Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tšehhov "Daam koerakesega"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
daam, vaatas, spits, annale, vaikis, unes, dmitri, möödus, pargis, jaltas, nukker, rong, annat, numbritoa, salaja, halliks, vabaneda, tsehhov, peamõte, varjus, sündmustik, sissejuhatuses, kohtas, teadnud, istuda, vestlema, vestlus, filoloog, teenib, tuuline, umbne, arvas, iseennast, kohkunud, silmadesse, tasapisi, istusid, pingil, merele, muljedDAAM KOERAKESEGA ANTON TSEHHOV 1 .Dmitri Dimitrits Gurov , kes oli elanud Jaltas juba kaks nädalat ja kes oli selle kohaga juba ära harjunud , teda hakkas huvitavama seal liikuvad uued näod. Istus paviljonis ja nägi ühte noort daami (lühikest kasvu,blondiin,barett peas) koos valge koeraga.Nägi teda hiljem korduvalt ja keegi ei teadnud kes too on ja teda hüüti daam koerakesega. Gurov tahtis temaga tutvuda. (Gurov oli neljakümne aastane , kaheteistkümne aastane tütar, kaks gümnasistist poega,ta pandi varakult
“DAAM KOERAKESEGA” 1. Tee kava ● Naistemees Gurov märkab rannapromenaadil noort, kõhna blondiini, kes kannab baretti ning kellega on kaasas valge spits. ● Daam koerakesega istub pargis Gurovi lähedale ning Gurov kasutab võimalust. ● Gurov kasutab spitsi enda juurde ning kiusab teda, et daam alustaks temaga vestlust. ● Gurov ja daam jalutavad kõrvuti ükskõik kuhu, lobisedes ükskõik millest. ● Gurov saab teada, et daami nimi on Anna Sergejevna. ● Gurov suudleb Annat. ● Gurov ja Anna lähevad naise numbrituppa. ● Anna suhtub sellesse, mis oli toimunud, tõsiselt, nagu oma langemisse. ● Anna mehe silmad on haiged. ● Anna sõidab rongiga koju. ● Gurov läheb tagasi Moskvasse. ● Gurov ei suuda Annat unustada. ● Gurov läheb linna, kus Anna elab.
Tegelasi on vähe ja nende minevikust ega tulevikust me suurt teada ei saa. Novell algab tavaliselt sissejuhatusega, mis peaks lugejal aitama häälestuda peatselt algava loo miljöösse. Hetke, mil põhisündmused alguse saavad, nimetatakse sõlmitluseks. Loo arenedes pinge kasvab, kuni jõuab haripunkti ehk kulminatsiooni. Pärast seda toimub pinge järsk langus ning lugu lõpeb puändiga üllatava lõpplahendusega. 1. ,,Rõõm" Sissejuhatus: Dmitri Kuldarov jõuab kell 12 öösel erutatuna koju. Sõlmitlus: Dmitri perekond ema, isa, õde, 2 venda, kogunevad tema ümber. Teemaarendus: 1. Dmitri teatab, et ta on üle Venemaa tuntud. 2. Dmitri hurjutab perekonda, sest nad on metslased (ei pööra tähelepanu trükisõnale). 3. Dmitri paljastab, et ta on kuulus, sest temast kirjutati lehes. Kulminatsioon: Pere loeb, et Dmitri oli purjuspäi kukkunud hobuse alla ning kerge hoobi saanud. Puänt: Dmitri näitab artiklit ka teistele
2. ,,Jonõts" Sissejuhatus: S. kubermangus elab tark, huvitav ning meeldiv Turkinite perekond Ivan Petrovits, Veera Jossifovna ja Jekaterina Ivanovna. Sõlmitlus: Dmitri Jonõtsile räägitakse, et nii intelligentne inimene, kui tema, peab kindlasti tutvuma Turkinitega. Teemaarendus: 1. Jonõts tutvub Ivan Petrovitsiga ning saab küllakutse nende koju. 2. Jonõts läheb Turkinite juurde. 3. Jonõts näeb Jekaterinat. 4. Veera loeb ette oma romaani. 5. Jekaterina mängib rasket klaveripala. 6. Jekaterina kavatseb konservatooriumi õppima minna. 7. Jekaterina vanemad keelavad selle ära. 8
............................................ 6 Jonõts ...................................................................................................7 Paks ja peenike .........................................................................................8 Daam koerakesega ....................................................................................9 Maja ärklitoaga ...................................................................................... 10 Illustratsionn novellile ,, Daam koerakeseg " ....................................................11 2 Anton Tsehhovi novellide põhitunnused Novellide põhitunnused : · Lõbusad ja teravmeelsed · Tõsimeelsed · Uuenduslikud · Avatud novellid, lugeja saab ise mõelda lõpu · Humoristlikud- ,,Naer läbi pisarate" · Elust võetud
Kadrina Keskkool Vene Kirjanduse mapp Tõnn Sikk 11b 2003 Sisukord SISUKORD DOSTOJEVSKI Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik Tähtsad Teosed Vastuolud, kontrastid Dostojevski looming Tunnused Sõnum ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaen
Talumatult igav. Nii on ka need inimesed, kes räägivad alati tarku ja häid sõnu, kuid sa tunned, et nad on tömbid inimesed. Ja miks ei peaks imikud filosofeerima, kui nad pole rahul? Magada tahaks: Tegelased: 13aastane tüdruk hoiab last. Tüdruk kiigutab last magama, aga see on kui vaimust vaevatud ja ei suiku kuidagi. Karjub ja kisendab päev läbi. Tüdruku ainsaks sooviks on seevastu kas või hetkki und. Lauldes lapsele unelaulu jääb ta magama. Ta näeb unes inimesi, kes kukuvad, ja lausa hüppavad poriloiku, ning uinuvad silmapilkselt raskesse unne. Samuti näeb ta ... Lõpuks taipab tüdruk, et ainult üks asi segab teda magamast. Laps! Tüdruk kägistab lapse ja suikub seejärel sügavasse unne. Daam koerakesega. Tegelased: DaamAnna Sergejevna, Dmitri Dmitrits Gurov Linna saabub keegi umbes 40aastane daam. Ta on ilusti riietatud ja käib regulaarselt oma väikese koeraga jalutamas.
Hakkab tihemini külastama. Raginit hakatakse pidama ise ka hulluks. On vaid juhuse tahe, et keegi satub hullumaja seinte vahele. Tuli välja ühiskonna kahepalgelisus-aina enam Raginit hakati teda pidama ise ka hullumeelseks, sest nägi Gromovis mõttekaaslast. Ragin läheb reisile Averjanõtsiga, kes peab ennast teistest paremaks. Ragin lõpetabki ise ka seal palatis. Nikita(valvur) peksab nüüd Raginit. ,,Daam koerakesega" Tegelased Anna Sergejevna ja Dmitri Gurov. On Jaltas ja kohtuvad puhkusel olles. Dmitri on naistemees, iga kord uus naine, kellega lõbutseda. Anna käib promenaadil oma koerakesega. Mees läheb Anna juurde, hakkavad juttu vestma. Anna on abielunaine, õnnetu, väga võimukas abikaasa. Hakkavad käima, Anna saab kirja mehelt ja kutsub teda koju. Tuleb kurb lahkuminek IGAVESEKS. Dmitri Moskvasse ja Anna Peterburgi. Dmitri pidas Annat üht naistest, kuid vaimustus ei lähe üle, ei suuda unustada, tahab temaga kohtuda.
valve alla. 6-ndal aprillil Käsper saatis Eva sõna, et ta peab Tartusse sõitma aga tulgu Jakob homme ta juurest läbi. 13-ndal aprillil 1836 Eeva sõitis Tartusse arsti juurde. Kui Jakob seal elas siis tuli hr. Laming sinna ja rääkis, et elab Riias ning Jette tegi ta juba teist korda vanaisaks. Siis aga laks Timo õue paugutama ja siis tuppa padruneid tooma ja lukustas end ja käskis hommikusöögi tuppa tuua aga ust avama ei tulnud ja toatüdruk kuulis pauku. Jakob vaatas aknast ja nägi Timo maas lamavat . Uks murti lahti ja leiti Timo surnuna püstol käes. Teda oli lastud haavli püssist aga Timo ei kasutanud selliseid. Algul arvati, et sai surma püstolit laadides või tappis end. 14.aprillil, hommikupoole ööd Kohtunik käis siin ja kirjutati, et Timo hukkus püstolit laadides, kuigi, miks pidi ta püstolit vahetama haavli oma vastu, aga ta oli ju hull...Jokob käis toas ringi ja ei uskunud, et Timo surm oli õnnetus või enesetapp
Kittyt on külastanud mitmed arstid ja kui lõpuks külastab teda kuulus arst on ta ema lootusrikas. Kitty on armuvalus. Ta lükkas Levini abieluettepaneku tagasi ja lootis Vronskile, aga tutvudes Annaga läks ta tagasi Peterburi. Kui arst on lahkunud teeb Kitty ema ees rõõmsamat nägu, sest teab, et ema tunneb ennast süüdlasena. Neil on plaanis minna reisile. Kitty tunneb, et sa mõistab teda ainukesena täielikult ja isa sõnade peale puhkeb ta nutma ning jookseb toast välja, Dolly läheb temaga rääkima. Ma arvan, et Kittyl on kaks valikut, kas nukrutseda ja elada oma hingevaluga edasi või võtta ennast kokku ja leida enda elus õnne ning siiski abielluda Leviniga. Kui Kitty ja Levin peaksid uuesti n-ö taasavastama üksteist, muudaksid nad üksteist õnnelikuks. Kitty koliks Levini juurde mõisa, Levin ei tunneks ennast enam nii üksikuna seal suures majas. Nad saaksid lapsi ning mõlemad oleksid rahul oma eluga. Minu arvates poleks Kitty pidanud Levini abieluettepanekut tag
enda hea lõputunnistuse väärilise töö peale. Varsti Irma mõistis, et tema nö. Trump- keskkooli tunnustatud lõputunnistus ei mänginud tema töö otsinguil enam mingit rolli, see ei lugenud mitte kui miskit. Irmal soovitati sõita Londoni, Inglismaale, et seal ta ehk teeks midagi aga siin miskit. Arvati, et selline tark tüdruk ei tea mustast ja ropust tööst mitte kui miskit, niisiis läkski ta tädi Annale appi pesu triikima ja rullima. Lonni ja Anna pidevalt vaidlesid, kaaspärasuse üle. Lonni rääkis tänapäeva maailmast Anna oli omaaja seisukohtadel, Irma muudkui aga kuulas nii üht kui teist. Irma muutus julgemaks ja leidis endale koha kellegi hr. Rudolfi juures- toaneitsina. Lonni nõudis kohe uue koha liike- niisiis mindi kinno. Irma valis kino, kuna see oli kohvikust odavam, Lonnile endale meeldis ka kino rohkem.
Rebane:See on juba sinu asi ,ainult tea ,et kui sa mind ei ehmata ,siis pistan ma su pojad koos kontidega kinni. Rästas:Hea küll ,heida siia rükkipõllule ja vaata ,mis ma teen.Ja kui sa kartma hakkad ,siis hüüa mulle ,et ma teaksin lõpetada. Rästas lendas lammbakarja juurde ,laskus koerte ette maha ja hakkas jalgadega siblima.Penid pistsid tema poole kihutama ,tema aga tõusis lendu ja laskus eemal jälle maha ,nüüd Rebasele pisut lähemal.Rebane vaatas ,mis edasi sünnib ,ega pannud seda tähelegi ,et koerad tulid ikka ligemale ja ligemale.Rästas tõusis õhku ja ja lendas raskelt ,ühe tiivaga vehkides nagu oleks ta viga saanud ,otse Rebase poole. Koerad tormasid talle järele.Rebane nägi ,et asi on paha,kargas mast üles ja hüüdis Rästale: Rebane:Mis sa teed ,lollpea!Sa juhid koerad ju tõepoolest minu peale! Samas märkasid teda koerad ja kihutasid talle tuulistjalgu järele.Rebane ei jõudnud kümmet sammugi teha ,kui
Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdrukud sinna kaasa võtta. Muide Holden oli Penceyst välja visatud. Ta põrus neljast eksamist kolmel. Ainuke eksam mille ta sooritas korralikult oli inglise keel. Holdenit hoiatati tihti ning ta
temalt Katkut ära osta, see näitab, et temalt võis tulla Villu paar iseloomujoont). Villu oli lahke, hooliv, ta läks Eevi pärast vangi, tappes mehe, kes mõnitas Eevit lapse pärast, see näitab, et Villu oli kohusetundlik (arvestades, et tal oli Eeviga laps). Villu ei olnud osav tunnete avaldamises, ta lubas Eeviga elama hakata, kuid ta kunagi ei öelnud Eevile, mida ta tema vastu tunneb, ta armastas tegelikult Kõrboja perenaist, kuid ta kunagi ei öelnud seda ei Eevile ega Annale. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Kõrboja perenaine Anna Anna on kõhn (,,Mitte just seda, aga räägitakse, preili olla haiglane, kõhnaks jäänud teine .."), tal on lihtne välimus (,,..lihtsalt olnud teine riides, nii et põle teiste tüdrukute hulgast äragi tundnud."). Anna ei armasta rääkida (,,..Tema ei armasta rääkida."), kui ta midagi küsis, siis ta alati uuris põhjalikult, mis näitab, et ta on uudishimulik (,,Ja Katku?" ,,Ka seal käisin muidugi
( tegelt oli rohkem, aga ta keeras kella) D'Artagnan läks koju pikemat teed pidi, kuna mõtles proua Bonacieux'st. Arthose akna juures nägi ta Bonaxieust, kellele ta järgnes ja nad rääkisid. Planchet rääkis, et athos arreteeriti dartangani pihta. Kuid aega andmiseks athos ei reetnud d.a 'd. Hiljem nägi D.A bonat ja athost sillale minemas, kuid tuli välja et see polnud athos ning mees oli hoopis keegi mitte tema mees. Buckingham avaldab kuninganna annale oma armastust. Nad ei saanud aga kokku jääda, kuna Inglismaa ja Prantsusmaa vahel polnud head suhted. Härra bonacieux on vangis ning sel ajal tuleb välja tõde, et tegelikult on vangistuses athos, mitte d'Artagnan. Õhtul viiakse Bona aga tõllaga kuhugile, mis peatub veidike enne platsi, kus hukatakse inimesi. Tegelikult läks ta hoopis Richelieu juurde. Andis aru, kuidas ta naine käis riietekaupmeeste juures. Tuli hiljem välja, et tegelikult käis Chevreuse hertsoginna
üksi, nagu ka sõnnikuveopäeva õhtul. Iseenesest taluinimestel polnud midagi Juuliuse vastu ja ka Juuliusel nende vastu. Konfliktid ja arusaamatused tekkisid just erinevast mõttemaailmast. Sulane Ants oleks isegi Juuliusega võinud heaks sõbraks saada, kuid tal oli mitu halba omadust. Tal oli suur suu ja ta käis öösiti hulkumas, kuid tal oli eriline nõrkus alkoholi vastu, mida Juulius põlastas. Aeg möödus ja oli aeg taas kooli minna, Juuliuse onul olid aga poisiga teised plaanid, ta soovis jätta poisi talusse, oli ju vaja järeltulijat. Ettekäändeks tõi ta selle, et Juuliuse isa pärandus olevat otsas ja uut raha õppimiseks pole. Juulius Kilimit oli aga kangekaelne mees kes trotsis saatust ja ei alistunud esimese tagasilöögi juures, seega põgenes ta maalt linna. Põgenedes ei võtnud ta kaasa
kõigist eemal ja üksi, nagu ka sõnnikuveopäeva õhtul. Iseenesest taluinimestel polnud midagi Juuliuse vastu ja ka Juuliusel nende vastu. Konfliktid ja arusaamatused tekkisid just erinevast mõttemaailmast. Sulane Ants oleks isegi Juuliusega võinud heaks sõbraks saada, kuid tal oli mitu halba omadust. Tal oli suur suu ja ta käis öösiti hulkumas, kuid tal oli eriline nõrkus alkoholi vastu, mida Juulius põlastas. Aeg möödus ja oli aeg taas kooli minna, Juuliuse onul olid aga poisiga teised plaanid, ta soovis jätta poisi talusse, oli ju vaja järeltulijat. Ettekäändeks tõi ta selle, et Juuliuse isa pärandus olevat otsas ja uut raha õppimiseks pole. Juulius Kilimit oli aga kangekaelne mees kes trotsis saatust ja ei alistunud esimese tagasilöögi juures, seega põgenes ta maalt linna. Põgenedes ei võtnud ta kaasa tükikestki toitu, ta oli põhimõtteline ja aus. Kuigi ta oli suve läbi
Teisti hindas ta samuti enda järgi, pidades ainuõigeks pratilist karjääri, luuletajad olid tema jaoks lihtsalt logardid, kes ei viitsinud tõsist tööd teha. Ise ta raamatuid ei lugenud ning leidis, et kõik vajaliku saab teada ajalehtedest. Vestmani kõnelaad oli sarkastiline ja kohati ebakorrektne. Teistesse suhtus ta üleolekuga ning kohati enesekeskselt. Seevastu teiste suhtumine temasse oli aupaklik üritati olla meelepärane. Matilde, Vestmani vanem tütar, oli peen daam, kandis kübrat ning loori. Ta oli oma käitumise poolest isasse, kelle jaoks oli tähtis majanduslik heaolu ja kuulsus. Iseloomu poolest oli ta ülbe, kergesti ärrituv ja kasutas teisi oma huvides ära. Ometi oli ta paiguti siiras ning tundeline. Käitumine kaldus äärmusest äärmusesse. Ta kõnelaad oli kõrk. Ta suhtus teistesse üleolevalt ning eeldas, et on mõjuvõimas. Surus peale oma tahtmist. Laura, Matilda noorem õde, oli naiivne, hella südamega tagasihoidlik neiu
1620 randus Ameerika idakaldale laev mille pardal olid palverändurid, Uus-Inglismaa rajajad. Paljud tänapäeva ameeriklased peavadki neid oma esiisadeks. Esimesed asukad olid karmid ja töödrügavad inimesed. 18saj. teasel poolel jõudis haridus ka Ameerikasse ning see leevendas kombeid ja avas tee ilmalikule kirjndusele. Ameerika hakkas kiiresti muutuma, eriti pärast seda, kui 1776 loodi Ameerika Ühendriigid. Muutuste kiirus hämmastas ka ameeriklasi, nende ees avanes nagu unes uus maailm. Just niisuguse muinasjutulise teema valis ameerika kirjanduse rajaja W.Irving oma jutustuse ,,Rip van Winkle,, sisuks (tüüp läheb koeraga ja püssiga mägedesse kuna läks naisega tülli ja siis kohtab hollandi riietes olevat meest kes viib ta teiste hollandlaste juurde. Seal job ta natuke alkoholi ning siis jab magama. Kui ärkab pole enam kedagi, ei tema koera ega relva ega hollandlasi. Tuleb välja, et ta magas 20 aastat ning on ärganud teises riigis- Ameerika Ühendriigis
põgeneb Rogozini juurde, kes hullumeelses armastuses tüdruku tapab. Vürsti tabab uus haigushoog ning ta saadetakse tagasi Sveitsi. Kas headus on alati hea? Vürst tegi teistele head, aga teised said kõik vihaseks, kuna ei suutnud seda mõista. Mõskin süüdistas ennast selles, et ajas teised vihale. Kuidas suhtub ühiskond erinevatesse inimestesse? Neisse, kes ei allu raamidele? 1)kõrgseltskond oli omakasupüüdlik, aga Mõskin mitte ta ohverdas ennast Nastasja eest. Ühiskond vaatas ainult kuidas ise hakkama saada, ellu jääda N: Totski tahtis Nastasjat mehele panna, et ise saaks abielluda. Ippolit elas vürsti kulul. Nastasja pani vürsti valima enda ja Aglaja vahel; 2)ei mahtunud raamidesse abistada endast madalamal positsioonil olevat inimest polnud kombeks N: Sveitsis olles aitas vürst vaest tüdrukut, kuid leiti, et ta on imelik ja sõimasid teda, kuna see polnud ju nende mure, kuidas teistel läheb; 3)tollane seltskond
Ühel päeval kui Ann koolist koju jõudis avastas ta oma ema jälle rõdult suitsetamast. Annil ise polnud suitsetamis viga. Ta lausa vihkas suitsetamist nagu ka joomist. Ann jõi ainult seltskonnas, sõpradega, lahjat õlut. Seda võis ta küll endale lübada, kuid kangemat kraami ta ei puutunud. Niisiis, kui ema rõdult suitsu ära lõpetas istus ta Anni kõrvale söögilaua äärde ning vaatas Anni näoga nagu tahaks ta tüdrukule midagi kangesti rääkida, aga ei leia selleks vajalikke sõnu. Lõpuks otsustas Kärt kõik otse välja öelda ja teatas Annile, et ta on rase. Annil oli seda raske uskuda ning arvas algul, et ema teeb nalja. Ema kinnitas aga tüdrukule, et kõik rasedustestid olid positiivsed ning tal ei olegi selles osas kahtlust. Ka Anni isa, Ants, on ärevuses. Temast saab pärisisa. Ärevus ajab Kärdi ja Antsu, Anni ema ja isa, hulluks
,noormees tõusis püsti ja läks ühest uksest välja, mitte aga sealt uksest kust mees sisse oli tulnud. Seal ukse juures seisis üks sõdurivormis mees kes kohe noormehe järelt ukse sulges. Nüüd koondus mehe tähelepanud aga tütarlapsele kes oli tõusnud klaveri juurest ja poodiumilt alla astus. Ka tema paistis mehele tuttav olevat. Heledajuukseline vanahärra läks tütarlapsele vastu. Tool aga mehe kõrval ei jäänud tühjaks, sinna oli istuma tulnud äkki üleni mustas daam. Ta istus ainult poolel toolil, aralt, nagu ei kuuluks temagi õieti siia. Mehe kõrval istus ka keskealine härra smokingis, palja pealaega ja prillidega. Ta kangestunud ja elutu olek mõjus nii et mees hoidus tema poole vaatamast. Selja taha vaadates märkas mees seal ka rõdu mis oli viimse kohani täis. Rõdul olevatel inimestel olid teistsugused, lihtsamad riided seljas. Nüüd tulid lavale kaks noormeest kes hakkasid dzassi laulma. Vana daam mehe kõrval pomises: "Ennekuulmatu!"
" Kui velsker kutsus juba järgmise haige ette, ja vastuvõtutuppa astus vanaeit poisikesega. ,,Mine, mine..." ütles velsker Jakovile pahaselt. ,,Ära siin midagi vigurda." ,,Säärasel juhul pange talle vähemalt kaanid! Olen eluotsani tänulik!" Velsker vihastas ja käratas: ,,Mis sa seletad! T- tolvan..." Jakov vihastas samuti ja läks üleni punaseks, kuid ei öelnud sõnagi, võttis Marfal käe alt kinni ja talutas ta vastuvõtutoast välja. Kui vankrisse istuti, alles siis vaatas Jakov karmilt ka pilkavalt haigla poole ning lausus: ,,Oh teid, pukki seatud artiste! Küllap oleksite rikkale kuppu pannud, aga vaesele inimesele on ühest kaanistki kahju. Juudad!" Koju jõudnud ja onni astunud, seisis Marfa kümmekond minutit, hoides ahjust kinni. Talle paistis, et kui ta kohe pikali heidab, siis hakkab Jakov kahjudest kõnelema ja temaga selle pärast riidlema, et ta lamab ega taha tööd teha. Aga Jakov vahtis tusaselt ja
PILET 1 Anton Tsehhovi elu ja 2 novelli analüüs 1860-1904 Elu: Pärit Taganrogist, ,,See oli linn, kus isegi koerad läksid igavusest hulluks." Vanaisa oli pärisori, töötas end ise üles ja ostis pere pärisorjusest vabaks. Isa oli väikekaupmees. Võimukas, karm, lapsed pigem austasid, kartsid teda kui armastasid. Ema oli kunstnikuhing. Õppis kohalikus gümnaasiumis. Süvenes tema teatri- ja kirjandushuvi. Isa pankroti järel kolib pere Moskvasse, Ts jääb maha, et gümnaasium lõpetada. Samal ajal töötab koduõpetajana, et peret abistada. Moskvas astub M. ülikooli arstiteaduskonda. Õpingutesse suhtub väga tõsiselt, samas süveneb kirjandushuvi. Hädad tervisega: süveneb tuberkuloos. 1890 Sahhalini saarele, et tundma õppida sunnitööliste elu. Mõjub tervisele tõsise põntsuna. Pärast seda jääb püsima väikel
Andreuccio di Petro. Ta kuulis er Napolis on hobuseturg siis pani ta kukrusse viissada kuldfloriidi ning sõitis sinna kohale koos teiste kaupmeestega. Ta ööbis puhkemajas ning järgmisel päeval juhatas võõrastemaja peremees ta turule kus oli palju hobuseid, mis tallegi meeldisid. Ta tingis ja kauples palju, kuid kaubale ei saanud ta kellegagi. Kuna ta tahtis tõelise ostjana välja näha siis vahepeal võttis ta välja kukru floriinidega. · Aga temast möödus üks noor sitsiillanna, kes oli haruldaselt ilus kuid oli ka valmis väikese tasu eest esimese vastutulija soove täitma. Kukrut nähed lausus ta: Kui õnnelik ma oleksin, kui see raha seal minu oma oleks! Selle noore daamiga oli kaasas ka üks vanaeit samuti sitsiillanna, kes tundis Andreucciot ning läks teda kaelustama ja lubas tal ka enda juurde võõrastemajja tulla. · Tüdruk kellele jäi Andreuccio kukkur kohe silma ja
Konfliktid ja arusaamatused tekkisid just erinevast mõttemaailmast. ,,Sulane Ants oli ju igati tubli poiss, ta oleks isegi Juuliusega võinud heaks sõbraks saada, kuid tal oli mitu halba omadust. Olgu sellega kuidas tahes, et tal oli suur suu ja ta käis öösiti hulkumas, kuid tal oli eriline nõrkus alkoholi vastu, mida Juulius põlastas..." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 50 ). Aeg möödus ja oli aeg taas kooli minna, Juuliuse onul olid aga noormehega teised plaanid, ta soovis jätta poisi talusse, oli ju vaja järeltulijat. Ettekääne oli väga lihtne, Juuliuse isa pärandus olevat otsas ja uut raha õppimiseks pole. Juulius Kilimit oli aga kangekaelne mees kes trotsis saatust ja ei alistinud esimese tagasilöögi juures, nii põgenes ta maalt linna. Põgenedes ei võtnud ta kaasa tükikestki toitu, ta oli põhimõtteline ja aus. ,,Kuigi ta oli siin
Mälestuseks endast andis kuninganna laeka ja palus hertsogil lahkuda võimalikult kiiresti Prantsusmaalt. Vahepeal olid härra Bonacieux ja Athos kardinali juures käinud ning Athos oli selgitanud, et ta pole d'Artagnan. Kardinal oli mileedi saatnud Inglismaale Buckinghami hertsogi juurde ülesandel tuua kaasa kaks teemantiripatsit(,mis oli kuninganna Anna andnud laekaga kaasa).Kardinal soovitas kuningal korraldada pidu, kus kuninganna kannaks teemantkeed. Kuninganna Annale see ei meeldinud, ta kartis, et tuleb ilmsiks, et ta on kee ära andnud. Proua Bonacieux võttis kohustuse enda peale, saata keegi Inglismaale teemantkeetile järele.Algul proovi proua rääkida oma mehele auku pähe, see ei õnnestunud, sest kardinal oli sisestanud härra Bonacieuxi kahtlusi enda naise kohta. Teine varjant oli d'Artagnan. Noor härra oli oma armastatu eest ükskõik mida tegema, nii ta võttis pakumise vastu. D' Artagnan otsustas reisile kaasa võtta ka kolm head sõpra
üks suur mure- hobune on laenatud ja see on vaja tagasi anda ,,Kurbus"- lugu vanast voorimehest, kes hakkab hobusele oma muret kurtma. See räägib suurlinna inimese põhjatust üksildusest. Sügava dramatismi ja nukra huumori põimumine annab sellele teosele peene omapära. ,,Vaska"- räägib vaeslaste kibedast elust võõraste voli all. ,,Jonõts"- Allakäivast arstist. Räägib noorest võimekast arstist Dmitri Startsevist. Startsev asub provintsi elama ja mandub seal järk-järgult tavaliselt nürimeelseks väikekodanlaseks, kes elab üksnes rahale. 19. Tsehhovi näidendid - pead teadma järgmiste näidendite temaatikat ja põhiideed: "Kajakas", "Onu Vanja", "Kolm õde", "Kirsiaed" ,,Kajakas" Tegevus 19. sajandi lõpus Sorini mõisas. Algaja kirjanik Treplev on armunud Niinasse, kelle unistuseks on saada kuulsaks näitlejannaks. Niina armastab väga edukat
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
pistnud. Nii läksid aastad mööda ja väikeset Peedist sai suur 17. a priske poiss, kes sügisel lugema pidi minema ja kodus töö juures hästi isa aset täitis ja kupjaameti pärast mõisas pidi käima. Väike Ain oli ka juba asjaajaja ja karjaskäija. Ta oli õrna näoga, nõrga kasvuga 10. a poisike, kes mitte maikugi Ennosaare meeste moodi ega laadi polnud ei näost ega teost. Ilus heinailm oli õues. Tuli kuum päike kõrvetas pea kohal ja mõnigi silma vaatas arglikult taeva poole. Mõisas oli suur loog maas ja kõik valla teovaimud väljas teda koristamas. Talu heinamaal aga tehti ka heina nagu mõisaski ja vihm võis siingi kahju teha. Ka Ennosaare rahvas oli heinamaal. Väike Ain oli loa saanud loomi, kes palavuse käes ei söönud koju ajada ja siis pidi ta kapsaste vahelt umbrohtu kitkuma. Sama ajal kui Ain, kes kodutalus teiselpool jõge kapsaste latvade vahel põlvitas ja umbrohtu kitkus kuulis vee
suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdrukud sinna kaasa võtta. Muide Holden oli Penceyst välja visatud. Ta põrus neljast eksamist kolmel. Ainuke eksam mille ta sooritas korralikult oli inglise keel
Pöialpoiss ja seitse Lumivalgekest Ühel kesktalve päeval, langes lumehelbeid taevast. Kuningas istus akna all ja hoidis nõela käes mille ta pidi kuningannale viima. Sel hetkel kui ta aknast välja vaatas torkas ta nõelaga sõrme ja veri tilkus põrandale. Kuningas mõtles endamisi: ,,Ma sooviks omale last, kes oleks väikese ümara ninaga, kartuli pruuni nahaga ja nii tumedate juustega, nagu eebenipuu." Aasta hiljem sünditaski kuninkanna kuningale poja ja ta oli täpselt selline nagu kuningas ise soovis. Laps oli väikese ümara ninaga, kartuli pruuni nahaga ja nii tumedate juustega nagu eebenipuu. Lapsele pandi nimeks Pöialpoiss, kuid kahjuks suri
«Roosiromaani» autor, olevat niisuguses mässutuhinas, nagu oleksid hugenotid seda teiseks La Rochelle'iks muutmas. Nähes naisi Grande-Rue suunas põgenemas ja lapsi uksekün-nistel karjumas, kiirustasid paljud linnakodanikud soomussärki selga tõmbama, haarasid oma pisut ebakindla enesetunde parandamiseks musketi või hellebardi ja ruttasid «Vabamöldri» kõrtsi poole, mille ees tungles minutist minutisse kasvav lärmakas ja uudishimulik rahvasumm. Noil aegadel olid paanikahood sagedased. Möödus vähe päevi, ilma et üks või teine linn poleks registreerinud mõnda taolist sündmust oma arhiivides. Senjöörid sõdisid üksteisega, kuningas oli sõjajalal kardinaliga, hispaanlased aga omakorda kuningaga. Peale nende varjatud või nähtavate, salajaste või avalike sõdade olid veel vargad, kerjused, hugenotid, hundid ja lakeid, kes sõdisid kõigiga. Alati haarasid linnakodanikud relvad varaste, huntide ja lakeide vastu, sageli senjööride ja hugenottide vastu, mõnikord
annaabi.ee 
