Anton Tsehhovi novellid ' Sisukord Sisukord .............................................................................................. .2 Anton Tsehhovi novellide põhitunnused ...........................................................3 Palat nr 6 ...............................................................................................4 Palat nr 6 mõistekaart ............................................................................. 6 Jonõts ...................................................................................................7 Paks ja peenike ...........................................................................
Kirjandusteose analüüs 02.10.08 Novellid Anton Tsehhov Novell on proosa lühivorm, mis tavaliselt keskendub ühele kesksele sündmusele. Tegelasi on vähe ja nende minevikust ega tulevikust me suurt teada ei saa. Novell algab tavaliselt sissejuhatusega, mis peaks lugejal aitama häälestuda peatselt algava loo miljöösse. Hetke, mil põhisündmused alguse saavad, nimetatakse sõlmitluseks. Loo arenedes pinge kasvab, kuni jõuab haripunkti ehk kulminatsiooni
Ma panin tähele, et väikevenelannad ainult nutavad või naeravad, vahepealset meeleolu neil ei ole. Ah, vabadus, vabadus! Isegi vihje, isegi nõrk lootus temale annab hingele tiivad, eks ole tõsi! Palat nr. 6 Tegelased: Ivan Dmitrits Gromov, Moisseika; vahimees Nikita;doktor Andrei Jefimõts Ragin; Mihhail Averjanõts, Hobotov Haigemaja hoovis seisab väike maja, kuhu on paigutatud vaimuhaiged. Kogu haigla majandus on räpane ja kõle, ebainimlik ja kannatamatu. Haiglatöötaja elavad haigetega samades ruumides, parasiidid jooksevad vabalt ringi ja nakkushaigused levivad nagu tuli. Doktor Jefimõts Ragin asus ühel päeval tööle lootusega seda kõike muuta. Avastades, et süsteemi vastu ei saa, kaotab ta igasuguse huvi ja tahte tööl käia. Sõpru tal napib, sest ta peab lugu vaid mõtlevatest vaimuinimestest, mitte praktilistest härradest
"Rõõm" Tähelepanuvajadus Koomiline on novellis ,,Rõõm" purjuspäi voorimehe sõiduki alla jäänud Mitja juhm rõõm selle üle, et ta nimi sattus ajalehekroonikasse. (lk.9) Kui peategelane Mitja tuppa jooksis valdas teda rõõm. Ta oli lausa sokeeritud. Ja pärast juhtunust perekonnale rääkimist, olid ka nemad sokeeritud. Siin novellis oli näidatud vene inimeste halli elu.. Ta ei rääkinud kõrgklassist. Ta rääkis lihtsast venelasest, kes sündis ilma ja kasvas siin teadmisega, et ta ongi tavaline inimene. Loo peategelane oli ilmselt oma saatusega leppinud. Mitja ei oska oodatagi ja arvab, et on lausa võimatu loota silmapaistmisele. Ning kõrtsi ees juhtunu just kui äratab ta unest. Talle polnud tähtis
18. Nelja aasta pärast on Jonõtsil suur praksis. Kulminatsioon: Jonõts saab Veeralt kirja, kus ka Jekaterina soovib Jonõtsit külla. Puänt: Jonõts katkestab kõik suhted Jekaterinaga. MIS JUHTUS? Inimene, kes loobub armastuse otsingust, jätab südame kaitsetuks pahede eest. 4. ,,Daam koeraksega" Sissejuhatus: Rannapromenaadil märkas naistemees Dmitri Dmitrits Burov noort, kõhna blondiini, kes kannab baretti ning kellega on kaasas valge spits. Sõlmitlus: Daam koerakesega istub pargis Gurovi lähedale ning Gurov kasutab võimalust. Teemaarendus: 1. Gurov kasutab spitsi enda juurde ning kiusab teda, et daam alustaks temaga vestlust. 2. Gurov ja daam jalutavad kõrvuti ükskõik kuhu, lobisedes ükskõik millest. 3. Gurov saab teada, et daami nimi on Anna Sergejevna. 4. Gurov suudleb Annat. 5. Gurov ja Anna lähevad naise numbrituppa. 6. Anna suhtub sellesse, mis oli toimunud, tõsiselt, nagu oma langemisse. 7. Anna mehe silmad on haiged. 8
Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaenlased" ,,Daam Koreakesega" Lõpp jutule ,,Daam Koerakesega" ,,Inimene Vutlaris" ,,Karusmarjad" ,,Palat nr 6" ,,Maja Ärklitoaga" Tsehhovi novellide küsimused TSEHHOVI NÄIDENDID ,,Kajakas" ,,Kirsiaed" ,,Kolm Õde" Kodune kontrolltöö Tsehhovi looming TOLSTOI LEV TOLSTOI ELU ,,Sõda ja Rahu" ,,Anna Karenina" Kolm lõiku Tolstoi kohta KOKKUVÕTE Dostojevski Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik 1
Kadrina Keskkool Tsehhovi novellid Õpimapp Aigo Allmäe 11.b klass Juhendaja õp. Anneli Särg Kadrina 2011 Anton Tsehhovi novellide põhitunnused. Inimväärikuse täielik puudumine ja teenistusvalmidus ning pugejalikkus kõrgemate ees. Näidendites puuduvad ühetähenduslikud hinnangud. Oskuslikult on ühendatud lüüriline, dramaatiline ja koomiline. Näidendite ideestik ei avane välise tegevuse kaudu vaid on peidus sügavamal. Rohkem räägib alltekst kui tegelaste kõne ise. Ükski lavaline võte pole tähenduseta. Meeleolud
PILET 1 Anton Tsehhovi elu ja 2 novelli analüüs 1860-1904 Elu: Pärit Taganrogist, ,,See oli linn, kus isegi koerad läksid igavusest hulluks." Vanaisa oli pärisori, töötas end ise üles ja ostis pere pärisorjusest vabaks. Isa oli väikekaupmees. Võimukas, karm, lapsed pigem austasid, kartsid teda kui armastasid. Ema oli kunstnikuhing. Õppis kohalikus gümnaasiumis. Süvenes tema teatri- ja kirjandushuvi
Fjodor lõpetas selle kuid läks kohe erru, kuna tahtis tegeleda kirjutamisega. Fjodor käis Tln-as külas oma vennal, kes teenis Tlna inseneriväeosas. Linna keskaegne struktuur avaldas talle sügavat muljet. Dostojevski määrati alguses Peeter-Pauli kindlusse vangi ja talle määrati surmaotsus, kui ta pääses sellest ja oli Siberis Omski vanglas 4 aastat, seal tuli taluda rasket sunnitööd. Ahelatest ei vabastatud isegi mitte saunas ega haiglas, elas külmas ja haisvas puumajakeses. Asumisel abiellus ta kauni kuid raskelt haige naisega, kes suri hiljem tuberkuloosi. 46 aastaselt abiellus Fjodor 24 a. Noorema Anna Snitkinaga, seda suhet mõistsid paljud hukka just vanusevahe tõttu. Nende esimene laps Sonja suri 3kuusena kopsupõletikku, hiljem sündis perre tütar Ljubov ja hiljem 2 poega Fjodor ja Aleksei, kellest viimane suri langetõvehoo pärast. Tln-st räägib ta oma raamatus ,, Jutustus
Tarapita üks oluline mõjuallikas asus Lääne- Prantsusmaal kirjaniku H. Barbusse asutatud rahvusvaheline rühm ,, Clarte,, Inimesed: · Johannes Barbarus · J. Semper · F. Tuglas · M.Under Teosed: · ,,Iseseisvus ja meie,, · ,,Noorsoo kriis,, 2) Ilukirjanduse põhiliigid ja zanrid, poeetilised kujundid. Ilukijandus e. belletristika 1)Luule e. lüürika (sonetid, oodid, pastoraalid) 2)Proosa e. eepika (teosed millel on sisu: novellid, romaanid, eeposed) 3)Näitekirjandus e. dramaatika. (põhizanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Kuuldemängud, sketsid e. koomilise sisuga lühinäitemängud, libretto e. ooperi sisu- alustekst) Kõnekujundid · Epiteet-lauseid kaunistav omadussõna ( Maa on maksa karvaline) · Võrdlus (Mustad silmad,siia-sinna, hüpplesid kui kirbupaar. M.Under) · Metafoor e. troob- ühendab erinevaid nähtusi, sarnasuse alusel. Ülekantud tähenduses.( Sinise taeva silm)
Töötas paralleelselt arsti ja kirjanikuna. Tekkis tuberkuloos. Kolis Moskvasse vanemate juurde, oli juba tuntuks saanud. Kõik tahtsid tema sõbrad olla. Sai sõbraks Chaikovsky'ga. Tegi aina enesekriitilisemaks. Ühiskond->väga ebaõiglane. Reis Sahhalini saarele. ,,Sahhalini saar". Uus eesmärk: looming kergendagu lihtrahva elu. Kolis Jaltasse, ravis talupoegi, toitis näljaseid jne. Kirjutas seal kõige rohkem oma teoseid. 1904-suri saksamaal. Loomingust Humoristlik novell ,,väike inimene"->talupoeg, mõisnik, kaupmees. Teoste põhitunnused- pugemine, väärikuse puudumine. Tõsised ja kurvad lood-,,Mure"(üks mees ja naine koos, naine jäi haigeks ja suri, mehe jäsemed pidi amputeeritama). Suurlinna üksindus ,,Kurbus". Vastandavad lapsi ja täiskasvanuid, lapsed poeetilised ja püüdlevad ilu poole. Ei suru isiklikke sümpaatiaid peale. 1890.a loomingus-kuidas välja juurida vaesust. Avada elu olemus tavasündmuste abil, kujutada elu nii nagu see on
Mariliis Tisler 11.B ,,Anna Karenina" Lev Tolstoi 1. Iseloomusta Annat, Alekseid, Vronskit, Levinit, Kittyt. Tee seda järgmiselt: vali 5 konkreetset iseloomjoont, mis peaks olemas olema keskmise inimese jaoks. Arutle, kuidas ja mil viisil need iseloomujooned esinevad eelloetletud tegelastel. Iga inimene peaks olema: armastav, hooliv, aus, südamlik ja abivalmis. Anna puhul olid need kõik iseloomujooned olemas. Ta oli nii lihtne oma imearmsate heledate juustega ja siniste silmadega. Ta armastas oma meest, aga kui kohtus Vronskiga siis tunded kadusid ja jättis oma mehe maha. Hooliv, ta siiski hoolis oma pojast kuigi ta loobus hiljem temast, aga ta ei suutnud leppida sellega. Anna oli igati aus inimene, ta ütles seda mida mõtles ja ei valetanud.Ta ütles oma mehele kohe otse, kui mees temalt küsis kas ta armastab Vron
on eepika suurvorm romaan. Realism arenes kõige jõulisemalt Prantsusmaal, Inglismaal ja Venemaal. Puskin ja Lermontovi järel kerkisid XIX sajandil vene avalikkuse ette suured sõnameistrid Ivan Gontsarov (1812-1891), Ivan Turgenev (1818-1883), Nikolai Gogol (1809-1852), Fjodor Dostojevski (1821-1881), Lev Tolstoi (1828-1910), Anton Tsehhov (1860-1904). Silmapaistva panuse maailmakirjandusse on andnud kolme viimati mainitud kirjaniku- F. Dostojevski, L. Tolstoi ja A. Tsehhovi looming. VENE KIRJANDUS XIX SAJANDI VIIMASEL KOLMANDIKUL Ajajärgu üldine iseloomustus XIX sajandi viimane kolmandik oli Venemaa ühiskondlik-poliitilises elus murranguline, vastioluderohke ja keerukas ajajärk. Selle perioodi iga üksiku aastakümne eripalgele vaatamata iseloomustas neid üks ühine põhijoon. Tähelepanelik eluvaatleja Lev Tolstoi võttis selle kokku oma romaani ,,Anna Karenina" tegelase Konstatin Levini sõnadesse, mida V. I.
"Anna Karenina" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis esmakordselt avaldati aastail 18751877 järjejutuna ajakirjas " ", kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga, ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puskini vanem tütar Marija Hartung (18321919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. ja 1935. aasta ekranis
Kittyt on külastanud mitmed arstid ja kui lõpuks külastab teda kuulus arst on ta ema lootusrikas. Kitty on armuvalus. Ta lükkas Levini abieluettepaneku tagasi ja lootis Vronskile, aga tutvudes Annaga läks ta tagasi Peterburi. Kui arst on lahkunud teeb Kitty ema ees rõõmsamat nägu, sest teab, et ema tunneb ennast süüdlasena. Neil on plaanis minna reisile. Kitty tunneb, et sa mõistab teda ainukesena täielikult ja isa sõnade peale puhkeb ta nutma ning jookseb toast välja, Dolly läheb temaga rääkima. Ma arvan, et Kittyl on kaks valikut, kas nukrutseda ja elada oma hingevaluga edasi või võtta ennast kokku ja leida enda elus õnne ning siiski abielluda Leviniga. Kui Kitty ja Levin peaksid uuesti n-ö taasavastama üksteist, muudaksid nad üksteist õnnelikuks. Kitty koliks Levini juurde mõisa, Levin ei tunneks ennast enam nii üksikuna seal suures majas. Nad saaksid lapsi ning mõlemad oleksid rahul oma eluga.
,,Külmale maale" (kriitilise realismi tähtteos)-maaromaan, mis räägib külaelust. Vilde rõhutab, et ühiskond peab olema kõlbeline, alles siis saab inimeselt nõuda moraalset käitumist. Käsitletakse au ja väärikuse küsimusi. "Raudsed käed"-linnaromaan "Lunastus" "Mahtra sõda"-romaan, mis räägib vastuhakust Mahtra mõisas 1858.aastal, "Kui Anija mehed Tallinnas käisid", "Prohvet Maltsvet"-ajalooline triloogia Kunstiküpsed jutustused ja novellid: "Seadusemees", "Tooma tohter", "Astla vastu", "Koidu ajal" 1912-1933 psühholoogiline Vilde Romaan "Mäeküla piimamees" Näidendid: draama "Tabamata ime",komöödia "Pisuhänd", "Side". "Pisuhänd" Ludvig Sander tahab seltskondlikku positsiooni parandada ja ostab koolivend Tiit Piibelehelt romaani käsikirja ning võidab sellega kirjandusauhinna. Piibeleht kasutab Sanderit ära, et saada endale Vestmanni noorem tütar.
tähelepanelik, tugeva iseloomuga, tagasihoidlik, ideede pooldaja), põlgus argitegevuse vastu, ahne kaval, kaine arvestusega (teadis, et faktide vastu (tahtis koraga suurt kapitali), tujutsev, ei tasu vaielda), kindlameelne (teostab oma kahepalgeline (peab end ausaks, kuigi tappis), ideed). ohjeldamatu omavoli, õrritab politseid, pessimistlik. 17. Anton Tsehhovi elulooline ülevaade Anton Tsehhov (1860-1904) Pärit Taganrogist, väikesest Kesk-Venemaa linnast (,,Linn, kus isegi koerad läksid igavusest hulluks"). Vanaisa oli olnud pärisori, kuid suutis end ülestöötada ja sai pere orjusest vabaks osta. Tütre kinkis mõisnik veel pealekauba. Tsehhovi isa oli väikekaupmees. Isa olevat olnud võimukas ja väga karm. Teda pigem austati kui armastati. Ema oli leebe, tagasihoidlik kunstnikuhing. Isa harrastas kirikus koorilaulu ta oli musikaalne
talle ei jäänud märkamata, et Juulius siiski ainult poole hingega asja juures oli. Juulius Kilimit oli kohusetundlik mees, tal küll puudus armastus töö vastu ent tulemus oli siiski hea. Aiandus küll röövis enamiku tema ajast kuid siiski jätkas noormees kirjutamisega. Ta kirjutas ikka veel, kuigi ta ise seda väga salajas hoidis. Tema laule oli isegi trükis ilmunud, väga tagasihoidliku varjunime all. See oli tema ainus rõõm sel ajal, kuigi ta luuletused ise kadusid teiste samataoliste hulka. Juulius Kilimit hakkas aja jooksul tundma tõelist ängistust, töö mida ta tegi ei pakkunud talle vähematki rõõmu ja ka tulevikus ei suutnud ta näha midagi helget. Juulius oli muutunud üksikuks ja kurvameelseks, tal puudus endavanuste selts, see teda kõige rohkem muserdaski. Ühel päeval ilmus välja Juuliuse endine koolikaaslane Sagrits, see Juuliuse elu. Sõber andis talle tõuke uuesti kooli astuda
talle ei jäänud märkamata, et Juulius siiski ainult poole hingega asja juures oli. Juulius Kilimit oli kohusetundlik mees, tal küll puudus armastus töö vastu ent tulemus oli siiski hea. Aiandus küll röövis enamiku tema ajast kuid siiski jätkas noormees kirjutamisega. Ta kirjutas ikka veel, kuigi ta ise seda väga salajas hoidis. Tema laule oli isegi trükis ilmunud, väga tagasihoidliku varjunime all. See oli tema ainus rõõm sel ajal, kuigi ta luuletused ise kadusid teiste samataoliste hulka. Juulius Kilimit hakkas aja jooksul tundma tõelist ängistust, töö mida ta tegi ei pakkunud talle vähematki rõõmu ja ka tulevikus ei suutnud ta näha midagi helget. Juulius oli muutunud üksikuks ja kurvameelseks, tal puudus endavanuste selts, see teda kõige rohkem muserdaski. Ühel päeval ilmus välja Juuliuse endine koolikaaslane Sagrits, see Juuliuse elu
Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loetakse Balzac. Tema tegelased on tegutsejad, võitlejad. Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde. Kriitiline realism
oli." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 64 ). Juulius Kilimit oli kohusetundlik mees, tal küll puudus armastus töö vastu ent tulemus oli siiski hea. Aiandus küll röövis enamiku tema ajast kuid siiski jätkas noormees kirjutamisega. ,,Sest ta kirjutas ikka veel, sellest ei saa vaikides mööda, kuigi ta ise seda väga salajas hoidid. Kuid siiski mitte väga salajas- tema laule oli isegi trükis ilmunud, väga tagasihoidliku varjunime all kuidugi. See oli tema ainus rõõm sel hallil ajal, kuigi ta luuletused ise kadusid niisama hallidena teiste samataoliste hulka, ja nimi J. Hallikas oli ainult üks saja hulgas, mis vaevalt kellelegi teisele meelde jäi." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 66 ). Juulius Kilimit hakkas aja jooksul tundma tõelist ängistust, töö mida ta tegi ei pakkunud talle vähematki rõõmu ja ka tulevikus ei suutnud ta näha midagi helget. Juulius oli
Mõtted ja elutõed, mis leidsin teoses "Romeo ja Julia" William Shakespeare'i teos "Romeo ja Julia" kuulub kirjandusklassika hulka just seetõttu, et nende noorte näol on tegu suure armastuse käes kannatajatena. Lugu peegeldab armastuse väge ja seda, kuidas ollakse nõus minema äärmusteni, et olla koos endale kalli inimesega. Teos on täis häid elutõdesid ning usun, et pole inimest, kes ei suudaks end kas või väikesel määral kellegagi või mingi situatsiooniga raamatust samastada. Ajad muutuvad ning tänapäeval on üsnagi mõeldamatu, et 14-aastane neiu abiellub, kuid tol ajal oli see tavaline. Vanusest hoolimata on tegu traagilise, kuid ilusa armastuslooga. "Romeo ja Julia" näol pole tegu pelgalt armastuslooga, vaid see räägib ka vihkamisest - kaks pere, kes pidasid juba aastaid vaenu, panid aluse sellele, kuidas lugu lõppes. Teos on nii tuntuks saanud mõneti just oma realistliku sisu poolest. Realistlikuks saab seda tänapäeval pidada küll mõninga
Siingi jääb A. H. Tammsaare realistiks, lastes teostamisrõõmul seguneda resignatsiooniga. Mõtte algatajad ja eestvõitlejad unustatakse kiiresti. Pühapäevameeleolude jõe äärde tõtanud Andres peab kuulma oma suureks meelehärmiks külakulaku praalivaid sõnu: Mina ise lasen Vargamäe jõe alla, mina oma poegadega. Indrek püüab oma vanale isale õpetada lohutavat naeru inimeste väikluse üle. Ta lausub: Ühtedel on tegemise, teistel saamise rõõm. Päris õnnelikud on need, kes teevad midagi ja kes maitsevad oma tegude vilja. Meie oleme teinud, isa, ja sellest rõõmust aitab meile. Selles hinnangus on tõetruult väljendatud ausate tõe ja õiguse püüdlejate rõõm ning elutraagika omandiühiskonnas. Kõigile vaatamata sureb Andres õndsa tundega ta on elanud õigesti, armastanud oma maalappi ja töötanud väsimatultelu edasiviimise eest. Vana töömehe surma kujutamine on tõe ja õiguse mõjukamaid ja kaunimaid lehekülgi
nimelt koorekihti kuulumine, hea maine saavutamine ja mõjuvõimu võitmine. Rastignaci võib pidada suhteliselt tüüpiliseks noormeheks, kelles möllavad mitmed tungid ja tormid ja kes on kistud mitme maailma vahele. Ühest küljest saab ta aru, kui kõlvatu on Pariisi koorekihi elu, Honoré de Balzac "Isa Goriot" samas tajub ta, et edu saavutamiseks ja rikastumiseks peab ta paratamatult endale nende inimeste hulgas koha leidma. Nii võitlebki ta ise
.+14 "Sõda ja rahu" 1863-1869.......................................................................15 "Ülestõusmine" (1889- 1899)..................................................................15 Anna Karenina põhiprobleemistik.........................................................+15 11. Henrik Visnapuu looming + 1 luuletus peast........................................+16 12. Heiti Talviku looming + 1 luuletus peast..............................................+17 13. Anton Tsehhovi elu ja looming.............................................................+17 14. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast....................................+19 15. Eepika olemus ja romaan ning selle liigid............................................+20 16. Ernst Hemingway elu ja looming + "Kellele lüüakse hingekella".......+21 Ernest Hemingway "Kellele lüüakse hingekella".................................+22 17. Remarque` i elu ja looming + "Triumfikaar"..........................
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Meissaar 1935:8). Ema Marja oli kaupmehe tütar, kuid omas sugulasi ka intelligentsi hulgas (O.Urgart 1936:10). Naiseks kosis Mihhail Dostojevski endale kaunikese kaasavaraga kaupmehe tütre, kes oli ilus, heasüdamlik ja õrnatundeline, tervislikult aga nõrk, nii et ta suri varakult (A.Meissaar 1935:8). Kui Mihhail Dostojevski 1819. a. abiellus Marja Netsajeviga, oli ta Moskvas sõjaväe-arstiks. Ent juba järgmisel aastal siirdus ta tsiviilteenistusse Maarja vaestehaiglasse. Selles haiglas sündiski 11. novembril 1821 Dostojevskite teise lapsena Fjodor. Peale Fjodori oli abielupaaril veel 3 poega: Mihhail, Andrei ja Nikolai ja kolm tütart: Varvara, Vera ja Aleksandra (O.Urgart 1936:1). 1831. aastast veetis ema lastega suved äsjaomandatud mõisas. Fjodor oli vanuselt teine poeg, tal oli veel kolm venda ja neli õde. Neid kasvatati karmilt, välja ei lastud. Nii kasvas neil üksildusejoon. Ainult Fjodor hiilis vahel välja ja ajas rahvaga juttu. Ilusad mälestused on tal
Säran nagu päike pärast kõike paha, oskan ikka olla õnnelik. Kui sinult on varastatud idee, siis ole õnnelik - see oli midagi väärt. Sa oled õnnelik - kui sul on siht, mida mööda minna. Kui sul on eesmärk - mille poole püüelda. Kui sul on unistused - mille nimel elada. Isegi muinasjutud ei lõppe hästi, sest kui prints ja printsess õnnelikuks saavad, on nõid ikkagi õnnetu. Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega rõõm ja õnn. Ma olen vastik,õel ja ülbe, ma võin olla armas. Ma võin käituda Sinuga nii, nagu käitud Sina minuga. Ma olen selline nagu ma olen, ma ei pea kõigile meeldima. Ma ei muuda end kellegi teise pärast . Ma olen lihtsalt mina ise - ja olen õnnelik ka , et ma selline olen ! :) Vähemalt on mul sõpru , kes sellest lugu peavad ! :) Ma ei pruugi olla kellegi esimene valik, kuid ma olen hea valik. Ma ei pruugi olla rikas, aga ma olen väärtuslik. Ma ei väida, et
See, mida ta prostitutsiooniga tegeledes päevast päeva kohtas kehasid, kes tahtsid olla keegi teine pani Mariat järjest enam väärtustama tundeid, hinge ja mõistust, mis kogu aeg üha selgemaks ja teravamaks sai. Lõputute kogemuste põhjal sai ta mõistma seksi olemust ning kuidas nauding käib käsikäes ainult hingede vastastikuse tundmisega. Muutusid ka prioriteedid: kõige olulisem ei olnud enam enese õnn, vaid rõõm teha keegi teine õnnelikuks. Peategelase arenedes füüsiliselt ja vaimselt, arenes ka tasakaalus maailmapilt. Kogu elu olen ma mõelnud armastusest kui vabatahtlikust orjusest. See pole tõs: vabadus on olemas ainult siis, kui on armastus. See, kes annab ennast täielikult, kes tunneb end vabana, see armastab kõigest südamest. Ja kes armastab kõigest südamest, see tunneb ennast vabana. /.../ mis jama ma ajan? Armastuses ei saa keegi teisele haiget teha; igaüks vastutab ise oma
on midagi, mida pole uuritud. Maupassant oli eelkõige novellikirjanik. Alguses kirjutas varjunime all. Kirjutas nii armastusest, sõjast, talupoegadest, ühiskondlikest probleemidest, patriotismist. Patriootlikud on lihtsad, tavalised inimesed. Armastus on pigem füüsiliste vajaduste rahuldamine. Talupoegi kujutas ta kaheselt: samastas ka loomadega (rumalad, ise süüdi nagu Tsehhov), kuigi on patriootlikud ja lihtsad. · Romaan "Bel-Ami". · Novell "Rasvarull". · Novell "Kaks sõpra". Maupassant'i looming: täpne, lakooniline stiil, dramaatiline, pingestatud tegevus, puänteeritud lõpp, reljeefsed, teravalt väljajoonistatud karakterid, halastamatult objektiivne kujutluslaad, kirjanikule omane isepäine robustsus, millele on võõras igasugune valehäbi. Ta ei kasuta moraliseerivat jutustajahoiakut. Tema pessimism on inimelu analüüsimisel ääretu. 2) Analüüsi ja tutvusta E. A. Poe novelle
· Rõhutas kirjandusteoste vormi · Tõusis kirjanduskriitika, muutus analüüsivaks · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Avaldati noori autoreid · Päästeti kaks kirjanikku: Kristjan Jaak Peterson ja Juhan Liiv "Siuru" 1917-1919 · Tekkis vastukaaluks sõja- ja elukoledustele · Kuulusid:, Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, Artur Adson, August Gailit, Friedebert Tuglas · Väljundiks peamiselt luule ja novellid, kus peateemadeks olid armastus ja loodus · Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit · Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm- see olgu meie ainus tõukejõud"- Tuglas. · Esikkogud: Marie Under ,,Sonetid", Hendrik Visnapuu ,,Amores", Johannes Semper ,,Pierrot", Artur Adson ,,Henge Palango", August Gailit ,,Saatana karusell" · 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik
Tutvumisel mõne uue inimesega saame me sellest isikust alati mingi esmamulje. Sõltub muidugi, kas see esmamulje ka tegelikkusega klapib. Näiteks võib juhtuda, et isik paistab meile esmakohtumisel häbelik ja vaikne, esmamulje ütleb, et ta on arglik, nõrga iseloomuga, võib-olla koguni mõni veidrik, kes meie eest mingit saladust varjab. Ometi võib sama isikut lähemalt tundma õppides selguda, et too isik on vastupidi just julge ja avatud, inimene, kelle peale võib loota ja keda usaldada. Psühholoogid on tõestanud, et esmamulje tekib imekiiresti, selle teke on automaatne, me ei teadvusta seda. Meile piisab vaid heita pilk meile tundmatule isikule ja klõksti esmamulje on tekkinud, meie aju on alateadlikult oma arvamuse sellest tegelasest kujundanud ja siis pole sellest juba võimalik kuigi hõlpsasti vabaneda. Esmamulje ja selle teke on üks klassikalise sotsiaalpsühholoogia uurimisaine ja asjatundjate hulgaski on selle kohta erinevaid arvamusi. On leitud, et esmamulje t
õnnelikperiood vähe räägiti palju. käitumise tegelikud tunda, pigem kerkis üles Vronsti ja Anna lapsest vaid põhjused jäid segaseks. teistsuguseid probleeme räägiti, Anna sünnitus ja selle Tundus, et ta lihtsalt ei igavus, igatsus järgne haigus oli hästi välja tahtnud Annast ilma jääda. Venemaa järele. toodud, kuid lapse Vaid üks daam tundus olemasolust ei olnud võimalik Anna mõtetest huvitatud aru saada ei enne sünnitust olema(uudishimulik pilk (Anna kõht) ega ka peale hipodroomil). sünnitust välja arvatud vahel Filmis jäeti Anna ja kõlanud nutt. Vronski Itaalia reisist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
