Raadiosageduslik skeemitehnika ARUANNE Täitja(d): xxx Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 9. Aprill 2012 Aruanne esitatud: 16.aprill 2012 Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Lihtsa ostsillaatori ehituse ja tööpõhimõttega tutvumine. Mahtuvuslikus kolmpunktlülituses generaator. Positiivne tagasiside ja selle kasutamine. Ostsillaatori väljundsignaali puhtus ja sageduse stabiilsus, toitepinge kõikumiste mõju. Siirdeprotsessid käivitusel. Kasutatavad seadmed: · Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti · Toiteplokk EP-603 · Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid, induktiivpool · Ühendus- ja montaazijuhtmed · Tööriistad Töö käik
turvalisuse klass Cat III 300V vatab standardile EN61557 sagedus vahemik 25 - 450 Hz Pinge töövahemik 50 - 280 V min RCD vool 10 mA max RCD vool 1000 mA mõõtepiirkonnad 30,100,300,500 mA RCD mõõteviisid 1/2I, I, 5I Töö analüüs Töö käigus tutvusime rikkevoolukaitse lülitiga ja selle tööpõhimõttega. Saime aimu selle ohtlikusest ja vaatasime rikkevoolu mõõtmist rikkevoolu testri abil. Saime teada, miks on vajalik kasutada rikkevoolukaitset. Avariiline elektriseade Boileri küttekeha oli kaetud katlakiviga, mis rikkus ära vett pidava tihendi, läbi mille sattus boileris olnud vesi boileri tööd kontrollivale elektroonikale, tekitades lühise. Selle tõttu, et rikkevoolu kaitset ei kasutatud, põlesid ära ka suur osa juhtmetest. Rikkevoolu ohtlikkus
7.1 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on tutvuda asünkroonmootorite ehitusega, tööpõhimõttega, põhi (sildi)andmetega, käivitamiseks ettevalmistamisega, selleks vajalike seadmetega, käivitamisega ja mootori põhiliste tööomadustega. 7.2 Aksünkroonmootori põhiandmed Mootori tüüp - AIR90L6 (90 - võlli tsentri kõrgus; L - pika kerega; 6 - pooluste arv) p= 3 (pooluspaaride arv) f= 50 Hz - 76% P= 1,5 kW IP = 54 n20 = 925 p/min cos= 0,72 U= 220V/380V I= 7,1A (kolmnurkühendus) I= 4,1A (tähtühendus) 7.4. Mõõdetud andmed 7.4.1 Tähtühendus- Joon. 7.4.1. Lühismootori käivitamine tähtlülituses: a põhimõtteskeem, b ühendused klemmlaual. n20 = 990 p/min (faasipinged) U1 = 231V U2 = 231V U3 = 232V (liinipinged) U12 = 394V U23 = 396V U31 = 398V I1 = 2,79A I2 = 2,99A I3 = 3,10A 7.4.2 Kolmnurkühendus Joon. 7.4.2 Lühismootori käivitamine kolmnurklülituses: a põhimõtteskeem; b ühendused klemmlaual. U12 = 228V U23 =...
GRAAFIKUD Joonis 1. Resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest Joonis 2. Materjali takistuse sõltuvus õhu kiirusest Joonis 3. Keevkihi kõrguse sõltuvus õhu kiirusest. Joonis 4. Kihi poorsuse sõltuvus õhu kiirusest ARVUTUSED de=0,00135m k=1,1839 (õhu tihedus 25°C juures) =161g/250ml=0,644g/cm3=644g/dm3 g=9,81 k=1,8616*10-5 (õhu dünaamiline viskoossus 25°C juures) KOKKUVÕTE Tutvusime keevkihi seadme ehituse ning tööpõhimõttega. Määrasime katseliselt õhu kriitilise kiiruse 0,2373 m/s, sellel kiirusel alustas tahke materjali kiht keemist ja sellest suurema kiiruse juures osakesed alustasid hõljumist. Seejärel määrasime kaasakande kiiruseks 3,8966 m/s, selle kiiruse juures osakesed hõljusid ning osad neist kanti õhuvoolu mõjul kaasa. Toimus pneumotransport. Kirjanduses antud valemitega arvutatud ja katseandmete
.................................................... (kuupäev) Aruanne kaitstud ......................................................... (kuupäev) ............................................................... (juhendaja allkiri) Sissejuhatus Lihtsa selektiivvõimendi ehituse, koostamise ja tööpõhimõttega tutvumine. Resonantsvõimendi amplituud- sageduskarakteristiku mõõtmine. Kasutatavad seadmed: 1. Signaaligeneraator HP 33120 A 2. Digitaalostsilloskoop HP 54602B 3. Toiteplokk 65-44 4. Multimeeter M-830BZ 5. Montaaziplaat, transistor, takistid, kondensaatorid, harundiga võnkering 6. Ühendus- ja montaazijuhtmed 7. Tööriistad Töö käik: Koostatud võimendi skeem koos arvutatud väärtustega: Joon. 1Ühise emitteriga lülituses resonantsvõimendi põhimõtteskeem
Elektrokeemiline korrosioon leiab alati aset niiskes õhus. Raua rooste tekkimise näide: 1) Raua pinnal toimub raua oksüdeerimine. 2[Fe → Fe2+ + 2e- ] 2) Hapnik osaleb oksüdeerijana ise redutseerub. O2 + 2H2O + 4e- → 4OH- 3) Tulemuseks on hüdroksiidi sade. Fe(OH)2 https://www.youtube.com/watch?v=EXaa5Ex5y1g Elektrokeemiline korrosioon toimub sarnaselt keemilise vooluallika, galvaanielemendi tööpõhimõttega. Aktiivsem metall on anoot ja saadab lahusesse metallioone. Kuidas korrosiooni eest kaitsta? 1. Püüdakse valmistada metallide sulameid, mis oleks keskkonnale vastupidavamad. 2. Galvanosteegiliselt tehtud katted, mis on valmistatud kroomist ja niklist. 3. Metallpindade isoleerimine väliskeskkonnast õli-, värvi-, laki või keraamilise kihiga. 4. Galvaanielemendi tööpõhimõtte kasutamine. 5. Korrosiooni aeglustamiseks kasutatakse ka inhibiitoreid.
..................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Töö eesmärk Sagedusmõõturi tööpõhimõttega ning sagedusmõõturi erinevate kasutusvõimalustega tutvumine. 2. Kasutatavad seadmed 1.) sagedusmõõtur HP53131A 2.) signaaligeneraator 3-112/1 3. Töö käik 1.Sageduse ja perioodi mõõtmine. Tegime mõõtmised järgmises vahemikus: 1kHz..10Hz, sammuga 1kHz. Ühendasime generaatori sagedusmõõturiga, lülitasime seadmed võõluvõrku. Ootasime ~2min, et seadmed tööreziimi panna toatemperatuuri vahemikus. Vastavalt juhendile
Teoreetiline väärtus: Ksünf = Rk / 2*Re Ksünf =6200 / (2 * 5600) = 0,554 Mõõdetud väärtus: Uv = 195 mV Us = 1 V Ksünf = 195 / 1000 = 0,195 Punktis 6 mõõdetud diferentspinge amplituud: Udif = 207,5 mV Teoreetiline: Udif=0,195mV 7 punktis arvutatud SSMT: SSMT = 20log(40*5,6*103*1*10-3) = 47,005 SSMT=20log(=20log(104,3/0,554)= 45,50 SSMT tulemus ligilähedane teoreetilisega. Kokkuvõte ja järeldused: Tutvusime diferentsvõimendi kasutusega ning tööpõhimõttega. Kasutasime selleks kahepolaarset toidet. Võimendit kasutatakse kohtades, kus on vaja mõõta nõrkasid signaale. Näiteks elektrodiagrammide registreerimisel. Samas on nad kasutusel ka operatsioonivõimendite juures.
Uurimine näitas, et sõltub spektri laius sõltub moduleeriva signaali amplituudist: amplitudi kasvades, kasvab ka spektri laius. 5.) Arvutasime modulatsiooniindeksi kui punktis 2.) üles võetud modulatsioonikarakteristiku puhul anda modulaatori sisendisse 0,25 voldise amplituudiga ja 3 kHz sagedusega moduleeriv signaal. Deviatsooniks saime = 0,475 MHz. Modulatsiooniindeksi arvutamiseks kasutame valemit: m= / = 0,475MHz/3kHz= 158.3 Kokkuvõte: Tutvusime sagedusmodulaatori tööpõhimõttega ja tegelesime sagedusmoduleeritud signaali spektri ja kuju häälestamisega. Tulemused olid huvitavad kuigi viimase signaali kuju kättesaaamisega oli raskusi.
Praktilised tööd aines Töö nr Soojustehnika 2 Tudengid: Õppejõud Allan Vrager Esitatud: Arvestatud: Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika instituut Töö eesmärk 1. Tutvuda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõttega. 2. Tarreerida diafragmakulumõõtur. Koostada tarreerimiskõverad Δp=f 1(Q) ja α=f2(ReD)m = const korral. Tööks vajalikud vahendid Mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul Mõõtepaak veeklaasiga Rõhulangu mõõteriist Piesoelektriline muundur Elavhõbetermomeeter Stopper Töö käik Mõõdetakse vee maht Q, mis koguneb paaki aja t jooksul erinevate veehulkade korral, mida
xxxxxxxxx 000000 IATB00 Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 00.00.2011 Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. ...................................... Töö eesmärk: Sagedusmõõturi tööpõhimõttega ning sagedusmõõturi erinevate kasutusvõimalustega tutvumine. Kasutatavad seadmed: 1.) sagedusmõõtur HP53131A 2.) Personaalarvuti ML330V 3.) USB ostsilloskoop PicoScope 2205 4.) Ühendusjuhtmed Töö käik: 1. Sageduse ja perioodi mõõtmine. Mõõtmised on tehtud vahemikus 10 kHz kuni 100kHz sammuga 10 kHz. Andsime signaali sagedusmõõturi HP53131A esimesse kanalisse ning mõõtsime sagedused ja perioodid vajalikel sagedustel. Tulemused on kantud tabelisse 1
........................................... (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2011 1. Töö eesmärk: Lihtsa selektiivvõimendi ehituse, koostamise ja tööpõhimõttega tutvumine. Skeemi tööreziim, selle arvutamine. Skeemi montaaz makettplaadil, parameetrid ja nende mõõtmine. Võnkering, selle parameetrid ja kasutamine. Võnkeringi sidestamine ja koormuse mõju võimendi selektiivsusele. 2. Kasutatavad seadmed: 1. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. 2. Toiteplokk EP-603 3. Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid, induktiivpool 4. Ühendus- ja montaazijuhtmed 5. Tööriistad 3
Raadiosageduslik skeemitehnika ARUANNE Täitja(d): Töö tehtud: 19.märts 2012 Aruanne esitatud: märts 2012 Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Lihtsa selektiivvõimendi ehituse, koostamise ja tööpõhimõttega tutvumine. Skeemi tööreziim, selle arvutamine. Skeemi montaaz makettplaadil, parameetrid ja nende mõõtmine. Võnkering, selle parameetrid ja kasutamine. Võnkeringi sidestamine ja koormuse mõju võimendi selektiivsusele. Kasutatavad seadmed: · Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti · Toiteplokk EP-603 · Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid, induktiivpool · Ühendus- ja montaazijuhtmed · Tööriistad
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut ROTAATORAURUSTI Tallinn 2015 1. TÖÖ EESMÄRK Tutvumine laboratoorse rotaatoraurusti ehituse ja tööpõhimõttega. Lahuse kontsentreerimine. Seadme soojusbilansi koostamine ja kasuteguri määramine. 2. LABORATOORSE ROTAATORAURUSTI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE Laboratoorne rotaatoraurusti on ette nähtud preparatiivsete tööde teostamiseks. Seadmel on mõõteriistad bilansskatsete jaoks. Rotaatoraurusti skeem on esitatud Joonisel 1. Joonis 1 Katseseadme skeem 1. Lähtelahuse anum 2
Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne). Masinaelemendid võivad tööpõhimõttelt olla: • Mehhaanilised - poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasratad, rihmarattad, korpused, sidurid jne • Mittemehaanilised - elektrilised, optilised, elektroonilised jne • Lõimitud - st sisaldavad erineva tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Põhimõisted Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (kasut ka mõistet “koost”). Agregaat - sõlmedest koostatud unifitseeritud koostamisüksus, mis masinas kindlat
.............................................. (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Sagedusmõõturi tööpõhimõttega ning sagedusmõõturi erinevate kasutusvõimalustega tutvumine. Kasutatavad seadmed: 1. Sagedusmõõtur HP53131A 2. Signaaligeneraator HP33120A 3. Madalsagedusgeneraator 3-112/1 4. Ühendusjuhtmed 1.) Tutvusime kasutusjuhendi põhjal [1] digitaalse sagedusmõõturi HP53131A omadustega ja põhiliste mõõtmisviisidega: sisendsignaali sagedus periood kahe sisendsignaali sageduste suhe kahe signaali ajaline nihe (ajaintervall) kahe signaali vaheline faasinihe impulsi kestus
Soojustehnika instituut MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 2 DIAFRAGMAKULUMÕÕTURI TAREERIMINE Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on tutvda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõttega. Samuti ka tareerida diafragmakulumõõtur ning koostada tareerimiskõverad Δp=f1(Q) ja α=f2(ReD) m=const korral 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseks kasutatakse järgmisi vahendeid: mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul, mõõtepaak veeklaasiga, rõhulangu mõõteriist, piesoelektriline muundur, elavhõbetermomeeter, stopper.
Nende põhjustatud kahju pole ka reeglina võimalik hüvitada, kuna originaalne fail rikutakse. Aitab vaid varukoopiate tegemine. Ülekirjutavate viiruste olemasolu on väga kergelt avastatav - programmifailid ei 5 lähe lihtsalt käima või ei tee enam seda, mida nad peaksid tegema. Faili alguses on mingi võõras programmilõik. Teine nakatamise viis, mis töötab COM-failide puhul, on põhimõtteliselt sama alglaadimissektori viiruste tööpõhimõttega. Viirus salvestab originaalse faili alguse ja asendab selle viiruselise koodiga. Igal käivitusel kutsutakse seetõttu originaali asemel välja viiruseline kood, mis kontrollib, ega viirust juba mälus pole: kui on, siis käivitab kohe salvestatud originaalse programmi; kui pole, siis esmalt loeb end mällu ja käivitab alles seejärel algse programmi. Kolmandaks, EXE-faile nakatatakse programmi algusaadressi ümbersuunamisega viiruselisele koodile, mis on harilikult lisatud
3 39,73 mm 0,11 mm 61,60 mm 0,13 mm 4 39,92 mm -0,08mm 61,95 mm -0,22mm 5 40,15 mm -0,31mm 62,22 mm -0,49mm 39,84 mm 0,01 mm 61,73 mm -0,01mm 0,03% 0,02% 7. Järeldus Tutvusime nooniusega, nihiku ja kruviku kasutamise tööpõhimõttega. Töövahenditena kasutasime nihikut, kruvikut ja mõõdetavaid detaile/katsekehi. Mõõtsime antud viie katsekeha põhimõõdud. Põhimõõtude mõõtmiseks, mõõtsime katsekehi viiest erinevast kohast.Seejärel kandsime tulemused tabelisse ja arvutasime eseme keskmise mõõdu ja tema absoluutse vea.
5. Mida tuleb teha uute enne paigaldamist uute hõõrdkatetega? Uusi hõõrdkatteid tuleb enne paigaldamist leaotada vähemalt 15 min. käigukasti õllis. 6. Nimte joonisel kujutatud piduri liik ja selle detailid! Pidurilint Trummel Kolb Vedru Joonisel on kujutatud trummelpidurit. 7. Tutvu arvutiprogrammi abil planetaarkäigukasti tööpõhimõttega. Mis hammasratas on planetaarülekandel P2 tagurpidikäigu korral: Vedav osa = Päikeseratas Lukukustatud osa = Satelliitide raam Veetav osa = Kroonratas 8. Mis hammasratas on planetaarülekandel P1 teise käigu korral: Vedav osa = Kroonratas Lukukustatud osa = Päikeseratas Veetav osa = Satelliitide raam 9. Miks võib atuomaatkäigukastiga auto bukseerimine muutuda käigukastile ohtlikuks? Juhul kui mootor ei tööta, siis tavaliselt ei tööta ka käigukasti õlipump
I t U t kus Il ja Ul on suurim kontaktidega lülitatav vool ja pinge, It ja Ut mähise töövool ja tööpinge. Tabel 1. Katsetatavate releede andmed Alalisvoolu relee tüüp ja number Vahelduvvoolu tüüp ja number Suurus It Ut Il Ul Rm Ir Ur Ie Ue kt ke kv Töö programm. 1. Tutvuda mitmesuguste releede ehitusega, tööpõhimõttega, alalis- ja vahelduvvoolu relee katsetamiseks. 2. Koostada katseskeemid alalis- ja vahelduvvoolu relee katsetamiseks. 3. Märkida tabelisse 1 katsetatavate releede andmed ja mõõta järgmised suurused: rakenduspinge ja vool Ur, Ir, ennistuspinge ja vool Ue, Ie, mähise töövool It tööpinge Ut juures, mähise takistus Rm. 4. Katseandmete alusel leida releed iseloomustavad parameetrid kt, ke, kv. 5
1. betooni transportimise masinad suuremate vahemaade taha, 2. betooni transportimise masinad ehitusobjekti piires. Betoonisegu horisontaaltranspordil suure vahekauguse korral kasutati varem kallurautosid, mis veavad segu paigalduskohta või tõstepunkritesse; Nüüdisajal on levinumad autobetoonsegistid, mis lasevad segu tõstepunkritesse, pumba vastu-võtumahutisse või paigaldavad selle neile monteeritud segupumpadeg a. Betooni transportimine objekti piires võib toimuda mitme tööpõhimõttega töötavate seadmetega: · mehhaaniliste pumpadega, · linttransportöörid; · kraana abil koppades; · vibrolondid. Muidugi võib kasutada ka mitmesuguseid primitiivsemaid vahendeid nagu segukastid, käsikärud või kallurkastidega väiketraktorid jne. Tehnoloogia valik sõltub ehitise mõõtmetest, juurdepääsuvõimalustest ja korraga paigaldata-vast betooni kogusest. Eestis pole viimasel aja rajatud suuri betoonist
Vaktsineerimisega tekitatakse immuunmälu konkreetse haigustekitaja vastu; organismi viiakse surmatud või nõrgestatud haigusetekitajaid; organismi viiakse nõrgestatud antigeen; organismi lümfotsüüdid toodavad vaktsineerimise järgselt sobilikud antikehad Mittespetsiifiline immuunsus on kaasasündinud; sissetungijad hävitatakse valimatult Valgelibled on spetsiaalsed rakud, mis teostavad immuunvastust; rühm värvituid rakke, kuhu kuuluvad mitmed erineva tööpõhimõttega vererakud Antigeen on molekul, mis kutsub esile antikehade tootmise; organismile võõras molekul; molekul, mis kutsub esile immuunvastuse Kasvuhormoon Kasvu reguleerimine Testosteroon Meeste sekundaarsete sootunnuste arenemine Insuliin Glükoosi eraldamine vereringest ja talletamine lihastes Glükagoon Maksa glükoosivarude lagundamine glükoosiks Adrenaliin Vastupidavuse suurendamine koormuse ja stressi ajal
ε= ( 18∗46,83+0,36∗46,83 164 780 ) =0,3794 Ar ℜkk = 18+ 0,6 √ Ar 164 780 ℜkk = =629,99 kui ε=1 18+ 0,6∗√ 164 780 ℜkk ∗μk ω kk= d e ¿ ρk 629,99∗1,848∗10−5 ω kk = =6,18 m/ s 0,00159∗1,1835 11 KOKKUVÕTE Tutvusime keevkihi seadme ehituse ning tööpõhimõttega. Määrasime katseliselt õhu kriitilise kiiruse ωkr = 0,126474 m/s, sellel kiirusel alustas tahke materjali kiht keemist ja sellest suurema kiiruse juures osakesed alustasid hõljumist. Esimesed osakesed hakkasid kaasa hõljuma 0,3554 m/s juures. Kuid kaaskandekiirust, kus kiht hakkaks vähenema ja toimuks pneumotransport me ei saavutanud. Ainult üksikud hüljuvad osakesed tekkisid. Kirjanduses antud valemitega arvutatud ja katseandmete graafikutelt leitud kriitilise kiiruse
7)Infot töötlevad (arvuti) MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid Tehniline süsteem - komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade) Masinaelemendid võivad tööpõhimõttelt olla: 1. Mehaanilised (poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasrattad, rihmarattad, korpused, sidurid, pidurid, vedrud, jne.) 2. Mitte-mehaanilised (elektrilised, optilised, elektroonilised, jne.) 3. Lõimitud, s.t. tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Masinaelement võib olla: 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) 3. Sõlm, s.t. detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) Masinateelementide liigid: 1)Üldmasinaelemendid, mida samadel eesmärkidel kasutatakse erinevate
hakkamisest vabakäigusidur. Reaktoriratta laba annavad vedelikule uue liikumise suuna, suurendades turbiiniratta pöördemomenti, mis liitub mootori pöördemomendiga. Reaktori selline mõju vedeliku voolule seletabki hüdrotrafo muundava toime. 10. Automaatkäigukasti komponendid Automaatkäigukast valib võimalikult õige pöördemomendi veoratastele, mis teatavasti sõltub tee- ja tööoludest. Kaasajal on kasutusel kolm erineva ehitusega ja tööpõhimõttega automaatkäigukasti.: 1. Portatiivne CVT-käigukast. 2. Mehhaaniline käigukast, kus käikude ümberlülitamine toimub automaatselt elektri ja hüdraulika abil. 3.Vedeliku ja planetaarajamitega automaatkäigukast. Komponendid ja nende töötamine: Hüdrotrafo abil kantakse jõumoment mootorilt käikasti. Õlipumba abil tekitatakse õli liikumine detailide määrimiseks ja rõhu tekitamiseks süsteemis. Planetaarajami abil muudetakse ülekantavat jõumoment.
Mis on põhiliseks inseneri vastutuseks masinate ja konstruktsioonide projekteerimisel? Kas konstruktsioon vastab nõuetele, on töökindel ja ohutu. Mis on tehniline süsteem ja millistest komponentidest see koosneb? Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.) Koosneb paljudest komponentidest.Koosnevad erineva kuju, otstarbe ja tööpõhimõttega masinaelementidest. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas masinaelemente liigitatakse? selgitab masina koostisosade ehitust ja tarvet, neile sobiva materjali valikut ja tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Liigitatakse üldotstarbelisteks(liited, ajamite komponendid, muud) ja eriotstarbelisteks (tööpingid, põllutöömasinad) Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest
- kriitiline Reynoldsi arvu väärtus Rearv de = 0,00146 m k = 1,207 kg/m3 õhk temperatuuril 20 0C k = 0,000018 Pa·s õhu viskoossus temperatuuril 20 0C g = 9,81 m/s2 Arkr = 72652, 40 Rekr =25,88 kr = = 0,2643 m/s - hõljuva kihi poorsus = 0,378 - kaasakande kiirus , kui = 1 ja , Rekk = 398,27 ja kk = 4,07 m/s - kokkuvõte: Selles töös tutvusime keevkihi seadme ehituse ja tööpõhimõttega. Määrasime katseliselt õhu kriitilise kiiruse ning jälgisime hõljumise kiirust. Võrdlesime katsest saadud tulemusi kirjanduses saadud arvutusvalemite tulemustega ning esitasime graafiliselt kihi poorsuse, kõrguse ja takistuse sõltuvust õhu kiirusest. 6. Kasutatud kirjandus 1. Laboratoorse töö juhend 2. Geankoplis C.J., Transport Processes and Separation Process Principles, Published by ,,Pearson Education, Inc", 2003, lk. 971.
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ IMPULSS STABILISAATORIGA TOITEPLOKK Aruanne õppeaines SKK0122 Elektroonika alused projekt Õppejõud: Argo Kasemaa Kuressaare 2012 1.TÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANNE Tutvuda impulss-stabilisaatorite tööpõhimõttega. Valmistada impulssreziimis pingestabilisaatoriga kahepolaarse reguleeritava väljundiga toiteplokk, teostada vajalikud mõõtmised ja kirjutada tehtu kohta aruanne. Iseseisev vajaminevate komponentide arvutus National Semiconductors mikroskeemi LM2575 andmelehtede ja veebipõhise simulaatori WEBENCH põhjal. 2. PINGET ALANDAVATE (BUCK) IMPULSS-STABILISAATORITE TÖÖPÕHIMÕTE Impulss-stabilisaator koosneb mikroskeemist LM2575, paispoolist, Schottky dioodist ning kondensaatoritest
Kasut erinevaid püssirohu laenguid: väikesekaliibrilise sportpüssi padruni mõõtu; spetsiaalseid 6,8/11 kaliibriga laenguid, mis on kinnitatud 10 kaupa plastikhoidjasse. Laenguid toodetakse erineva plahvatusjõuga ning tähistatakse eri värvi plastikhoidjaga: nõrk – roheline; keskmise tugevusega- kollane; tugev- sinine; hästi tugev- punane; ülitugev- must. 10. Krohvipritside liigitus ning nende kasutuala. Krohvimördi töödeldavale pinnale kandmiseks kasut kahesuguse tööpõhimõttega krohvipritse: *mehhaanilise otsevooluga – saab kasut nii krohvitöödel krohvisegu peale kandmiseks pindadele kui ka müürimördi laotamiseks kivide kihtide vahele. *pneumo-mehhaanilised pritsid – kasut ainult krohvisegu peale kandmiseks pinnale krohvimistööde käigus. Pritsi õhuga toitmine võib neis toimuda tsentraalselt või perifeerselt. 11. krohvisegu silumise ja tasandamise seadmed ja nende liigitus. pealekantud krohvisegu tuleb siluda ja tasandada
kõrvaldamine Kasutatavad seadmed: Sõelad, harjad ja/või magnetid 3.2. Kakaooa röstimine · Eesmärk: Niiskussisalduse alandamine, muudab järgmises astmes kakaovello eemalsamise kergemaks, eelduseks sokolaadile iseloomuliku maitse ja lõhna tekkimisele. Väheneb aminohapate kui aroomühendite prekursorite hulk oas ning lagunevad taandavad suhkrud · Kasutatavad seadmed: Pideva või perioodilise tööpõhimõttega ahjud 3.3. Kakaooa kesta (kakaovello) eemaldamine tuumast · Eesmärk: Kakaovello kui oa kakaooa vähemväärtusliku osa eemaldamine · Kasutatavad seadmed: Esmalt lõugpurusti oa purustamiseks, seejärel puhurite süsteem oa ja vello eraldamiseks nende tiheduste erinevuse põhjal Evelin Edro Kakaooast tumeda sokolaadini 9 3.4
reaktsiooni olenevust sellest, kas keha on juba varem samasuguse mõju all olnud või on mõju esmakordne). Bourdoni torud valmistatakse valgevasest või pronksist , suuremate rõhkude mõõtmiseks terasest. Spiraaltoruvedrud. Spiraaltoruvedrud (joonis 0.2.23d) on elastne ellipsikujulise ristlõikega metalltoru, mis on keeratud spiraalikujuliseks. Liikumatu, jäigalt kinnitatud toru otsale antakse mõõdetava keskkonna rõhk. Spiraaltoru tööpõhimõte on Bourdoni toru tööpõhimõttega sarnane. Väljundsignaaliks Xv on toru vaba otsa pöördumisnurk. Spiraaltoruvedrusid kasutatakse juhul, kui on vaja saada väikeste rõhumuutuste korral anduri väljundlüli suur liikumine. Rõhulanguandurid. Rõhulangu mõõtmist kasutatakse sageli vedeliku või gaaside kulu määramiseks, samuti torujuhtme takistuse määramiseks. Väikeste rõhulangude (10 – 1600Pa) määramiseks kasutatakse membraanandureid (joonis 0.2.24a) ja suurema diapasooni mõõtmiseks sülfoonandureid (joonis 0.2
1. Esimese viisi puhul kirjutatakse programmifaili algus üle viiruselise koodiga. Sellise viiruse tekitatud kahju tavaliselt hüvitada ei saa, sest originaalfail rikutakse. Abiks on ainult varukoopiate tegemine. Sellise ülekirjutava viiruse olemasolust annavad märku programmifailide ebakorrektne töö või käivitumise ebaõnnestumine. 2. Teine nakatumise viis töötab COM-failide puhul ning sarnane boot-sektori viiruse tööpõhimõttega. Originaalse faili algus salvestatakse üle viiruselise koodiga. 6 Edaspidi alustab programmi käivitumisel tööd viiruseline kood, mis kontrollib viiruse olemasolu mälus. Kui viirus on juba mälus olemas, käivitatakse originaalne programm. Viiruse puudumisel aga loetakse selle kood mällu ning alles seejärel käivitub algne programm. 3
Esimese viisi puhul kirjutatakse programmifaili algus üle viiruselise koodiga. Sellise viiruse tekitatud kahju tavaliselt hüvitada ei saa, sest originaalfail rikutakse. Abiks on ainult varukoopiate tegemine. Sellise ülekirjutava viiruse olemasolust annavad märku programmifailide ebakorrektne töö või käivitumise ebaõnnestumine. 6 Teine nakatumise viis töötab COM-failide puhul ning sarnane boot-sektori viiruse tööpõhimõttega. Originaalse faili algus salvestatakse üle viiruselise koodiga. Edaspidi alustab programmi käivitumisel tööd viiruseline kood, mis kontrollib viiruse olemasolu mälus. Kui viirus on juba mälus olemas, käivitatakse originaalne programm. Viiruse puudumisel aga loetakse selle kood mällu ning alles seejärel käivitub algne programm. Kolmanda viisi korral nakatakse EXE-faile suunates programmi algusaadress viiruselisele koodile, mis on enamasti programmifaili lõpus
Üks vanemaid ja lihtsamaid meetodeid osakeste vaatlemiseks ehk detekteerimiseks on fotoplaadi kasutamine. Plaadi valgustundlikus emulsioonis tekkinud ioonid, nagu valguski, muudavad ilmutamisel plaadi vastavad kohad tumedaks. Tulemuseks on must teraline joon, mida saab vaadelda mikroskoobiga. Üleküllastatud aurus tekib ioonide ümber udupiisakeste rada. Sellel nähtusel põhinevat detektorit kutsutakse udukambriks ehk Wilsoni kambriks. Sarnase tööpõhimõttega on ka mullikamber. Suured mullikambrid on mitme kuupmeetrise mahuga. Kuna kiirendid tekitavad sadu põrkeid sekundis ja ühes reaktsioonis võib tekkida mitukümmend osakest, siis on nende jälgede analüüsimine väga töömahukas. Kui osake ioniseerib gaasi, siis muutub see veidi elektrit juhtivaks. Kui tekitada seal elektroodide abil elektrivälja, siis hakkavad tekkinud laengud elektroodide poole liikuma. Seda on lihtne mõõda. Isolatsioonikamber ei näita
JUHEND VEEBOILERI SOOJUSLIKUKS JA HÜDRAULILISEKS PROJEKTARVUTUSEKS Veeboileriks on antud juhul 1-sektsiooniline kesttorusoojusvaheti. Arvutamisel tuleb arvestada lähteandmetega, mis on toodud eraldi lehel. Enne arvutuste teostamist tuleb tutvuda kesttorusoojusvaheti ehitusega ja tööpõhimõttega (vt. loengumaterjale). Töö- ja arvutuskäik 1. Sissejuhatus Esitada töö eesmärk ning kirjeldada aparaadi tööd koos tähtsamate parameetritega. 2. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Enne temperatuuride graafiku (joonis 1) koostamist tuleb kindlaks teha mõlema keskkonna alg- ja lõpptemperatuurid. Toote (kuuma vee) puhul on teada nii alg- kui lõpptemperatuur (t1, t2). Auru temperatuur on aga protsessis konstantne (ta).
Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng
Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng
nihkuda ning see lubabki põlemist käsitleda püsimahulise protsessina. [3] Otto ringprotsessi termiline kasutegur sõltub mootori surveastmest ja adiabaadi astendajast. Tänapäeva ottomootoris jääb surveaste piiridesse 8-12. Surveastme tõstmist tõkestab kütuse isesüttimistemperatuur ja küttesegu detonatsioonioht. Kui temperatuuri komplimeerimise lõpus ületab kütuse isesüttimistemperatuuri, võib segu süttida isegi juba enne protsessi lõppu. See ei ole kooskõlas mootori tööpõhimõttega ning tagajärjeks on mootori ebakindel töö ja kasuteguri järsk langus. Küttesegu detonatsioonikindlus põlemisel (väljendatakse sageli kütuse oktaanarvuga) sõltub tema omadusest. Antud surveastme korral on tegeliku mootori kasutegur termilisest kasutegurist väiksem mitmel põhjusel: hõõrdenähtuste tõttu on osaprotsessid tagastamatud ning ka mootori klappide ja avade hüdrodünaamiline takistus avaldab mõju. [3]
jagunevad 1. Liikuvuselt a) statsionaarsed b) teisaldatavad c) iseliikuvad ja auto-betoonpumbad 2. Konstruktsioonilt a) kolbpumbad b) rootorpumbad, mis jagunevad omakorda kolbide arvult a) ühe b) kahekolvilised e paariskolvilised, ajami tüübilt a) mehhaanilise kepsvänt-mehhanismiga b) sünkroniseeritud hüdraulilise ajamiga, klappide arvult a) pöörlevate spindelklappidega b) liguvate siiber-tüüpi klappidega v) pöörduva torupõlvega. 12. Mehhaanilise tööpõhimõttega mördisegude transportvahendite liigitus. 1. Konstruktsioonilt a) kolbpumbad – ühe ja kahekolvilised b) membraanpumbad c) kruvipumbad 2. Ajami tüübilt a) mehhaanilise b) hüdraulilise ajamiga 3. Jõuallika tüübilt a) elektrimootor b) sisepõlemismootor. 13. Vibraatorite liigitus vibratsiooni tekitamise meetodi ja tööorgani tüübi alusel. Vibratsiooni tekitamise meetodi järgi jaotatakse vibraatorid a) mehhaanilised b) elektromagnetilised c) hüdraulilised d) pneumaatilised
Et kõik oleks õigesti arvutatud, välja mõõdetud ja sobiks ja töötaks omavahel... Kas konstruktsioon vastab nõuetele, on töökindel ja ohutu. Mis on tehniline süsteem ja millistest komponentidest see koosneb? Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.) Koosneb väga-väga-väga paljudest komponentidest. Paha lugu... Koosnevad erineva kuju, otstarbe ja tööpõhimõttega masinaelementidest. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas masinaelemente liigitatakse? selgitab masina koostisosade ehitust ja tarvet, neile sobiva materjali valikut ja tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Liigitatakse üldotstarbelisteks(liited, ajamite komponendid, muud) ja eriotstarbelisteks(tööpingid, põllutöömasinad) Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest.
tegurite mõjust on GPS signaali vastuvõtt maapinnal problemaatiline. GPS antenn peaks asetsema võimalikult avatult igasse suunda. 19. Kirjeldage DGPS mõõtmise põhimõtet. Vähemalt 2 vastuvõtjat, 4 satelliiti, kasutame koodi pseudokaugusi. Navigatsiooni, kasutatakse laevanduses, mereriikides jaamad edastavad parandeid, lisaks peab olema raadiomodem, et parandus vastu võtta. DGPSi idee sarnaneb mõnevõrra satelliite kontrollivate maajaamade tööpõhimõttega. Üks vastuvõtja (nn baasjaam) pannakse seisma täpselt teadaolevate koordinaatidega punkti ja lastakse tal pidevalt mõõta satelliitide poolt antavaid tulemusi. Kuna see vastuvõtja teab oma tegelikke koordinaate, on tal võimalik välja arvutada vahe tegelike ja mõõdetud koordinaatide vahel. See vahe edastatakse samas piirkonnas tegelikke mõõtmisi tegevatele GPS-vastuvõtjatele, mis saavad oma mõõtmistulemusi vastavalt parandada. Kui vahemaa baasjaama ja tööjaama vahel ei ole väga
Stabiliseerib sõitu, nt kiirete põigetega, ilma et sõidustabilisaator peaks sekkuma Seadise rikke korral kindlustab elektrimootori elektromagnettõkis otsese mehaanilise ühenduse rooliratta ja roolireduktori vahel 20 3. PIDURISÜSTEEM Töö eesmärk on tutvuda antud sõiduki piduriajami ehituse ning tööpõhimõttega. Näidissõiduk: Toyota Corolla Mudel- AE111R-AEMDKW Väljalaskeaasta- 1997 Mootor- 4AFE - 1600CC 16-VALVE DOHC EFI Käigukast- käsilülitusega Keretüüp- sedaan Sõiduk on varustatud kahekontuurse-hüdraulilise pidurisüsteemiga. Süsteem koosneb järgmistest komponentidest: piduripedaalist, vaakumvõimendiga kaksikpeasilindrist, piduritorustikust, pidurdusjõu regulaatorist ning rattapidurite töösilindritest
See koosnes kahest kokkuseotud suusast, mille ninasse oli kinnitatud köis. 1966 müüdi Snurfereid juba üle poole miljoni ning Poppen korraldas isegi võistlusi. Üks osaleja oli Jake Burton, kelle arvates oli see lahe ajaviide surfi asemel. 1969 lumelaudu hakkas valmistama Dimitrije Milovitch, kes sai inspiratsiooni ülikooliajal kandikuga mäest alla sõitmisest. Milovichi lumelaud põhines surfilaual kombineerituna suuskade tööpõhimõttega. 1972 Milovitch pani aluse firmale Winterstick, mis tõi turule mitmeid laudu, ning avaldades artikleid ajakirjades Newsweek, Playboy ja Powder kogus lumelauandus tuntust. Kuigi Milovitch lahkus 1980. aastal lumelauaärist, peetakse teda siiski üheks selle ala pioneeriks. 1977 Jake Burton lisas Snurferile esiklambri, mille tõttu juhitavus paranes. Samal aastal valmistas fanaatiline rulataja Tom Sims tööõpetuse tunnis oma esimese lumelaua
Meteoroloogias kasutatakse miinimumtermomeetrit madalaima temperatuuri fikseerimiseks. Termomeetri paisuvas torus on kondikujuline kehake. Termomeetri seadistamisel lükatakse "kont" vedeliku samba pinna juurde. Temperatuuri langemisel lüheneb sammas ja "kont" liigub vedeliku pinnaga kaasa. Temperatuuri suurenemisel jääb "kont" paisumistorusse paigale. Kontakttermomeetrit kasutatakse elektriahela kinni ja lahti lülimiseks. Termomeetreid on mitme erineva tööpõhimõttega. Soojuspaisumisel põhinevad termomeetrid. Neid on kolme liiki: gaastermomeetrid, vedeliktermomeetrid ja bimetalltermomeetrid. Takistustermomeetrid. Mitmesuguste elektrooniliste seadmete töös kasutatakse temperatuuri mõõtmiseks juhi takistuse sõltuvust temperatuurist. 12
painduval vedrul pikeneda ja lüheneda. Keerdvedrude kasutamise korral suunavad silla liikumist reaktiivvardad (pikivardad ja põikvarras). Varraste otstes on kummipuksidega liigendid. Pikivardad kannavad üle veo- ja pidurdusjõudu. Põikvarras (stabilisaatorivarras) on vajalik külgjõudude vastuvõtmiseks kurvides ja kallakutel. Autode amortisaatorid Auto esi- ja tagavedrustuses kasutatakse õõtsumise summutamiseks teleskoopamortisaatoreid. Need on autodel sarnase tööpõhimõttega. Eesmised amortisaatorid paiknevad keerdvedrude sees. Tagumised võivad paikneda ka silla ja kere vahel. Amortisaatori sisemuses on silinder, selles liikuv varrega kolb ja klapid. Kolvivart ümbritseb kann, mis kaitseb silindri kaant mustuse eest. Silindris on teatud kogus vedelat õli. Auto külge kinnitub amortisaator poltide ja kummipuksidega. Amortisaatori talitluse aluseks on õli voolamisel tekkiv takistus. Kui auto vedrut kokku
loogiline topoloogia näitab, kuidas andmed võrgus läbi seadmete liiguvad. Olenemata võrkude suurusest ja keerukusest koosnevad nad kolmest põhilülitusest: kahe seadme vaheline ühendus, siinühendus ja tähtühendus. Eristatakse siin-, ring-, täht-, ja puutopoloogiat või nende kombinatsioone. Tähttopoloogia Kõik tööjaamad on ühendatud kaabliga ühe keskseadme külge, milleks on tavaliselt HUB või mõni teine sama tööpõhimõttega seade. Tähttopoloogia eelis on see, et kui ühel kaablil tekib mingi tõrge ja see lakkab töötamast, siis kõik teised kaablid jäävad sellest puutumata, ehk siis ühenduse kaotab ainult see seade mille kaabel lakkas töötamast. Miinus on aga HUB keskseade. Kui see seade lakkab töötamast, siis lakkavad ka kõik sellega ühendatud kaablid ja seaded töötamast. Ringtopoloogia Kõik tööjaamad ringtopoloogias on nii nimetautd kordajad ja moodustavad suletud ringi
Hüdrostaatvormpressimise puudused on: Tihendamisprobleemid vähendamaks vedeliku väljumist matriitsist. Tooriku eeltöötluse vajadus matriitsiava sobitamiseks sisendkoonusega Tooriku ja vedeliku mahu ebasoodus suhe. Külmjamendamine Külmjamendamist kasutatakse laialdaselt väikeste toodete poltide, kruvide, neetide, mutrite jms. Massvalmistamisel traat või varbtoorikust. Külmjamendatakse külmjamedusmasinatel mille tööpõhimõtte on sarnane horisontaalstantsimismasinate tööpõhimõttega. Selliste masinate tootlikus olenevalt stantsiste mõõtmetest on 2000.....50 000 toodet tunnis. Eeltoodud piirangute ületamiseks kasutatakse sageli külmjamendamist külmvormpressimisega kombineeritult. Näiteks poldi tootmisel selle asemel, et poldi pea vormida väikese läbimõõduga toorikust kohtjamendamisega stantsi mitmes vaos kasutatakse vahepealsete mõõtmetega toorikut. Esimeseks operatsiooniks on keermestatava peene osa moodustamine vormpressimisega
d) P- või PAT-tüüpi hõlm planeerimis- ja tagasitäitetöödeks 200-Nimetage buldooseri suure jõudlusega hõlmade tüübid: a) SU-tüüpi hõlm I ja II kl pinnaste kaevamiseks; b) U-tüüpi hõlm I kl pinnaste kaevamiseks ja teisaldamiseks kuni 300 meetri kaugusele. 201-Millist automatiseeritud juhtimissüsteemi kasutatakse Caterpillari firma mullatöödemasinail? AccuGrade juhtimissüsteemi. Kasutatakse peamiselt kolme erineva tööpõhimõttega süsteemi: -lasertehnoloogia põhine, -sonartehnoloogia põhine, -GPS tehnoloogia põhine. 202-Mis on greiderite ja autogreiderite põhiline otstarve? Greiderid ja autogreiderid on peamiselt teedeehituslikeks mullatöödeks kasutatavad masinad, mille põhiotstarve on profileerimistööd, kuid kasutatakse ka mitmesugusteks muudeks töödeks nagu heakorrastatud teede korrashoiuks, talviseks lume ja jää eemaldamiseks tänavatelt, platside ja väljakute planeerimiseks jpm.
ARVUTITE EKSAM PILETID PILET 1. Käsu täitmine protsessoris. Teisisõnu fetch-decode-execute tsükkel. Protsessor viib käsu täide iga käsu väikeste sammude seeriana. Umbkaudu on need sammud järgmised: järgmise käsu haaramine käsuregistrisse -> käsuloenduri muutmine nii, et ta viitaks järgmisele käsule -> teha kindlaks käsu tüüp -> juhul, kui käsk kasutab sõna, mis on juba mälus, siis teha kindlaks, kus see mälus asub -> vajaduse korral haarata see sõna ja viia see protsessori registrisse -> täita antud käsk -> naaseda esimese sammu juurde ja alustada järgmise käsu täitmist. Et käsku täita, peab protsessor 1) pöörduma mälu poole 2) Lugema sealt käsukoodi 3) dekodeerima selle 4) võtma vastu käsu sisule vastavad loogilised otsused 5) väljastama juhtsignaali kõigile komponentidele arvutis. 6) leidma uue käsuaadressi ning salvestama ta käsuregistrisse. Ühe käsu täitmiseks kuluvat aega nimetatakse käsutsükliks VO...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
