Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keevkihi hüdrodünaamika (1)

3 HALB
Punktid
Keevkihi hüdrodünaamika #1 Keevkihi hüdrodünaamika #2 Keevkihi hüdrodünaamika #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 118 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kollane koer Õppematerjali autor
graafikud, arvutused, kokkuvõte. muu tuleb tööjuhendist isegi

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
docx

Keevkiht keemiatehnika alused

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut KEEVKIHI HÜDRODÜNAAMIKA Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika Õppejõud: Jelena Veressinina, Keemiatehnika õppetool lektor Tallinn 2014 SISUKORD Töö ülesanne...............................................................................................................................3 Katseseadme skeem..................

Keemia
thumbnail
8
docx

KEEVKIHI HÜDRODÜNAAMIKA

Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine KEEVKIHI HÜDRODÜNAAMIKA Õpilased: Õppejõud: Õpperühm: Sooritatud: Esitatud: Tallinn 2013 1. Sissejuhatus Selleks, et viia peeneteraline materjal hõljuvasse olekusse ehk keevakihti, on vaja selle materjali kihist läbi juhtida gaasi või vedelikku (fluidumi) kiirusega, mille puhul kihi takistus õhu voole on võrdne kihi kaaluga pinnaühiku kohta

Gaaside ja vedelike voolamine
thumbnail
12
pdf

Keemiatehnika põhieksami kordamisküsimused

2. KEEVKIHT ❖ Millised on hüdrodünaamilised režiimid fluidumi voolamisel läbi tahkete osakeste kihi? Joonisel on esitatud kolm põhilist tahketest osakestest koosneva kihi olekut sõltuvalt seda läbivast gaasi kiirusest. 1 a) liikumatu (filtreeriv) kihi režiim; gaasi kiirus mõõdukas, kihti iseloomustavad näitajad ei muutu gaasi kiiruse suurenemisel; b) keevkihi režiim; kui gaasi kiirus ületab mingi kriitilise väärtuse, kihi poorsus ja kõrgus hakkavad suurenema kiht muutub voolavaks ning läheb üle keevkihi olekusse. Tahked osakesed paiknevad kihis kõikides suundades intensiivselt ümber. Kiiruse edasisel suurenemisel poorsus ja kõrgus suurenevad kuni kiirus saavutab uue kriitilise väärtuse; c) kaasakande režiim; toimub osakeste pneumotransport koos gaasi vooluga. ❖ Mida nimetatakse keevkihiks, kus kasutatakse?

Keemiatehnika
thumbnail
25
pdf

Keemiatehnika põhieksami konspekt

VAJALIKU VÕIMSUSE LEIDMINE: Segistite projekteerimisel on oluline faktor segisti tööks vajalik võimsus. Vajalik võimsus leitakse võimsusteguri kaudu: 𝑛 - on ringkiirus, p/s; 𝑵 𝑲𝑵 = 𝐷 – impelleri diameeter; 𝝆𝒏𝟑 𝑫𝟓 𝜌 - keskkonna tihedus. Võimsustegur sõltub Re arvust ja segisti geomeetriast: 𝑲𝑵 = 𝒇(𝑹𝒆, 𝚪). 3. KEEVKIHT Keevkihi tunnuseks on see, et keevkihi olekus on materjal voolav. Kasutatakse kuivatamisel. 3.1. Hüdrodünaamilised režiimid fluidumi voolamisel läbi tahkete osakeste kihi Joonisel on esitatud kolm põhilist tahketest osakestest koosneva kihi olekut sõltuvalt seda läbivast gaasi kiirusest. 2 a) liikumatu (filtreeriv) kihi režiim; gaasi kiirus mõõdukas, kihti iseloomustavad näitajad ei muutu

Keemiatehnika
thumbnail
52
doc

Katlatehnika eksami vastused

Joonis 9-3. Liikuvrest Joonis 9-4. Rest liigutatavate ja liikumatute restilülidega Poolmehaanilises (poolautomatiseeritud) koldes põlevkivi põletada ei tasu, tuhk ummistab. 12. Ke evkihtkold e d Mulliline ehk traditsiooniline keevkiht Keevkiht on võimalikult ühtlase tüki suurusega peeneteralise materjali kiht, milles materjaliosakesed hõljuvad kihist läbijuhitava keskkonna (katla puhul õhu) kineetilise energia mõjul. Kõige suurem keevkihi pluss on võimalus põletada aeglaselt, 800- 900°C juures, tänu millele tekib palju vähem NOx-e. Põlevkivi puhul aitab aeglane põletamine kustutama lubjal (absorbendil, mis juba põlevkivi sees olemas) väävlit siduda, nii et ka väävliheitmed on pea olematud. Veel on keevkihil kõrged soojusülekandetegurid, tänu millele on soojusülekandeks vajalik väiksem pind. Keevkiht on hea turba, biokütuste ja puidu põletamisel.

Katlatehnika
thumbnail
46
pdf

Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega

1. Kirjelda teadusliku meetodi olemust, millistest komponentidest koosneb. 1) katsete/ vaatluste läbiviimine, vajalik informatsiooni kogumiseks. 2) andmete süstematiseerimine ja hüpotees, oluline seaduspärasuste leidmiseks ja välja toomiseks. 3) mudeli ja teooria loomine, vajalik üldistuste tegemiseks. 4) kontroll, ei lõpe kunagi, sest piisab ainult ühest heast katsest, et teooria ümber lükata. 2. Mis on füüsikaline suurus ja mille poolest erineb tavalisest arvust. Füüs suurus koosneb arvukordajast, piirveast ja mõõtühikust, tavaline arv ainult arvkordajast. N: 167,3 ∓ 0,1 J. 3. Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel? Kui ma tähistan lineaarmõõtme l-iga, siis saan näidata, et pindala ja ruumala suhe on 𝑙2/𝑙3 . sellest on näha, et pindala kasvab ruudus ja ruumala kuubis. Nt ei ole arhitektuuriliselt mõtekas ehitada väikesest majast suuremat hoonet, sest ruumala suurem suurenemine võrreldes pindalaga võ

Bioloogiline füüsika
thumbnail
5
doc

Eksami abimees

Eesti oludes, kus pinnasevesi on sageli maapinna lähedal, on see probleem suurem peenteristel ja tolmliivadel. Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus). Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik voolukiirus on: vp=v(1+e)/e. Pinnase vee

Pinnasemehaanika, geotehnika
thumbnail
65
doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M ­ manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V ­ vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrra

Abimehanismid




Meedia

Kommentaarid (1)

Mariliis0 profiilipilt
Mariliis0: Olemas on kõik vajalik protokolli hästi vormistamiseks ja arusaamiseks.
16:27 10-03-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun