"Kolm musketäri" põhjalik kokkuvõte (8)

„Kolm musketäri“
D’Artagnan oli noor poiss, kes läk kodust minema. Isa andis talle kaasa Trevillele antava soovituskirja poisi kohta, mis temalt aga poole tee pealt varastati. De Treville ’le D’Artagnan sümpatiseeris, kuid ta ei teadnud , kas ta on tema või teise mehe poolt. Athos sai lahingus raskelt haavata . D’Artagnan läks kuninga jutule, kes soovitas teda kolmele musketärile. D.A tegi juhuslikult, kõigile kolmele musketärile midagi, mille tõttu nad leppisid võitlemis aja. Kell 12,1 ja 2. Esimesele lahinugle tulid teised aga jalameesteks. Kuid kolm musketäri ja D.A leppisid ära ning siis võitlesid hoopis kaardiväelastse vastu ja nad võitsid. Kuningale avaldas see muljet ning ta kutsus nad enda poole. Kuid neli meest sattusid jamasse, kus nad haavasid süütut meest ja panid peaaegu Pariisi põlema ning kuningas Louis 4. Sai sellest teada. Ta oli vihane kuid halastas poiste peale.
D’Artagnani juurde tuli ühel päeval üks mees, kes usaldas talle saladuse , et ta naine rööviti. Kirjelduse järgi sai D.A aru, et see oli see mees, kes kord ta kirja varastas . Ta läks kohe tema juurde, kuid ei leidnud teda. Järgmine päev leidis ta röövitud naise ning viis ta Athose majja, ise läks ..... Ta läks Treville juurde, et ta saaks tõestada, et käis seal poolkümme. ( tegelt oli rohkem, aga ta keeras kella)
D’Artagnan läks koju pikemat teed pidi, kuna mõtles proua Bonacieux’st. Arthose akna juures nägi ta Bonaxieust, kellele ta järgnes ja nad rääkisid. Planchet rääkis, et athos arreteeriti dartangani pihta. Kuid aega andmiseks athos ei reetnud d.a ’d. Hiljem nägi D.A bonat ja athost sillale minemas, kuid tuli välja et see polnud athos ning mees oli hoopis keegi mitte tema mees.
Buckingham avaldab kuninganna annale oma armastust. Nad ei saanud aga kokku jääda, kuna Inglismaa ja Prantsusmaa vahel polnud head suhted.
Härra bonacieux on vangis ning sel ajal tuleb välja tõde, et tegelikult on vangistuses athos, mitte d’Artagnan. Õhtul viiakse Bona aga tõllaga kuhugile, mis peatub veidike enne platsi, kus hukatakse inimesi. Tegelikult läks ta hoopis Richelieu juurde. Andis aru, kuidas ta naine käis riietekaupmeeste juures. Tuli hiljem välja, et tegelikult käis Chevreuse hertsoginna ja Buckinghami hertsogi juures. Treville sai Athose vangist vabastamise tõendi.
Kuningas arvab , et kuninganna ei armasta teda ja armastab hoopis Buckinghami. –kuningas andis käsu annalt kiri võtta, arvates, et see on armastuskiri , tegelikult oli poliitilinekiri hispaania kuningale.
Louis XIII kutsus oma naise Anna ballile , kuhu palus kaela panna kalli kaelakee , mille ta annale kinkis. Kuninganna Anna andis aga ju selle hoopis Buckinghamile ära. Proua Bonaxieus kuulis aga kugu juttu pealt ja luba kuningannale, et ta saadab oma mehe Londonisse Buckinghami juurde kee tagasi tooma . Mees aga polnud nõus sinna minema. Pr bona kohtas d.a’d, kes oli nõus londonisse minema. Ta sai Trevillelt puhkuseloa ning temaga tulid kaasa ka Athos, Portos, Aramis . Nemad aga pudenesid tee peal. Sadamas tapsid DA ja ta ori ühe mehe ning võtsid ülepääsuloa. Nad said londonisse ning kohtusid ka Buckinghamiga. Kirjast oli oda läbi käinud. Aga Buckingham sai ikka kõigest teada. Kui ta Hakkas väärtuslikku keed D.A andma, avastas, et kaks pärli on kadunud. Ta vangistas kullaseppa enda juurde, et ta lahkuda ei saaks ning talle maksti topelt tasu. Ket t sai 2 päeva pärast valmis. Peatati laevaühendus Prantsusmaa ja Inglismaa vahelt, et kahte pärli ei saaks vargad sinna viia. See tähendas sõja algust. D.A läks kalasadamast, siis sealt edasi kolme erineva hobusega , mille ta sai, öeldes märksõna „ Forward “
D’Artagnan sai kirja, et teda ootab kohtumine proua Bonacieuxiga. See kiri ilmus aga väga salajaselt lihtsalt tema koju. Kui ta läks kohale, polnud seal kedagi peale tema. Üks mees rääkis, et kaks meest võtsid ta endaga kaasa. Kirjelduse järgi oli see sama kuri mees, kes temalt kunagi kirja ära varastas. D.A sai teada, et ta oma mees oli rööviga seotud. D.A leidis Porthose sealt, kuhu kõrtsi tal olii jäänud. Porthos valetas, et ta komistas, tegelikult sai mõõgaga ja tänu sellele ta peabki voodis püsima.
D.A läks Aramist otsima ning ta leidis mehe. Aramis istus toas koos jesuiitide kloostri ülema ja Montdiider’ küreega. Näis, et Aramis oli väga usklikuks hakanud. Kui usukuulutajad läksid ära, andis d’Artagnan Aramisele kirja, mis oli mingilt naiselt . Aramis oli rõõmus ja ta otsustas, et ta ikka ei lähe kloostrisse tagasi ja jääb musketäriks.
Athos oli aga keldrisse ennast kinni pannud ja ta ei lubanud sinna kedagi sisse. Kõrts ei saanud sealt kätte sööke ja jooke , mis tegi kõrtsile ainult kahju. Athos lasi D.A sisse. Tuli välja, et Athos oli maani täis. Ta oli suuri kahjusi tekitanud. Söönud palju sinki ja joonud palju veini.
Kui kõik mehed said kokku, tuli välja et nad olid oma hobused maha müünud ja veel odava hinna eest. Nad vaevlesid raha hädas ja neil oli sõtta minek. D.A sai musketäriks. Porthos näeb kirikus ühte ilusat ja heal tasemel naist, kellega neil tekib silmside . Advokaadi emand oli armukade , kuid nad leppisid ära ja Porthos läheb tema juurde sööma. D.A sõitis mileedile järgi, nägi teda tema vennaga tülitsemas. Astus vahele. Lepiti lahing omavahel kokku, mis tähendab lahing prantslaste ja inglaste vahel.
2.osa

Loomulikult võitsid selle võitluse jälle musketärid. D’Artagnan sai tutvust teha võidetud õega – mileediga. Kelle juures hakkas ta tihedasti käima.
Porthos läks advokaadi juurde lõunatama, kus talle pakuti halba sööki. Hiljem, tegid nad diili, et Porthos saab hobuse ja muuli ning veel raha ka.
D.A muudkui käis mileedi juures. Ühel päeval tahtis aga mileedi toatüdruk Ketty D.A’ga rääkida. Ta ütles, et mileedi tegelikult ei armastada teda. D.A ei uskunud seda alguses, kuid kui nägi kirja de Wardesile, kus ta rääkis plaanist d’Artagnani vastu, sai ta kõigest aru. D.A ütles, et armastab Kettyt . Ta kirjutas feikkirja mileedile vastu, kus räägib et ta tuleb tema juurde kell 11, alla kirjutas de Wardes. D.A läks jälle mileedile külla, kuid kümne paiku ajas naine ta ära. Kuid de Wardesit mängis D.A. Mileedi oli Wardesisse nii armunud, et kinkis talle väärtusliku sõrmuse. D’Artagnan näitas seda Athosele, kes mõistis, et see on sõrmus, mis oli tema pere vääriskivi.
Mileedi palus D.A’l Wardesile kätte maksta. Ühel õhtul kell 11 läks D.A mileedi juurde, kus ta rääkis, et de Wardes ja d’Artagnan on samad inimesed. Mileedi läks närvi ning D.A tõmbas tal kogemata mantli seljast ning avastas liiliaõie. Mileedi oli tulivihane ning lubas D.A tappa.
D.A tormas kohe Athose juurde ja rääkis talle loo. D.A ja Athos sõidavad Pariisist minema. Ketty tormas D.A juurde. Ta põgenes kodust. Ketty rääkis, et härra Bonacieux oli paar korda mileedi juures käinud. D.A Sai kaks kirja. Teda kutsuti salajasele kohtamisele ning teiseks kardinalipaleesse. Esimesel nägi ta kaugemalt pr Bonacieuxi. Teisel kohtus ta kardinaliga. See ütles talle, et ta tuleks tema lipumeheks. D.A kahtles, kuid lõpuks ikka ei läinud.
La Rochelle’i piiramine algas. D.A’d ründasid keegi. Järgmine päev jälle. D.A sai nad kavalusega kätte ja küsis, kes teda tappa käskis. Mehed vastasid et mileedi. D.A sai neilt kirja, kui tuli välja , et Bonacieux on kloostris. D.A’le saadeti kiri, ning kaksteist head Anžuu veini, musketäride poolt. Hiljem tuli aga välja et musketärid ei saatnud midagi ning vein oli mürgitatud. Üks mees isegi suri, seda juues. Meestel oli plaan Bona kloostrist päästa.
Öösel ratsutades, kohtasid kolm musketäri kardinali, kellele nad järgnesid. Nad istusid suurde saali ja ootasid kardinali. Nad kuulasid pealt juttu kardinali ja mileedi vahel. Kardinalil on vaenlane hertsog ning kardinal vajas naist, kes talle kätte maksaks. Mileedi hakkas selleks naiseks . Kuid mileedi soovis vastu teenet. Tema vaenlased on pr Bonacieux ja d’Artagnan. Ta soovis, et kardinal tapaks D.A. Athos läks kohe saalist minema. Ta läks otsejoones mileedi juurde. Ta tundis tast ära oma naise, kelle ta enda arust üles poos. Athos nõudis talt välja kirja, milles kardinal lubas D.A tappa.
Neli meest vedasid kihla, et nad julgevad tund aega olla Bastille ’s (?) Nad sõid seal hommikust kui neid äkki hakati ründama. Neist saadi võitu. Athos riputas valge rätiku kõrgele, et kõik näeksid et just nemad seal on. Kui tund aega sai täis, hakkasid ründama juba teised. Viis meest läksid minema, kuid unustasid valge rätiku sinna. Athos läks tagasi ja tõi selle ära. Neist räägiti kogu laagris ning nad said väga kuulsaks . D.A müüs oma deemant sõrmuse ära, mille eest ta sai seitse tuhat liivrit. (kuningannalt saadud)
Aramis kirjutas kirja inglise milordile, hoiatades mileedi eest. Seda läks viima Planchet, kes jõudis ilusasti õigeks ajaks tagasi. Teine kiri oli mõeldud Tours’s elavale osavale isikule, kelleks sai Aramise nõbu. Ta soovis, et nõbu ütleks ta õele edasi, et inglise laevad ei pruugi kohale jõuda ning et ta nägi Buckinghami surnuna. Bazin viis selle kohale ja vastuseks sai ta, et vb ei lähe unenägu täide.
Mileedi läks inglismaale. Ta võeti ühele paadile ning viidi ära. Tund aega kestis sõit, kui mileedi hakkas aru saama, et ta võeti vangi. Ta pandi tuppa kinni. Ta ei saanud aru mis toimub. Järsku ilmus tema juurde tema vend, lord Winter , kellega nad hakkasid rääkima. Winter lausus talle, et ta teab kõiki mileedi tehtud patte ning et ta on nüüd siin vangis.
D.A, Athos, Porthis ja Aramis puhkasid ookeani ääres vist ja jõid veini. Nad said ühelt naiselt kirja(kellelt?) Kardinal tuli nende juurde. Nad peitsid kohe kirja ära. Kardinal noomitas neid pidutsemise ja kirja ära peitmise eest. Kui ta ära läks. Kästi Grimaudile naise kiri ära süüa.
Tema Eminents soovib, et neli meest kuuluksid talle.
Esimesel mileedi vangistuse päeval teeskles ta, et ta minestas ning ta üritas Feltonit tappa, kuid nuga, mis seal oli, oli ümara otsaga. Teisel vangistuspäeval hakkas ta oma usulaule laulma kõvasti üle maja, mis paljusi ärritas. Kolmandal päeval suutis ta juba Feltonit endasse kiinduma panna. Ta küsis talt nuga, üheks minutiks, enda tapmiseks. ( tegelt tal polnud plaanis ennast tappa.) Lord Winter tõi talle passi , mis käskis tal pärast vangistust viia kaugele Londonist ning et ta peab seal koguaeg olema, põgenemiskatse eest mõistetakse surma.
Neljandal päeval sõlmisid Felton ja mileedi mingi kohtumise keskööks. Felton t uligi. Mileedi jutustas talle loo, kui talle ükskord kunagi unerohtu sisse joodeti ning siis ära viidi, teda kasutati öösel ära ning talle pandi koguaeg joogi sisse unerohtu. Mileedi lootis, et Felton ütleb siukse jutu peale üles. Ja nii juhtuski. Ta rääkis veel edasi kuidas ta hakkas nälgima, et surra. Lõpuks tegi mees talle õlale liiliaõie. Felton tunnistas pm oma armastust mileedile. Kui Felton läks ukse juurde, võttis mileedi noa ja torkas sellega endale rinda, mis läks aga roiete vahelt läbi, mitte südamesse. Winter sai aru, et mileedi ja Feltoni v ahel on midagi ning saatis Feltoni Londonisse. Ühel õhtul tuli Felton mileedit päästma. Ta saagis trellid läbi ning päästis mileedi. Nad läksid laevaga koos minema. Mileedi jäi ootama ning Felton läks Buckinghami juurde. Felton nõudis talt mileedi vabastuskirja. Hertsog ei andnud talle seda ning Felton tappis ta. Kui Feltonit arreteeriti, nägi ta, kuidas mileedi sõidab oma laevaga minema, kuigi pidi teda ootama. Ta sai aru et teda oli petetud.
Neli sõpra läksid kuningaga kaasa Pariisi. Anti vabaaeg, mil nad läksid Bonacieuxi päästma.
Ka mileedi läks kloostrisse. Tema juurde toodi naine, kes oli proua Bonacieux. Bona reetis, et D.A on siia poole teel. Mileedile tuli külla Tema Eminentsi käsilane. Nad haudusid plaani Bona röövida. Plaan ebaõnnestus, mileedi pani Bona joogi sisse mürki ja põgenes üksi. D.A saabus ning Bona suri tema käte vahel. Hakati mõtlema kättemaksule. Nad otsisid mileedi üles ning kõik said öelda tema patud.Porthos ja Armamis mõistsid ta süüdi. Timukas tappis ta. D.A kutsuti kardinali juurde. D.A oli kindel, et talle tehakse surmaotsus. Tegelikult anti musketäride leitnandi paber.

Kirjeldused:

Athos oli vaikne ja ei naernud kunagi. Ta ei rääkinud iilagi naistest. Grimmaud oli ta teener, kes kartis athost nagu tuld , aga samas oli temasse sügavalt kiindunud ja austas teda väga. Elas väikeses üürikorteris, koos imeilusa perenaisega. Seal oli mõõk, mida kõik ihaldasid.

Porthos oli täielikult athose vastand . Tühine ja lobisemishimulik. Ta rääkis palju ja kõvasti, kuigi teda tihti peale ei kuulatudki. Tal oli teener mosqueton. Hakkas teenriks tingimusel, et saab tasuks riietuse a korteri, plus kaks tundi päevas vabaaega. Elas imeilusas majas , kuid keegi ei teadnud milline maja seest välja näeb.

Aramis oli salapärane nooruk. Ta oli usklik noormees, kes sai vastutahtmist musketäriks. ta teener oli Bazin. Lootes saada vaimulikku seisusesse , käis ta alati ringi mustas, nagu vaimuliku teenrid . Ta oli pime, tumm, kurt, kuid oskas hästi süüa teha. Elas väikeses korteris .

D’Artagnan oli väga uudishimulik , noor ja kogenematu, samas kaval ja tark.