Gradeerima-väärtuslikuks tegema Gradueerima-teaduslikku kraadi andma Aspekt-seisukoht Asbest-materjal Sünekdohh-kõnekujund Patendeerima-töö taotlustunnistust andma Bloknoot-rebitavate lehtedega märkmik Standard-norm Tsehh-tootmisjaoskond tehases Almanahh-kunstialane koguetos Sahhariin-roosuhkrust 500x magusam värvuseta aine Stiihia-iseeneslik purustav loodusjõud Papaaha-kõrge karusnahkne meestemüts Mahorka-tubakaliik Krahh-häving Brigantiin-kahemastiline kiirepurjelaev Katamaraan-kahekereline veesõiduk Grafomaan-palju ja väärtusetult kirjutav isik Tsellofaan-läbipaistev kile Kulinaar-kokk Arhivaar-arhiiviametnik Magistral-suur autotee Aforism-lühike vaimukas mõttetera Formalist-oma töös välist vormi jälgiv inimene Karahvin-pikema kaelaga klaasist lauanõu jookide serveerimiseks Atasee-saatkonnas või diplomaatilisel missioonil oma riiki teatud alal esindav diplomat Sarmikas-võluv Tehnoloogia-töötlemisviis Ekskursioon-õppe või huvireis Ek...
NB! kui värsireas on silpe rohkem kui 8, siis tuleb mõnes jalas kasutada teist värsimõõtu rõhulibistus sõnad ja värsirõhk ei lähe kokku skandeerimine värsirõhku arvestades esitamine · arhailine keel · sisekadu toimumata - lõpukadu toimumata · viisid on retsitatiivsed ühetoonilised · kujunditerikas: kõnekujundid: - epiteet - metafoor - võrdlus (võrdlusalus, võrreldav, võrdlussõna (kui, nagu)) - sünekdohh (osa on terve asemel või vastupidi) - eufemism (peitemini) - personifikatsioon - hüperbool (lõputu suurendamine) - litootes (lõputu vähendamine) - metonüümia (peidetud võrdlus sarnasuse alusel) lausekujundid: - kordus (sõna, lause või värsi täpne kordamine) - inversioon (sõnade ebatavaline järjekord) - gradatsioon (pinge järk-järguline tõus või langus) - antitees (vastuväide kõrvutatakse eitavaid mõisteid või omadusi)
ja allegoorilise väljendusviisiga ütleb, alati midagi muud kui esmapilgul paistab. Ajaloolased kasutavad samu kujundiloome võtteid nagu ilukirjanikud. Need teevad, nende teosed ka sümbolehitistena loetavaks, sündmuste jadale antakse süzee struktuur, mis toimub pigem troobiliste kui loogiliste diskursiivvõtete abil. See võimaldab teha ka ajaloodiskursusele topoloogilise analüüsi. Troobid: metafoor, metonüüm, sünekdohh ja iroonia võimaldavad ajaloodiskursusi klassifitseerida täpsemalt ning selgemani mõista, kuidas need sarnanevad ja isegi kattuvad väljamõeldud narratiiviga. Narratiiv on olnud ajalooteooria üheks tähtsamaks vaidluse teemaks. On vaieldud erinevate narratiivi suhete üle näiteks teadusega ning müüdi ja ideoloogiaga. Viimasel ajal on esile kerkinud kriitika just seoses müüdi ja ideoloogiaga.
Täheortugraafia G,B,D, K, P,T Sõna algul Disain, galaktika, broiler Nõrga b-ga blokk on liit Pluus- riietus, bluus muusika stiil Bool-külm jook Pool väike niidi rull Botas- spordijalats Potas- tuha sool karbinaat Balsameerima Bankett Barrikaad bistroo blankett bluffima boikott brikett brünett doos toos duss tuss daatum defilee defekt deklaratsioon dektektiiv diftong distsipliin duett galerii garantii generatsioon grandioosne grillima helitud häälikud on :(b,p,d,t,g,k,s,h,f,z ) 1) Liitsõnades:varbsein, umbkaudu,raudtee, kuldsõrmus,algkool 2) Liidete ees:leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi 3) Sama sõna muutevormides: õudsed,õudselt 4) Võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne,sünekdohh, vodka, röntgen, gangster. Kui rõhk on sõna lõpus siis kirjutatakse kaks tähte Kui rõhk on sõna alguses siis kirjutata...
kodakond/sete, mood/ne - mood/sa, mood/salt, õud/ne - õud/sed, õud/selt, asbest, abt, jalgsi, vargsi, selgroog/ne - selgroog/se, absoluutne, üldse (nagu jõud - jõud/sa, jõud/salt jt. anekdoot, üld-, üldine), sünekdohh, kodakondsus, AGA tüve algkuju ei säili vodka, tulebki, sulgki, astmevahelduse korral: röntgen, vangki jt gangster rg : rk - ärgas:ärksa, ergas:erksa, tõrges: tõrksa; lb: lp - hõlbus:hõlpsa. Erand
KORDAMINE EESTI KEELE SUULISE JA KIRJALIKU VÄLJENDUSE ÕPETUSE EKSAMIKS VÕÕRSÕNADE KIRJUTAMINE H Psüühika Psüühiline Stiihia Stiihiline Papaaha F, S Profid Sefid (selle) pilafi Blufib Mafiooso Dusi (all) Tusi (heli) Afisil (selle) guljasi Guasid (leidis) nisi (need) pastisid tsuvasid Bors Burs Puns Revans Revanseerim a Abstraheerima Ekstraheerima Boheemlane Mahorka (kaks) proffi (seda) seffi (sööb) pilaffi Bluffima Maffia (võtab) dussi (mängib) tussi (seda) afissi (sööb) guljassi Guasse (poeb) nissi (seda) pastissi tsuvasse (selle) borsi Bursi Punsi revansi Almanahh Almanahhid Epohh Epohhil Krahh Mahhinatsioon Psühholoogia Psühhoos Mehhanism Baldahhiin Rahhiit Afekt Aferist Aforism Afäär Efekt Efektiivne Grafiti Ofitsiaalne Ofort Rafineerima Ufo Biograafia Graafika Graafiline Süüfilis (seda) borsi Bursi Punsi revansi Eelistatud on: Mehaanik Mehaanika Mehaaniline Atasee Brosüür D...
poolt idee vahel, et antud kultuuris ringlevad koodid seavad piirid sellele, mida on võimalik ütleda, ja idee vahel, et koode saab enam või vähem vabalt, enam või vähem teadlikult valida. Teine küsimus puudutab tropoloogiat kui diskursuseteooriat. White'ile on oluline tuvastada need baasstruktuurid, millest lähtudes on võimalik produtseerida kõiki võimalikke figuraalseid diskursusi, see tähendab klassikalise ja uusklassikalise retoorika nelja troopi (metafoor, metonüümia, sünekdohh ja iroonia). Siit Chartieri teine küsimus: kas on õigustatud kasutada keelelise ja poeetilise prefiguratsiooni tropoloogilist mudelit, arvestamata retoorika ajalooliselt väga muutlikku tähendust ja eri autorite erinevat lähedusastet selle kõnekorrastusviisiga, mis renessansist 19. sajandini ei ole püsinud sugugi ühtse ja muutumatuna. White oma vastuses toob välja, et tropoloogia teooria, mida ta on kasutanud
Lüürika olemus "Luuletus- see on sõnadega valtsi tantsimine" Johannes Aavik "Luule on viista jäänud laul" Hando Runnel "Luule on elamine keeles" Keeleteadlaste grupp Lüürika põhitunnus on rütm. Lüürika on kirjanudse vanim põhiliik. Luuletus on väga elitaarne. Luule on individuaalne ja annab edasi individuaalseid elamusi. Luuletuses mängivad tähtsat rolli kõik komponendid- sõna, kujundus, esitus, aeg. Stiilikujundid Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Retooriline pöördumine Allinteratsioon Võrdlus Kordused Assonants Metafoor Parallelism Riim Metonüümia Kliimaks Anagramm Hüperbool Antitees Onomatopoeetilised sõnad Li...
blufib profid bluffima proffidel skafander, professor, afekt, efekt, efektiivne, aferist, siffer, maffia, brosüür, eselon, finis, kusett, klisee g, b, d sõna algul baas, daam, gramm võõrtähed farm, sampanja, zlott, zanr pearõhk järgsilbil anarhia, nihilism, katarr pikad täishäälikud järgsilbis konkreetne, kurioosne, nahaalne o järgsilbis paatos, piison, kino, auto tavatud häälikuühendid eufooria, sünekdohh, abstraktne komisjon familiaarne sanatoorium meloodia materjal materiaalne materialism mateeria oksjon variant variatsioon sümpoosion portsjon varieeruma illusioon ministeerium postiljon stipendium ratsionaalne ekskursioon misjon missioon konfidentsiaalne minia ballast debatt gabariit banaalne defektoloogia galaktika bankett deism gallup
Afekt tundepurse, tormiline tundepuhang Aferist õnnekütt, pettur, avantürist, afäärimeister Afisid, afiss müürileht, kuulutus, plakat Alfabeet tähestik Alliteratsioon sõna alguskaashääliku kordus samas värsis v lauses ambitsioonikas ambitsioonidega, edasipüüdlik, auahne Assamblee täiskogu, üldkoosolek Assonants täishäälikukordus pearõhusilpides assotsieeruma ühinema, seostuma, sidestuma Atasee madalaima ametiastme diplomaat avanss ettemaks Avantüür tegelikke tingimusi mittearvestav üritus, kahtlane ettevõte, seiklus Balansseerima tasakaalu v tasakaalus hoidma, tasakaalu seadma, tasakaalustama ballett balletikunst; muusika saatel etendatav lavatantsuteos. Biograafia elulugu bisnismen ärimees, äritegelane Blokaad piiramine, tõkestamine Borsi, borssi supp Bravuurne hoogne, uljas, ...
olla b,d,g: liitsõnades: tõmbsoon, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld, üldine), kodakondsus; sama sõna muutevormides: seadma seadsin, kärbes kärbsed, üleaedne üleaedsed, moodne moodsa, õudne õudsed, roogne – roogse; võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, gangster. TÄHEORTOGRAAF IA h õigekiri h sõna algul (Eesti kirjakeele õp lk 16) Eesti kõnekeeles on tavaline, et sõnaalgulist hd ei hääldata (hiir kõlab sageli iir, hobune hääldub obune jne). Kirjas tuleb sõnaalgulist hd aga märkida ja selleks peab ära õppima sõnad, kus sõna algul kirjutatakse h. Kirjuta konspekti, milliste sõnade puhul
Metonüümia seevastu täidab põhiliselt viitamise funktsiooni, lubab meil kasutada ühte entiteeti mingi muu entiteedi asendajana, ent sarnaselt metafooriga pole metonüümia üksnes kõnekunstiline, vaid moodustab jällegi osa meie tavalisest argimõtlemisest, kujundades mõtteid, suhtumisi ja tegutsemist. ,,Singivõileib ootab oma arvet" kasutame entiteeti (singivõileib) viitamiseks teisele entiteedile (isikule). Meie kultuuris on laialt levinud metonüümia erijuhtum sünekdohh - kus osa esindab tervikut. ,,Auto on meie maanteed lõplikult vallutanud" (autode hulk). Nii nagu metafoorgi põhineb metonüümia kogemusel ja üldjuhul isegi rohkem kui metafooride puhul, kuna sisaldab tavaliselt otsest füüsilist või põhjuslikku seost. Erijuhtumiteks on ka kultuurilised ja religioossed sümbolid, millest igapäevasel kogemusel põhinevad sümboolsed metonüümiad aitavad aru saada. Näiteks kristluses tuvi püha vaimu asemel.
kärb/es kärb/sed, üleaed/ne üleaed/sed, kodakond/ne kodakond/sete, mood/ne mood/sa, mood/salt, õud/ne õud/sed, õud/selt, alg/ne alg/se, jõud/us jõud/sa, jõud/sale; NB! 1) 3) kirjutatakse sama morfeem siis alati ühtmoodi. Iseasi on astmevaheldusest tingitud muutused rg : rk ärgas : ärksa, ergas : erksa, tõrges : tõrksa, lb : lp hõlbus : hõlpsa. võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, -gangster. h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt. On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homo foone):
Suhted rääkija kuulaja, sõnaline mõjutus jne. Reeglid on pigem soovituslikud. Pragmaatiline mõõde väljendab. Reaktsioon kujutisele sõltub meie eelnevast kogemusest, habitusest jmt. 7. IKOONILISED MÄRGID - On märgid, mille vorm on determineeritud tähenduse poolt. Ikoon baseerub sarnasusel. Kui esineb tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel. Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja metafoorid. Todorovi arvates on ikoon pigem sünekdohh. Probleemid: sümmeetria küsimus ja regressiooni küsimus. Mittesümmeetriline representatsiooniline seos: "ikooniline märk kujutab oma objekti, mitte vastupidi." (Wallis). Mitte tingimata. Mona Lisa, tema portree, reproduktsioon, foto -- ajaline, diakrooniline järgnevus. Kuid Peirce´i definitsioon ei nõua mingisuguse kronoloogilise prioriteedi kohustust vaid kõneleb vaid "ühtsusest mõnes omaduses". Paavsti foto enne, siis päris paavst kui foto ikooniline märk.
pausiga. · Riimid ja teised kõlakujundid iseloomustavad samuti luuleteksti vormiplaani. · Keel, mis luule vormistuslikku külge iseloomustab, kõrgstiilne või madal keel jne. Millised on sõnad, mis kannavad seda heli või värvingut või tegevust, mis selle sisuga kõige enam kokku klapib. · Ja muidugi keele rikkust näitab ka kujundliku kõne võtete kasutamine metonüüma, metafoorid, sünekdohh jt. stroof -- (kr. k. strophe, pöörlemine) salm, graafiliselt eraldatud värsirühm, mis on omavahel seotud rütmiliseks, intonatsiooniliseks ja mõtteliseks tervikuks. Stroofe eristatakse värsside arvu järgi: distihhon e. kaksikvärss, tertsett e. kolmikvärss, katrään e. nelikvärss, sekstiin e. kuuevärsiline stroof ja oktaav e. kaheksavärsiline stroof. Luule kinnisvormid (zanrid): Teemade või sisu järgi jaotatakse:
Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbilis-rõhulises värsisüsteemis aga rõhulisest ja rõhuta silbist (´ ). Näiteks: Tere, laine! mere laine! +/+/+/+ Ulguvete karge tuul! Jätkem naine, päästkem paine Survest lahti vaba luul! (Henrik Visnapuu.) troop kõnekujund; sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kasutatavamad troobid on epiteet, võrdlus, metafoor, metonüümia, sünekdohh, hüperbool, personifikatsioon, sümbol, allegooria, paradoks, retooriline küsimus. tsesuur paus värsi keskel (//), mis jaotab pika värsi kaheks. Väike tsesuur eraldab värsis ühe sõna teisest; suur tsesuur jagab värsi kaheks ning kordub tavaliselt kogu luuletuse ulatuses. Tsesuur ei tohi sõnu pooleks jagada. Tsesuuri kasutatakse näiteks heksameetris ja aleksandriinis. Näiteks: Milline saatus mis juhus // mis ammune igatsus kauge. + + + // + + +
· Refrään Riim Troop Retoorilised vahendid Eufoonia · Ret küsimus · Metafoor · Ret hüüatus Kakofoonia · Personifikatsioon · Ret pöördumine · Perifraas · Sümbol · Allegooria Anakoluut · Metonüümia Ellips · Sünekdohh · Hüperbool Antitees · Litootes · Oksüümoron Kalambuur Kiasm Troop on kõnekujund, milles sõnu ja väljendeid kasutatakse ülekantud tähenduses. Metafoor ühe olendi, eseme või nähtuse omadused omistatakse teisele sarnasuse põhjal. Sisult on metafoor kaudne võrdlus. Kui võrdluses esineb see, mida võrreldakse ( põhikujutlus ) ja see, millega võrreldakse, siis metafooris jääb põhikujutlus ära
Sündroom on reeglile alluv stabiilse märgitsetuga (denotatum) sümptomite konfiguratsioon. Sümptomite eripära, et nende märgitsetus on üldiselt adressandi (s.o patsiendi -- ,,subjektiivsed sümptomid") ja adressaadi (s.o arsti -- ,,obj. sümptomid") jaoks erinevad. (11.loeng slaid 54) 3)Ikoon- tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel. Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja metafoorid. Todorovi arvates on ikoon pigem sünekdohh (tähenduse ülekanne kvantiteedisuhte alusel. Nt osa või üksiktunnus terviku asemel (Kreml 'Venemaa'), tervik osa asemel (maailm 'ümbritsevad inimesed' ei taha mu murest midagi teada), konkreetne arv ebamäärase tähenduses (toon sulle tuhat tervist 'palju tervisi'). Probleemid: sümmeetria küsimus (paavst ja foto) ja regressiooni küsimus (tütarlapse portree kui oma ema ikooniline märk, aga samuti isa, iga oma järeltulija, kõigi sugulaste, imetajate, selgroogsete jne)
1. Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pa...
Viimaks õnn tuli sahvrisse Lauta ja aita ka Rõivad veel mahtusid kohvrisse Siis pidi minema (iroonia) Metonüümia (kreeka k nimevahetamine ümber nimetamine) Tähenduse ülekandmine mingi tähendussuhte (ajaline, ruumiline, tähenduslik) alusel. Asjad ei sarnase omavahel aga on kuidagi seotud. Näiteks: Seinal rippus Viiralt (mõeldud on ta pilti); Joo ka üks klaas (tähenduse ülekanne anumalt sisule); Tal on osav sulg (inimene on osav, mitte ta kasutatud sulg) Tuntuim alaliik sünekdohh kvantiteedi suhe: osa terviku asemel kroonitud peal kogunesid pidustusele, või tervik osa asemel eesti võitis Slovakkia jalgpallis (tegelikult võitis ainult meeskond) Metonüümiat seotakse realistliku kirjandusega. Iroonia öeldakse üht, ent mõeldakse vastupidist. Eeldab ühist teadmist mingist alusest, tegemist väga kontekstuaalse kujundiga. (Aadu on kindlasti väga taktitundeline inimene who the fck is Aadu
viletsus luurab meid ringauditooriumi pinkide all 7. perifraas ehk ümberütlus Lauluisa 8. allegooria ehk mõistukõne 9. sünestees päiksevalguse lämmatav lõhn levis üle linna 10. metonüümia Mul on Tammsaare lugemine pooleli · sünekdohh Kogu rahvas armastab Anu Saagimit 11. tabu ehk sõnakeeld 12. eufemism Kus teil siin saab käsi pesta? 13.iroonia 14.hüperbool ääretu meri 15.litootes D. Lausekujundid ehk figuurid · anafoor ehk alguskordus (a --- / a ---) · epifoor ehk lõpukordus ( --- a / --- a)
vestlusi ja püüab välja selgitada vestluse seaduspärasused Mõistestus- Kehastamine- Allikvaldkond- Sihtvaldkond- Metonüümia- viitab ühe entiteedi kaudu teisele. Metafoor ja metonüümia on sarnased mõlemad ei puutu vaid keelde, vaid on osa igapäevaelust ja muudavad inimesele maailma asjade mõistmise lihtsamaks, põhinevad kogemustel. Lisaks on metonüümil viitamise eesmärk üks entiteet asendab teist. Metonüümia erijuht on sünekdohh, mille puhul esindab osa tervikut. Metonüümiale rajaneb portreede traditsioon inimene on tuvastatav näo, mitte teiste kehaosade kaudu. Kultuuride ja religiooni mõistete süsteemid on loomult metafoorsed. Metonüümsed sümbolid ühendavad argikogemust ja religioone ning kultuure iseloomustavaid sidusaid metafoorseid süsteeme. Olulisim on meelde jätta, et metafoorid ja metonüümia mõjutavad mõtlemisprotsesside kaudu igapäevaelu, mitte ei kuulu ainult kujundlikku, retoorilisse ja
Semiootika Mihhail Lotman 06.09.2007 Semiootika on teadus märkidest. Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos loomuse järgi Hermogenes kokkuleppe järgi Platon kirjeldab mõnda semiootilist dialoogi. Sokratese metodolooga sokraatiline dialoog. Märkide ja esemete seos, mida nad tähistavad, on loomulik. Semiootika on ühelt pool vana teadus, teisalt aga kujunes välja alles 20. sajandil. Semiootika sisu on kahekülgne: - ratsionaalne teadus (Platon, Percy), loogika Teadusteta mütodoloo...
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub kunstisfääri, on selge et see on tehtud (techné), iseloomulik on fiktsionaalsus, spetsiifika sõltumine keelelisest olemusest (luule vs romaan), aktiveertiakse keele poeetiline funkstioo...
Rohelised värvitud ideed magavad tormakalt ± värv ± mat. - materjal - rahu -rahu -elusolend + e.o Grammatiliselt absoluutselt korrektne, aga semantiliselt täiesti mõttetu. Iga järgneb sõna on vastuolus järgmisega. 1.Püüame aru saada referentsiaalselt millal ja kus? - Eesti aastal 1987 (fosforiidisõda) selles kontekstis on lause ka semantiliselt õige. Metonüümia ümber nimetamine, metonüümina üheks alaliigiks on sünekdohh. Oidipus tahtis abielluda Iokastega TÕDE Oma emaga. VALE (Freudi järgi tõde) 28
5. Metafoor - peidetud võrdlus (puhkama puust palitus B.A.); sh kinnismetafoor (elukevad etc) 6. Sümbol - (täht süttib ehk taevas su üle veel J.L.); 7. Personifikatsioon (viletsus luurab meid ringauditooriumi pinkide all) 8. Perifraas ehk ümberütlus ( Lauluisa) 9. Allegooria ehk mõistukõne ( abstraktne tegelane) 10. Sünestees - (päikesevalguse lämmatav lõhn levis üle linna) 11. Metonüümia - ülekanded (Mul on Tammsaare lugemine pooleli) 12. Sünekdohh - ümbernimetamine, rajaneb reaalsel suhtel ( osa-tervik) (Kogu rahvas armastab Saagmit) 13. Tabu ehk sõnakeeld (hallivAatimees- hunt) 14. Eufemism - pehmendav ümbertlus (kus teil siin saab käsi pesta? - kus vannituba on?) 15. Iroonia (oh kui kena!) 16. Hüperbool -kunstiline liialdus (ääretu meri) 17. Litootes - kunstiline vähendamine (maja oli marjasuurune) 10. Lausekujundid. 1. Anafoor ehk alguskordus (a---/a---) 2
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
Grammatilisus dekonstrueerib ‘mina’ (jutustaja) metafoorsust. Arutlus sisemise ja välimise üle. Tekstis on 2 ruumi – tuba ja välisilm. Lugemise käigus sisemine ruum rikastub nende omaduste võrra, millest välisilmast isoleerudes on loobutud – metafooride abil. Hääled mis kostavad ruumi: kärbeste sumin ja juhuslikult kõrvu kostnud muusikakatke. Kärbeste sumin on suve metafoor, on sünekdohhilise struktuuriga (trad. käsitletakse metonüümiana). De Man on eriarvamusel: sünekdohh loob ambival. tsooni metafoori ja metonüümia vahel. De Mani arvates on ta lähemal metafoorile, sest metafoorne side on alati tugevam ja püsivam kui metonüümiline. (kärbeste sumin seondub suvega tugevamalt kui muusikapala. mis võib küll meenutada mingit suvehetke, kuid ei seostu tingimata suvega). Tekstisisesed ja välised seosed ei anna meile sünteesi. Toimub dialektika ilma sünteesita. Romaan on ühtlasi allegooriline jutustus omaenese dekonstruktsioonist.
mood/ne mood/sa, mood/salt, õud/ne õud/sed, õud/selt, alg/ne alg/se, jõud/us jõud/sa, jõud/sale; NB! 1) 3) kirjutatakse sama morfeem siis alati ühtmoodi. Iseasi on astmevaheldusest tingitud muutused rg : rk ärgas : ärksa, ergas : erksa, tõrges : tõrksa, lb : lp hõlbus : hõlpsa. 4. võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, - gangster. h h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt. On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homofoone):
väljendi värskendamiseks sinise taeva silm, lõviosa "Pojuke viidi kabelimääle puhkama puust palitu." (B.Alver) Ärge laske tujul langeda metonüümia- metafoori ja personifikatsiooni vahe Terve vald aeti kokku sümbol- Toonela jõgi, latern (Alver), eluõhtu "Täht ehk süttib su üle veel." "Liigume loogeldes loojangu poole." (Runnel) epiteet- kaunistav lisandsõna sünekdohh 24.Luule aastail 1905-40 20.saj algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. Peamised zanrid olid ühiskonnakriitiline realism (Vilde, Kitzberg, Tammsaare), luules vanaromantism ja hiljem uusromantism. Rühmitused. Noor-Eesti III album. I maailmasõja ajal tagasilöök, kuid sõja lõppedes uuenes jõudsalt, mida soodustas ajaloolised sündmused ja Eesti kultuuritraditsioonid, aga ka suurem avatus läänemaailmale (modernism). Keskne eluhoiak
nõidust o Anum selle sisu, märk märgitava asja, isik talle kuuluva asja, omadus isiku või eseme asemel: ta aina lõikab loorbereid. Meie naaber põleb. o Ruumilt selle kasutajatele: kogu klass võttis peost osa o Autorilt loomingule: seinal rippus Wiiralt 12 · Metonüümia alaliik on sünekdohh: ülekanne mingi kvaliteedisuhte alusel, nt osa terviku asemel (viis suud söömas, et ma su nägu siin enam ei näeks), üksiktunnus terviku tähenduses (külas kümme suitsu, merel kümme purje), ainsus mitmuse asemel (kõik see mees), konkreetne arv ebamäärase tähenduses (oota sada aastat). Metafooriteooria Metafoori kognitiivne ehk interaktiivne teooria. Ivy Richards: interaction theory
Aktuaalsed (kimp sümptomeid, eristatud üheaegselt, nt inimkeha erinevates regioonides) ja temporaalsed süntagmad (kaelkirjakute ekskremendi auditiivne kontroll) Paradigmaatiline sümptomite süsteem (sümptomite kompuuteranalüüs) IKOON - tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja metafoorid. Todorovi arvates on ikoon pigem sünekdohh (tähenduse ülekanne kvantiteedisuhte alusel. Nt osa või üksiktunnus terviku asemel (Kreml 'Venemaa'), tervik osa asemel (maailm 'ümbritsevad inimesed' ei taha mu murest midagi teada), konkreetne arv ebamäärase tähenduses (toon sulle tuhat tervist 'palju tervisi'). Probleemid: sümmeetria küsimus (paavst ja foto) ja regressiooni küsimus (tütarlapse portree kui oma
Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid a) epiteet a) retoorilised pöördumised a) algriim b) võrdlus b) kordused(refrään) b) anagramm c) metafoor c) parallelism c) onomatopoeetilised sõnad d) metonüümia d) antitees d) riim e) hüperbool e) ellips f) sünekdohh g) personifikatsioon h) allegooria i) eufemism KÕNEKUJUNDID Epiteet- lisasõna(om), mis tõstab põhisõna tunnusteist esile. Nt: sinkjas taevas, rõhuv vaikus Võrdlus- nähtuse kõrvutamine sarnasuse alusel. Nt: kihinat-kahinat täis nagu sipelgapesa Metafoor-peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Nt: sinitaeva silm= päike Metonüümia- tähenduse ülekanne suhte alusel. Nt: kokku said kroonitud pead