ise kaelani pasas, kas see võib tulla sellest, et tahetakse mingeid juppe pihta panna. Eesmärk on ikka mingit võltsi muljet teisest inimesest üles ehitada. Teine võimalus on otsida üles kuulujuttude allikas ja temaga tõsiselt kõnelda. Tihti ei ole jutupaunik otseselt pahatahtlik ning hakkab oma tegevuse üle järele mõtlema, kui talle selle tagajärgi rahulikult selgitada. Tihti jaoks on tagarääkimine kaitsemehhanism, millega ebakindel inimene maandab oma hirme. Nende taha peitudes pole vaja väljendada otseselt oma emotsioone või arvamusi, võtta endale vastutust ebaõnnestumiste eest. Seepärast ongi harjumusest isegi soovi korral raske loobuda. Küll võib leebelt lähenedes aidata sellisel kolleegil muuta suhtumist, nii et ta loobuks rääkimast teiste kohta halba. Üks inimõigustest on olla vaba
Neile tundus võimatu olevat saada tagasi endise elujärje peale ja alustada taas. Teose eesmärk on tutvustada üsnagi ebastabiilsete inimeste tormilist ning ettearvamatut elu. Keeruliseks teeb asjaolud see, et nad ei tea, mida nad tahavad ning tegutsevad suuremjaolt hetkeemotsioonide ajendil, hiljem kahetsedes oma tegusid ja öeldut. Nad ei oska luua sidemeid ja hoolida kelleski sügavamalt. Tegelaste vahel on segased suhted, kus käib omavahel pidev miilustamine ning tagarääkimine. Hemingway tegelane on keeruline, palju läbi elanud, kuid tugevalt mõjutatav kangelane, kes saab kõigega hakkama ja ei löö pea millegi eest risti ette. Sõda koledused olid jätnud noortesse üdini negatiivsed mälestused ning emotsioonid, mis takistasid neid elada normaalset elu. Mõneti on nad inimesena ka väga nõrgad, hoides endas valu, samal ajal üritades unustada kõike alkoholi teel ja eitades muresid.
Päikese all elab miljardeid surelikke, kuid neist vaid vähesed suudavad öelda seda, mis ka tegelikult mõtteis uitab , ükskõik kui valusalt tõde ka ei haavaks. Prantsuse näitekirjanik, Moliere, lõi oma teoses "Misantroop" tegelaskuju Alceste`i, kes kaasinimeste vastu lõpuni ausaks jääb, ja nõuab seda ka teistelt. "Olla alati aus nagu aumehe mood, ikka rääkida nii nagu tõelöised lood"- nii lausub Alceste täielikus avameelsuses. Meeldimispüüd, ebasiiras sõprus, tagarääkimine, meelitamine- kõik see, säilitamaks ideaalset positsiooni ühiskonnas või sõpraderingis, kuulub paratamatult inimeste igapäevaellu. Alceste, nähes valskust. silmakirjalikkust ja kahemõttelist viisakust, kogub endale vaenlasi, ning jätaks parema meelega selle maailma igaveseks maha.Üdini aus olend näeb teiste kahepalgelist maailma, mis paneb alguse põlgusele kaasinimeste vastu. Hommikul bussiga tööle sõites, poes maksejärjekorras oodates ja kogu ühiskonnas võib
sellest saab palju rohkem inimesi teada, mis on veelgi alandavam, kui piinapink. 7. Igaüks elab enda elu ja peab selle eest ise maksma. Kahju ainult, et üheainsa eksimuse pärast tuleb korduvalt tasuda. See tähendab, et, kui sa oled teinud ühe vea, võib see inimese elu kardinaalselt muuta, see võis võimuesindajate arvates olla kuritegu, mille eest peab inimene maksma karmi hinda, kas trahvi või vanglakaristusega. 8. Ajalugu on üks suur tagarääkimine. See on tõsi, ajalugu on kõik välja uuritud ja puuritud. On välja uuritud, mida mingid inimesed on kunagi teinud jne. Ajaloost saadakse infot enamasti vanadest raamatutest. 9. Kui me teatavast juhtumist ei räägi, siis pole seda nagu olnudki. Üksnes sõnaline väljendus annab asjadele reaalsuse. See tähendab seda, et, kui juhtunust ei räägita, siis seda nagu pole olnudki, sest teised ei saa teada, mis juhus või ei juhtunud. Inimesed peavad rohkem oma tegemistest rääkima, sest
Oskama oma tööd ja aega planeerida. Pidama kinni tähtaegadest, kokkulepetest, lubadustest. Juhiabi on lüliks teiste töötajate ja juhi vahel, mistõttu lasub juhiabil suur vastutus. Vastutus, kus ta peab samastuma teiste töötajatega ja samas olema ka firma juhile paremaks käeks. Ehk siis, ta esindab igas olukorras organisatsiooni. Seisab kolleegide ja juhi huvide eest, jäädes väärikaks ja usaldusväärseks. Juhiabina pean meeles, et igasugune tagarääkimine on tabu. Tööle kaasa oma koduseid ja eraeluslisi probleeme ei võta. Kõige inetum on rääkida teistest töökaaslastest või firmast klientide kuuldes. See kahjustab firmat otseselt. Tuleb hoiduda erasjade ajamisest tööajal ning familiaarsest suhtlemisest. Samuti ka``klatšist,`` inetutest märkustest. Kuna juhiabil on ligipääs ka kõige salajasemale ettevõtte infole, siis siin peab oskama saladust hoida.
1. Andrese võitlus maaga. Vargamäe suurimad hädad on need, et on soine maa, mida on raske harida ja metsa on vähe 1. aastal kaevab Andres koos Pearuga kraavi. Tehakse palju tööd, kuigi tulemused jäid kesiseks (lk 72). 2. aastal tehti veelgi rohkem tööd, tulemused olid veelgi paremad: sõnnikut rohkem, vilja rohkem, kari suurem (lk 81). 3. aastal oli peale töö tegemise veel kohtuprotsessid Pearuga, sinna kulus palju aega 5. aastal 10. aastal tööd on rohkem, jõudu vähem, töötulemused on samad. 20. aastal, (lk 344). Andrese jaoks oli töörügamine harjumuseks ja paratamatuks tarviduseks, mitte enam unistuse teostamiseks. 2. Andrese Unistuse täitumine Andres ostab Mäe talu, sest tahab kohta luua oma järelpõlvede jaoks, loodab soise maa kraavide abiga normaalseks maaks muuta, tahtis oma tööga maale väärtuse anda. Andres unistab sellest, et ükskord on kogu Vargamägi...
vägistamine, tapmine, tahtlik ja tahtmatu materjaalse kahju tekitamine, füüsilise vägivalla kasutamine, kehaliste vigastuste tekitamine ja veel palju muud. Levinud on rahva seas sageli kasutatav kõnekäänd, et ükski heategu ei jää karistamata. Selle all peetakse silmas, et tihtipeale tehakse kellelegi heategu mille vastutasuks on ebameeldiv üllatus või halvakspidav käitumine teiste poolt, laim ja tagarääkimine. Loomulikult esineb ka selliseid kuritegusid, kus selle toime paneja ei tahtnud tekitada mitte kellelegi kahju ning ei osanud ette näha oma tegevuse tagajärgi. Enne kuritöö sooritamist on olemas ajendid, mis sunnivad või suunavad sellele halvale teele paratamatult. Kuritöö toimepaneku põhjuseid on tohutult palju, nendeks loeme üldiselt ahnus, kättemaksuhimu, sotsiaalsed majandusraskused eludes, pere või armastuse probleemid.
Sotsiaalsete oskuste areng Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledz Alushariduse pedagoogid I kursus 2014 Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas Eesmärgid: Soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks Oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks, vajadusel käitumist korrigeerivaks Teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks 2 Täiskasvanute roll Lapse esmased sotsialiseerijad on tema vanemad Alus isiksuse omadustele ja sotsiaalsetele oskustele, orientatsioonidele ja väärtustele, sotsiaalsete normide järgimisele Erinevad toetuseviisid, mida pakuvad vanemad oma lastele: Armastavate hooldajatena; rollimudelitena; õpetajatena; kogemuse pakkujatena; lapse enese...
enam iialgi värsse ritta seadma. Oronte aga solvus selle peale ja nagu hiljem välja tuli, kaebas ta sellest kohtule. Järgnevalt valmistas Alceste´ile probleeme tema armastatu Céliméne austajate rohkus. Ta nägi, et naine on kõigi vastu liiga lahke ja soovitas see tal lõpetada. Ta pani Céliméne'i valiku ette - kas tema või keegi teine. Celiméne pidas seda jaburaks ning ei vastanud. Kohale sadasid aga markiid ja algas üks suur tagarääkimine erinevatest inimestest. Hiljem tuli ukse taha aukohtu käskjalg, kes võttis Alceste´i endaga kaasa. Järgnevalt arutavad kaks Céliméni austajatest markiid, kummal rohkem lootust naist endale saada on. Lepiti kokku, et kui naine teeb valiku nende vahel, siis see, kes alla jääb, läheb minema. Céliméne´i juurde saabus nüüd Arsinoe, kes tuli küll sõbraliku olemisega, kuid hiljem kritiseeris Céliméne´i käitumist täie rauaga
Raske proovikivi tõe ja vale lahendamisest on enesele kanda võtnud ka Nietzsche. NIETZSCHE ,,TÕEST JA VALEST MORAALIVÄLISES MÕTTES" Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem, teab vanarahvas rääkida. Nii alustab ka Nietzsche oma mõtisklusi tõe ja vale ,,tõest" ja ,,valest" sellest, mis igapäevaselt kõige lähemal on. Ja mis oleks inimesele lähemal kui ta ise? ,,Inimeses jõuab moonutamise kunst oma tipule: siin on petmine, meelitamine, valetamine, tüssamine, tagarääkimine, eneseupitamine, laenatud hiilguses elamine, maskeering, kommete kattevari, näitlemine teiste ja iseenda ees, lühidalt, üha kestev veiklemine selle tühisuse ühe leegi ümber niisugusel määral tavaks ja seaduseks, et pea miski pole arusaamatum sellest, kuidas inimeste seas puhas ja ausameelne tõe püüdlus üldse aset võiks leida," kõlab tema esimene suur pettumus maailmas (või sõprades? või endas?). Ühekülgselt sünge ja pessimistlik vaade inimkonnale
inimese enda teha, kui tõelise uskliku elu ta elab. Õige moslemi peamine voorus on fatalism – alistumine Allahile. Õigeusklik aitab ligimest ja jagab armuandi, kuid mitte laiskadele, vaid tõesti abivajajatele. Ettevõtlus, raha teenimine ja rikastumine ei ole patt. Au sees on olla aktiivne ning hea ärivaistuga. Moslemit iseloomustab ausus, kõrge moraal, tagasihoidlikus ja abivalmidus. Rääkima peaks vaid siis, kui on midagi öelda. Tagarääkimine ja tühi jutt on patt. Usukombed islamis on tegevused, mida pidevalt korratakse, et kujundada harjumust elada kombeliselt. Nagu ka paast, mis tugevdab meelt hoidumaks keelatud kirgedest ja halbadest kavatsustest. Ka palverännak omab kõlblusega seotud eesmärki. Armuandide andmine vaestele õpetab inimesele halastust ja kaastunnet. Püha sõda on muhameedlaste ühine kohus. Islami traditsioon aga jagab selle neljaks, millest esimesed 3 on enesekasvatuseks. Viimane kategooria
Seda esineb 4 ka lasteaedades. Eakaaslaste vaheline agressioon võib olla oma olemuselt nii otsene, vahetult ohvrile suunatud füüsiline ja sõnaline kahju tekitamine kui ka kaudne. Kaudse kiusamise puhul on tegemist kahjustamisega ilma temaga otsekontaktis olemata, kas siis teiste isikute kaudu või tema sotsiaalseid suhteid või positsioone kahjustades. Näiteks tagarääkimine, kuulujuttude levitamine. Koolieelses eas on üks olulisi kiusamist defineerivaid tunnuseid agressiivsete tegude korduvus ohvri suhtes, lasteaialapsed on sageli agressiivsed paljude kaaslaste suhtes. See on ka põhjuseks, mis , miks koolieelikute puhul kiusamise ohvri roll ei ole eriti stabiilne. See on nii sellepärast, et 1. uude kollektiivi tulles katsetavad agressiivsed lapsedoma käitumist paljude kaaslaste peal, õpivad tundma ohvrite reaktsioone ning valivad selle põhjal
Enesekaitsest saab hiljem kiusamine, kui lapsed saavad aru, et grupina on nad tugevamad. Mõnikord juhtub ka seda, et probleemse taustaga lapsed grupeeruvad ning otsivad niiöelda süütu ohvri, kes tõepoolest pole midagi valesti teinud. Kuid seda juhtub palju harvemini. Mõnikord saab kiusamine ka suhete konfliktist, kui endistel sõpradel on palju valu ja nad ei oska teisiti oma konflikti lahendada. Poistele on muidugi omasem füüsiline vägivald, tüdrukutele tagarääkimine. Tuleb ette ka ignoreerimist ja asjade rikkumist. Ohtlik ja uus kiusamise viis on läbi interneti suhtlusportaalide. Kui oled kindel, et sinu või kellegi teise laps on kiusamise ohver, tuleb loomulikult tegutseda. Kiusamisele, mida täiskasvanu on näinud oma silmaga, peab sekkuma kohe, selleks on vaja ainult julgust. Kui kiusamine on varjatud ja lapsed ise eitavad kiusamist, tuleks kasutada professionaalide abi ning pöörduda psühholoogi poole. KOKKUVÕTE
1) füüsiline (löömine, millegi ära võtmine) 2) psühholoogiline (narrimine, sotsiaalne isolatsioon) 2. tasakaalutus võimu suhtes: keegi näitab ülemvõimu ja teist alandatakse. Ohvrit tajutakse füüsiliselt või vaimselt nõrgemana. Ohver ise tunneb ennast alandatuna. 3. korduv 4. varjatud iseloomuga Võib esineda kiusatava tahtlik sotsiaalsestgrupist väljaarvamine, tagarääkimine, alusetute anonüümsete süüdistuste saatmine. Kiusamise tekkimine või mitte-tekkimine sõltub inimeste asendist sotsiaalsesvõrgustikus. Ühe staatus on kõrgem. Liidrid on populaarsemad. Klassiliidritest võivad kujuneda kiusajad ja ebapopulaarsetest õpilastest ohvrid. Kui ruttu kiusaja ja ohvri roll kujuneb, oleneb suhete intensiivsusest. Üks inimene võib olla erinevas rollis nii kiusaja kui ohver. Olweus esimesenapani alusele kiusamise kirjeldamisele. 1
rühma ühtsust ning sellised grupid on kõige koostöövõimelisemad. Kõige rohkem on koostööst huvitatud need, kes on kunagi varem rühma põlu alla sattunud ning soovivad samasuguse olukorra tekkimist välistada. Willeri sõnul toimuvad samasugused protsessid ka töökohtades ja mujal, kus inimesed koos tegutsevad. Jutt kellegi halvast käitumises levib kiiresti just keelepeksuna. Uurija kinnitusel on tagarääkimine inimesele loomuomane. Osa klatsist on küll pahatahtlik ja kahjulik, kuid tihti tõrjub keelepeks eemale isekust ja säilitab korra ning stabiilsuse. See selgitab, miks on inimesed paljudel juhtudel ootamatult ausad ja suuremeelsed. Seevastu anonüümses internetikeskkonnas, kus pole vaja kellelegi oma tegudest aru anda, lähevad asjad kiiresti käest ära. 2.1 Suhtlemisstiilid Lõik raamatust ,, Naised, töö ja elamise kunst" ,, Mehed ei küsi teejuhiseid, eks ole
Kiusamise ohvrit haavatakse, kas emotsionaalselt, füüsiliselt või verbaalselt. Eakaaslastevaheline agressioon võib olla oma olemuselt nii otsene, vahetult ohvrile suunatud füüsiline ja sõnaline kahju tekitamine kui ka kaudne. Kaudse kiusamise korral on tegemist teise kahjustamisega ilma temaga otsekontaktis olemata ehk psühholoogilise käitumisega, kas teiste isikute kaudu või tema sotsiaalseid suhteid ja positiooni kahjustades-näiteks tagarääkimine, kuulujutu jne. (Björqvist, Lagerspetz, & Ku, 1999). Kiusamisel on näha varakult soolisi erinevusi. Poiste puhul on rohkem otseseid ja füüsilisi kiusamisevorme, tüdrukutel aga kaudsed, näiteks manipuleerivad suhetega. Ainuõiget konkreetset põhjust ei saa välja tuua, kuna mõjutavaid tegureid on mitmeid nagu näiteks: Vanemate kasvatusstiil(mõningad lapsed on agressiivsed seetõttu, et nad on koduste
etteheidetega vastaspoolele. Sealjuures võib olla tegemist ka bluffimise või provokatsiooniga. See tähendab, et rünnaku alus ei pruugi olla alati kaugeltki põhjendatud. Järelikult saab avatud võitlust pidada nii ausalt kui ka ebaausalt. Igal juhul võidab tugevam pool või see, kes suudab veenda vastast oma üleolekus. Kui vastane kaotab, annab järele või põgeneb, on konglikt lõppenud. Varjatud võistluse vahenditeks on intriigid, sabotaaz, tagarääkimine, lõksude seadmine, ootamatud rünnakud ja teised alatud võtted. Neid võtteid kasutatakse üldjuhul endast tugevamate vastaste puhal, kelle vastu avatud võistluses ei oleks mingeid väljavaateid. Kuigi varjatud võitlus on üsna levinud konfliktikäitumise viis, tõstutab selle moraalsuse küsimus. Üheltpool on ebamoraalne taga rääkida või püüda varjatult arveid õiendada. Varjatud võistluse eeliseks võib olla see, et on võimalik võita ka tugevamaid vastaseid.
Kiusamist iseloomustab 3 tunnusjoont: a) agressivne käitumine ehk tahtlik vale või kahju tekitamine teisele inimesele Füüsiline Psühholoogiline b) interpersonaalseid suhteid iseloomustab tasakaalutus võimu suhtes: Ohver on tegelikult kiusajast nõrgem Ohvrit tajutakse füüsiliselt või vaimselt nõrgemana Kiustava tahtlik sotsiaalsest grupist väljaarvamine, tagarääkimine, alusetute anonüümsete kuulujuttude /teadete rääkimine või saatmine Esineb arvuline esinevus Erinevus vanuses c) korduvus aja jooksul Arengu spiraal: 1 aste – vaatamine ja ootamine 2 aste – katsetamine 3 aste – kiusamine algab 4 aste – kiusamine muutub tõsiseks 5 aste - kiusamine muutub püsivaks staatuseks AGRESSIOON Füüsilise jõu kasutamine kellegi või millegi vastu. Assümeetria võimsuhetes. Korduv aja jooksul.
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis...
Seostub musta lamba või valge varese fenomen. 20. Mis on stereotüüp, projektsioon, kausaalne atributsioon ja selle viga? Too näide. Stereotüüp - Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ja seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikud jooned. Kõige ennatlikum viis inimese üle otsustamiseks. Projektsioon Alateadlik tendents kanda üle iseenda ebasoovitavad jooned, omadused ebameeldivatele inimestele.Teiste inimeste halvustamine, tagarääkimine "mulle ei seletatud täpselt, kuidas teha", "minust ei saada aru" jne. Kausaalne atributsioon ja selle viga Esmalt tajutakse teiste inimeste väliseid tunnuseid ja tehakse nende järgi järeldus inimeste omaduste kohta (näiteks väljakutsuv riietus töövestlusel). Väliste tunnuste alusel omistatakse teisele käitumise põhjused. Selline hinnang mõjutab hindaja enda käitumist. Atributsiooni vead:
- Sotsiaalpsühholoogias – igasugune käitumine mille eesmärk on kahjustada teist inimest, kes seda ei soovi - Agressiivsus on käitumine mitte emotsioon - Vägivald – agressiivsus mille eesmärk on suur füüsiline kahju nt vigastused, surm Agressiivsuse vormid - Füüsiline – eesmärk füüsiline kahju - Verbaalne – sõnadega kahju tekitamine - Sotsiaalne – teise inimese sotsiaalsete suhete eesmärgipärane kahjustamine nt grupist välja arvamine, tagarääkimine, silent treatment (sotsiaalne valu kestab kauem kui füüsiline - Otsene – ohver füüsiliselt kohal - Kaudne – ohvrit pole kohal nt vara lõhkumine - Ülekantud – agressiivsus kantakse üle teisele, enamasti süütule sihtmärgile nt vihane naise peale aga kisad lapse peale Agressiivsuse motiivid - Reaktiivne agressiivsus – impulsiivne, afektiivne, eesmärk kellelegi kohe kahju tekitada - inimene vihastab ja reageerib nii nagu ta muidu ei reageeriks
Viimasel ajal on inglise keeles hakatud kasutama he asemel he/she või (s)he. Psühholoogilised uuringud näitavad, et kui on ainult he, tunnevad naised, et nad on välja jäetud. 39. MEESTE JA NAISTE RÄÄKIMISVIISI ERINEVUSED. TOO NÄITEID. „Naised räägivad rohkem kui mehed“ on müüt. Naiste jutu jaoks on hulk sõnu, mida meeste jutu kohta ei kasutata: loba, kuulujutt, tagarääkimine, keelepeks – need sõnad näitavad, et naistel jagub sisutut juttu. Tegelikult on aga nii, et mehed räägivad rohkem kui naised. See, et naised räägivad rohkem, on üldine uskumus, uurimused on näidanud vastupidist. Nt kas või siis, kui mehed ja naised on koos, räägivad mehed keskmiselt 2x rohkem kui naised: mehed valivad teema, arendavad seda, naised toetavad ja kuulavad aktiivselt. Mehed katkestavad naisi, segavad oma jutuga vahele
geneetiliselt kaasasündinud instinktid, kuid reaalsuses on paljud meie käitumised õpitud. ● Tungide teooria – tungide rahuldamine ongi üheks meie motiivide aluseks. ● Homöostaas – sisemise tasakaalu säilitamise protsess. ● Võitle vs põgene reaktsioon Agressiivsus. ● Meestel on testosterooni mõjul rohkem füüsilist agressiivsust. ● Naistel esineb rohkem sotsiaalset või verbaalset agressiivsust (nt. isoleerimine, tagarääkimine jne). ● Kuidas ja kui palju agressiivsust väljendatakse sõltub kognitiivsetest (nt. impulsiivsus, enesehinnang, enesejuhtimine) ja kultuurilistest aspektidest. Seksuaalkäitumine. ● Bioloogiline alus: suguhormoonide tase. Meestel on kõrge testosterooni mõjul suurem suguiha kui naistel. Teiste loomadega võrreldes on inimeste seksuaalkäitumine vähem automaatne ja mitmekesisem. ● Kultuurilised ja kognitiivsed aspektid. Seksuaalkäitumine sõltub suuresti
põhiküsimuse lahendamisega. Kellneri (1999) kümme konfliktikäitumise viisi: 1. avatud võitlus - kus toimub otsene vastandumine koos avalike ähvarduste ja etteheidetega vastaspoolele. Võidab tugevam pool või see kes suudab veenda vastast oma üleolekus. 28 2. varjatud võitlus vahenditeks on alatud võtted intriigid, sabotaaz, tagarääkimine, lõksude seadmine, ootamatud rünnakud. 3. konflikti külmutamine e. vältimine konflikti lahendamisega viivitatakse, oodatakse kirgede jahtumist ning olukorra muutumist. 4. harmoniseerimine välditakse konflikti teemat, püütakse jääda neutralsete vestlusteemade juurde ning üritatakse esmalt taastada vastaspoolega head suhted. Toimub osapoolte rahumeelsete tunnete taastamine või loomine. 5
- Seadused on Jumal kehtestanud oma sõnumitoojate kaudu inimestele mitte karistuseks, vaid armastusest inimkonna vastu, et need inimestele kasu tooksid o Pidada 19-päeva pühi ja tähistada baha'i usu pühasid päevi 30 o Keelatud on ainete (nt. alkoholi ja narkootikumide) tarvitamine jne. o Tagarääkimine on keelatud see on tõsine seadus võrdsena teiste seaduste kõrval. Kui kellelgi on mingi probleem, siis tuleb see lahendada, mitte hakata sellest rääkima kolmandate isikutega. o Pihtimine on keelatud inimene saab lahendada ise oma probleemid või pöörduda palves Jumala poole. Keegi teine ei saa seda meie eest teha. - Aru tuleb anda igal õhtul oma tegudest et õppida oma vigadest,
- Sümboliseerivad usu levikut - 9 sissepääsu (kuna usuvad, et inimkonnale on ilmutatud 9 usundit) ELUREEGLID: · Ranged käitumisnormid, mille aluseks on Baha`u`allahi kirjutatud ,,KitabI Aqdas" · Kohustuslikud: - Igapäevane palve - Paast Ala kuul (2.21,märts) - Keelatud on alkohol ja narkootilised ained - Keelatud on abielueelne seksuualelu - Abielurikkumine keelatud - Kuulujuttude levitamine ja tagarääkimine keelatud - Ei tohi osaleda poliitikas aktiivselt Valimas võivad käia
ühtesid asju, nähtusi, omadusi, väärtusi teistest olulisemateks, õpib neid eelistama ja vastavalt sellele tajuma ka teisi inimesi. Neid inimesi, kes on meile meelepärased hindame kõrgemalt ja vastupidi. Projektsioon alateadlik tendents tajuda iseenda ebasoovitavaid, halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda, projitseerida teisele inimesele. (Nt teise inimese tagarääkimine, halvustamine, et iseenda silmis parem välja näha) Sotsiaalne stereotüüp Professor on hajameelne, tudeng elurõõmus, traktorist joodik jne. Järjestuse efekt ebatäieliku ja vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saanud järjekorras esimesena. Esmamulje on mõjus. Oreool (haloefekt) teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
pidulikumalt. Pidulikul sündmusel käitumise kuldreeglid Riietuge pidulikult, loobuge sügavast dekolteest, liiga lühikesest seelikust, läbipaistvast riietusest. Arvestage, et viibite ülemuste, firma külaliste ja kolleegide seltskonnas. Vestelda võib kõigest, mis viisakuse piirides. Vältige nn tabuteemasid, nagu palgale lisa küsimine, edutamine, tagamõttega komplimendid juhtivtöötajatele, eemal viibivate kolleegide tagarääkimine, saladuste paljastamine, abikaasa või elukaaslase halvustamine, õnnetu armastuse teema, hirmu- ja õudusjutud. Millal on sinatamine lubatud? Endast kõrgemalseisvate ametikohtade hierarhias olevaid isikuid tohib sinatada ainult siis, kui nad seda ise soovivad. Kui aga järgmisel hommikul teietavad nad taas, tehke seda teiegi. Suhteid vabal ajal ja tööl ei või kunagi segi ajada. Kui palju sobib juua? Alkoholi tohib tarbida nii palju, et oma tegevuse üle säilib kontroll
*empaatia- mõistmine teise tundemaailma sisseelamise kaudu *stereotüpiseerimine- teise interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil. Aktsentuatsioon- eelistab, väärtustab, ja tajub teisi inimesi- osad on meelepärased- otsustaja loeb heaks neid jooni, mis sarnanevad tema enda omadega. Projektsioon- alateadlik tendents iseenda ebasoovitavaid, halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi tajuda teiste inimeste omadustena, neid üle kanda- tagarääkimine, halvustamine. Sotsiaalne stereotüüp- skemaatiline, standardne argiteadvuslik kujutlus inimesest kui teatava sotsiaalse grupi või rolli esindajast. Järjestuse efekt- ebatäieliku ja/või vastukäiva info puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju järjekorras esimestena saadud andmed. Esmamulje! Tuttava inimese puhul aga just viimased andmed. Oreooli(e halo) efekt- tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese
Nõuab tungimist südame sügavustesse, igasuguse inimliku tarkuse haigus. Ka religioon kohustas kohustustest enda vastu: oma kohustusi tunnetame jumalike seadustena. II. plokk: Inimese kohustused teiste inimeste suhtes: 1)armastuse kohustused - heategevus, tänulikkus, osavõtlikkus; 2)tähelepanelikkuse kohustused - inimest ei tohi vaadelda vahendi, vaid eesmärgina (selles seisneb ta väärikus). Armastuse tähelepanelikkus on sisemises ühendatud sõprus. Pahed mis ohustavad: tagarääkimine, kõrkus, laim, mõnitamine. "Igaveseks rahuks" - sisaldab 6 artiklit: 1)ükski rahuleping pole kehtiv sellisega, kes salaja tulevaseks sõjaks valmistub; 2)ükski iseseisev riik ei tohi saada teise omandiks pärimise, vahetuse, ostmise või kinkimise teel; 3)püsivad sõjaväed peavad ajapikku lakkama olemast, kuna see soodustab võidurelvastumist; 4)ei tohi teha riiklikke võlgasid riikidevahelises kaubanduses; 5)ükski riik ei tohiks teise riigi konstitutsiooni ja valitsemisse
Konfliktil on kalduvus paisuda, muutuda võimsamaks. Seda iseloomustab kenasti järgnev skeem. Diskussioon, eri vaadete ja Arusaamade avalikustamine Vaidlus/polarisatsioon Eri seisukohtade eristumine, oma seisukohtade kaitsmine Allaajamine Minul on õigus, sinul ei ole õigus Negatiivsed (õelad) kujutlused Tagarääkimine, klats Enesekontrolli ja austuse kaotamine Otse näkku ütlemine Võimu demonstreerimine, ähvardused Piiratud häving Santaaz, ,moraalne,
a. Prantsusmaa, Kreeka ja Itaalia; Ida-Euroopa maad ja venelased. Vähekontaktsed: Põhja-Euroopa (Skandinaavia, Saksamaa, Inglismaa). Ruumi kasutamise juures on oluline mõiste isiklik ruum. Antropoloog Edward Hall on uurinud inimese isikliku ruumiga seonduvat. USA põhjal läbiviidud uurimus 4 tsooni: · Intiimne tsoon kuni 45 cm abikaasa, väga lähedase sõbra, põetajaga või siis väga salajase vestluse puhul. · Isiklik tsoon 45 cm 1, 2 m lobisemine, tagarääkimine, kaardimäng, tavaline vahemaa tuttavate ja sõprade vahel. · Sotsiaalne ruum 1, 2 3,6 m intervjuud, ärisuhted. · Ühiskondlik ruum üle 3, 6 m inimestevaheline suhtlemine peaaegu võimatu, rõhutab distantsi ja staatuse erinevust kõneleja ja kuulaja vahel. Isiklik ruum e. vajadus privaatsuse järele suureneb vanuse kasvades. Erinevates kultuurides on isiklik ruum erinev ka sõltuvalt soost. Kui nt. mõnedes kultuurides pole
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...