Kõige märgatavam ja vaieldamatult ka Euroopa tulevikuperspektiivide seisukohast kõige olulisem trend rahvastikuprotsessides on sündimuse pikaajaline langustendents koos suremuse stabiliseerumisega, mille tagajärjel Euroopa elanikkonna loomulik juurdekasv on viimaste kümnendite jooksul väga oluliselt vähenenud. Üks peamisi ELi rahvastiku loomuliku iibe aeglustumise põhjusi on see, et naised saavad varasemast vähem lapsi. Praegu arvatakse, et summaarne sündimuskordaja peaks maailma arenenud piirkondades rahvastiku taastootmiseks ehk rahvaarvu stabiilsena püsimiseks pikema perioodi jooksul ilma sisse- ja väljarändeta, olema ligikaudu 2,1 elussündi naise kohta. EL 27s tervikuna on summaarne sündimuskordaja langenud ligikaudu 2,5 elussünnilt naise kohta 1960ndate alguses 1,6 elussünnile ajavahemikus 2007 2009. Kaardid Loomulik iive Summaarne sündimuskordaja
2/3 ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. Maailma keskmine rahvastikutihedus on 47 inimest km2-l, Eestis veidi vähem kui 30 inimese km2. Maailmas on inimese kohta 0,021 km2 maismaad (2,1 ha ehk 21 000 m2). Aomenis, endises Macaos on 18500 inimest km2-l, ühe inimese kohta 54 m2. Tallinnas elab 2500 inimest km2-l, ühe imese kohta 400 m2 maad. Loomulik iive on mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides. Sündimuskordaja on sündide arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides. Statistikaamet nimetab sündimuse üldkordajaks. Suremuskordaja on surmade arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides. Statistikaamet nimetab suremuse üldkordajaks. Imikusuremus on elussündinud kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta. Imikusuremus 2001. aastal oli Nigeerias 110 promilli, Egiptuses 35 promilli, Jaapanis 3
PR = (Haigusega inimeste arv mingil ajamomendil / Inimeste arv rahvastikus samal ajamomendil) x 1000 (arv 1000 näitab juhtude arvu 1000 inimese kohta. Kasutada võib ka 100-ga korrutamist, mis näitab juhtude arvu 100 inimese kohta). Näidisülesanne: Eestis elas seisuga 01.01.2000.a 1,5 miljonit elanikku, kellest 33 000 põdes vähki. PR = 33 000/1 500 000 = 0,022 x 100 = 2,2% Vastus: Vähi levimusmäär on 01.01.2000.a seisuga 2,2% ehk 2,2 juhtu 100 inimese kohta. Sündimus Sündimuskordaja ehk sündimuskoefitsent on näitaja, mille lugejas on elussündide arv rahvastikus mingil ajaperioodil ning nimetajas keskmine rahvaarv samal ajaperioodil: Sündimuskordaja = (Sündide arv aastas/ Antud aasta rahvaarv) x 1000 Näidisülesanne: Aastal 2003 toimus Eestis 13 036 elussündi ja selle aasta rahvastiku keskmine arv oli 1 353 557. Leia sündimuskordaja. 13 036/1 353 557 = 0,0096 x 1000 = 9,6 Vastus: Sündimuskordaja oli 2003. aastal 9,6. Suremus
Rahvaarvu kasv- -1.01 inimest / 1000 elanikku (2010). Meeste ja naiste osakaal rahvastikus- Sünnil 1,06 mehed / naised (2008). Alla 15 1,06 mehed / naised. 15-64 aastat 1,00 mehed / naised. 65 aastat ja üle selle 0,78 meessoost / naissoost. VANUSELINE STRUKTUUR VANUSELINE STRUKTUUR RAHVASTIK Ema keskmine vanus esimese lapse sünnitamisel- 29.8 aastat (2014 est.). Kui seda Eestiga võrrelda, siis Kreekas ema keskmine vanus esimese lapse sünnitamisel on veidi vanem kui Eestis. Summaarne sündimuskordaja- See tähendab seda, et Eestis on summaarne sündimuskordaja suurem kui Kreekas. Kreekas on see 1.33 ja Eestis 1.58. Oodatav eluiga- kogu elanikkond: 80,05 aastat. Mees: 77,48 aastat. Naine: 82,79 aastat (2012 est.). Oodatav eluiga on tõusnud võrreldes varasemaga. RAHVASTIK Kirjaoskus- 15-aastased ja vanemad saavad lugeda ja kirjutada. Kogu elanikkond 97,7%, mehed 98,5%, naised 96,9% (2015 est.). Sündimus on viimastel aastatel vähenenud. Selle riigi rahvastik vananeb.
Rahvaarv ja selle muutus Rahvaarv 12000000 1900.a u 6 900 000 10000000 1950.a u 9 200 000 2000.a u 10 000 000 8000000 2011.a 10 760 305 6000000 4000000 2000000 0 1900.a 1950.a 2000.a 2011.a Ränne ehk migratsioon Loomulik juurdekasv ehk iive Sündimuskordaja 10,12 Rännatakse põhiliselt: Suremuskordaja 10,74 Põhja- ja Lõuna- Iive -0,62 Ameerika Ühe väikseima sündimusega riik 2011. a Euroopa Euroopa Liidus Aafrika Ränne: 2,98 inimest 1000 elaniku kohta Urbaniseerumine Rahvastiku tihedus
● ● Töötus on 10,7% (2010. aasta seisuga). ● SKP jaotumine ● sektoritesse ● (2009)[2] Sektor Osakaal ● Põllumajandus ● 2,6% ● Tööstus ● 23% ● Teenindus ● 74,5% Tööjõu jaotumine sektoritesse (2007)[2] Sektor Osakaal Põllumajandus 10% Tööstus 30% Teenindus 60% Demograafia ● Portugali rahvaarv on 2010. aasta seisuga 10 735 765. 59% elanikkonnast elab linnades. ● Sündimuskordaja on 10,12 ja suremuskordaja 10,74 promilli. Keskmine eluiga on 78,38 aastat, kusjuures meestel 75,12 ja naistel 81,86 aastat. Eksport ● Portugali suurimad ekspordiartiklid on ● põllumajandustooted ● toidukaubad ● naftatooted ● keemiatooted ● plastik ja kumm ● Portugali tähtsaimad ekspordipartnerid on Hispaania 26,25%, Saksamaa 12,99%, Prantsusmaa 12,04%, Angola 7,21% ja Suurbritannia 5,54% (2009).
Bragança ringkond 4.Setúbali ringkond 15.Vila Reali ringkond 5.Beja ringkond 16.Porto ringkond 6.Faro ringkond 17.Braga ringkond 7.Évora ringkond 18.Viana do Castelo ringkond 8.Portalegre ringkond 9.Castelo Branco ringkond 10.Guarda ringkond 11.Coimbra ringkond Demograafia Portugali rahvaarv on 2010 aasta seisuga 10 735 765 59% elanikest elab linnades Sündimuskordaja 10,12 ja suremuskordaja 10,74 Keskmine eluiga 78,38/meestel 75,12 ja naistel 81,86 aastat Majandus Portugalil on maailma suuruselt 49.SKP $23 000 2002 võeti kasutusele euro, Portugali eskuudo asemel Töötus on 10,7% SKP jaotumine sektoritesse ja tööjõu jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 2,6% Tööstus 23% Teenindus 74,5% Sektor Osakaal
kaljud, sügavad orud. Loodusvöönd Taimed, loomad (levinumad) Pinnamood Kõrgeim tipp- Golem Korab 2764m Mäed- Baba mäed, Jakupica mäed. Jõed- Vardar, Saloníki Järved- Dojran, Mavrovo Maavarad Maavaradest leidub- rauamaaki, niklit, vaske, pliid ja tsinki. Loodusnähtused Vulkaanid Maavärinad- viimane tõsisem 1963.a. Rahvastik Rahvused, nende osakaal (ringdiagramm). Usundid (atlas, internet) Rahvastiku vanuseline koosseis (püramiid) www.census.gov/ipc/www/idb/ Sündimuskordaja on 11,92 promilli ja suremuskordaja 8,87 promilli. Keskmine eluiga on 74,92 aastat, kusjuures meestel 72,4 ja naistel 77,64 aastat. http://www.theodora.com/wfb/ http://www.citypopulation.de/cities.html http://www.iiasa.ac.at/Research/ERD/DB/data/maps_0.htm http://www.theodora.com/wfb/ (Rahvaarv) http://www.citypopulation.de/cities.html (Suuremad linnad koos rahvaarvuga) http://www.iiasa.ac.at/Research/ERD/DB/data/maps_0.htm l (Tihedamini ja hõredamini asustatud riigi osad (kaart)
Oletatav: 2015 66 301 000 inimest 2025 68 482 000 inimest Loomulik iive 1995 - 0.4 2000 - 0.5 2005 - 0.6 2010 - 0.5 Oletatav: 2015 - 0.4 2025 0,2 Sünnid ja surmad 1995 sündis 763 000 ja suri 540 000 inimest 2000 sündis 808 000 ja suri 547 000 inimest 2005 sündis 807 000 ja suri 537 ooo inimest 2010 sündis 805 000 ja suri 560 000 inimest Oletatav: 2015 sünnib 783 000 ja sureb 607 000 inimest 2025 sünnib 751 000 ja sureb 676 000 inimest Summaarne sündimuskordaja 1995 1,7 last naise kohta 2000 1,9 last 2005 1,9 last 2010 2,0 last Oletatav: 2015 1,9 last 2025 1,9 last Imikusuremus 1995 5 last 1000 elaniku kohta 2000 5 last 2005 3 last 2010 3 last Oletatav: 2015 3 last 2025 3 last Immigrantide arv 1995 39 000 elanikku 2000 70 000 elanikku 2005 95 000 elanikku 2010 95 000 elanikku Oletatav: 2015 95 000 elanikku 2025 95 000 elanikku Keskmine eluiga 1995 78 aastat 2000 79 aastat
com 1. Mis aastaks jõuab maailma rahvastiku arv eeldatavasti 8 miljardini? 2044/2045 2020/2021 2040/2041 2024/2025 2. Kui suur on muutus inimeste keskmises elueas võrreldes 1950nda aastaga? Umbes 40 aastat Umbes 25 aastat Umbes 5 aastat Umbes 35 aastat 3. Kui sündimuskordaja on alla kahe, siis millele see viitab? Populatsioon kipub kasvama Populatsioon kipub püsima stabiilsena või vähenema Emad asendavad end järgmises põlvkonnas tütardega 4. Kui palju inimesi elab ekstreemses vasuses (see tähendab elavad vähem kui 1,25 dollariga päevas)? Iga 4s inimene Iga 7s inimene Iga 15s inimene
Kodutöö: Valitud riigi rahvastiku analüüs 1) Afghanistan 2) Rahvastiku andmeid soo ja 5-aastase vanusegrupis hindamiseks kasutatakse hinnanguid ja prognoose. Sündimus 2006 uuringu 2007-08 Kaudne hinnang summaarne sündimuskordaja. Suremus 2004 uuring 2006 kaudsed hinnangud imikute ja laste suremust informeeritud aastaks 2006 Afganistani terviseuuringute ja Coale-Demeny West mudel elu tabelid. Ränne 2009 pagulase statistika 2009 põhjal muutus pagulase varu hinnangul kahe järjestikuse aasta jooksul. · Elanikke on seal riigis: 29,120,727 in · Keskmine riik maailmas. Pindala suhtes, kui ka inemeste suhtes. · Rahvaarv on ikka 25.a jooksul kasvanud (1985-13,120 in) (2010-29,121 in) ·
Rahvaarvu kasv · 2000 a. e.kr 25-30 miljonit · 2000 a. tagasi 150-200 miljonit · Tänapäeval 6,5 miljardit · 2150 11,5 miljardit Rahvastiku paiknemine · Väga ebaühtlaselt · Maakera keskmine asustustihedus 42 inimest/km2 · Iga 5 inimene elab Hiinas Probleemid · Malthus-rahvastik kasvab geomeetrilises, ressursid aritmeetilises progressioonis · Näljahäda-Ida ja Kagu Aafrikas Parameetrid · Iive-aasta jooksul sündinute ja surnute vahe · Sündimuskordaja-sündide arv 1000 inimese kohta · Suremuskordaja-surmade arv 1000 inimese kohta · Imikusuremus Eesti 2007 Mehi 618 245 Naisi 724 164 2006 Surmad 17 316 Sünnid 14 877 Iive - 2 439 Demograafilise siirde teooria Iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumisega tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile Traditsiooniline rahvastiku tüüp · Kõrge sündimus ja suremus · Keskmine eluiga 35-40
Koguiive 1k inimese kohta - näitab palju suureneb/väheneb rahvaarv 1k sel perioodil riigis elanud inimese kohta Sündimust mõjutavad tegurid: usundid, kooselu traditsioonid, majanduslikud võimalused, väärtushinnanugud, viljakate naiste arv, naiste vanus sünnitamisel, pereplaneerimise võimalused, naiste/meeste võrdsus ühiskonnas Sündimuse üldkordaja - sündide arv 1k inimese kohta Vanusekordaja - mitu last sünnib 1k teatud vanuses naise kohta aastas Summaarne sündimuskordaja - keskmine elussündide arv naise kohta tema elu jooksul, kui kehtiksid konkreetse aasta vanusekordajad Suremust mõjutavad tegurid: vägivald, õnnetused, haigused, nälg, sõjad, veepuudus, konfliktid, looduskatastroof Suremust iseloomustavad: suremuse üldkordaja, keskmine eluiga, suremus loomulik iive = sünnid - surmad sündide üldkordaja = sünnid/keskmine rahvaarv * 1000%o Traditsiooniline rahvastiku tüüp - sündimus 30-40; suremus sama; rahvaarv muutumine aeglane (kasv)
lükatud. Vallas on kaks toimivat kooli ja lasteaeda, ka need surutakse kokku tänu raha puudusele. Ei tea kelle tegemata töö see on või miks nüüd just raha puudub. Kohalikud inimesed eesotsas meie kultturialal töötavate inimestega korraldavad üritusi, mis on väga tore ja mis hoiab meie kodukoha veel elavana. Kuid ka namad kurdavad, et raha on vähe ning antakse näpuotsaga. 3. Analüüsi Eesti rahvastikupüramiidi . Milliseid probleeme näed ? Eeldused: ·summaarne sündimuskordaja tõuseb pidevalt ja jõuab 2047. aastaks kahe lapseni naise kohta; ·suremus väheneb; ·oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb 2050. aastaks naistel 80,44 ja meestel 78,36 aastani; ·rännet ei toimu või sisseränne tasakaalustab väljarände. Kuni aastani 1993 rahvaarv järjest kasvas, misjärel hakkas uuesti langema. Aastaks 2050 on prognoositav rahvaarv juba sama mis aastatel 1962 kuni 1964, jäädes 1.2 miljoni inimese juurde. Prognoositav meeste suremuse iga on madalam aastaks 2050. 4
Rahvastiku paiknemine Väga ebaühtlaselt Maakera keskmine asustustihedus 42 inimest/km2 Iga 5 inimene elab Hiinas Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Parameetrid Iive-aasta jooksul sündinute ja surnute vahe Sündimuskordaja-sündide arv 1000 inimese kohta Suremuskordaja-surmade arv 1000 inimese kohta Imikusuremus Võrdle Põhja ja Lõuna riikide näitajaid õpik lk.75, tabel 9. Rahvastikupüramiid Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Demograafilise siirde teooria Iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja
Soe ja niiske mussoonhooaeg kestab alates juunist kuni oktoobrini. Esineb looduskatastroofe : üleujutused, keeristormid, tornaadod. 2 0-14 aastased lapsed moodustavad 34,3 % rahvastikust. (Mehed 27,551,594/naised 26,776,647) 15-65 aastased tööealised moodustavad 61,1 % rahvastikust. (Mehed 49,956,431 /naised 50,891,519) Üle 65 aastased moodustavad 4,7 % rahvastikust. (Mehed 3,616,225/ naised 3,778,119) Sündimuskordaja on 2,6 last/naisel. 2009. aasta naiste keskmine eluiga oli 63,03 aastat ja meestel 57,57 aastat. 2011 aasta oodatav eluiga naistel on 71,65 aastat ja meestel 67,93 aastat. See eluiga on suhteliselt kõrge. Sündimus on 27, suremus 8 ja imikusuremus on 65. Suremus on viimastel aastatel suurenenud ja sündimus kahanenud. Bangladesh kuulub demograafilise ülemineku I etappi (plahvatus), kus sündimus on suur ja suremus väike. Rahvastiku koosseis :
lapseni. Kõrget sündimust kannavad eeskätt Lääne-, Kesk- ja Ida-Aafrika maad, kus sündimustase ulatub keskmiselt 5,35,7 lapseni. Suhteliselt mõõdukas on sündimus kontinendi põhja- ja lõunaosas, vastavalt 2,9 ja 2,6 last naise kohta. Kõnekas on samuti tõsiasi, et maailma riikide sündimustaseme pingereas mahub esimese 40 hulka vaid 5 riiki väljastpoolt Musta Mandrit. Pingerea esikohta hoidvas Nigeris ületab summaarne sündimuskordaja 7 last naise kohta. Kuna suremuse langus algas vähemalt 3040 aastat varem ning oli tänu kaasaegse meditsiini saavutuste rakendamisele suhteliselt tõhus, siis on Aafrika rahvastiku kasv olnud alates 1970. aastatest maailmas kõige kiirem. Kirjeldatud kasv viis Aafrika 1990. aastate keskpaigas rahvaarvult Euroopast (arvestatud koos Venemaaga) ette ning maailmajagudest Aasia järel teisele kohale. 20. sajandi lõpul elas Aafrikas 13% maailma rahvastikust, 21.
GEOGRAAFIA ASUTUS- mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste RAHVASTIK- mingil maa-ala elavad inimesed ASULASTIK- mingi maa-ala asulate kogum DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastikukoosseisus on palju lapsi ja noori RAHVASTIKU IIVE- rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet RAHVASTIKUREGISTER- andmekogum, milles sisalduvad rahvastiku iga liikme olulisemad demograafilised andmed ja mille pidev tegelikkusega kooskõlas hoidmine eeldab nende andmete järjekindlat uuendamist ja vasava arvestussüsteemi toimimist RAHVALOENDUS- riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, rahvusliku koostise, paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse jms teadasaamiseks korraldatav andmete kavakindel kogumine, a...
majanduslik olukord, naise koht ühiskonnas, meditsiini tase, naiste vanus. 5) Millest sõltub suremus a. Arengumaades? ● arstiabi halb kättesaadavus ● nakkushaigused (HIV, EBOLA, AIDS) ● liiklusõnnetused ● vägivald (mafia) ● vaesus ● tööõnnetused b. Arenenud riikides? ● liiklusõnnetused ● ebatervislikud eluviisid ● haigused (infarkt, vähk,südamehaigused) ● vägivald (terrorism) ● tööõnnetused 6) Miks on summaarne sündimuskordaja parem näitaja kui sündimuse üldkordaja? Summaarne sündimuskordaja on parem näitaja, sest siis arvutatakse keskmine sündinud laste arv naise kohta, aga üldkordaja puhul mõjutab seda ka meeste, laste ja vanade naiste arv. 7) Miks ei tohi riigi suremuse üle otsustada ainult suremuse üldkordaja põhjal? Sest seda näitajat mõjutab palju rahvastiku vanuskoosseis. 8) Demograafiline üleminek: graafik! traditsiooniline rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku
loodusvarad taimkate mullad pinnamood kliima ajaloolised tegurid poliitilised tegurid sotsiaalsed tegurid majanduslikud tegurid 3. Millest sõltub sündimus (4), milliste näitajatega iseloomustatakse sündimust sõltub: vanuseline koosseis meditsiini arengutase majanduslikud tingimused pere planeerimine näitajad: sündimuse üldkordaja summaarne sündimuskordaja vanuskordaja 4. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid. Millest sõltub suremus? sündimust mõjutavad tegurid: religioon haridustase majanduslikud tingimused väärtushinnangud suremust mõjutavad tegurid: vaesus ebterve eluviis halb tervishoiukorraldus halb arstiabi kättesaadavus suremus sõltub: südameveresoonkonna haigused vähk hingamisteede haigused vägivald, õnnetused
Makedoonia Vabariik on merepiirita riik KaguEuroopas Balkani poolsaare lõunaosas § Makedoonia piirneb Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania ja Kosovoga Pildil: Makedoonia füüsiline kaart MAKEDOONIA KAARDIL PAIKNEMINE Piltlikult Makedoonia asukoht/asukohakaardid Lisaks: http://www.mapsofworld.com/macedonia/macedonialocationmap.html DEMOGRAAFIA § Makedoonia rahvaarv 2010. aasta seisuga 2 072 086 inimest § sündimuskordaja on 11,92 § suremuskordaja 8,87 § keskmine eluiga on 74,92 aastat, sealjuures meestel 72,4 ja naistel 77,64 aastat, § laste arv naise kohta on 1.59 § 67% elanikest elab linnades RAHVAStik § 69% rahvastikust on 1564 aastased § 11% rahvastikust on 65 aastased ja vanemad § 20% rahvastikust on kuni 14 aastased § tõenäoliselt hakkab rahva arv kasvama §
pühakute päevad riiklikud pühad. Fatima pühapaik, mida külastas ka paavst Johannes Paulus II, on katoliikliku maailma üks tähtsamaid palverännakute sihtkohti. Köök Portugali rannikualad on kuulsad värske kala ja erinevate mereandide poolest. Sisemaal tarbitakse rohkem lihatoite. Populaarne roog on sütel grillitud sardiinid. Räägitakse, et sardiinid on parimad kuudel, mille nimes pole r-tähte ehk siis maist augustini. Sündimus, suremus ja eluiga Sündimuskordaja on 10,12 Suremuskordaja 10,74 Keskmine eluiga on 78 aastat, meestel 75 ja naistel 82 aastat. Ettevõtted Portugali ettevõtlust iseloomustab väikeettevõtete, sh eelkõige pereettevõtete suur osakaal. 95% Portugali äriühinguist on nn mikroettevõtted, kus töötajaid alla 10. Põllumajandus Olulised on karja-, vilja-, oliivi- viinamarja-, puuvilja- ning juurviljakasvatus. Teistest paremini läheb veini-, õli- ning piimatööstusel, need sektorid toimivad edukalt ja organiseeritult.
rohkus, veekogu lähedus), kui ka ajaloolised, majanduslikud (tööstuse ja trantspordi arendamine, raha rohkus, tehnoloogiate olemasolu), sotsiaalsed (elumajad, tervisehoid ja haridusteenused) ja poliitilised (valitsuse investeeringud erinevatesse valdkondadesse, nt infrastruktuuri) tegurid. Rahvastiku loomulik iive Loomulik iive mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja sunute vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides. (sünnid-surmad/rahvaarv x 1000) Sündimuskordaja sündide arv mingis piirkonnas või riigis tuhande inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides. Suremuskordaja surmade arv mingis piirkonnas või riigis tuhande elaniku kohta, mida väljendatakse promillides. Inimkusuremus elussündinud kuni ühe aastaste laste suremus tuhande elussündinu kohta. Rahvaarvu muutumist põhjustavad loomulik iive ning rändeprotsessid. Sündimust ja suremust
6. Eestlaste osakaal rahvastikust oli kõige suurem enne sõda. Seejärel antud näitaja kahanes kuni 1989.aastani ja seejärel hakkas jälle suurenema. Rahvaarvu muutumist iseloomustavad näitajad.Rahvaarv muutub pidevalt. Nende protsesside iseloomustamiseks kasutab statistika rida erinevaid näitajaid: - sündimuskordajad- suremuskordajad- loomuliku iibe kordaja- sisserände kordaja - väljarände kordaja- rände saldo Sündimuskordajad omakorda liigitatakse järgmiselt: - üldine sündimuskordaja- sündimuse vanuskordajad- summaarne sündimuskordaja Üldine sündimuskordaja arvutatakse järgmiselt: aasta jooksul sünnitatud laste arv jagatakse aastakeskmise rahvaarvuga ja korrutatakse 1000-ga.Sündimuse vanuskordajad arvutatakse kas vanusaasta või viieaastase vanusrühma kohta. Antud vanuses naiste poolt sünniatud laste arv jagatakse samas vanuses olevate naiste arvuga ja korrutatakse 1000-ga. Nii saadakse sündide arv vaadeldava vanusrühma 1000 naise kohta
Tiheda veestiku laevatatavad jõed on Schelde, Sambre ja Maas. Tähtsaim maavara on kivisüsi. 5 1 RIIGI ARENGUTASE 1.1 Arengutaseme näitajad Riigi arengutaseme iseloomustamiseks kasutatakse erinevaid näitajaid. Üks kõige sagedamini kasutatavaid on SKT. See on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Belgias on SKT 27 600 OJS elaniku kohta. Keskmine eluiga naistel on 80,8 ja meestel 74,5 aastat. Summaarne sündimuskordaja (laste arv naise kohta) on 1,64. Imikute suremus on 4,5% ja suremus on 10,1%. Abiellumise üldkordaja ( 1000 elaniku kohta ) on 4,1%. Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi : põllumajandus 1,2%, tööstus 21,2%, ehitus 4,9% ja teenindus 72,7%. 6 1.2 Rahvusvahelised organisatsioonid Belgia osalus rahvusvahelistes organisatsioonides: Euroopa Liit, NATO, IMF, WTO, ESA,
(arengumaad?) Kiire rahvastiku kasv tekitab milliseid globaalseid probleeme? Keskkonna probleeme, kallis toit, nälg, vaesus. 2.Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Mis näitajatega iseloomustatakse sündmust? Sündimuse üldkordaja ehk sündide arvu tuhande elaniku kohta. Suurimad sündide näitajad on Aafrika riikides (Mali, Nigeris) väikseimad on Hongkongis ja Saksamaal. Vanuskordajad, et iseloomustada seda, kui palju lapsi sünnib 100 teatud vanuse kohta aastas. Summaarne sündimuskordaja: keskmine elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul. Sündimust mõjutavad: Viljakas eas naiste arv Traditsioonid ja tavad ( millisest elueast hakatakse lapsi saama, sünnitusiga Euroopas 24-25) Religioon ( paneb paika traditsioonid ja tavad) Pere planeerimise võimalusolu ja kasutamine Väärtushinnangud (mida lastes nähakse) Majanduslikud võimalused Naiste ja meeste positsioon ühiskonnas ( karjäär)
Suremuse sooerinevused ja oodatav eluiga: nunnad ja mungad väliskeskkonnast eraldatud rahvastikurühmad; sarnane elustiil; erinevused elueas säilivad. Sotsiaalne staatus ja suremus: haridus; amet; sissetulek. Kas oodatava eluea kasv jätkub? - senised suundumused, bioloogilise eluea piir, harjumuste ja elustiili muutus, sotsaalse strukturi muutus. Võimaliku peatuse stress, keskkond, uued nakkushaigused, heaolusüsteemid. SÜNDIMUS Mõisted: sünnitusiga - sündide arv - sündimus - sündimuskordaja - näitaja, mis saadakse, kui mingi piirkonna kogu rahvastiku või selle osa elussündide arv või sündide arv mingil ajavahemikul jagatakse vastava rahvastiku keskmise suurusega sellel ajavahemikul. Sündide arv 1000 elaniku kohta. Võetakse promillides rahvastikutaaste - protsess, mille käigus ühe põlvkonna teisega asendumise kaudu rahvaarv pidevalt taastub Rahvastiku alusprotsesside vanus-sõltuvus: tüüpiline sündimuskõver; ajaga toimunud muutused
Rahvarikkamad riigid India, Hiina Rahvastiku paiknemine Tihedalt asustatud piirkonnad Põhja poolkera Hõredalt asustatud piirkonnad Antarktika, Venemaa põhja osa, Aafrika Keskmine tihedus 42 in/km2 Tiheduse arvutamine inimeste arv/ruutkilomeetrid Mõjutavad inimtegurid arstiabi, töökohad, hinnad Mõjutavad loodustegurid kliima, reljeef, toit, veekogud Iibe sünnid-surmad/elanike arv x1000 Sündimuskordaja sünnid/elanike arv x1000 Suremuskordaja surmad/elanike arv x1000 Madal iive Eesti, Soome, Läti Kõrge iive Hiina, India Põhja ja Lõuna riikide erinevused ja sarnasused Põhja riikides on iive madal, Lõunas tihti kõrge Rahvastikud sooline ja vanuseline koosseis Eluiga Tänapäeval 65-70 Vananemine Põhjas Rahvastik vananeb Vananemine Lõunas Noori palu rohkem, varsti vananev
Eesti hõive teenindussektoris on aastatejooksul stabiilselt kasvanud. 2.7.SÜNDIMUS Joonis 7 Sambias on sündimus kordaja teistest riikidest silmnähtavalt kõrgem, kuid siiski on ka see langenud. Kõige madalam on sündimus Mehhikos ning seal ei ole sündimus kolmekümne aasta jooksul muutunud. Alzeerias on sündimuse kordaja oluliselt langenud võrreldes 1980.aasta andmetega. Samuti on ka Tsiili sündimus langenud. Ülejäänud riikides on sündimuskordaja püsinud stabiilne. 2.8.SUREMUS Joonis 8 Suremuse kordaja on Mehhikos kõige kõrgem ning on järjepidevalt tõusnud. Teistes riikides on suremus langenud.Kõige madalam on suremus kordaja Indoneesias. 2.9.LASTE ARV NAISE KOHTA Joonis 9 Laste arv naise kohta on statistika põhjal kõige madalam Eestis ning kõige kõrgem Sambias. Kõikis uuritavates riikides on laste arv naise kohta 2015.aastaks ühtlaselt langenud
· Poliitilised valitsus ei investeeri elukeskkonna arendamisse · Majanduslikud puudub korralik infrastruktuurid ka raha tööstuse arendamiseks · Sotsiaalsed halvad elamistingimused , tervisehoiu ja haridusteenused raskesti kättesaadavad. Rahvastiku loomulik iive Loomulik iive - on mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündimus ja suremuskordaja vahe promillides . Sündimuskordaja - on sündinute arv mingis piirkonnas või riigis 1000inimese kohta aastas , mida väljendatakse promillides . Suremuskordaja- on surmade arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas , mida väljendatakse promillides . Imikusuremus on elussündinud kui ühe aastaste laste suremus 1000elussündinu kohta. Eesti iive aastatest 1960 -1980 oli positiivne( sünnib rohkem kui sureb) , 1990 a on see olnud negatiivne( sureb rohkem kui sünnib)
üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet.(lk 69) Loomulik iive- mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündmus- ja suremuskordaja vahe promillides. (lk 74) Rahvastikupüramiid- rahvastiku soolist ja vanuselist koostist mingil ajahetkel kujutav kahe poolega lintdiagramm, mille lintide pikkused väljendavad mingisse ühe, viie- või kümneaastasesse earühma kuuluvust. (lk 79) Sündimuskordaja- sündinute arv mingis piikonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides. (lk 74) Sündimust mõjutavad : 1.viljakas eas naiste arv 2.naiste vanus sünnitamisel ( partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas) 3.religioon ( mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse) 4.pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine ( meditsiini areng,
rahvastiku liikumist (migratsiooni). Rahvaarvu statistilist arvestust peetakse 2 erineva näitaja abil: 1.rahvaarv 1.jaan. seisuga; 2.aasta keskmine rahvaarv. Rahvaarv 1.jaan. seisuga kujuneb välja vastavate jooksvate registreerimisandmete kokkuvõtete tulemusena. Aastata keskmine rahvaarv on elanike arvu aasta alguse ja lõpu poolsumma. Rahvaarvu muutumise iseloomustamiseks kasutatakse erinevaid näitajaid: sündimuskordajad - üldine sündimuskordaja arvutatakse järgmiselt: aasta jooksul sünnitatud laste arv jagatakse aastakeskmise rahvaarvuga ja korrutatakse 1000-ga.Sündimuse vanuskordajad arvutatakse kas vanusaasta või viieaastase vanusrühma kohta. Antud vanuses naiste poolt sünnitatud laste arv jagatakse samas vanuses olevate naiste arvuga ja korrutatakse 1000-ga. Nii saadakse sündide arv vaadeldava vanusrühma 1000 naise kohta. Summaarne sündimuskordaja arvutatakse sel teel,
eri 30,6 aastat. Abiellumisel arvestati üha rohkem aastate vahel vähenema. juba 19. sajandi esimesse poolde. 18. sajandil tähendas juba põhjalikku muutust rahvastiku majanduslikku kindlustatust, eluaseme oli sündimuskordaja ilmselt veel vähemalt taastetiiübis, Kuni 19. sajandi teise pooleni oli oluliseks perekonna reguleerimist laste olemasolu, võimalikult talu valdamist, milleni 40%o ringis. Eestimaa kubermangus oli nähtuseks abielude sõlmimise väga ebaühtla
Tänapäeval loovad noored oma pere hiljem ja ka lapsi on peres vähem kui varasematel aegadel. Ka suremus on viimasel ajal suurenenud. Üheks põhjuseks on vanemaealiste inimeste suurem osakaal kogu rahvastikus e. üldine rahvastiku vananemine. Kui vanu inimesi on palju, siis neid ka sureb rohkem. Kuid suremus on suurenenud ka õnnetusjuhtumite ja mitmesuguste haiguste tagajärjel. Sünnid, surmad ja loomulik iive Sünnid Surmad Sündimuskordaja Suremuskordaja 1970 21 552 15 186 15,8 11,2 1971 22 118 15 038 16,1 10,9 1972 21 757 15 520 15,6 11,1 1973 21 239 15 573 15,1 11,1 1974 21 461 15 393 15,1 10,9 1975 21 360 16 572 14,9 11,6 1976 21 801 17 351 15,1 12,0 1977 21 977 17 094 15,2 11,8
Eesti põlisrahvastiku sündimus jäi koguni kaheks aastakümneks taastetasandist kõrgemale ja 1970. aastate vältel diferentseeris Eesti sündimust kõikvõimalikest rahvastiku sotsiaaltunnustest kõige enam just põlisus. 1980. aastatel algas ka välispäritolu rahvastiku sündimuse kasv, järgides päritolumaa trendi. Aastakümne lõpuks jõuti enam-vähem põlisrahvastiku tasemeni ja nii saavutas Eesti kogurahvastiku sündimus oma kõrgpunkti 1988. aastal, mil summaarse sündimuskordaja perioodväärtus tõusis koguni üle 2,2 (sündide arv tuhande elaniku kohta). Antud sündimustase oli ka viimase 80 aasta kõrgeim. Järgnevatel aastatel iseloomustas sündimust äkk-kiire langus, mis on tänaseks kukkunud allapoole väärtust 1,3. Kõik rahvastikurühmad on languses osalenud enam-vähem võrdse panusega. Teiste piirkondadega võrreldes on langus olnud mõnevõrra intensiivsem Tallinnas. Esialgu on vara hinnata, mil määral on kirjeldatud äkklangus tingitud rahvastiku
· Rahvaloendus riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, rahvusliku koostise (sugu, rahvus jms tunnused), paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse jms teadasaamiseks korraldatav andmete kavakindel kogumine, analüüsimine ja üldistamine. 2.2 Rahvastiku loomulik iive · Loomulik iive mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides. · Sündimuskordaja sündide arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides. · Suremuskordaja surmade arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides. Imikusuremus elussündinud kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta. Rahvastiku tööhõive ja majanduse üldine struktuur · Agraarühiskonnas on suurem osa elanikest hõivatud põllumajanduses.
Euroopa taustal kuulub Eesti peremoodustuse uusvormide poolest pigem eeskäijate kui sabassörkijate hulka. Täiesti päevakohane on neid protsesse tõepäraselt kajastada ja arvesse võtta. 1980. aastatel algas ka välispäritolu rahvastiku sündimuse kasv, järgides päritolumaa trendi. Aastakümne lõpuks jõuti enam-vähem põlisrahvastiku tasemeni ja nii saavutas Eesti kogurahvastiku sündimus oma kõrgpunkti 1988. aastal, mil summaarse sündimuskordaja perioodväärtus tõusis koguni üle 2,2 (sündide arv tuhande elaniku kohta). Antud sündimustase oli ka viimase 80 aasta kõrgeim. Vanurite osakaal kogurahvastikus kasvas jõudsalt kuni 1940. aastateni. Pärast seda on intensiivse sisserände ning keskmise eluea kasvu peatumise tõttu vanurite osakaal rahvastikus püsinud küllalt stabiilsena. Vananemise alusprotsesside üksteist kompenseeriva toime tõttu on
SKT elaniku kohta 8,328.235 1 (US $) Rahvamajanduse kogutulu elaniku kohta 8,000.616 (US $) VAESUS Vaesuse indeks 0,006 (%) Puuduse intensiivsus 38,5 JÄTKUSUUTLIKKUS Süsinikdioksiidi heitmed inimese kohta 4.3 (tonni) Kaitsealused piirkonnad maismaal 19,6 (%) SOOLISED NÄITAJAD Keskharidus (naiste-meeste suhe) 0.8 Nooruki sündimuskordaja (sündide arv 37,3 1000 naise kohta vanuses 15-19) Aktsiad parlamendis 0,2 Emade suremus suhe 48,0 Soolise ebavõrdsuse indeks 0,536 INIMESTE TURVALISUS Töötuse määr 1.4 (%) (% tööjõust) Loodusõnnetustest mõjutatud rahvastik 171,743.3 1 (miljoni elaniku kohta) Tapmiste määr (100000 inimese kohta) 5.9 1 Röövimiste määr (iga 100.000) 107,1 1
(APCO) arendab koos partneritega nende varude baasil kuni 500 MW võimsusega põlevkivielektrijaama. ● Ulatusliku põlevkivivaru kasutamine elektrienergia ja vedelkütuste tootmiseks parandab riigi kaubandusbilanssi ja on odavam kui turuhinnaga import. Rahvastik ● 2011. aasta andmete järgi elas Jordaanias 6 508 271 inimest. ● Rahvaarv 2050. aastal arvatakse, et on kuskil 10,2 miljoni juures. ● Jordaania sündimuskordaja on 2011. aastal 26,97 promilli ja suremuskordaja 2,69 promilli. ● Keskmine rahvaarvukasv (2005-2010) on 2,1%. ● Keskmine eluiga on 80,5 aastat (meestel 78,73 aastat, naistel 81,45 aastat). ● Vaesuses elavate inimeste arv kogu elanikkonnast (alla dollari päevas) (2005) on <2. ● Täiskasvanute lugemisoskus (% üle 15-aastaste hulgas) (2005) on 91%. ● Kirjaoskus on 89,9%. ● Kooliskäimine (% kooliealistest) (2005) on 89%. ● 5
kodakondsus, etniline ja rassiline kuuluvus, jaotamine haridustaseme, aeganõudvad. *Nn sõeluuringu e skriiningu eesmärkidel: leida Dispersioon s2 tööhõive, kutsealade jms.järgi. *MÕISTED Sündimus rahvastikust potentsiaalsed haiged, keda täpsematel meetoditel edasi Karpdiagrammi joonistamisel (Q3-Q1)*1,5 Sündimuskordaja ehk -koefitsient on näitaja, mille lugejas on uurida. Diag.testid võivad aeg-ajalt anda valepositiivseid (terve 7 Valimi jaotuse all mõistetakse valimi jagunemist erinevate elussündide (elusalt sündinud laste) arv rahvastikus mingil ajaperioodil inimese haigeks) ja valenegatiivseid (haige inimese terveks tunnuse väärtuste vahel, st erinevate väärtuste osakaalu valimis.
sündimisi ei tule nii intensiivselt. 22. Miksjust XX sajandil toimus maailma rahvaarvu kiire juurdekasv? Kolm indikaatorit, mis iseloomustavad demograafilist situatsiooni mingis riigis. XX sajandil toimus kiire maailma rahvaarvu juurdekasv tänu ravimite kasutamisele arengumaadel. Lõppesid laps surmad. Kuna arengumaades elab täna üle 70% maailma rahvastikust siis tänu sellele ka maailma rahvaarv kasvas 20-35%. Selleks et ühiskond end uuendaks, peaks summaarne sündimuskordaja olema arenenud riigis 2,1 (Eestis, 2014 = 1,54). Imiksuremus Eesis (surmajuhtumeid tuhande elussündinute kohta) 2014 a = 2,7. Eestis aastal 2013: meeste oodatav eluiga = 72,2 naiste oodatav eluiga 81,3. 23. Mis on taastumatud ja taastuvad energiaallikad? Näited. Peamised probleemid, mis on seotud fossiilkütuste kasutamisega. Taastumatud energiaallikad (fossiilkütused) - ressurssid, mille kogus kasutamisel väheneb: kivisüsi, nafta, maagaas, põlevkivi, turvas +
15-24 aastased: 16,5% (mehed 16,993,708/ naised 16,521,057) 25-54 aastased: 43,7% (mehed 43,910,790/ naised 9,036,519) 55-64 aastased: 7,6% (mehed 8,067,022/naised 9,036,519) 7 65 aastased ja vanemad: 7,3% (mehed 6,507,069/ naised 8,805,247)[2] Keskmine vanus: meestel 29,9 aastat, naistel 31,5 aastat, kokku 30,7 aastat Sündimus: 14,72 sündi aastas 1000 elaniku kohta Suremus: 6,54 surma aastas 1000 elaniku kohta Sündimuskordaja: 1,79 last sündinud naise kohta Imikusuremuskordaja: 19,21 surma 1000 sündinud lapse kohta, poistel 22,47, tüdrukutle 15,78 Emade suremus: 56 surma 100,000 elussünni kohta Oodatav eluiga sünnimomendil: meestel 69,73 a, naistel 77 a, kogu elanikkonnal 73,28 a Tervisehoiukulud: 8,9% SKP-st Arstiabi kättesaadavus: 1,76 arsti 1000 elaniku kohta Täiskasvanute ülekaalulisus: 18,8% Alakaalulised alla 5 aastased: 2,2% Kulutused haridusele: 5,8% SKP-st
Populatsioonidünaamika on bioloogia haru, mis tegeleb elusorganismide populatsioonide arvukuse muutumise seaduspärade uurimisega. See kõik oleneb sisse- ja väljarändest. Või siis näiteks loomade puhul, kui palju kütitakse ja kui palju sureb loomulikku surma ja millise sooga nende puhul tegemist oli. Kui kütitakse suurel määral isaseid loomi, siis paratamatult emased jäävad alles ja ei sünni uusi asemele ja ka vastupidi. 27) Kuidas arvutatakse sündimuskordaja? Sündimuskordaja ehk sündimuskoefitsient on mis tahes näitaja, mis saadakse, kui mingi piirkonna kogu rahvastiku või selle osa elussündide arv või sündide arv mingil ajavahemikul jagatakse vastava rahvastiku keskmise rahvastiku keskmise suurusega sellel ajavahemikul. Sündimuskordajaid väljendatakse tavaliselt promillides (1000 inimese kohta) ning ajavahemikuks võetakse aasta. 28) 2008. a. oli Afganistani viljakusnäitaja 6,58. Mida see tähendab?
Asutustihedust negatiivselt mõjutavad inimtegurid : majanduslikud puudub korralik infastruktuur ja raha tööstuse arendamiseks , Sotsiaalsed halvad elamistingimused , tervishoiu ja haridusteenused raskesti kättesaadav , poliitilised valitsus ei investeeri elukeskkonna arendamisse . IIVE: Loomulik iive on mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündimus ja suremuskordaja vahe promillides . Sündimuskordaja on sündide arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas , mida väljendatakse promillides . Suremuskordaja on surmade arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas , mida väljendatakse promillides . Imikusuremus on elussündinud kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinud kohta . 1. RAHVASTIKU VANUSELINE JA SOOLINE KOOSSEIS :
kvalifikatsioon) ja paiknemine ei lange kokku töönõudmise vajadustega · suhteline vaesus erinevate tulugruppide omavaheliseks võrdlemiseks kasutatav termin · suhtelise eelise teooria väidab, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist. Sel juhul tuleks riigil spetsialiseeruda tootmisele, kus tema mahajäämus on väikseim · suletud majandus majandussüsteem, millel puuduvad välismajanduslikud suhted · summaarne sündimuskordaja keskmine elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul, kui kehtiksid konkreetse aasta sündimuse vanuskordajad. Summaarne sündimuskordaja on aasta vanuskordajate summa (5aastaste vanuserühmade puhul korrutatuna viiega). · surrogaatraha raha, mis majandussubjektide silmis ei täida raha funktsioone · suur majandus majandussüsteem, mis on piisavalt suur, et avatuse tingimustes suuta mõjutada üldist hinnataset ja intressimäära
hariduse tase ja kvalifikatsioon) ja paiknemine ei lange kokku töönõudmise vajadustega suhteline vaesus - erinevate tulugruppide omavaheliseks võrdlemiseks kasutatav termin suhtelise eelise teooria - väidab, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist. Sel juhul tuleks riigil spetsialiseeruda tootmisele, kus tema mahajäämus on väikseim suletud majandus - majandussüsteem, millel puuduvad välismajanduslikud suhted summaarne sündimuskordaja - keskmine elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul, kui kehtiksid konkreetse aasta sündimuse vanuskordajad. Summaarne sündimuskordaja on aasta vanuskordajate summa (5aastaste vanuserühmade puhul korrutatuna viiega). surrogaatraha - raha, mis majandussubjektide silmis ei täida raha funktsioone suur majandus - majandussüsteem, mis on piisavalt suur, et avatuse tingimustes suuta mõjutada üldist hinnataset ja intressimäära
massiivsetel kivist ehitistel, kuna akumuleerivad soojust. 25) Millega tegeleb populatsiooniökoloogia? Populatsiooniökoloogia e. demoökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest tulenevat dünaamikat. 26) Mis on populatsioonidünaamika ja millest see sõltub? Populatsiooni arvukuse ehk suuruse seaduspärane muutumine ajas. Peale sünni ja surma mõjutab populatsioonidünaamikat ka migratsioon. 27) Kuidas arvutatakse sündimuskordaja? Sündimus iseloomustab kui palju järglasi annab populatsioon teatud kindla ajavahemineku jooksul. 28) 2008. a. oli Afganistani viljakusnäitaja 6,58. Mida see tähendab? See on elu jooksul saadud laste arv naise kohta keskmiselt. See tähendab, et üks naine Afganistanis elu jooksul sünnitab keskmiselt 6,58 last. 29) Mis on biosfäär? Biosfäär on Maa ökosüsteem on kõikide Maakera organismide(kogu elusaine) ja nende seotud keskkonna ühendus.
Väljendub liigi või populatsiooni püsimiseks vajalike biootiliste ja abiootiliste tingimuste näol. 71)Mis on keskkonna kandevõime? Suurimat populatsiooni tihedust, mida keskkond suudab kanda, nimetatakse keskkonna mahutavuseks ehk kandevõimeks. 72)Mis on populatsioonidünaamika ja millest see sõltub? Populatsiooni arvukuse ehk suuruse seaduspärane muutumine ajas. Peale süüni ja surma mõjutab populatsioonidünaamikat ka migratsioon. 73)Kuidas arvutatakse sündimuskordaja? Sündimus iseloomustab kui palju järglasi annab populatsioon teatud kindla ajavahemineku jooksul. 74)Mille poolest erineb inimpopulatsiooni juurdekasv looduslike populatsioonide omast? 75)Millised on kaks tegurit, mis määravad populatsiooni juurdekasvu? 76)Milline on stabiilse populatsiooni vanusline struktuur (protsentides: noored, keskealised, vanurid)? Noorte, keskmises elueas ja vanemate isendite arvukus on enam-vähem võrdne. Sellise
kui on üle 0,8 kõrge indeks kui on 0,8 0,5 - keskmine indeks kui on alla o,5 - madal indeks Eestis 0,8 (surim Norras, väiksem Niger (Aafrika) Human Development Index HDI 5 2) loomulik iive sündide ja surmade vahe. Riikide võrdlemisel arvestatakse suhtarvuna 1000 elaniku kohta (promillides ) või 100 elaniku kohta (protsentides %). natural increase Sündimuskordaja elussündide arv 1000 inimese kohta aastas (). Oleneb eelkõige majandus- ja sotsiaaloludest ning isiklikest eelistustest. Eestis 9,6 (2002) ja 10,2 (2007 parem olukord) fertility rate või birth rate Suremuskordaja surmajuhtumite arv 1000 inimese kohta aastas () Oleneb eelkõige rahvastiku vanuselisest struktuurist. Eestis 13,5 (2002) ja 13,3 (2007 natuke parem olukord) death rate, mortality rate
rahvastiku kogumõiste Rahvastik- mingil maa-alal elavad inimesed Asulastik- mingi maa-ala asulate kogum.Demograafiline plahvatus on rahvastikuprotsess mil suremus langeb,kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti,rahvastiku koosseisus palju lapsi ja noori. Rahvastikuregister andmekogu milles sisalduvad rahvastiku iga liikme ehk isiku olulisemad demograaafilised andmed.Loomulikiive-sündide ja surmade vahe absoluutarvudes mingis piirkonnas või promillides Sündimuskordaja sündide arv mingis piirkonnas või riigid 1000 inimese kohta aastas,mida väljendatakse promillides. Rahvastikupüramiid on rahvastiku soolist ja vanuselist koostist mingil ajahetkel kujutav kahe poolega lintdiagramm. Genotsiid süstemaatiline ja tahtlik tegevus, millega soovitakse täielikult või osaliselt hävitada mingi etniline,rassiline või religioosnne üksus.Demograafiline siire rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge
annaabi.ee 
