Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "T�nap�eva inimesed peaksid rohkem lugema raamatuid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
internet, lugedes, loevad, populaarne, rikkamaks, eluaeg, uuendada, inimeseks, autorite, koguaegMaa raamatukogud ei ole nii hästi varustatud, kui linna omad, aga tähtsamad raamatud on seal olemas. Raamatukogus on olemas ka vanu ajalehti ja ajakirju, mida uurida saab, aga tihtipeale pole neid võimalik koju laenutada. Neid saab lugeda lugemissaalis. Raamatukogud on meie elus vägagi tähtsad. 1.UURIMUSE TULEMUSED 1.1.Kohustusliku kirjanduse lugemine Kohustuslik kirjandus on väga tähtis. Mõned ei viitsi lugeda ja peavad seda mõtetuks. Ma küsisin, kas noored loevad kohustuslikku kirjandust. 33% vastanuist märkis, et loeb alati kohustuslikku kirjandust. 17% märkis vastuseks, et ei loe kohustuslikku kirjandust. Arvatavasti ei mõista need õpilased kohustusliku kirjanduse tähtsust. 50% märkis, et loevad vahel kohustuslikku kirjandust ja jätavad mõned raamatud lugemata. Väiksem osa poistest, vaid 18%, märkis, et loevad alati kohustuslikku kirjandust. Tüdrukutest
Uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade noorte lugemusest, teises peatükis analüüsitakse lugemisharjumuste kohta läbiviidud küsitluse tulemusi. 1. Noorte lugemus Viimastel aastatel kostab õpetajate ja hariduselu pärast muretsejate suust üha sagedamini, et noored ei taha tänapäeval lugeda. Lugemise all peavad kurtjad silmas eelkõige ilukirjanduse lugemist, kuigi igapäevaselt loevad inimesed mitmel eesmärgil. Ka noored loevad uurimuste andmetel iga päev mitut liiki tekste, mis küll alati ei pruugi olla ilukirjandus. Lugedes kulgeb ainuüksi arvuti taga üsna suur osa koolijärgsest päevast. Seal veedab umbes kolmveerand koolilapsi kaks kuni neli tundi ja enam. Pooled õpilastest loevad arvutis peale vahetu kirjaliku suhtluse veel tekste nii mõnest neid ennast huvitavast valdkonnast kui ka õppimise eesmärgil ja jälgivad uudiseid. Ajalehti loeb 80 % ja ajakirju 72% teismelistest,
.........32 Lisa 2. Õpilaste peredes käivad ajalehed..............................................................................36 Lisa 3. Õpilaste poolt loetavad ajakirjad..............................................................................37 Lisa 4. Õpilaste lemmikraamatud kohustusliku kirjanduse hulgast.....................................38 Sissejuhatus Uurimistöö teemaks on valitud ,,Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused'', kuna noored loevad aina vähem kirjandust. Põhjuseks on see, et internet röövib kogu noorte aja ja tähelepanu ning seega on huvi raamatute, ajalehtede ja ajakirjade vastu ka vähenenud (Pungas, 2008). Uurimistöö on läbi viidud ka Tallinna Reaalkoolis eri vanuses õpilaste seas 2008 aastal ja Ülenurme Gümnaasiumi põhikooli õpilaste seas 2013 aastal.
internetis suhtlemisel.Minu arust on tähtis arendada raamatute lugemist ning seda on võimalik teha kahte moodi-ainult sõnu lugeda ehk loed aga ei saa aru sellest mida kirjutatakse või siis teksti.Kuid tänapäeva noored eelistavad ainult sõnu lugeda ja seega ei saa nad tihiti raamatust aru ja seetõttu ei oska nad raamatuid ka jutustada.Samuti puudub noortel viitsimist ja tahtmist lugeda kohustusliku kirjandust. Peamiseks põhjusest sellele on internet.Kuna kohustusliku raamatu sisukokkuvõtet on võimalik netis endale alla laadia ja loota sellepeale et hinne oleks vähemalt ,,3" . Samuti kasutades inetrneti jääb neile külge interneti keel ehk släng.Seda kasutatakse tavaliselt msn- is rääkides ning see võib tulla esile ka koolis kirjutades.Samuti tekkivad noortele lugemis harjumused kodust.Kui kodus vanemad ei loe raamatuid siis arvavad lapsed samuti, et ei pea seda tegema.
...................................................................6 Annotatsioon Töö eesmärgiks on välja tuua need suured mõjutegurid, mis noori inimesi lugemisest eemale meelitavad ning mis/kes aitaksid need vastupidisteks muuta. Tänapäeva noorte arvates kohustusliku kirjanduse nimekiri igav, rohkem veedetakse aega televiisori ees ning internetis olles, sest see on rohkem huvipakkuv. Peale nende kahe näite peaksid õpetajad ning lapsevanemad lapsi/noori raamatuid lugema motiveerima, lugedes ise raamatuid. Noored loeksid raamatuid palju rohkem ning meeldivamavalt, kui e-raamatute osa oleks suurem ning raamatukogud kaasaegsemad. Tänapäeva noored loevad raamatuid väga vähe või ei tee seda üldse. Noorte praegusi harjumusi tuleks muuta ning raamatute lugemine huvitavamaks teha kui see seda praegu on. 3 Eesmärk Saada tänapäeva noored rohkem raamatuid lugema ning raamatute lugemine neile meeldivamaks teha kui see senini on olnud
Hollywoodi filmidega. Kuigi on peaaegu sama harivaid filme, kui paljud tähtsad teoseid, mille iga noor peaks läbi lugema, näiteks William Shakespeare ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet" või kasvõi meie endi Anton Hansen Tammsaare teosed, kuid need tavaliselt noori vaatajaid ei huvita. Samuti ei arenda need lugemisoskust, väljendamisoskust ja arusaamist nii palju, kui teosed. Noorena loevad pea kõik lapsed hea meelega raamatuid, kuid et ka teismelisi raamatute juures hoida, tuleks teha midagi enamat kui lihtsalt kohustuslikku kirjandust peale suruda. Noor peab aru saama, et lugemine on ajaviide, mitte kohustus. Samuti tuleks noorele arusaadavaks teha, et ei filmid ega ümberjutustused asenda raamatuid, sest väga palju sisust ning tarkusest läheb kaotsi.
ja ta kirjutas raamatus oma elust, kuidas nad sõpradega bändi alustasid ja kuidas nad ennast suurtele lavadele esinesid. Sealt raamatust sain ma palju enesekindlust ja tahet tegeleda asjadega mis mulle meeldib ning mitte alla anda kui kohe välja ei tule, sest seal raamatus kirjutas autor, kui pätt ta lapsena ning noorena oli ja mis kõiki halbu asju ta tegi ning kuidas temast nüüdseks on saanud eeskujulikuks, korralikuks ja viisakaks inimeseks Raamatud annavad ka oskust suhelda. Esiteks saad sa raamatutest palju uut sõnavara ja teiseks on raamatutes kindlasi palju teemasid mida kasutada suhtlemisel. Näiteks kui sa oled arg suhtleja ja ei tea millest rääkida siis lugedes noorteraamatuid jääb sealt kindlasti mõni teema mida arutada kõrva taha ja nii saadki paremaks suhtlejaks. Mina arvan, et tänapäeval ei loeta enam nii palju
Kuigi blogide lugemine pole praegu veel väga laialdaselt levinud, siis tulevasi arenguid ennustades oli see küsimus vajalik. 1.2.3. Ajakirjandus Et uurimistöö eesmärk oli käsitleda lugemisharjumusi üldiselt, mitte ainult raamatute lugemist, siis pidi ankeet kindlasti sisaldama küsimusi ajalehtede ja ajakirjade lugemise kohta. Ankeedi 7 küsimused 3-5 uurivadki, kuidas õpilased ajakirjandusväljaandeid loevad. Seejuures ei tahetud õpilastelt lihtsalt teada, kui paljud neist ajalehti-ajakirju loevad, vaid ka lugemise kestust, et analüüsida, kui põhjalikult või pealiskaudselt tegelikult loetakse. Ajalehti käsitlevad küsimused olid ankeedis sihilikult paigutatud pärast küsimust ajalehtede internetiportaalide kohta, kohe ajalehtede tellimise kohta käiva küsimuse järgi. Sellise asetuse eesmärk oli selguse toomine nendele õpilastele, kes loevad ajalehti ainult Internetist, et selles
On ka salkkond inimesi, keda raamatud üldse ei huvita ning vihkavad neid. See oleneb aga inimese isiksusest. Võib-olla tuleks neil vähemalt korra üks põnev raamat läbi lugeda ning hiljem mõelda, kas sellest ka tulu oli. Pakun, et nende vihkajate raamatute lugemiskogemus piirdubki "Sipsiku" ja "Jussikese seitsme sõbraga". Ülejäänud raamatute kokkuvõtteid on saadud internetist ning hiljem omaette mõeldud, et oi-oi kui kaval ma ikka olen, teised loevad kõik raamatud läbi. Mina aga saan hoopis lihtsamalt hakkama. Lugemise alustamine jääb tihti ka viitsimise taha. Kui ikka 300-leheküljeline raamat ette tuuakse ega see tõesti lugema ei kutsu, eriti veel siis, kui vaevlad aktiivsusega kaasnevas ajanappuses. Tänapäeval pole noored inimesed lihtsalt enam harjunud millegi nimel suuremat vaeva nägema. Igapäevane toidumoon tuleb ärimehest isa mantlitaskutest ning endal jääb vaid põhikool või gümnaasium lõpetada
mida on raamatus läbi elatud. Raamatutest, mida lugenud olen, olen õppinud, et ei tasu alati kõiki inimesi usaldada, sest see võib sulle hiljem kätte maksta. Mulle meeldib ka lugeda ajaloolist kirjandust. See laiendab jällegi silmaringi ajaloolisest küljest veel enamgi, kui teeksin seda ainetunnis. Nii leian ülevaate sellest, kuidas inimesed elasid kunagi varem. See paneb mind mõtlema sellele elule ning kuidas ma ise oleksin sellises keskkonnas hakkama saanud. Lugedes erinevate sõdade kohta, paneb see tõsiselt mõtlema selle üle, et mis on maailmas nii valesti, et inimesed lähevad nii õelaks, et selliseid tegusid tegema hakavad. Kuid lugedes erinevate diktaatorite ja valitsejate kohta, kes selliseid tegusid teinud on, ajavad need lood lihtsalt naerma ja ka natuke kahetsust tundma. Seikluskirjandus loomulikult tõmbab mind raamatutegelaste seiklustega kaasa ning paneb mind tahtma samasid, kui mitte paremaid seiklusi isegi kogema. Nii saab hea
inimene mõned päevadki midagi lugenud pole, kipub selle inimese jutt labaseks minema. Väga paljud inimesed armastavad lugemist väga, kuid on ka inimesi, kellele ei meeldi absoluutselt lugeda. Elu näitab, et nende inimeste jutt on kohati tõesti tobe ja labane ning ega nende inimeste õigekirigi just väga kiita ei ole. Kuid ka need inimesed, kes tõesti lugeda ei armasta, puutuvad iga päev siiski kokku lugemisega oma tööülesannete täitmisel. Kuid on ka inimesi, kes loevad ainult internetis, käies foorumeid ja blogisid lugemas, kasutades Facebook-i või lugedes näiteks telekava või ajalehte. Minu tutvusringkonnas on palju inimesi, kellele meeldib väga lugeda aforisme, sest need on huvitavad ning nendes on ka tõetera sees, mis aitab paljudest asjadestki aru saada. Kuid minu klassikaaslaste ja teiste eakaaslaste seas on palju inimesi, kes tahavad lugeda, kuid mitte kohustuslikku kirjandust, vaid just seda, mida nad ise raamatukogust leiavad
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................................
Raamat vanamoodne mõnuaine Raamatud on tähtsad silmaringi avardamiseks ning maailma mõistmiseks. Ei ole oluline, kui tihti sa loed, kuid vahel peaks siiski paar lehekülge läbi sirvima, et saada mõtlemisainet ja puhkust reaalsusest. Lugedes võid avastada emotsioone, millest sa varem teadlik ei olnudki ning raamatu võlu suureneb iga lausega. Need mitmed leheküljed suurte kaante vahel väjendavad kellegi olemust ning tahet ka teistele näidata, mida tema, millestki arvab. Miks ka mitte huvituda mõnest põnevast loost, mille abil võib muutuda ka enda vaatenurk? Raamat oli vansti ainuke ajaviitmis viis. See oli justkui pühaasi, mida anti edasi põlvest põlve
Internet versus lugemine Lugupeetud kuulajad, tahan teiega jagada oma mõtteid teemal internet versus lugemine. Minu arvates on see teema hetkel väga aktuaalne, sest tänapäeval ei loe noored enam nii palju raamatuid kui vanasti ning eelistavad pigem istuda arvutis ja surfata internetis. Aga miks on nii, et noored ei huvitu enam raamatute lugemisest? Üks peamistest põhjustest on kindlasti see, et arvuti ja internet tekitavad sõltuvust ja mida rohkem on inimene arvutis, seda raskem on tal ennast arvutist lahti rebida. See sõltuvus tekib väga kiiresti ja märkamatult. Tekib petlik illusioon, et "kui ma pole internetis olen maailmast ära lõigatud". Sellest tulenebki, et erinevates suhtluskeskondades, nagu näiteks facebook, twitter ja msn, toimub ööpäevaringselt aktiivne tegevus. Kuid vaadakem tõele näkku, tegelikult on see üsna pealiskaudne
Aafrika vastandiks tõi kirjanik Inglismaa kus inimestel on kõik eluks vajalik olemas  raha, haridus, karjäär ja võim , kuid igasugune vastutustunne puudub. Seal oli õpilastel väga palju erinevat kirjandust mida lugeda, kuid nad ei teinud seda, sest neil oli palju huvitavamaid asju millega tegeleda . Aga kuidas on lood kirjandusega tänapäeval , kus on olemas arvutid ja Internett? Sellele küsimusele saab vastata mitmeti. Esiteks inimesed kes ei külasta Internetti iga päevaselt, loevad palju rohkem kirjandust, aga need kelle jaoks on arvutid kõige tähtsamad ei huvitu raamatutest üldse. Tänapäeval ei pea isegi kohustuslikku kirjandust läbi lugema, sest arvutist saab võtta kokkuvõtteid. Postimees: ,,Kummaline on mõeldagi, et selline iidamast aadamast asi nagu raamat, peab arvestama muutunud maailmaga ja sobituma elektroonilise meedia võrgulise maailmaga. Külastades iga päevaselt Jõhvi Keskraamatukogu võin väita, et noori inimesi jääb raamatukogueds aina
Oli aeg, mil enamik inimesi veetis vaba aega raamatut lugedes. Sealt saadi tarkuseteri, häid õpetusi eluks ja rohkelt teadmisi. Raamatud olid populaarsed ja inimesi, kes raamatuid ei lugenud oli väga vähe, ikka leiti võimalus, kust raamatuid lugemiseks saada - raamatukogud, tuttavate käest laenamine, jõukamate puhul ka ostmine. Kas raamatud on vanamoodsed? Kas neid ei loeta enam üldse või on lugejate hulk lihtsalt vähenenud? Tean palju noori, kelle meelistegevus on just lugemine, mitte arvutis mängimine või
Sul on inimestega lihtsam vestelda, sest kui oled palju lugenud, tead ka asjadest rohkem. Ka koolis on neil lihtsam, kes loevad palju, sest neil on lihtsam mõelda ja aru saada arutletavast teemast, sest nad on asjadega paremini kursis. Kurb, aga tõsi on see, et tänapäeval leotakse võrreldes varasema ajaga vähem. Vanasti oli elutempo tunduvalt rahulikum kui praegu ja vaba aega oli märgatavalt rohkem. See aeg veedeti raamatuid lugedes, sest kui kõik tööd olid tehtud, ei olnud enam muid toimetusi, mis segaksid lugemist. Tänapäeval ei ole inimestel nii palju aega, sest töö ja kool kestavad üpris kaua ja kui ükskord koju saab, siis on veel teha igasuguseid erinevaid toimetusi ja päeva lõpuks ollakse nii väsinud, et ei jaksata lugeda. Kuid indlasti on ka selliseid inimesi, kes ei tahagi lugeda. Paljud noored peavad seda ajaraiskamiseks ja tüütuks
Selle järgi on vaja läbi töötada teoseid, mis pärinevad antiikajast tänapäevani. Seega on varieeruvus ajas ja stiilides suur ning põhjalik. Õppekavas ei ole kirjas, mis järjekorras peab kursuste teemasid võtma ning määratud pole ka raamatute lugemise täpne järjekord. Sinna on välja toodud valik teoseid, millest kool või kursuse juhendaja ise valiku teeb, mis järjekorras raamatuid lugeda. Nimekiri erineb kooliti. Näiteks Valga Gümnaasiumis loevad 11.klassi õpilased ,,Carmenit", ,,Dekameroni", kuid Tsirguliina Keskkoolis läbitakse samal ajal ,,Stepihunti", ,,Katku" jm. Enamik raamatutest on valitud selle järgi, kas selles välja toodud probleemid on aktuaalsed ka tänapäeval või ei. Lihtsama sõnavaraga teoseid leidub ainult algklassides, kuid mitte enam gümnaasiumiastmes. Samuti, mida kõrgem klass, seda vähem leidub erinevusi koolide kohustusliku kirjanduse nimekirjades. (Kuressaare lasteleht 2013). 2
***** Gümnaasium ******* 11b klass E-RAAMATUTE POPULAARSUS ****** GÜMNAASIUMIS Uurimistöö Juhendaja õpetaja ******* Valga 2013 SISSEJUHATUS Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne lahendus. Ajalehed ja ajakirjad kolivad Internetti. Varsti on käes aeg kui võimalused, et kunagi saab igast väikelinnast pealinna sõita kiirrongiga, on suuremad, kui võimalused saada postkontorist käsitsi kirjutatud kirja. Käesolevas uurimuses otsitakse vastust probleemile: kui populaarsed on e-raamatud Valga Gümnaasiumi õpilaste seas? Tänapäeva noor on vägagi teadlik ennast ümbritsevast ühiskonnast. Tehnika ja digitaalmaailm on aga valdkonnad, millega noored kõige rohkem kursis on. Antud töös otsitakse informatsiooni, kui teadlikud on õpilased e-raamatutest ja e-väljaannetest. Uurimustöö
teemaga eititi kokku puutunud. Annab lisaks keelelisele osavõtule enesekindlust ja võtta osa teadmiste vallas. Teiseks aspektiks tahan võtta seda, et raamat õpetab keelt, kõige esmased vahendid selleks olid siis lastele mõeldud aabitsad või muinasjutud, mis olid esimesed teosed ka mulle, mida hakkasin väike-ealiselt lugema. Keel ise on meile kõigile päris vajalik asi suhtlemiseks, samuti enese väljendamiseks, mis ka ühendab inimesi. Lugedes teoseid olen saanud enesekindlust sõnastuses, et saaks aktiivselt suhelda soravalt nii võõrastega välisriikidest või siis isegi oma rahvusest isikutega. Paljud, nagu minagi, olen ma endale tegelikult elu lihtsamaks teinud sellega, et olen vaadanud audio-visuaalselt filme, nii huvi kui ka kohustusliku kirjanduse tõttu. Kolmanda punkitna võtaks seda , et lugemine viib inimese mõttemaailma. Nagu ka paljudele inimestele üle ilma, meeldib vahest
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö E-raamatud Maili Tirel G1 Tallinn 2010 Sissejuhatus Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne analoog. Ajalehed ja -kirjad kolivad Internetti; varsti (kui mitte juba praegu) on käes aeg, kui võimalused, et lendad kunagi Kuule, on suuremad, kui võimalused, et saad ümbrikus kästisi kirjutatud kirja. Mis on VHS või fotonegatiiv? Kas kümne aasta pärast kasutavad neid sõnu ainult ajaloolased? Kui kõik muu digitaliseerub, siis ei jää ka raamatud ajast maha. 1440. aastal leiutas saksalane Johann Gutenberg trükimasina, pannes sellega aluse raamatute lihtsamale tootmisele ja seega ka laiemale levikule. Võib julgelt öelda, et see leiutis muutis maailma. Internetiajastu alguses sündis uutmoodi raamat  e-raamat. Kas see saab sama pöördeliseks maailma a
Raamat infoühiskonnas – milleks? Maailmas on olemas miljardeid raamatuid, kõiki neid pole elu ajal võimalik lugeda, see on ilmselge. Need, mida loeme, jätavad siiski meisse oma jälje. See jälg võib olla positiivne või negatiivne ja kujuneb igaühes erinevalt välja. Lugemisse suhtumist kujundamaks peab seda ka tegema. Paljud aga ei loe, sest tänapäeva infoühiskonnas on huvitavamaidki aja viitmise võimalusi. Neist populaarseim on Internet. Miks eelistada raamatut teistele info saamise võimalustele? Raamatute lugemist tuleb propageerida, et mitte kaotada usku sajandeid eksisteerinud traditsiooni. Tähistamaks eestikeelse raamatu 475. sünnipäeva, nimetati ajavahemik 23. aprillist 2000 kuni 23. aprillini 2001 Eesti raamatu aastaks. Selle aasta põhieesmärk oli tõsta raamatu väärtust Eesti inimeste silmis, asetada see aukohale. Korraldati oksjoneid, annetusi,
veel tean ja oskan. Ma ei ole veel suureks kasvanud. Ma ei ole veel välja kasvanud. Ma ei hoia veel oiates kätega peast kinni. Mul ei ole veel keskeakriise, mida noorte inimeste väärtushinnanguid materdades leevendada. Ja ma tean, et vähemalt need, kellest ma kirjutan, usuvad mind. Ja minusse. See on piisav põhjus... ...aga mitte ainus. Teine põhjus on veel. Missioonitunne pole kindlasti mitte õige sõna, kuid on tõenäoliselt esimene, mis teile lugedes pähe võib tulla. Tegelikult on see lihtsalt soov näidata, millised tagajärjed mõnel puhtalt naljaviluks või igavuse peletamiseks genereeritud rumalal ideel võivad olla. Ja et mõnikord võib üks pealtnäha pisike müksamine põhjustada uskumatult suurt laastamistööd. Ma ei taha kellelegi näidata jõhkrust, roppust või vastikuid sündmusi ainult sellepärast, et nii on kihvt ja vägev. Ma tahan näidata tagajärgi koos põhjustega ja raputada pisut
korda suuremate tähtedega. Alustades esimese kaardikesega, õpetatakse täpselt sama meetodi järgi, mida varemgi kasutati. Edasi peaks minema kiirusega üks uus kaardike päevas. Iga uue lehekülje lisamisel loetakse eelmised leheküljed uuesti läbi. (samas:166-167) Kuues aste  tõelise raamatu lugemine Nüüd on laps niikaugel, et võib lugeda päris tõelist raamatut. Tegelikult on laps seda teinud juba kaks korda: kaardikestel olevaid eraldi sõnu lugedes ja ühekaupa omatehtud raamatusse paigutavatel lehekülgedel olevaid terveid lauseid lugedes. Ainuke ernevus on see, et lapsele juba tuntud sõnad, väljendid ja laused on nüüd ainult ¼ tolli kõrguste mustade suurte ning väikeste trükitähtedega. (Doman 1992:168) Lugemine soodustab laspe aju arengut kaugelt rohkem kui mõni muu tegevus. Laske lapsel endale ka tõelst raamatut ette lugeda  sõna, lause, väljend ja lehekülg korraga. (samas: 170) Seitsmes aste  tähestik
Karlsonpoliit © Kuidas kirjutada lõpukirjandit... ...ning miks? No tere päevast! Miskipärast oled saanud kätte selle faili ning tahad teada, et kuidas saab kirjutada lõpukirjandit. Õige vastus on pastakaga  sinise või mustaga. Või siis tintenpeniga. Igatahes, see jutt mis ma siia kirjutan ei pruugi anda ülimat vastust, kuidas kirjutada sajapunktiline lõpukirjand, sest lõppkokkuvõttes sõltub see siiski Sinust endast  kui palju tööd sa selle nimel oled teinud kolm aastat. Või siis 12 aastat. Aga fakt on see, et mõned viimased näpunäited paar kuud enne kirjandit võib see anda ning kes teab  võib-olla on mõni nii julge, et harjutab neid näpunäiteid kaks kuud ning tema tulemus paraneb selle võrra tugevalt. Loodan, et aitab mitte ajab veelgi enam segadusse! Mis on lõpukirjand? Alustame kõige a
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Võrgurakendused I IDK0040 Interneti plussid ja miinused Essee Tallinn 2006 Interneti plussid ja miinused Tänapäeval on internet saanud inimestele täiesti igapäevaseks asjaks. Mõni ei suuda päevagi ilma internetita olla, mõni saab täiesti ilma hakkama. Nüüdisaja kiires elutempos on internet aga asendamatu. Kogu maailm on sinust nupuvajutuse kaugusel. Samas internet toob kaasa ka mitmeid negatiivseid nähtusi. Ühesõnaga, nii nagu igal teiselgi asjal, on ka internetil omad plussid ja miinused. Vanasti oli inimestel rohkem aega kui praegu. Kui oli vaja midagi teada saada või millegi kohta infot vaja, siis uuriti raamatuid või arutati teiste inimestega. Praegu on kõigil koguaeg vähe aega ja elutempo on kiire. Ning internet on igapäeva elus info saamiseks hädavajalik. Ükskõik, mille kohta on vaja midagi kiiresti teada saada, saab
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 Düsleksia definitsioon............................................................................................................3 Lugemis-kirjutamisoskuse arengu etapid.............................................................................. 4 Lugemisraskuse riskile viitavad kõne-ja keelearengu iseärasusesed koolieelses eas............5 Düsleksiaga toimetulemine....................................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................13 Kasutatud allikad:................................................................................................................ 14 Sissejuhatus Valisime oma referaadi teemaks lugemisraskuse ehk düsleksia. Sellise teema valisime selle
Õpetab ta tundma erinevaid loomi, nende iseärasusi ja elukohti. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Samuti nagu ,,Loomajutte meilt ja mujalt" saab ka seda raamatut kasutada erinevate looduse teemade juures. 6. Kellele on raamat suunatud? Raamat on suunatud igas vanuses lastele. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav? Palun põhjenda. Jah, sest raamat avardab laste silmaringi ning nad saavad seda teha huvitaval viisil  lugedes ja uurides raamatut. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Mulle meeldivad raamatus olevad pildid väga. 20 19. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) Tõlkinud Valter Rummel, illustreerinud Peter Stevenson. ,,Unejutte suurest dzunglist". 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Jah, sest esikaane pilt ja kujundus on juba väga hea.
1 KAUR KENDER Referaat Juhendaja: 2011 Kaur Kenderist üldiselt Sisukord Kaur Kenderist üldiselt...............................................................................................................3 Teosed...........................................................................................................................................4 Kaur Kenderist midagi huvitavat...............................................................................................4 Intervjuud Kaur Kenderiga........................................................................................................5 Katkend Kaur Kenderi kirjutatud artiklist ..............................................................................7 Looming ..............................................................................................................................8
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Underi looming fantaasiakirjandus- ki
teeninduskultuuri arendamine. Sealhulgas märgata kõike, mis on seotud teenindusega valitud ettevõtetes, selle häid ja halbu külgi. Uurimustöö on jaotatud kaheks peatükiks, esimeses peatükis kirjeldan oma külastusi ja kontakte valitud organisatsioonidega, püüan võimalikult arusaadavalt anda edasi oma tähelepanekuid ja kogemusi. Töö teine pool koosneb teeninduskultuuri analüüsist kus ma kombineerin oma külaskäikude kogemused ja teadmised mis olen omandanud kursuse materjale lugedes ja töödeldes. Kokkuvõttes mainin paari lausega mida kasulikku omandasin ning õppisin antud kursusest ja uurimustööst. Uuringu objektideks valisin kaks sama teenust pakkuvat organisatsiooni kuna eeldan, et sellisel moel on kõige parem tuua esile ettevõtete sarnasused ja erisused klienditeeninduse valdkonnas ning anda võimalikult objektiivne hinnang teeninduskultuurile. Mõlemate objektide külastused on realiseerunud kolme külastuse,
Hulk jutte on lilledest ja nende kinkimisest: sinililled, kannikesed, ülased. Tähtsal kohal on ka kodu: suhted vanemate ja vanavanematega, kuidas sobib käituda ja mis õnne toob. Veel käivad tegelased tihti matkamas ja looduslaagrites, kus samuti ei puudu õpetlikud juhtumid. 2.2.2 Harri Jõgisalu ja Lembit Tihkani kahasse kirjutatud raamatud: *,,Lugusid vanalt Läänemaalt'' - Tallinn ,,Eesti Raamat'' 1989, toimetaja Helle Michelson. Raamat sisaldab autorite kodukandist pärit vanemate inimeste mälestusi, ütlemisi, rahvatarkusi ja uskumusi. Lugejale on püütud anda teavet eluolust Läänemaal umbes sada aastat tagasi. Ajakirjas ,,Keel ja Kirjandus'' on Ülo Tedre kirjutanud pika arutluse raamatust ,,Lugusid vanalt Läänemaalt'', kus ta on muuhulgas öelnud: ,,Tunnistan ausalt, see raamat äratab nostalgiat nende aegade järele, kus väga palju olenes su enda töökusest ja nupukusest, kus
Rakvere Eragümnaasium 12.A klass Andrus Kivirähk REHEPAPP ehk NOVEMBER Uurimustöö Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 1.Autorist, loomingust............................................................................................... 4-6 2. Teose analüüs 2.1 Loo kaardistamine..................................................................................7 2.2 Jutu püramiid..........................................................................................8 2.3 Ühe sündmuse lahti kirjutus..................................................................9 2.4 Analoogia graafiline kujundamine........................................................10 3. Hinnag teos
annaabi.ee 
