Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "SUUREST PAUGUST RIIKIDE TEKKENI". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tsivilisatsioon, jõed, pauk, millestki, universum, asumine, hulkraksed, dinosaurused, evolutsioon, kõigepealt, pärinesid, inimlased, hominiidid, kiviaeg, tuld, küttima, korilus, kitsamat, haridus, põlluharimine, ühiskonnaklassid, kunstiteoseid, jõgi, poolkuu, tigrise, gangese, jangtse, 3500, piltkiri, silpkiri, mõistekiri, klassiühiskond2) Kuidas rekonstrueeritakse muistseid ühiskondi? (Lk 8) Arheoloogia abil, väljakaevamiste käigus leitud kalmed, asulapaigad, ehitised,esemed. 3) Nimeta peamised ajalooallikad (3), too iga allika kohta näide. (Lk 9) Materiaalsed-ehitised , esemed ; kirjalikud-kroonikad,dokumendid ; suulised-regilaulud, pärimused. 4) Missugustes looduslikes oludes kujunesid varajased inimliigid? (Lk 13) Niiske, enasmasti soojem kui hetkel. Sahara kõrbe asemel oli savann. 5) Millal tekkis: universum, Maa, esimesed loomorganismid, inimese areng? (konspekt/ õpik lk 14-15) Vastus: Universum- ligikaudu 14 miljardit aastat tagasi Maa- ligikaudu 4,5 miljardit aastat tagasi Esimesed loomorganismid ligikaudu 600 miljonit aastat tagasi Inimese areng ligikaudu 5 miljonit aastat tagasi 6) Mis on esiaeg? Ajalooline aeg? Kiviaeg? (konspekt/ õpik lk 14-15) Esiaeg-aeg enne kirja leiutamist ja aeg peale kirja leiutamist Kiviaeg-u.2,5 miljonit aastat tagasi , esimesed tööriistad
Kuna viljasaaki jäi üle, siis tekkis eraomand, kuid kõigil ei olnud eraomandit ja seega tekkis ka sotsiaalne ebavõrdsus ja kihistumine. Kõige vähem oli ühiskonnas ülikuid, kuid nendel oli kõige rohkem õigust. Palju oli vabu linnakodanikke ja ka orje. Rauaaeg algas siis, kui hetiidid leiutasid raua toorsulatuse. 5. Selgita, kuidas tekkisid tsivilisatsioonid (Catal Hüyük, sekundaarne, primaarne, eeldused, tunnused, viljakas poolkuu, kirja tekkimine, riiklus). Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Tsivilisatsiooni tunnused: 1) tsivilisatsioonid on põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond; 2) varanduslik kihistumine ühiskonnas; 3) oli kujunenud riiklus (ülikud ja nende ametnikud juhtisid ühiskonna tegevust tuginedes seadustele); 4) tarvitusel oli kiri (selle abil pandi kirja majandust ja riiki puudutavad tegemised); 5) mitmekesine vaimne tegevus (teadus, kirjandus, usk).
4 2. INIMESE PÕLVNEMINE (e ANTROPOGENEES): 2.1. Antropogeneesi põhietapid: Nüüdisinimene (Homo sapiens) kuulub primaatide seltsi, inimlaste (hominiidide) sugukonda ja inimese (homo) perekonda. Lähimaks inimese sugulasliigiks on inimahvid (simpansid). Lõplik lahknemine inimahvide ja inimese eellaste vahel toimus Aafrikas 6 - 5 milj a tagasi. Tänapäeval ollakse veendunud, et inimese evolutsioon pole kulgenud ühte sirget liini pidi, vaid selles on olnud mitmeid paralleelseid arenguid. Ülesanne: Täida õpiku abiga tabeli tühjad lahtrid. VÄLJA- HOMINIIDIDE LIIK KUJUNEMIS PIKKUS LEVIK ERIPÄRAD E AEG JA KOHT Australopithecus 6 5 milj a u 120 Ainult Erinevad alamliigid;
Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia . Perekonna Homo otsesteks eellasteks peetakse perekonda Australopithecus. Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond. Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased
umb. 1300 e. Kr hakkasid hetiidid Väike-Aafrikas rauda tootma. Raud oli veelgi parem metall kui pronks ning leidub maailmas ka rohkem. Arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kaubavahetuse suurenemise. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgeneisd, hakkas kujunema varanduslik ebavõrdsus, mis lõid eeldused klassiühiskonna sünniks. Tsivilisatsiooni tekkimine:Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. al III a.tuh eKr hakkas mõnes maailma piirk. kujunema tsivilisatsioon. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused:Tsivilisatsioonid olid põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad; Ühiskonnas selge varanduslik kihistumine; Neis kõigis kujunes riiklus, oli rikkam ülemkiht, mis juhtis ja kontrollis enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil; Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli tarvitusel kiri; Vaimne tegevus- kirjaga tähendati üles pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi. Arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus
Kordamine üleminekueksamiks Eksamil on küsimused jaotud teemade kaupa: I Vanaaeg II Keskaeg III Uusaeg IV Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 1.Vana-Kreekaga seotud mõisted: 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik – lakoonika asunik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12) Lüüra – k
10 Üldiselt hakkas kujutavas kunstis sel ajal domineerima geomeetriline ornament. Kaunistati tööriistu, savinõusid ja muid tarbeesemeid. Orna- mentide mõnes elemendis on uurijad oletanud ka nende taevakehade sümboleid, millest võis oleneda põlluharijate saak (ring on päike jne). Metallide kasutuselevõtt Sadu tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Pole teada, kes ja kuidas avastas metallid. Kõigepealt õpiti tundma vaske, mida esineb looduses mõnel pool ehedal kujul. Esialgu vormiti vasetükist esemeid lihtsalt tagumise teel, seejärel leiutati sulatamine. Vask oli suhteliselt pehme ja sellest tehtud tööriistad nürinesid kiiresti. Hiljem aga õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi uus tugev materjal pronks. Sellest valmistatud tööriistad ja relvad olid palju teravamad ning vastupidavamad.
10 Üldiselt hakkas kujutavas kunstis sel ajal domineerima geomeetriline ornament. Kaunistati tööriistu, savinõusid ja muid tarbeesemeid. Orna- mentide mõnes elemendis on uurijad oletanud ka nende taevakehade sümboleid, millest võis oleneda põlluharijate saak (ring on päike jne). Metallide kasutuselevõtt Sadu tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Pole teada, kes ja kuidas avastas metallid. Kõigepealt õpiti tundma vaske, mida esineb looduses mõnel pool ehedal kujul. Esialgu vormiti vasetükist esemeid lihtsalt tagumise teel, seejärel leiutati sulatamine. Vask oli suhteliselt pehme ja sellest tehtud tööriistad nürinesid kiiresti. Hiljem aga õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi uus tugev materjal pronks. Sellest valmistatud tööriistad ja relvad olid palju teravamad ning vastupidavamad.
Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks ja ladinakeelsed missad asendati ingliskeelsetega, sarnanes jumalateenistus väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Reformatsiooni algus ja protestantliku kiriku kujunemine- suur usupuhastus e usuliikumine Euroopas 16-17. saj. mis taotles katoliku kiriku uuendamist. 31. okt 1517 M. Luther lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 ladina keelset teesi mis seletasid tema vaateid. PILET 5 Egiptuse tsivilisatsioon Geograafilised ja looduslikud olud ning sellest tulenenud tsivilisatsiooni eripära. Riikluse teke, valitseja võim, ühiskonna kihistumine. Tsivilisatsiooni eripära: Stabiilne ja traditsiooniline Tegurid: Geograafiline eraldatus ja Niiluse üleujutuste korrapärasus (ühiskonna tihe seos looduse rütmiga) Riikluse teke- 3000 eKr liitsid Ülem-Egiptuse valitsejad kogu Egiptuse üheks riigiks. Selle tegi toks kuningas Menes, kes rajas ka pealinna Memphise.
saj eKr. Kreetalaste kiri kohandati LINEAARKIRI B-ks. Kasutati majapidamisaruannete jaoks. Ka selles kultuuri labürindisarnased lossid, mis seekord kindlustatud. Ümbritsetud KÕRGETE müüridega. Ühiskonda juhtis sõjapealik koos sõjalise kaaskonnaga. 1100 eKr hävis ka Mükeene kultuur DOORLASTE rünnaku ja vallutuste pärast. KREETA-MÜKEENE KULTUURI TÄHTSUS Pole otseselt seotud edasise Kreekaga seotud. Jumalate panteon siiski pärineb Kr- Mük, nagu ka vaimne pärand. Oli primaarne tsivilisatsioon. VANA-KREEKA riik ja ühiskond Linnriigid e POLISed. Oli sõltumatu kodanikupõhine keskkond, võisid suured olla. Elanikud eri kihtides. Kogukond tervikuna oli DEEMOS (kr k rahvas). Sealt eraldus suursugusemate kiht, keda nimetati PAREM (aristoi). Ühe linnriigi rahvas = deemos. POLIITIKA oli polise asjadega tegelemine, sellega tegeleti rahvakoosolekul valiti ametnikud ja moodustati nõukogu. Tähtsamad polised: SPARTA, ATEENA, KORINTOS, MÜLEETOS, SÜRAKUUSA
kuivenduskanalitest. Egiptuse oli väga stabiilne riik. Mesopotaamia sõltus aga suuresti ka teda ümbritsevatest aladest kuna looduslikke tooraineid oli vähe. Mesopotaamia oli väga avatud tsivilisatsioon (head suhted naaberaladega). Egiptusele oli omane valitseja jumalustamine. Mesopotaamia alades olevates riikides (Akadi, Babüloonia, Assüüria) oli kuningate võim sageli piiramatu. Linnaelu oli Egiptuses nõrgalt arenenud, Mesopotaamias aga vastupidi, Mesopotaamia tsivilisatsioon kujunes linnatsivilisatsioonina. Mesopotaamia eripäraks oli savitahvlite kasutuselevõtu tõttu kiilkirja teke. 2. Suured maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul Maadeavastuste põhjused ja eeldused. Tähtsamad avastusretked: B. Diaz, V. da Gama, C. Kolumbus, A. Vespuci, F. de Magalhaes. Maadeavastuste mõju Euroopale. Põhjused ja eeldused: Varauusaja maadeavastusi võib vaadelda kui suurt ekituste jada.
Määravaks osutus koopas olnud tööriistade kogum. Valmistamistehnika oli komplekssem, esines palju piirkondlikke variatsioone. Kivitöötlemisel võeti kasutusele kildtehnika, st väiksemaid tööriistu ei tehtud enam mitte tulekivitükist endast vaid selle küljest ära löödud kildudest. Eseme valmistamiseks 22 valitud tulekivikamakalt ehk nukleuselt löödi kõigepealt ühest otsast kild ära, nii et sinna kujunes tasane nn löögipind. Luuteravikuga selle pinna äärele surumisel eraldusid
· TSIVILISATSIOONIDE TEKE · Esimesed riigid · 08.09.2011 tund · Sageli samastatakse kõrgkultuuriga-pole õige · Kultuur võib olla kitsama tähendusega · On ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine ja käsitöö · Välja on kujunenud ühiskonnklassid, tuntakse kirja ja osatakse luua kõrgtasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid · TEKKE EELDUSED · Looduslikud faktorid · Jõed, veekogud · Maavarad · Koos elavad suuremad inimrühmad · Välja kujunenud hierarhia ning ka valitsemine · Põllumajanduse väljakujunemine · Metallide töötlemis oskus · Suhtlus ja algne kaubandus · TEKKEKOHAD · Mesopotaamia ehf viljakad poolkuu alad · Tigris ja Eufrati jõgede kallastel Lähis-Idas · Aeg umbes 5000e.K.r · Sumeri rahvus-ratta leiutajad;Akkadi riik · Linnakultuur-jeeriko, Uruk, Ur
Võeti ka kasutusele savinõud. Tähtsad leiutised olid ketramine ja riidekudumine. Usundis hakkasid esikohale tõusma päkese ja maa kultus, sest põllusaak sõltus olulisel määral ilmastikust. Tollest ajast pärinevaid leitud naisekujusid võib seostada uskumusega, et suurt osa loodusvaimudest ja sealhulgas ka maad kujutati naisena. Metallide kasutuselevõtt Sadu tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Pole teada, kes ja kuidas avastas metallid. Kõigepealt õpiti tundma vaske, mida esineb looduses mõnel pool ehedal kujul. Kuna vasest tööriistad nürinesid kiiresti, õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi uus tugevam materjal pronks. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Maagirikkad ja viljelusmajanduseks soodsad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jäid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad.
Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1. Inimese evolutsiooni lähtekoht on Ida-Aafrika, kus 6-5 miljonit aastat tagasi lahknesid inimese ja ahvide arenguliinid ja kust inimese eellased e. Hominiidid levisid Euraasiasse. Inimese arengu põhjuseks võib lugeda kahte väidet. Esimene väidab, et kliima hakkas jahenema ja kuivenema, mistõttu kadusid suurem osa vihmametsadest, kus ahvid elasid,
kasvasid ühiskondlik rikkus ja elanikkonna arvukus. Samas suurenesid erinevused erinevate piirkondade arengutasemes. Põlluharimiseks soodsamates ja metallileiukohtadele lähemal paiknevates piirkondades järgnes senisest palju kiirem areng, mis viis peagi klassiühiskonna, kõrgkultuuri ja riigi tekkele. Suures osas maailmast aga jätkus elu veel pikka aega traditsioonilisel moel. Varased tsivilisatsioonid Termin tsivilisatsioon tuleneb ladina keelest (civilis linnaühiskonda ja riiklikku korraldusse puutuv) ja tähistatab sisemiselt küllalt hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi. Sageli nimetatakse esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Kõigepealt leidis see aset enamvähem üheaegselt IV aastatuhande teisel poolel eKr. Mesopotaamias (tänapäeva
elamiskõlblikuks. Tegu oli põhjapõdraküttidega. Sellest veelgi hiljem, u 9000 eKr Läänemere põhja- ja lõunarannikul aga Ahrensburgi kultuur. 10 0008000 eKr levis Poolat, Lõuna-Leedut ja Valgevenet hõlmanud Swidry kultuur. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 10 0005000 eKr. Mesoliitikum jääb jääajajärgsesse aega. Jää sulas, veetase tõusis ning osa maid jäi vee alla. Muutusid rannajooned, tekkisid uued jõed ja järved. Eriti suured olid sellised muutused mõistagi varasematel jääserva lähedastel aladel. Kliima muutus üldiselt soojemaks, põhjapõtrade karjad taandusid põhja poole, asemele tulid karud, metskitsed, põdrad. Metsade osatähtsus suurenes. Laienes asustus ja suurenes rahvaarv, tekkis võrdlemisi palju lokaalseid arheoloogilisi kultuure. Mesoliitikum lõppes maaviljeluse tekkimisega. Seega on mesoliitikum teatud mõttes üleminekuaeg. Dateeringuid on mitmeid,
Jaumata ülestõus. 7 ülikut kukutasid Kambysose ja asusid ise valitsema. Heitsid liisku ja valitsejaks sai Dareios I ja peale seda suri Kambysos mürgituse teel. Kogu oma võimuloleku vältel ta sõdis. Tegi umbes 50 sõjakäiku. Vallutas Süüria ja palestiina alad. Võttis lõplikult kontrolli alla Egiptuse, vallutas Kesk-Aasia, Armeenia. Vallutas Hinduse jõe ümbruskonna. Jõudis välja Kesk-Indiasse. Seal said takistuseks loodusolud märjad dzunglid, kiirevoolulised jõed. Alistati sküüdid. Jaotas ter 20 üksuseks straapiateks. Straap oli piirkonna valitseja. Tal oli suur võim. Kogus oma heaks arvamise järgi makse. Ülestõusu ei tohtinud välja kutsuda. Tohtis olla kohtumõistjaks, kõrgem majanduslik võim. Raha ehituse jaoks tuli riigilt. Talle allu maakaitsevägi. Üksusesse ei tohtinud kuuluda pärslased. Impeeriumis elas üle 50mln inim. Pärslasi oli 1mln. Seadusega anti pärslastele eesõigused. Straabist kõrgem oli ülemjuht
Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon), ka Nuubiasse, Etioopiasse (Egiptuse tsivilisatsiooni kaudu). Tsivilisatsioon levis ka India ookeani kaubandussidemete kaudu, araabia kaupmehed rajasid nn
Eksam kahest osast, üks osa puudutab seda, et tuleb erinevaid teooriaid teada, teiseks osaks on uurimistöö etteantud kirjanduse põhjal.10 000-15 000 tähemärki st u 6lk. Peab võtma mingi tsivilisatsiooni või kultuuri ja vaatama selle arengut erinevate teooriate valguses, kinnitab, kummutab jne. Viited. Võib saata e-postiga, tähtaeg on nädal enne eksamit. Tsivilisatsioon või kõrgkultuur on kompleksed ühiskonnad, mis langevad kokku riikidega või nende kujunemisega. Võib eristada mitmeid tunnuseid, mis neid tsivilisatsioonita ühiskondadest eristavad. Teatud klassiühiskonna kujunemine, proffesionaliseerumine(ametid, tööjaotus). Jumalike ja vaimulike jõude austava seltskonna kujunemine, vaimne kõrgkultuur, kirjaoskus. Anastavalt majanduselt üleminek tootvale majandusele. Põhijoontes jagatakse kaheks: 1
Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad esimesed ja ühendasid kõik, muidu maajad, asteegid Allikad Materiaalsed ja kirjalikud. Kirjalikud jagunevad kaheks: ühed, mis on pärandunud ümberkirjutamise käigus ja teised, mis on olnud nähtavad, aga ei ole osatud lugeda. Moodustavad enamuse Kreeka-Rooma allikate osa.
* Kirjaoskust vajasid preestrid, ametnikud. * Iisrealased kuuluvad Heebrealaste hulka. Kreeka * Kõige varasem periood Kreeka ajaloos kannab nime Egeuse ehk Kreeta Mükeene periood See oli umbes aastatel 2000 e.Kr 1100 e.Kr. * Kreeta Mükeene periood jaguneb omakorda kaheks kultuuriks: Minoiline kultuur ja Mükeene kultuur. * Minoiline kultuur levis Kreeta saarel. Sellele saarel tekkis primaarne tsivilisatsioon ilma teiste mõjutusteta. Selle saare elanikud jõudsid kõrgkultuuri tasemele juba umbes 2000 e.Kr. * Kõrgkultuuri rajajate päritolu on teadmata. * Ajalugu on õpitud esemeliste leidude põhjal. On ka kirjalikud ajalooallikad lineaarkiri A- s, kuid seda ei osata lugeda, sest ei teata, kust need elanikud tulid ja seega ei teata ka, mis keelt nad rääkisid. * Seda ajajärku iseloomustavad lossid kõige tuntum on Knossose loss. -) Losside põhiplaani iseloomustavad labürendid.
Statistilised meetodid, et hinnata LV mõju pidevatele tunnustele populatsioonis. Saltatsionistid eitasid LV-d ja arvasid, et muutused pidid toimuma hüppeliselt, kuna vahepealsed vormid ei olnud nende meelest kohased ja LV peaks neid siis elimineerima. Lamarkism oli valdav omandatud tunnused on päritavad, liigid muutuvad, kuid ei jagune ega kao. Primitiivseid liike tekib juurde. Sisemine täiustumistung, sunnib saama järglasi, kes on temast paremad. Darwinil oli kaks seotud teooriat evolutsioon (liikide muutumine ja jagunemine, paljude liikide väljasuremisega) ja LV (kui evolutsiooni mehhanism). Evolutsioon on hargnemine vastavalt kohanemine uute keskkonnatingimustega. Puudub vajadus hierarhiale, lihtsalt keerukale. 9. Miks ei leidnud Darwini idee LV-st tema kaasajal toetajaid? Usuti, et liigid muutuvad, aga ei usutud, et need toimuvad sammhaaval. Kuna erinevused eri kehaosade vahel on liiga erinevad, vahepealsed vormid ei saa olla kohased. Kuna pärilikkust ei
Religioon pärineb Sumeritelt. Jumalad olid inimesed. Taevajumal Anu oli jumalate isa. Tema poeg Enlil oli tuule, tormi, vihma ja piksejumal. Jumalate kuningas, kes kaitses ka maist kuningavõimu. Ta edendas põllu viljakust. Ea oli maa-aluste vete ja sügavuste isand, kes õpetas inimestele põlluharimist, linnaehitust, kirjatarkust jne. Kuningas Hammurapi ajal sai peajumalaks Babüloni kaitsejumal Marduk, kes tõrjus Enlili kõrvale. Maailma ja inimese loomine Usuti, et kõigepealt oli vesi ning sellest sündisid taevas ja maa. Inimene on loodud veest ja mullast. Jumalad lõid inimese enda eest tööle. Legend veeuputusest lk. 61. Pärast surma ootas inimesi rõõmutu olek sünges allmaailmas. Mesopotaamias sai ennustamisest omaette kunst ennustati tähtede ja ohvriloomade siseelundite järgi. 2.6. Kiri, haridus, kirjandus ja teadus Kiri ja haridus Kasutati kiilkirja märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Paljud märgid
(transpordivõimalused paranesid), vanker, potikeder; toortellised (nõrgad ehitised; Mesopotaamias); niisutussüsteemid (Mesopotaamia) 2) Pronksiaeg (~2500 eKr). Ader meeste tähtsus (adraga kündis mees, kasvatas karja, kaitses kogukonda, valmistas tööriistu). Käsitöö muutus keerulisemaks ja eraldus põlluharimisest (toimus tööjaotus). Vahetati põlluharimisjääke käsitöö toodangu vastu. Eraomandi teke. Varanduslik kihistumine. Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur. 3) Rauaaeg (~1300 eKr). Peamine tööriistade ja relvade valmistamise materjal oli raud. Columbuse-eelne Ameerika ~15 000 eKr siirduti Aasiast üle Beringi väina (sel ajal Beringiana maasild) Ameerikasse. Esialgu elati põhjas. ~12000 eKr liiguti Ameerika põhjaosast ka lõuna poole. Teised teooriad on: 1. Melaneesiast (Okeaania osa) -> Põhja- ja Kesk-Ameerikasse 2
Arheoloogia (loengu materjalid) Ird ja Kinnismuistised. Arheoloogilised allikad jagunevad ird-ja kinnismuististeks. Irdmuistis on üksik leid, nt kivikirves, odaots. Kinnismuistised on inimese tegevuse tegajärjel tekkinud ainelised objektid, mida iseloomustab kultuurikiht. Arheoloogiline kultuurikiht on tekkinud inimese tegevuse või paigalseismise tagajärjel, seal on kive, sütt, ehitusjäätmeid ja esemeid. Kultuurikihi paksus sõltub: 1. inimese paigaloleku ajast 2. inimese tegevuse intensiivsusest (paksemad Tartu linnuses kuni 4m) 3. hävingute hulgast (hävinud hoonete kiht lükatakse laiali, et uued peale ehitada) Nt. Kesk-Aasias on kuulturkiht mõnes kohas 30m paks (nim tellideks). Hooned savist st. peab vastu 20 aastat, lagunemisel ehitati uus hoone kohe peale Kinnismuistised: 1. Elupaigaga seotud asulad (mõisad), avaasulad, kindlustatud asulad, linnused,, järveasulad
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
See oli esimene arheoloogiaalane raamat. Mitmel pool Euroopas tähistatakse tema järgi arheoloogide päeva (9.dets), see märgib tema surmakuupäeva. 19. saj. Muistiseid koguti raamatukokku. Muinasesemed olid üheks eksponaadiks. Koppenhaagenis C. J. Thomsen töötas raamatukogus, kus oli suur kogu muinasesemeid. Selleks, et neid näidata oli vaja nad süstematiseerida. Aluseks võttis valmistusmaterjali (kivi, pronks jne). Taipas, et selline võiks olla ajalooline areng. Kõigepealt kivi, siis pronks, siis raud. 1819. a tegi selle süsteemi järgi raamatukogus näituse. Ka ülejäänud taipasid, et see võiks nii olla. Thomsen on ajalukku läinud sellega, et jagas kogu muinasaja kolme periood. See süsteem on kasutusel tänapäevani. 1836. a avaldas Thomsen oma raamatu Euroopa muinasaja kohta (põhjamaiste muististe juht), seda tõlgiti palju. J. J. A. Worsaae, taanlane, Thomseni õpilane. Võrdles ka Taani naaberalasid. Sai Taani kuningalt uurimistööks raha
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga.
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Klaasimaal e. vitraazikunst
Valgustatuse põhjal saavutatud vaimse vabaduse juures hakati taotlema ka pol.vabadust, st valgustatud rahvas on ise võimeline võimu teostama Pilet 5 1.Hetiidid ja Pärsia impeerium Hiljemalt alates II aastatuhandest eKr elasid Väike-Aasiast Indiani ulatuval mäestike ja kiltmaade vööndil sugulaskeeli kõnelevad rahvad, kes oma keele poolest erinesid nii sumeritest kui ka semiitidest. Need olid hetiidid Väike-Aasias ja pärslased Iraanis. I aastatuhandel rajasid kõigepealt hetiidid ja seejärel pärslased oma suurriigi. Hetiidi riik ja ühiskond- 1700.aasta paiku eKr esile keskinud hetiitide impeeriumi moodustasid väiksemad sõltlasriigid, mis kõik allusid hetiidi kuningale. Riigi ühtsus sõltus suurel määral kuninga võimekusest: üksnes tugev ja sõjaliselt edukas valitseja suutis tagada riigi sisemise stabiilsuse ja koospüsimuse. Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas, suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia
kromosoomistiku Polüploidsus kromosoomikomplektide paljukordsus; haplofaasis (sugurakkudes) on kromosoomikomplekte rohkem kui üks (n > x) ja diplofaasis (viljastatud munarakkudes) rohkem kui kaks, tähistatakse (2n > 2x). 39. Mille poolest erineb sugulise ja suguta paljunemisel saadud järglaskond? Sugulise paljunemise tähtsaim aspekt on meioos, eri isendite genotüüpite segamine siirdristumisel, mis annab looduslikule valikule materjali. Palju kiirem evolutsioon. Suguta paljunemine on palju kiirem, kuid edukas ainult ajuti, püsivamates tingimustes. 40. Mis on kloon, ja kuidas ta võib looduses tekkida? Geneetiline koopia. Tekib looduses vegetatiivsel paljunemisel. Kui tütarisendid jäävad omavahel seotuks, moodustub neist koloonia. 41. Mis on mutatsioonid; kas nad on head või halvad? Suguta paljunemisel tekkivad pärilikud muutused e geenirikked mõnes järeltulijas. Mutatsioonil on halbu külginäiteks võib tekitada vähki, aga samas palju häid
Maailmas oli 1990. a. ligi 7000 rahvusparki või muud riiklikult kaitstud piirkonda, enamik neist loodud viimase paarikümne aasta jooksul. Nende üldpindala oli umbes 651 miljonit hektarit ehk 4,9 % maakera pindalast. Looduskaitse ajalugu Eestis Varajase looduskaitse ilminguteks võib lugeda looduslike rituaalipaikade säilitamist juba mäletamata aegade tagant. Nii oli see ka Eestis, kus näiteks paljud puud, metsasalud, kivid, allikad, jõed, järved ja pangad olid pühad paigad. Loodusksitse dateeritud ajalugu algab valitsejate kehtestatud jahi- ja kalapüügipiirangutega või ehituspuu (eriti mastimändide) raiekeeluga linnade ja kindlustuste läheduses. 1297 Taani kuningas Erik Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal. Seda võib lugeda esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal. 1644 Urvaste pastor Johann Gustaff avaldas "Pikse palve", mis kajastab Pühajõe reostamise vastu
annaabi.ee 
