole tema asutamisevärgendustega kooskõlas, siis need lepingud pole tühised, aga vbla nt vahetatakse juhtkond välja ja öeldakse, et kuulge, mis teete (a la nad tegid ära asjad, mis pole seotud nende eesmärgiga, aga tehing on ikkagi kehtiv.) Seadues ei ole räägitud teovõimest. Õguse- ja teovõime käivad koos. Kui jur isik on juba asutatud, siis on tal ka kohe õigus- ja teovõime
Ülduse õigusvõimega on nii, et on võimalik öelda, et juriidilisi isikuid on 2 suurt gruppi: Eraõiguslikud jur isikud neil on üldine õigusvõime teha igasuguseid tehinguid, olla igast kohustuste ja õiguste kandja va nee, mis on omased ainult inimestele. Avalik-õiguslik jur isik - õigusvõime on piiratud nende eesmärgile. Kui on loodud eesmärkide täitmiseks, siis ta ei või tegeleda millegi niisugusega, mis on selle eesmärgiga vastuolus. Kui avalik-õiguslik (või ka eraõiguslik) jur isik teeb lepinguid või värke, mis pole tema asutamisevärgendustega kooskõlas, siis need lepingud pole tühised, aga vbla nt vahetatakse juhtkond välja ja öeldakse, et kuulge, mis teete (a la nad tegid ära asjad, mis pole seotud nende eesmärgiga, aga tehing on ikkagi kehtiv.) Seadues ei ole räägitud teovõimest. Õguse- ja teovõime käivad koos. Kui jur isik on juba asutatud, siis on tal ka kohe õigus- ja teovõime
Avalikus õiguses, kõik mis ei ole lubatud on keelatud – piiratuse põhimõte, riigile seatakse piirangud, ntx politsei käitumine (võib teha seda, mis on seaduses kirjas, pole lubatud pildistada) Kas mina võin teha kursusekaaslasega lepingu, et mina teen tema eest referaadi. Vastuse saame põhimõtetest – lepingu sõlmimine, kui ei ole otseselt keelatud on see lubatud. Seaduses on kirjas, et leping on seadustühine, kui see on vastuolus heade tavadega. Eraõiguse jagunemisele ei ole antud kindlat liigitust Eraõiguse kolmik liigitus: 1. Tsiviilõigus a. Võlaõigus – lepingud, obligatsioon (tekivad 4 alusel, rooma eraõiguse alusel), kahju hüvitamine Obligationes ex contractu (lepingust) Obligationes quasi ex contractu (nagu lepingust) Obligationes ex maleficio ehk ex delicto (pahateost)
sekretär. Koosolek kinnitas majandusaasta aruande ja kutsus tagasi ühe nõukogu liikme. Viimane esitas kohtule hagi, milles palus tunnistada koosoleku otsused kehtetuks põhjusel, et koosoleku protokoll ei vasta seadusele, kuna koosolek ei valinud juhatajat ja protokollijat, vastavas rollis esinenud isikud tegutsesid omavoliliselt ning seega ei ole ka neil õigust protokollile alla kirjutada. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? § 302 lg 1, koosolek seadusega vastuolus hageja väitel. ÄS § 293 lg 4, päevakorraväliselt lahendatavad küsimused. 1. mida otsustati? 2. kuidas otsustati? Tehti otsus küsimuses, mida päevakorras ei olnud välja kuulutatud. § 294 lg 4 p 4, tühisuse alus. Kui nõukogu liige kutsutakse tagasi, peab notariaalselt kinnitatud protokoll olema. ÄS § 304 lg 7. 3011 lg 1 p 3- nõue on ebatäpne, nõuet tuleb korrigeerida. Otsus on tühine ainult seoses nõukogu liikme tagasikutsumisega, majandusaasta aruande
....................................................................................................................................................... 108 6 Minu õpilastele! 7 Õiguse eelastmed, ehk mis oli enne õigust? (Slaid 1) Enne õigust olid tava ja moraal, mida nimetatakse ka õiguse eelastmeteks. Tava ja moraal ei ole kadunud ka tänapäeval iga ajaga käivad kaasas omad tavad ja kombed. Inimkäitumine toimubki seaduste järgi ja kommete kohaselt. Tava võib määratleda kui kirjutamata seadust, mis võib tänapäeval väljenduda nt etiketis ja viisakuses, heades kommetes ja traditsioonides. Tava tekib erinevates inimkooslustes teatud käitumise järgimise ja tunnustamise tulemusel. Tava on tihedalt seotud kultuuriga. Erinevates kultuurides on erinevad tavad ja kombed. Kui isik satub teise kultuuriruumi ning tundmata selle tavasid ja kombeid
(2) Nõuet ei rahuldata, kui nõudja valdus on äravõtja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja on omandatud ühe aasta jooksul enne valduse äravõtmist. · AÕS Par 80 - Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest: (1) Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. (2) Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. · TsÜS par 57 kas asjad muutusid ehitise osadeks? Kas nad võiks olla olulised osad? · TsÜS par 62 kasutuseelised · AÕS Par 115 kes võib omandada 3. 4. Valdus ja selle kaitse Schwab/Prütting: §§ 6 14. I. Valdus on tegelik võim asja üle, sõltumata sellest, kas selle võimu pidajal on selleks õigus (nt ka varas on valdaja). VÕS par 32 Omanikul ei ole alati tegelikku võimu, omand ja valdus ei ole alati ühe isiku käes. II
Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 SEMINAR 1 Teema: Tsiviilõigussuhe ja subjektiivne tsiviil õigus. Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse Lugeda: 1. ÕPIK lk 19-81 2. ERAÕIGUSLIKE KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA (2015, ÕIS-is) Soovituslik täiendav kirjandus: 1. Kull, I. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. Juridica, 2010, 7, lk 463-472. 2. Kull, I. Hea usu põhimõte lepinguõiguses ja selle kohaldamise kohtupraktikast. Riigikohus. 2001. Lahendid ja kommentaarid. Tallinn, Juura Õigusteabe AS, 2002, lk 1158 – 1170. ÜLESANNE: Kaasuste lahendamise üldskeemi (vt juhis kaasuste lahendamiseks ÕIS-is) ja kaasuse tehke järgnevate kaasuste puhul kindlaks: 1) kelle vahel, millisel alusel ja millist liiki õigussuhted tekkisid? 2) milliseid subjektiivseid õigusi omavad kaasustes märgitud isikud ja milli
Notariaalne' Tõestatud' Kohtu'kinnitatud'kompromiss' Suuline' 01.10.12' EBSi'õiguse'ja'avaliku'halduse'õppetool' 1' ü Suuline leping on leping nagu iga teinegi, kui sellest peetakse kinni ja kui selle sõlmimine ei ole vastuolus kehtiva õiguskorraga. ü Kirjaliku vormi puhul peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ü Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. ü Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm
e) notariaalselt tõestatud (Eesti notar kontrollib ka tehingu sisu õigsust ) Õigussuhe tekib niisiis kahe poole vahel- õigustatud ja kohustatud poole vahel. Õigustatud ja kohustatud pooleks ongi inimesed ise (füüsilised isikud, kes võivad olla kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased). Kuid mitte iga suhe ei ole õigussuhe, vaid ainult siis, kui vastav sotsiaalne suhe on õigusnormiga reguleeritud. Tühine tehing a) Heade kommete ja avaliku korraga vastuolus olev tehing b) Seadusega vastuolus olev tehing (nt vorminõuded, piiratud teovõime jms) c) Käsutuskeeldu rikkuv tehing d) Näilik tehing · Tühistatav tehing a) olulise eksimuse tõttu tehtud tehing b) pettuse tõttu tehtud tehing c) ähvarduse või vägivalla mõjul tehtud tehing d) + seadus võib näha ette muid... Õigussuhe? Suhe õigussubjektide vahel. Sisuks vastavad õigused ja kohustused. Vastavalt relatiivne või absoluutne õigussuhe (oleneb sisalduvatest õigustest) Õigussubjekt?
allutakse avaliku võimu kandjale Miks neid teooriaid kolm on? Järelikult kahest ei piisa, nendes on mingi puudulikus, Sest kaks esimest on puudulikud. Huviteooria puudus lepinguõigus, pärimisõigus jne. (seos eraõigusega, kuulub sinna alla), avalik õigus ja eraõigus vastuolus. Nt riik sõlmib ostu-müügi lepingu. Subkord. teooria puudus eraõiguses laste ja vanemate vaheline suhe, tööandja ja töötaja suhe Avaliku võimukandja riik, KOV Miks jaguneb õigus era- ja avalikuks õiguseks? Neil on erinevad põhimõtted -> eraõiguse põhimõte on see, et lubatud on kõik see, mis ei ole keelatud; avaliku õiguse põhimõte on see, et keelatud on kõik see, mis pole lubatud.
Piirkondlik haigekassa kohtu poolt tunnistatud avalikõiguslikuks jur isikuks. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti.Avalik- õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. b) Juriidilise isiku õigusvõime- on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast.
Kohtu omal algatusel tehtud kande aluseks oleva määruse peale võib määruskaebuse esitada kandest puudutatud isik. Kohtunikuabil ei olnud õigust kannet tegemata jätta ja seega tuleks määrus tühistada. Milline on kohtunikuabi pädevus tehingute sisulisel hindamisel? 3-2-1-139-08: riigilõivud erinesid. Register ei saa küsida sisuliste asjaolude järele, saab kontrollida ainult kas formaalsed eeldused on täidetud. Kohtunikuabi kontrollib kahte asja: ega pole heade kommete vastase tehinguga tegu TsÜS § 86 ja ega ole tegu olukorraga, kus rikutakse seadusest tulenevaid eeldusi TsÜS § 87. Kohtunikuabil on õigus kontrollida formaalsust (nt dokumentide kontroll), mitte materiaalsust, sest sisuline ehk asjaolude kontroll ei ole tema pädevuses (kohtunikuabi pädevus TsMS § 595). Milliseid dokumente võib kohtu registriosakond osaühingult nõuda? Ettevõtja on kohustatud registripidajale esitama kande aluseks olevad ja seaduses sätestatud
174 lg 1). Dispostiivsuse piirangud seonduvad: a) Vähemusosanike kaitsega (nt ÄS § 171 lg 2 p 3; 1711 lg 2) b) Nn tüübisunni sätetega (sätted, milles ei ole võimalik muudmoodi kokku leppida) (nt organid, asutamisdokumendid, kapital, aruandlus, otsuste vaidlustamise kord, tegevuse lõpetamine, ümberkujundamine). Erinevused Kapitali miinimumsuurus 2 500 ja 25 000 Osakapital on jagatud osadeks (ÄS § 135 lg 1), aktsiakapital on jagatud aktsiateks (ÄS § 222). Osa on jagatav (ÄS § 152), aktsia on jagamatu (ÄS § 224). Osa minimaalne nimiväärtus 1 , aktsiatel 0,1 . 19 Võimalik välja lasta arvestusliku väärtusega aktsiad (ei määrata kindlaks iga aktsia nimiväärtust ja see, kui suur see arvestuslik väärtus on, sõltub ning on paindlikum).
Tava – Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus – (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon – Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL - Mille poolest erinevad moraal ja religioon? Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali! Õigus sarnaneb tava ja moraaliga: inimesed toimetavad riigi nimel.Varga moraal- õigusega vastuolus. Õigus,m is on amoraalne-kütuseaktsiis. Avaliku ja eraõigus püüavad määratleda kolm teooriat: Huviteooria - avalik õigus on kõik mis puudutab riigi huve, eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu. Subordinatsiooni teooria ehk subjekti teooria – Avalik õiguses on subjektid alluvussuhetes, eraõiguses ollakse võrdsetes suhetes; Subordinatsiooniteooria on avalikus õiguses, kordinatsiooniteooria on eraõiguses..
a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle peavad tehingute tegemiseks andma nõusoleku vanemad, kes aga võivad hakata tegutsema vastuolus lapse huvidega. Kas kandemäärus on seaduslik? Küsimused on seotud kande tegemise ja tähendusega. Kes on FIE? FIE olemise määrab ettevõtlustegevus. Äriregistrisse kanne on informatiivse tähendusega, seega FIE ei saa isiku tähendust kandega. Kas FIE-l peab olema tegevus äriregistrisse kantuna? Ei pea, sest FIE olemisest ei teki mingeid kohustusi ja see ometi on ju ainult deklaratiivne. Kas FIE peab ennast kandma äriregistrisse? Maksuõiguslik seos (§ 3 lg 2).
a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle peavad tehingute tegemiseks andma nõusoleku vanemad, kes aga võivad hakata tegutsema vastuolus lapse huvidega. Kas kandemäärus on seaduslik? Küsimused on seotud kande tegemise ja tähendusega. Kes on FIE? FIE olemise määrab ettevõtlustegevus. Äriregistrisse kanne on informatiivse tähendusega, seega FIE ei saa isiku tähendust kandega. Kas FIE-l peab olema tegevus äriregistrisse kantuna? Ei pea, sest FIE olemisest ei teki mingeid kohustusi ja see ometi on ju ainult deklaratiivne. Kas FIE peab ennast kandma äriregistrisse? Maksuõiguslik seos (§ 3 lg 2).
KODUTÖÖ 1.Justiitsministeerium korraldab Gruusia abiprojekti raames koolituse Gruusia vanglaametnikele. Selleks koostatud 100-leheküljeline konspekt tuleb tõlkida vene keelde, mis on projekti töökeeleks. Justiitsministeerium sõlmis 10. oktoobril Maire Kuusikuga lepingu koolituse konspekti tõlkimiseks eesti keelest vene keelde, tähtajaga 12. november. Ettemaksuna tasuti tõlgile 1000 eurot ning töö üleandmisel peab ministeerium tasuma veel 3000 eurot. 26. oktoobril helistas Maire Kuusik Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Tõlk palus end vabandada ja ütles, et kuna läks just mehest lahku, siis on tal praegu väga raske periood ning ta pole suuteline midagi tõlkima. Andke ministeeriumi esindajale nõu ja põhjendage oma seisukohti. Mida saab Justiitsministeerium Maire Kuusikult nüüd (26. oktoobril) nõuda? Vastamist põhjenda õigusnormiga? 1.Kas Justiitsministeerium saab nõuda Maire Kuusikult lepingu tä
Imperatiivsus väljendub kahes aspektis: 1. isikutel endil ei ole võimalik mingeid uusi LVVS-d välja mõelda, 2. LVVS-te regulats sisu on kohati imperatiivselt ette antud, nt ei ole võimalik kergendada kokkuleppeliselt tootja vastutust. Dispositiivsus väljendub aga selles, et pooltel on võimalik sõlmida tingimuslikke lepinguid LVVS-te puhuks. Võimalik kokku leppida nt vastutuse määr. Sellised lepingud võivad olla tühised heade kommete või seaduse vastasuse tõttu. Lisaks tootja vastutus ja § 1051 ka selline kokkuleppe, mis on suunatud tahtliku kahju tekitamise vastutuse piiramisele. 2. Mis liiki lepingute esemeks võivad olla LVVS-d? Tingimuslikud lepingud enne VS-te tekkimist. Ka pärast LVVS-te tekkimist, saab seda reguleerida, st sõlmida kompromissi leping, nõudest loobuda, sellega ühineda, loovutada… 3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus
Allutakse avaliku võimu kandjale. Miks neid teooriaid kolm on? Ühest ei piisa, kahest ei piisa. Erinevad valdkonnad vajavad erinevat selgitust. Kaks üliõpilast sõlmivad lepingu, kus üks kirjutab teisele magistri töö. On kohustatud maksma raha. Töö esitatud, raha ei maksta. Kas on õigus pöörduda kohtusse eesmärgiga raha välja nõuda? Lepingu sõlmimine, kui ei ole otseselt keelatud on see lubatud. Seaduses on kirjas, et leping on seadustühine, kui see on vastuolus heade tavadega Abstraktsiooni printsiip (tuleneb TsÜS § 6 lg 3, 4.). Kui tegemist on õigusjärglusega!! , siis tuleb eristada asjaõigust ja võlaõigust. On käsutustehing (aõs tehing §– omandi üleminek) ja kohustustehing (võs tehing). Mõlemad ei pea esinema --- Teatud tehingud hõlmavad kahte õigusharu (omandiõiguslikud), kui me neid ei eristaks jõuaksime teistsuguse tulemuseni. Miks me peame neid eristama? Omaniku vahetus puudutab kahte õigusharu. Miks on vaja abs. Printsiipi
Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte Seaduse dispositiivsus Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks. Lepinguvabadus Privaatautonoomia
annaabi.ee 
