Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loomulik iive Euroopa riikides (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Loomulik iive Euroopa riikides
Karl­ Richard  Sänna
9.b klass
Loomulik iive
Loomulik iive on teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) elussündide 
arvu ja surmajuhtude arvu vahe.
Piirkondade loomuliku  iibe  võrdlemiseks kasutatakse loomuliku iibe kordajat.
Sündimuse ja loomuliku  juurdekasvu  vähenemine 
Euroopas
Kõige märgatavam ja vaieldamatult ka Euroopa tulevikuperspektiivide 
seisukohast  kõige olulisem trend rahvastikuprotsessides on sündimuse 
pikaajaline langustendents koos suremuse stabiliseerumisega, mille tagajärjel 
Euroopa elanikkonna loomulik juurdekasv on viimaste kümnendite jooksul väga 
oluliselt vähenenud.
Üks peamisi ELi rahvastiku loomuliku iibe aeglustumise põhjusi on see, et 
naised saavad  varasemast  vähem lapsi. Praegu arvatakse, et 
summaarne  sündimuskordaja peaks maailma arenenud piirkondades 
rahvastiku taastootmiseks ehk rahvaarvu stabiilsena püsimiseks pikema 
perioodi jooksul ilma sisse- ja väljarändeta, olema ligikaudu 2,1 elussündi naise 
kohta.
EL 27s  tervikuna  on summaarne sündimuskordaja langenud ligikaudu 2,5 
elussünnilt naise kohta 1960ndate alguses 1,6 elussünnile ajavahemikus 2007–
2009. 
Kaardid
Loomulik iive
Summaarne sündimuskordaja
Click to edit Master text stylesClick to edit Master text styles
Second level
Second level
Third level
Third level
Fourth  level
Fourth  level
Fifth level
Fifth level
Madala või negatiivse loomuliku iibe tagajärjed
Madal iive koos pikeneva oodatava elueaga põhjustab elanikkonna vananemist, 
mis on Euroopa jaoks lähitulevikus ähvardavaks probleemiks.
Elanikkonna  vananemine  tekitab tööealiste inimeste  osakaalu  vähenemist, mis 
omakorda tähendab tööjõupuudust.
Tööjõupuudusest  tingituna  hakatakse riiki  tooma  võõrtööjõudu, mis võib 
tekitada kultuuride- ja rahvustevahelisi konflikte.
Kasutatud allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Loomulik_iive 
http://
www.sm.ee/fileadmin/meedia/ Dokumendid /Sotsiaalvaldkond/kogumik/Sundimuse_dunaamika_Eestis.pdf
 
http://
epp. eurostat .ec.europa.eu/statistics_explained/index.php/Population_statistics_at_regional_level/et
 
Tänan kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Loomulik iive
  • Sündimuse ja loomuliku juurdekasvu vähenemine Euroopas
  • Kaardid
  • Madala või negatiivse loomuliku iibe tagajärjed
  • Kasutatud allikad
  • Tänan kuulamast!
Vasakule Paremale
Loomulik iive Euroopa riikides #1 Loomulik iive Euroopa riikides #2 Loomulik iive Euroopa riikides #3 Loomulik iive Euroopa riikides #4 Loomulik iive Euroopa riikides #5 Loomulik iive Euroopa riikides #6 Loomulik iive Euroopa riikides #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ritsu1 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Lastekaitse seaduse hindamine
103
pdf

Lastekaitse seaduse hindamine

Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete

Sotsiaalse analüüsi alused
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Ka Kopenhaageni kohtumiseks on riikidel olemas tahe sõlmida uus kliimakokkulepe. Uute energiaallikate ja liikide kasutuselevõtt aitab lühiajaliselt toita ära küll üha kiiremini kasvava populatsiooni, kuid see toimub ikkagi ümbritseva keskkonna arvelt. Selline olukord ei saa kesta igavesti, kuna see ei vasta loodusseadustele. Energia, tööstus, põllumajandus ja transport peavad enam kasutama keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Euroopa trend on erinevate poliitikate ja eesmärkide ühildamine veekaitse, sh nii põhjavee kui ka pinnavee, vajadustest lähtuvalt. Elustiku mitmekesisuse kaitsmise vajaduse tähtsuse tunnetamine. Metsatööstuse ja metsakaubanduse globaliseerumine. Intensiivpõllumajanduse kasv ja surve maastikele põhjustab jätkuvalt elupaikade hävimist ja maastike fragmenteerumist, tuues kaasa ka liigirikkuse vähenemise

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Sisemajanduse kogutoodang (SKT) inimese kohta: 12 817 eurot (2004) Keel: Ladina keelel põhinev portugali keel on rääkijate arvu poolest maailma kolmas Euroopa keel. See on ligikaudu 200 miljoni inimese emakeel. Riigid, kus portugali keel on ametlik riigikeel: Angola, Cabo Verde, Guinea-Bissau, Mosambiik, São Tomé ja Príncipe Aafrikas, Brasiilia Lõuna-Ameerikas ja Ida-Timor Aasias. Portugali keelt kõnelevaid kogukondi on ka teistes riikides: suur hulk hiljuti ümber- asunuid elab Euroopas (Prantsusmaa, Luksemburg ja Saksamaa), Ameerikas (Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venetsueela), Aafrikas (Lõuna-Aafrika) ja Aust- raalias; samuti on väikseid portugali kogukondi endisest Aasia asumaades. Märkimisväärne hulk portugallasi valdab inglise, prantsuse ja hispaania keelt. Rahvusvahelised suhted: Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976

Geograafia
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Keeletoimetaja: Viime Laanpere Kujundaja ja küljendaja: Piibe Piirma Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVE´le aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Keeletoimetaja: Viime Laanpere Kujundaja ja küljendaja: Piibe Piirma Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVE´le aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti

Baas Logistika
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

Juhtimine
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun