Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugustel väidetel põhineb molekulaarkineetiline teooria?
  • Mis on soojusliikumine?
  • Miks muutub molekulide kineetiline energia?
  • Mida nimetatakse Browni liikumiseks?
  • Mis on Browni liikumise põhjuseks?
  • Mida nimetatakse soojusülekandeks?
  • Mida nimetatakse soojusjuhtivuseks?
  • Mida nimetatakse konvektsiooniks?
  • Mida nimetatakse soojuskiirguseks?
  • Millest sõltub keha pinna soojuse ärandamisvõime?
  • Missuguseid kehasid nimetatakse termodünaamiliselt tasakaalus olevateks?
  • Mida nimetatakse soojushulgaks?
  • Missugune on soojushulga mõõtühik?
  • Missugune on soojushulga tähis füüsika valemites?
  • Mida nimetatakse aine erisoojuseks?
  • Missugused on erisoojuse tähis valemites ja mõõtühik?
  • Kuidas on võimalik muuta keha siseenergiat?
  • Mida nimetatakse soojusmasinaks?
  • Missugustest osadest koosneb soojusmasin?
  • Mida nimetatakse soojusmasina kasuteguriks?
  • Mida näitab antud valem?
  • Missuguse valemiga arvutatakse kasutegurit?
  • Mis asi on perpetuum mobile?
  • Mida nimetatakse isoprotsessiks?
  • Kumbal joonisel on kujutatud külmamasina töötsükkel?
  • Mida nimetatakse entroopiaks?
 
Füüsika 10. klassile 
 _____________________________________________________________________
Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused 
Ettevalmistus kontrolltööks 
 
1.  Missugustel väidetel põhineb molekulaarkineetiline teooria? 
 
•  Aine koosneb molekulidest 
•  Osakesed on pidevas liikumises 
•  Osakestele mõjuvad tõmbe- või tõukejõud 
 
 
2.  Mis on soojusliikumine
 
Molekulide, aatomite ja elektronide korrapäratut liikumist nimetatakse 
soojusliikumiseks. 

 
3.  Miks muutub molekulide kineetiline energia? 
 
Molekulide omavahelistel põrgetel annavad suurema energiaga molekulid osa 
energiast ära väiksema energiaga molekulidele. 
 
4.  Mida nimetatakse Browni liikumiseks? 
 
Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate 
mikroskoopiliste osakeste korrapäratut liikumist. 

 
5.  Mis on Browni liikumise põhjuseks? 
 
Liikumine toimub tänu vedeliku või gaasi osakeste soojusliikumisele. 
 
6.  Mida nimetatakse soojusülekandeks? 
 
Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele nim. 
soojusülekandeks. 

 
7.  Nimeta soojusülekande liigid. 
 
•   Soojusjuhtivus  
•  Konvektsioon 
•   Soojuskiirgus  
 
 
8.  Mida nimetatakse soojusjuhtivuseks? 
 
Soojusjuhtivuseks nim. soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt 
teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks. 
 
9.  Mida nimetatakse konvektsiooniks? 
 
©anmet.rtg 2007 
1
 
Füüsika 10. klassile 
 _____________________________________________________________________
Konvektsiooniks nim. soojusülekannet, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise 
tõttu. 
 
 

10. Mida nimetatakse soojuskiirguseks? 
 
Soojuskiirguseks nim. soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete 
kiirgamise ja neelamise tõttu. 
 
 

11. Joonisel on kujutatud sojusülekande viise. Kirjuta iga tähe juurde õige 
soojusülekande nimetus, 
 
 
 
 
 
 
 
A B 

 
1.  konvektsioon 
2.  soojusjuhtivus 
3.  soojuskiirgus 
 
12. Millest sõltub keha pinna soojuse ärandamisvõime? 
 
Keha soojuse äraandmisvõime sõltub keha … 
•  temperaturist, 
•   massist 
•  pindalast 
•  pinna omadustest 
 

13. Missuguseid kehasid nimetatakse termodünaamiliselt tasakaalus olevateks? 
 
Kui kontaktis olevate kehade makroparameetrid ei muutu, nim. kehi soojuslikus 
ehk termodünaamilises tasakaalus olevaiks. 
 
14. Mida nimetatakse soojushulgaks? 
 
Soojushulk on energia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab.  
 
15. Missugune on soojushulga mõõtühik? 
 
Soojushulga mõõtühikuks on 1J 
 
16. Missugune on soojushulga tähis füüsika valemites
 
©anmet.rtg 2007 
2
 
Füüsika 10. klassile 
 _____________________________________________________________________
Soojushulga tähiseks valemites on Q 
 
17. Missuguse valemiga arvutatakse soojusülekandes saadud võib ära antud 
soojushulka? 
 
Soojushulka arvutatakse valemiga:  Q cmΔt  
 
18. Mida nimetatakse aine erisoojuseks? 
 
Aine erisoojus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk tõstab keha 
temperatuuri ühe kraadi võrra. 

 
19. Missugused on erisoojuse tähis valemites ja mõõtühik? 
 
⎛ 
Erisoojuse tähiseks valemites on c ja mõõtühikuks  ⎜⎜
 
o
⎟⎟
⎝ kg C 
 
20. Kuidas on võimalik muuta keha siseenergiat? 
 
Keha siseenergia muutmiseks on kaks võimalust: 
•   Mehaaniline töö 
•  Soojusülekanne 
 
21. Mida nimetatakse soojusmasinaks? 
Soojusmasinaks nim. siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutvat seadet
milles iseloomustab energia muutumist mehaaniline töö. 

 
22.  Missugustest osadest koosneb soojusmasin
 
Soojusmasin koosneb: 
•  Soojendist 
•  Jahutist 
•  Töökehast 
 

23. Mida nimetatakse soojusmasina kasuteguriks? 
 
Soojusmasina kasuteguri  ŋ näitab, kui suure osa juurdeantavast 
soojusenergiast muundab masin kasulikuks tööks. 
 

24. Mida näitab antud valem? 
 
A
− Q
kas
1
2  
Valem näitab, et kasulikuks tööks muundub süsteemile juurdeantava ja jahutile 
äraantava soojushulga vahe.  

 
 
 
©anmet.rtg 2007 
3
 
Füüsika 10. klassile 
 _____________________________________________________________________
25. Missuguse valemiga arvutatakse kasutegurit? 
 
− Q
Kasutegurit arvutatakse valemiga:
1
2
 η =

100
Q
 
1
 
26. Mida näitab antud valem? 
 
= Δ 
Antud valem on termodünaamika I prinsiibi matemaatiline väljendus. 
 

27. Sõnasta termodünaamika I prinsiip
 
Termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia 
suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. 
 

28. Mis asi on perpetuum mobile
 
Perpetuum mobile on igiliikur , mille abil püüti teha tööd ilma energiat tarbimata. 
 
29. Mida nimetatakse isoprotsessiks? 
 
Kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on 
tegemist isoprotsessiga 
 

30. Nimeta termodünaamikas toimivad isoprotsessid
 
•  Isobaarne protsess 
•  Isokoorne protsess 
•  Isotermne protsess 
 
 
31. Joonisel on kujutatud isoprotsesside graafikud . Missuguste protsessidega on 
tegemist? 
 
 
 
 
A B  C 
 
©anmet.rtg 2007 
4
 
Füüsika 10. klassile 
 _____________________________________________________________________
A. 
Isobaarne protsess 
B. 
Isokoorne protsess 
C. 
Isotermne protsess 
 
 
32. Sõnasta termodünaamika II prinsiip 
 
Soojus ei kandu iseenesest külmemalt kehalt soojemale, vaid alati vastupidi. 
 
Võib sõnastada ka nii:  isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia  
kasvu suunas. 

 
33. Joonisel on kujutatud soojusmasina ja külmamasina töötsüklite graafikud, 
Kumbal joonisel on kujutatud külmamasina töötsükkel? 
 
 
 
A B 
 
Külmamasina tööd on kujutatud joonisel B 
 
34. Mida nimetatakse entroopiaks? 
 
Termodünaamikas nimetatakse energia kvaliteedi muutust entroopiaks. 
 
 
 
 
 
 
 
©anmet.rtg 2007 
5

Document Outline

  • Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused 
Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused #1 Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused #2 Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused #3 Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused #4 Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Scrubwrecker Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Termodünaamika
6
doc

Termodünaamika

 Soojuskiirguseks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Tegelikkuses esinevad soojusülekande liigid korraga. Soojusülekandel üleantavat energiahulka iseloomustab soojushulk. Soojushulka mõõdetakse energiaühikutes, seega džaulides. Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q = cmt. , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja t keha temperatuuri muut (lõpp- ja algtemperatuuride vahe). 4.1.2. Termodünaamika I printsiip Termodünaamikas vaadeldakse protsesse tavaliselt suletud ehk soojuslikult isoleeritud süsteemis (näiteks suletud termospudel). Selliseks süsteemiks on kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. Suletud süsteemis kehtib termodünaamika esimene printsiip: süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu: Q = U + A,

Termodünaamika
Dermodünaamika
52
ppt

Dermodünaamika

Termodünaamika · Termodünaamika käsitleb soojusülekannet ja soojuse muundumist tööks · Termodünaamika tegeleb igasugust kütust tarbivate masinate konstrueerimise üldiste seaduspärasustega. · Termodünaamika on makrokäsitlus. Seepärast on kasutusel makroparameetrid ­ p, V, T, Q, U, m. · Termodünaamika põhineb kahele printsiibile ­ need on TD I ja II printsiip Ideaalse gaasi siseenergia ·Siseenergia on keha molekulide soojusliikumise keskmise kineetilise energia ning molekulidevahelise vastasmõju potentsiaalse energia summa. E = Ekin + Epot . ·Ideaalse gaasi puhul potentsiaalset energiat ei ole, seega siseenergia sõltub vaid kineetilisest energiast. ·Kineetiline energia sõltub temperatuurist. Seega ­ Keha siseenergia sõltub keha temperatuurist.

Füüsika
Termodünaamika alused- kokkuvõte
5
doc

Termodünaamika alused ( kokkuvõte)

kehalt soojemale kehale. Näiteks kui vaadelda süsteemi olekuid, siis võib termodünaamika II printsiipi sõnastada: suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust korrastamata olekusse. Süsteemi korrastatust iseloomustatakse entroopia abil. Mida korrastatum on süsteem, seda väiksem on entroopia ja vastupidi. Tavaliselt kasutatakse entroopia S asemel S, mis leitakse valemist: S= Q / T (Q-ülekantav soojushulk, T- süsteemi temp.) Entroopia mõistet kasutades on termodünaamika II printsiip: entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus.( S0). Aine ehituse alused Gaasid Reaalsed gaasid, millega igapäevaelus kokku puutume, erinevad ideaalsest gaasist selle poolet, et nende molekule ei käsitleta punktmassidena ja arvastatakse molekulide vahel mõjuvat tõmbejõudu. Reaalse gaasi käitumist kirjeldab reaalse gaasi võrrand nn. van der Waalsi võrrand: (p+ m2/M2 a / V2)(V- m/M b)= m / M RT (p- gaasi rõhk, m- mass,

Füüsika
TERMODÜNAAMIKA
4
doc

TERMODÜNAAMIKA

Akas = Q1 -Q2 Termodünaamika I printsiip väidab, et juurde antud soojushulk läheb siseenergia tõstmiseks ja välisjõudude vastu tööks. Q = U + A Q- soojushulk- 1J U- siseenergia- 1J A- töö- 1J Igiliikur ehk perpetuum mobile on masin, mis liigub või teeb tööd igavesti. · Esimest liiki igiliikur teeb tööd eimillegi arvelt ehk väljastab rohkem energiat kui on vaja masina käigushoidmiseks. Vastavalt energia jäävuse seadusele ning termodünaamika esimesele sedusele on esimest liiki igiliikuri loomine võimatu. ISOPROTSESSID: Kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist isoprotsessiga. 1. Iobaariline protsess: Jääval rõhul toimuvat protsessi nimetatakse isobaarseks protsessiks. . 2. isokoorne protsess: Isokoorne protsess toimub jääval ruumalal. 3. Isotermiline protsess:

Füüsika
Soojusfüüsika
13
doc

Soojusfüüsika

Parameetreid jaotatakse makro- ja mikroparameetriteks. Termodünaamika käsitleb kehade kogumeid, mis on soojuslikus kontaktis, st saab toimuda soojusvahetus. Neid kogumeid nimetatakse termodünaamilisteks süsteemideks. Kui süsteemi parameetrid muutuvad, siis süsteem läheb ühest olekust teise, st süsteemi parameetrid muutuvad. Sellist üleminekut nimetatakse protsessiks. Ajalooliselt on vanimtermodünaamika ja sellepärast alustamegi sellest. 4.1. Termodünaamika Termodünaamika kasutab nähtuste kirjeldamiseks makroparameetreid, milleks on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku soojusliku oleku kirjeldamisel. Nendeks on suurused, mida on võimalik hõlpsasti mõõta, näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur . Suurusi rõhk, ruumala ja temperatuur nimetatakse ka olekuparameetriteks. Olek ei tähenda siin mitte agregaatolekut, vaid ainekoguse seisundit, mis on määratud olekuparameetrite p, V ja T konkreetsete

Füüsika
Termodünaamika alused- kokkuvõte-
1
odt

Termodünaamika alused ( kokkuvõte )

Termodünaamika alused Termodünaamika kirjeldab ainete omadusi ilma aine siseehitusse tungimata. Kasutab makroparameetreid ja termodünaamika aluseks on põhiseadused ehk printsiibid. Siseenergiaks nimetatakse aine molekulide kineetilise ja potsensiaalse energia summat. Siseenergiat saab muuta mehaanilise tööga või soojusülekandega. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale. Soojema keha siseenergia väheneb ja külmema kehal suureneb. Soojusülekanne kestab seni kuni temperatuurid on ühtlustunud. Soojusülekande liigid: konvektsioon- sü, kus energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu. Soojusjuhtivus- sü, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulide liikumise tõttu, ilma et keha ümber paikneks. Soojuskiirgus- sü, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise neelamise tõttu. TD I prin

Füüsika
Termodünaamika tunnikonspekt
4
doc

Termodünaamika tunnikonspekt

http://www.abiks.pri.ee IDEAALSE GAASI OLEKUVÕRRAND Termodünaamika on füüsika osa, mis käsitleb makroskoopiliste süsteemide füüsikalisi omadusi ja nende seost energia võimalike muundumistega, arvetamata süsteemide mikroskoopilist ehitust. Isotermiline ­ BoyleMariotte'i seadus: jääval temperatuuril kulgevas tasakaaluprotsessis on antud gaasimassi rõhk pöördvõrdeline ruumalaga Isobaariline ­ GayLussaci seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Isobaariline ­ Charles'i seadus: jääva ruumala juures on antud gaasimassi rõhk võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Clapeyroni s: antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis jagatud avsoluutse temperatuuriga on jääv suurus Moolides avaldatud, mistahes aine hulga korral omandab Clapeyroni võrrand kuju pV=nRT (MendelejeviClapeyroni võrrand) SISEENERGJA JA SELLE MUUTMI

Füüsika
Siseenergia
28
pptx

Siseenergia

Siseenergia. Soojushulk. Soojusülekande viisid Meenutame varemõpitut Meenutame varemõpitut Vee soojendamine Me soojendame sageli vett. Paneme anuma veega kas kuumale pliidile või elektrilisse keedukannu. Pliit või kannu küttekeha annab veele energiat. Vastavalt energia jäävuse seadusele energia ei kao. Täpselt sama palju kui soojendi veele energiat annab, nii palju energiat vesi ka omandab. Vee soojendamine Jää sulatamine Sulatatakse jääd. Jää temperatuur on 0ºC ja ka sulanud vee temperatuur on 0ºC. Kuna temperatuur ei muutu, siis molekulide kineetiline energia ei muutu. Jää sulatamine

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun