väärtushinnangutele‖. Turumajandusühiskonnas on tööhõive kindlustamine nii indiviidile, ühingule kui ka etnosele eksistesiaalslt v a j a l i k . Tööhõive on subjekti jätkusuutlikusprioriteediks. Üha globaliseeruvas tootmises mõjutavad edukust: poliitika, lobitöö, rahvuslik innovatsioonisüsteem ja hoiakuline innovaatilisus, indiviidi: ettevõtlikkus, innovaatilisus, tema isiksuseomadused, kompetentsus, avatus uutele teadmistele. Samuti on oluline ülalnimetatute teatav kooskõla ühiskonnas *. Muutused toimuvad ühiskonnas teatavasti vaid subjektiivsete tegurite kuhjumise kaudu (Hegel). Aktiivsuspedagoogika loob loovust? ―E. Torrance väidab, seitsmes erinevas kultuuris läbi viidudud loova mõtlemise võrdleva uurimuse alusel, et loov mõtlemine v õ i b p i d u r d u d a nendes kultuurides, kus lapsevanemad ja õpetajad esitavad lastele kõrgeid nõudmisi ja kontrollivad põhjalikult nende
4. Isoleeritus teistest inimestest 4. Kõrgendatud tähelepanu allüksuste ja kogu firma 5. Oma arvamuse ja tunnete varjamine töö efektiivsusele 5. Pidev juurdeõppimine, enesetäiendamine 6. Paindlikkus Juhi karjääri edu ja ebaedu on seotud juhi niisuguste omadustega nagu asjatundlikkus, töövõime, analüüsimise, ettenägemise, organiseerimise, inimeste mõjutamise ja muud oskused. Mille alusel kujundavad ettevõtte omanikud või juhid oma üldise arvamuse inimestest, valides kandidaate kõrgematele ametikohtadele? Keda harilikult eelistatakse? Neid, kelle kohta võib öelda, et ta on hea spetsialist (tunneb asja), tark (võimekas), algatusvõimeline, vastutustundlik, distsiplineeritud, oskab efektiivselt korraldada allüksuste tööd ning tagada firma püsimajäämise. Tabelis 1
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond VÕRU VALLA ARENGUKAVA ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ARENGUKAVAST ÜLDISELT....................................................................................5 1.1. Võru vald praegu.....................................................................................................5 1.2. Visioon ja prioriteedid.............................................................................................6 2. ARENGUSUUNAD JA SOTSIAALHOOLEKANNE.................................................8 2.1. Võru valla arengustrateegia....................................................................................8 2.2. Sotsiaalhoolekande arengusuunad.......................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Angelika Vihermets AÜEP-1 Mina kui suhtleja Analüütiline töö Juhendaja: Lektor Tiiu Kamdron Pärnu 2011 Kommunikatsioon on protsess, mille käigus inimesed kollektiivselt loovad ja reguleerivad sotsiaalset reaalsust. Protsess on pidev liikumine ilma selge alguse ja lõputa ning mille käigus toimuvad pidevad muutused. Inimese suhtlemise vormid erinevad oluliselt loomade suhtlemisvormidest. Inimese suhtlemise muudab paindlikuks ja loovaks keel. Suhtlemisel on palju erinevaid tasemeid, eesmärke ning igal indiviidil on selles valdkonnas oma tugevused, nõrkused, võimalused ning ohud. Kommunikeerudes enda ümber olevate inimestega, loodetakse ikka, et vastaks samaga, kuid enne kõike tuleks end ise jälgida ning mõelda, milline olen mina, kui suhtleja. Järgnevalt analüüsin enda isiklikke suhtlemisoskusi, nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Minu, kui
neis osades, mida tehtud muudatus mõjutab: ajagraafikus, eelarves ja nii edasi. Veel kord tuleks üle vaadata projekti tegevused, et tagada see, et ükski oluline tegevus pole kahe silma vahele jäänud. Ülesannete nimetuste puhul tuleks mõelda, kas need on arusaadavad ka asjasse mitte pühendatud isikutele. Ajaplaani ei tuleks analüüsida ainult tervikuna, vaid ka üksikisiku seisukohast lähtudes: motiveeriv pole ei ebaühtlane, liiga suur ega ka liiga väike töökoormus. Eelarve puhul tasub kontrollida, kas summad on õigesti arvutatud (arvutusvigade vältimiseks on soovitav kasutada Excelit), samuti tuleks vaadata, kas fikseeritud kõik seni teada olevad potentsiaalsed riskid ja nende vastu tarvitavad abinõud. (Salla, 2007, lk 42) Pole haruldased juhused, kui eelarve summade arvutamisel on esinenud vigu kümne piires arvutamisega. Seepärast tasuks kõik arvutused igaks juhuks enne lõpliku eelarve esitamist üle kontrollida.
Juhtimise alused Ruth Alas Eessõna Juhtimise osad: 1) töö ülesandega 2) töö inimestega Juhile väga oluline on tervikliku pildi nägemise oskus ja võime tuleviku arengusuundi võimalikult varakult ette näha. 1 Sissejuhatus juhtimisse - Organisatsioon - kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärgi; inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonid jagunevad: 1) formaalsed ja mitteformaalsed (есть определенные цели или нет) 2) primaarsed ja sekundaarsed (есть эмоциональное удовлетворение среди сотрудников; главное - тольк
kasutamine on seotud juhtimistasandiga? 1.Tehnilised oskused teadmine ja professionaalsus teatud valdkonnas. Nt koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jm. 2. Suhtlemis oskused - oskus töötada koos teiste inimestega (oskus motiveerida, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jms.) 3.Kontseptuaalsed oskused - võime luua tervikpilt organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevast keskkonnast. Tehniliste oskustega tegelevad kõige rohkem esmatasandi juhid. Suhtlemis oskustega aga kesktaseme juhid. Kõige rohkem tegelevad tippjuhid kontseptuaalsete oskustega. 4. Kes olid teaduliku juhtimiskoolkonna rajajateks? Teadusliku juhtimise koolkonna on põhiliselt rajanud tööstusorganisatsioonide juhid. Samuti on üheks selle koolkonna esindajaks F.Taylor (1911). 5. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed? 1
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälg
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muudatused). Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Kavandamine - organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede
7 10. Juhtimisteooriad: isiksuseomaduste ja oskuste teooriad (Hunt- Laingi eeskujumudel) Põhinesid eestvedamiseks vajalike omaduste (vaimsete ja füüsiliste) ja oskuste välja selgitamisel. Tõdetakse, et isiksuseomadusi saab õppimise ja harjutamise teel arendada. Eestvedamiseks olulised karismaatilisus, kohanemine, saavutustele orienteeritus, enesekehtestavus, domineerivus, energilisus, jmt. Kaasaegsed teooriad on lisanud veel loovus, koostöö, sotsiaalne erksus, empaatia, emotsionaalne intelligentsus, ... Hunt-Laingi eeskujumudel 1990-ndate tõhusa tippjuhi/liidri omadused ja oskused 360 º tagasiside uurimise raames küsiti 1050 töötaja arvamust 105 tippjuhi kohta. Esmalt hinnati juhtide kompetentsust (juhid jagati kõrge ja madalatasemelisteks liidriteks) ja siis käitumist. Juhtide kompetentsuse hindamise kriteeriumid: Tunnetuslik-kognitiivne kompetentsus Isikule orienteerituse kompetentsus Esitluse kompetentsus
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
10. Juhtimisteooriad: isiksuseomaduste ja oskuste teooriad (Hunt- Laingi eeskujumudel) Põhinesid eestvedamiseks vajalike omaduste (vaimsete ja füüsiliste) ja oskuste välja selgitamisel. Tõdetakse, et isiksuseomadusi saab õppimise ja harjutamise teel arendada. Eestvedamiseks olulised karismaatilisus, kohanemine, saavutustele orienteeritus, enesekehtestavus, domineerivus, energilisus, jmt. Kaasaegsed teooriad on lisanud veel loovus, koostöö, sotsiaalne erksus, empaatia, emotsionaalne intelligentsus, ... Hunt-Laingi eeskujumudel 1990-ndate tõhusa tippjuhi/liidri omadused ja oskused 360 º tagasiside uurimise raames küsiti 1050 töötaja arvamust 105 tippjuhi kohta. Esmalt hinnati juhtide kompetentsust (juhid jagati kõrge ja madalatasemelisteks liidriteks) ja siis käitumist. Juhtide kompetentsuse hindamise kriteeriumid: · Tunnetuslik-kognitiivne kompetentsus · Isikule orienteerituse kompetentsus · Esitluse kompetentsus
väärtushinnangutele. Turumajandusühiskonnas on tööhõive kindlustamine nii indiviidile, ühingule kui ka etnosele eksistesiaalslt v a j a l i k . Tööhõive on subjekti jätkusuutlikusprioriteediks. Üha globaliseeruvas tootmises mõjutavad edukust: poliitika, lobitöö, rahvuslik innovatsioonisüsteem ja hoiakuline innovaatilisus, indiviidi: ettevõtlikkus, innovaatilisus, tema isiksuseomadused, kompetentsus, avatus uutele teadmistele. Samuti on oluline ülalnimetatute teatav kooskõla ühiskonnas *. Muutused toimuvad ühiskonnas teatavasti vaid subjektiivsete tegurite kuhjumise kaudu (Hegel). Aktiivsuspedagoogika loob loovust? E. Torrance väidab, seitsmes erinevas kultuuris läbi viidudud loova mõtlemise võrdleva uurimuse alusel, et loov mõtlemine v õ i b p i d u r d u d a nendes kultuurides, kus lapsevanemad ja õpetajad esitavad lastele kõrgeid nõudmisi ja kontrollivad põhjalikult nende
Suhtlemisel on täita kaks vastandlikku funktsiooni: · Suhtlemise kaudu koordineeritakse kogu org. tegevust · Suhtlemine on org. liikmetele vajalik inimlike vajaduste rahuldamiseks Hea suhtlemise oskused: · Kuulamisvilumused · Kehtestamise vilumused · Konfliktidega toimetuleku oskused · Koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskused Suhtlemisstiilid- inimestevahelist suhtlemist kirjeldatakse kahe tunnuse abil : 1) avatus suhtlemises. 2) tagasiside märkamine. 1. Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil- kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab tagasisidet vähesel määral arvesse. 2. Ennast kaitsev- kujuneb madala avatuse ja kõrge tagasiside arvestamise korral. 3. Ennast näitav- tekib siis, kui ollakse äärmiselt avatud, aga tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral. 4. Ennast teostav- kujuneb siis, kui inimene on maksimaalselt avatud ning võtab teistelt
Nõrkuseks võib pidada vajadus end pidevalt näidata ja tunnustust saada. 155. Coachingu selgitus o Coachingu käigus coach aitab õppijal täita isikliku või tööalase eesmärgini. Coachingu käigus on fookus ülesandel ja selle lahendamisel. Eesmärgid ja ülesande seab juhendatav, coach suunab inimest võimaluste leidmiseks. 156. Tulemusliku coachi eeldused Emotsionaalne intelligentsus Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast Väga aus ja eetiline Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja
Suhtlemise kaudu koordineeritakse kogu organisatsiooni tegevust; Suhtlemine on organisatsiooni liikmetele vajalik inimlike vajaduste rahuldamiseks. Hea suhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimes: 1. Kuulamisvilumused 2. Kehtestamise vilumused 3. Konfliktidega toimetuleku oskused 4. Koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskused Suhtlemisstiilid Inimestevahelist suhtlemist kirjeldatakse kahe tunnuse abil: Avatus suhtlemises. Tagasiside märkamine. Viis suhtlemisstiili 1 Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil - kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab tagasisidet vähesel määral arvesse. 2 Ennast kaitsev - kujuneb madala avatuse ja kõrge tagasiside arvestamise koostoimes. 3 Ennast näitav - suhtlemisstiil tekib siis, kui ollakse äärmiselt avatud aga tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral.
Juhtimise alused JUHTIMISE ALUSED: EKSAMIKÜIMUSED 2007 1. Juhtimise ajalugu, areng ja teoreetikud 1.1 Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. 1.2 Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus (era- ja riigiettevõtted, ametlikud ja mitteametlikud asutused). Organisatsiooni on kindel strateegia, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi saavutamiseks. Organisatsioon moodustatakse ideede elluviimiseks või ettevõtmiste ja ülesannete täitmiseks, millega üks inimene ei suuda hakkama saada. 1.3 Meeskonna definitsioon Meeskond on üksteist täiendavate oskustega väiksearvuline inimrühm (3-15 inimest), kes üldiste eesmärki
SISUKORD Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse...............................................................................................2 Strateegilise juhtimise olemus......................................................................................................2 Strateegilise juhtimise ajalugu..........................................................................................................4 Ettevõtte strateegiline orientatsioon.................................................................................................8 Strateegia väljatöötamine ja seda mõjutavad tegurid.......................................................................8 Eesmärkide püstitamine....................................................................................................................9 Strateegia väljatöötamise neli tasandit diversifitseeritud ettevõttes...........................................11 Ettevõtte üldstrateegia..........................
b. Katsuge enne mõista ja siis olla mõistetud c. Looge sünergiat 3. Uuenemine a. Sae teritamine igapäevane tegelemine oma füüsilise vormi hoidmisega, sotsiaalsete suhete loomise ja hoidmisega, erialase uuema kirjanuse lugemine ja hingele ülendavate elamuste pakkumine. Golemani emotsionaalse intelligentuse komponentideks on: · Eneseteadvus · Emotsioonide juhtimine · Enesemotivatsioon · Empaatia · Suhtekorraldus Maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks on vaja vastatsikust sõltuvust, seda ei ole võimalik saavutada sõltumatuse kaudu. Samas on vastastikune sõltuvus valik, mille võivad teha ainult sõltumatud inimesed. Traditsiooniline liider Uue aja liider Tasud lepitakse eelnevalt kokku: milline Karismaatiline: loob visiooni, sooritus annab millise tasu missioonitunde, sisendab väärikust, väärib
· Eetika on inimmõtte ja käitumise mõõde, mis on juhitud hea ja õige printsiibist. · Eetika on katse määrata reeglid, mis peaksid juhtima inimtegevust ja eluväärtusi. · Eetika määrab kuidas inimesed peaksid üksteist kohtlema. · Eetika on väärtuste kogum, mida loetakse heaks ja õigeks. Eetilised väärtused (Michael Josephon, 1988) - · Ausus (honesty) · Ausameelsus (integrity) · Lubatuste pidamine (promise-keeping) · Usaldatavus (fidelity) · Avatus (fairness) · Teistest hoolimine (caring for others) · Austus teiste vastu (respect for others) · Kodanikutunne (responsible citizenship) · Parima poole püüdlemine (pursuit for excellence) · Arvestamine (accountability) Eetilised lähenemised ärieetikas - · Relativism - võttes arvesse situatsioonilisi, kultuurilisi, traditsioonilisi aspekte. Tagajärgede eetika (J. Bentham) - tagajärjed ja mõjud on olulised, kulude ja tulude
Tartu Kutsehariduskeskus Tko09 Egle Erm DMC SOUTH-ESTONIA Praktikaaruanne Juhendaja Liis Pärtelpoeg Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. PRAKTIKAKOHA KIRJELDUS.................................................................................4 2. ETTEVÕTTE PLUSSID JA MIINUSED.....................................................................5 2.1. Plussid.....................................................................................................................5 2.2. Miinused.................................................................................................................5 3. PRAKTIKAKORRALDUS...........................................................................................6 3.1. Praktikandi vastuvõtmine
koostamine) Sõbralikkus Avatus Head teoreetilised teadmised Võimalused Ohud Uute võimaluste tekkimine Palju sama erialaga tööotsijaid Võimalus edasi õppida ja end täiendada Turusimturu vähenemine Tööturu laienemine Minu tugevused Kohusetunne, koostööoskus, tööülesannete täitmise oskus, valmisolek edasi areneda, sõbralik suhtumine klientidesse, avatus. Positiivses töökeskkonnas olen valmis ja suuteline kiiresti edasi arenema. Ettevalmistus reisibüroos töötamiseks oli täiesti olemas, kui pidada silmas teoreerilisi teadmisi, neid on koolitundides piisavalt omandatud. Samuti olen koolitundides väga palju praktiseesinud ja läbi mänginud reisibüroos ette tulevaid situatsioone ning samuti eelnev praktika samas reisibüroos. Minu nõrkused Praktilised oskused, maailmakaardi tundmine, vähene suhtlus klientidega, reisibüroo
TLÜ Haapsalu Kolledz 9 Ilmar Türk ÄRIPLAAN 2012 Äriplaan Turu analüüs Sarnaste toodete vähesus turul tagab tugeva eelise kindlustamaks enda kohta. Kui enamik tavakasutajaid jääb ilmselt traditsiooniliste arvutite ja korpuste juurde, siis on kindlasti olemas inimesi, kes tahavad teistest erineda ja leiavad antud toodangus endale sobiva. Suunatus ja avatus maailmaturule ning peamiselt interneti teel toimuv müük võimaldab leida ostjad ka teiselpool maakera. Tugevaks miinuseks turustamisel on ilmselt see, et inimesed ei saa kaupa enne proovida kui on selle kätte saanud, selleks puhuks on firma avatud, et inimesed saavad vajadusel tagastada toote, kui see neile ei sobi. Kuna otsene konkurents hetkel on minimaalne on võimalused enda kindlustamiseks turul väga head, kuid probleeme võib tekkida kui praegused
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
Seda tehakse, et tagada tulemuse vajadustele vastavus (muudatuste juhtimine). Joonis 23 Spiraalmudel. Allikas: Spiral Model (Boehm, 1988) Original Creator: Conrad Nutschan MSF Näide Microsofti poolt pakutav (MSF Microsoft Solutions Framework) ,,kesktee" ehk proovitud võtta parim mõlemast mudelist: MSF toob välja, et on vaja: · liikuda pidevalt visiooni suunas, · ole paindlik asjad muutuvad, · keskendu ärilise väärtuse loomisele, · info avatus kõigile kontsentreeritus ja struktureeritus, · defineerida: o tellija, o kasusaajad, o lahenduste pakett (dokumentatsiooni ja koolituseni välja), o funktsionaalsus/aeg/ressursid olulisim ennem, o protsess/vahetähtajad(tagasiside tellijalt), kus põhivastutus liigub ühelt meeskonnalt teisele. 46. Selgita Infosüsteemide projekteerimise unifitseeritud protsessi (RUP) , lisa joonis
· Hea asukoht, peatänava ääres · Ebapiisav kasum · Kliendisõbralik teenindus(paindlik · Vähene tuntus ja kiire reageerimine kliendi · Piiratud ressursid vajadustele) · Väike meeskond esimesel tööaastal · Kaasaegne tehnoloogia · Kõrgkvaliteediga tooted · Läbimõeldud strateegia · Hea reklaamikorraldus · Madalad püsikulud · Loovus ja avatus uudele ideedele · Personaliarendust soosiv sisekeskkond Võimalused Ohud · Tarbijate ostujõu kasv · Uute konkurentide ilmumine · Kokkulepped konkurentidega · Krediidi võimaluste halvenemine · Krediidi tingimuste paranemine · Asendustoodete pealetung · Majanduse stabiliseerumine · Majanduskasvu edasine
Hinnatud on keskkonnasõbralik ja säästlik mõtteviis. Põhiväärtused: Tartu Kutsehariduskeskuse visiooni saavutamist ja missiooni elluviimist toetavateks põhiväärtusteks on: · Asjatundlikkus töötajate erialane ja pedagoogiline kompetentsus, nende vastutustundlik suhtumine töösse on lõpetajate konkurentsivõime tagamise põhieelduseks · Koostöö avatus ja võrgustikutöö eesmärkide saavutamiseks · Innovatiivsus avatus uutele ideedele ning uute teadmiste rakendamine igapäevases tegevuses · Paindlikkus kiire reageerimine erinevatele vajadustele ning loov lähenemine väljakutsetele kasutades olemasolevaid võimalusi · Hoolivus heatahtlik ja abivalmis suhtumine õppijatesse, kolleegidesse, klientidesse, säästev suhtumine keskkonda TKHK tegevuse aluseks on Tartu Kutsehariduskeskuse põhimäärus (jõustunud 01.01.2013) ja
Peamine tegur on organisatsiooni personal, selle omadused, oskused ja motivatsioon. Iga organisatsioon peab olema võimeline • Ülelööma organisatsiooni teenindusse soovituid töötajaid • Hoidma neid organisatsioonis motiveerituna, innustades ja luues eeldused headeks töösooritusteks • Tunnustama töötajaid heade töötulemuste eest • Vajadusel arendama nende tööoskusi ja hoolitsema töötajate töövõime säilitamise eest, et nad suudaksid piisavalt hästi tööd sooritada hetkel ja tulevikus. 1.1.2 Juhtimine Mis on juhtimine? Juhtimise all mõistetakse juhi toiminguid, millega ta suunab firmat ja selle personali püstitatud eesmärke saavutama. Esimesel kohal on järgnevad väärtused – usaldusväärsus, kliendikesksus, tulemuslikkus ja arenemisvõimelisus. Väärtused on püsivad ja paistavad silma klientidele. Määratlevad küsimused • Miks teeme seda tööd?
teavitustegevus. i) SWOT analüüs Strenght - tugevused Töötajate head spetsiifilised oskused Weakness – nõrkused ja teadmised, võime töötada eesti, vene ja inglise keeles Töötajate pühendumus inimeste Vastava seadusandluse puudumine abistamisele Perevägivalla temaatika nõrk Koostöö teiste naiste varjupaikadega kajastatus meedias – ühiskonna nõrk Avatus, koostöö teiste abi pakkuvate teadlikkus organisatsioonidega Ebakindel majanduslik baas, Arenemisvõimelisus projektipõhine rahastus Ruumide hea asukoht kesklinnas Töötajatele vähesed taastuse Puudub konkurents antud valdkonnas võimalused (projektipõhine Järva maakonnas rahastatus ei võimalda puhkusi)
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja
3. Emots roll – kriisisituatsioonid tekitavad tavaliselt neg emots, sageli liikmeskonna ootustele vastav infoliikumine. www.tlu.ee/pr ka kollektiivseid šokiseisundeid. TLÜ identiteedi lähtekohad-Noor ülikool vanas linnas! -Arenemiskeskkond- Kolleegide kooslus: Näoga Kommunikatiivseid taktikaid ühiskonna poole, Akadeemiline nõudlikkus ja-vabadus, Väärikus, Paindlikkus, Sallivus, Avatus Bradford ja Garret (1995) tuginedes nn allahindluse põhimõtteletöötasid välja kommu taktikate mudeli: Kriis- tuleneb kreeka keelest ning tähendab muutust, ohtu, pööret, otsustust. Täna- isel keerulist olukorda, 1. Eitus: eitatakse küsimuse all oleva sündmuse toimumist ning oma süüd või seotust. milles koonduvad hoomatavad ja etteaimamatud asjaolud ning mõjutegurid. Kriis on olukord, mida võivad 2
SISUKORD 1Ettevõttest................................................................................................................ 2 1.1Üldinfo................................................................................................................ 2 1.2Ettevõtte missioon.............................................................................................. 2 1.3VKG visioon........................................................................................................ 2 1.4VKG väärtused.................................................................................................... 2 2Hetkeseis.................................................................................................................. 3 2.1Tegevusala.......................................................................................................... 3 2.2Tarbijad.......................................................................................................