50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
trol14
Õppematerjali autor
Keskmine vooluhulk Assuanis on 2600 m³/s.Algab Ida- Aafrikast Virunga mägedest Kagera jõena, mis läbib Kioga järve ja suubub Mobutu Sese Seko järve ( end. Alberti järv). Viimasest allavoolu kuni parempoolse lisajõe Aswa suudmeni nimetatakse teda Alberti Niiluseks, edasi vasakpoolse lisajõe Bahr el-Ghazali suudmeni Bahr el- Dzebeliks, sellest allavoolu Valgeks Niiluseks ehk Bahr el-Abiadhiks ja pärast parempoolse lisajõe Sinise Niiluse (Bahr el-Azraki) suuet Niiluseks. Suured lisajõed on ka Atbara ja Sobat. Atbarast suudmeni (2700 km) voolab Niilus ilma ühegi lisajõeta läbi kõrbe, tema org (laius kuni 20 km) moodustab maailma suurima oaasi. Niiluse ülemjooksul on palju jugasid ja kärestikke (Murchison), osa neist on paisutamisega (15 suurt paisu) üle ujutatud (Ripon). Sudaani alal voolab Niilus laias, tugevasti soostunud nõos. Sinise Niiluse suudme ja Assuani vahel on 6
langusest on märgatavalt alla 100ºC. Keemise kestmiseks on vaja soojuse pidevat juurdevoolu. Vedeliku (kestvat) eesmärgipärast soojendamist keemistemperatuuri hoidmiseks nimetatakse keetmiseks, näiteks reaktsioonisegu tagasikeetmine, arvukad destillatsioonimeetodid, toidukeetmine jm. · Süda (lk 101) - Süda on vereringeelund, mis tagab vere ringlemise. · Sudaan (lk 82) - Sudaan on riik Aafrika kesk- ja kirdeosas, Niiluse jõe keskjooksul. Riigi kirdeosa jääb Punase mere äärde ja põhjaosa Sahara kõrbesse. Põhjas piirneb Sudaan Egiptusega, kagus Liibüaga, läänes Tsaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigiga, lõunas Kongo DV, Uganda ja Kenyaga ning idas Eritrea ja Etioopiaga. Sudaan on pindalalt suurim riik Aafrikas. 20 aastat kestnud kodusõja järel on Sudaani Musta Aafrikasse kuuluvatel lõunapiirkondadel 2005. aasta algusest autonoomia. Jaanuaris 2011 toimunud
6650 km pikk Amazonase järel pikkuselt teine jõgi maailmas jõgikond on 2,87 miljonit km² keskmine vooluhulk 2600 m³/s Asukoht algab Ida- Aafrikast Virunga mägedest Kagera jõena Victoria järvest väljub jõgi Niilusena voolab põhja poole ... voolab oma 6650km pikkusel teekonnal läbi 7 riigi territooriumi. moodustab Põhja- Egiptuses lõpuks laia delta suubub Vahemerre Lisajõed Valge Niilus (3700km) Sinine Niilus(~1800km) Aswa Bahr el-Ghazal Atbara Sobat Niiluse vajalikkus jõekallaste savi vormiti tellisteks ning kuivatati päikese käes tähtsaim liiklussoon jõest saab kogu riigi põllumajandus oma niisutusvee kallastel on viljakas muld Peamised Niiluse püügikalad niiluse ahven niiluse hulkuim vesihunt hammaskarp Kokkuvõte
tähtis kultusekeskus. Palju inimesi üle maailma peab Jeruusalemma kõige pühamaks linnaks maailmas. (lk.187) 6.raamat. Kaptah on õnnelik, et Sinuhe tuli elusana tagasi ja tahab koos Sinuhega järgmisele reisile minna. Sinuhe saab Mitanni maa elanikudelt uut arstiteadust teada. Sinuhe satub Baüloni. Samuti peategelane jutustab elu Baülonis ja selle elanikest. Babüloni keiser tahab osta Kaptahi. Niilus - (araabia (An-Nl) ehk (Al-Bar)) on jõgi Kirde-Aafrikas. Niilus on 6650 (teistel andmetel 6671) km pikk ja Amazonase järel pikkuselt teine jõgi maailmas (varem peeti Niilust pikimaks jõeks). Niiluse jõgikond on 2,87 miljonit km² ja keskmine vooluhulk Aswnis 2600 m³/s.Niilus algab Ida-Aafrikast Virunga mägedest Kagera jõena, mis suubub Victoria järve, sealt väljub Victoria Niilusena, läbib Kyoga järve ja suubub Alberti järve (endine nimi Mobutu Sese Seko järv) (lk. 193)
Kõrbevööndi mullad sisaldavad väga vähe huumust j on seetõttu ühtlaselt helehallid ja väheviljakad. Siseveed: Järved Kõik suurimad järved Victoria, Njassa, Taganjika, Rudolf, Albert jm paiknevad Musta Aafrika idaosas ja moodustavad maailma suurima järvekogu. Aafrika suurim järv on Victoria. See asub kõrguses 1134 meetrit merepinnast. Järve kaldajoone pikkus on 3440 km. · Victoria järves on rohkesti saari. Välja voolab Victoria Niilus, mis on Niiluse üks algharu. Enne Niiluseks muutumist kannab see jõgi veel nimesid Alberti Niilus ning Valge Niilus. Järve suubub Kagera jõgi Victoria valgla pindala on 184 000 km². Järve veetaset reguleeritakse 1954. aastal ehitatud tammiga. See ja sissetoodud võõrliigid on järve ökosüsteemile väga halvasti mõjunud. Paljud kunagi Victoria järves elanud endeemsed liigid on välja surnud. Suurimaid probleeme sissetoodud liikidest Victoria järve ökosüsteemile
Ganges algab Gangotri liustikust Himaalajas. Hardwaris (Haridwar) jõuab Ganges tasandikule. Allahabadis ühineb ta lisajõe Yamunaga. Bengalis ta hargneb ning moodustab Brahmaputraga ühise delta. Vasakpoolsem haru Padma jõgi on suurim ja ühineb Brahmaputra jõega. Gangese parempoolseim haru on Hugli, ülemjooksul Bhagirathi. Hindud peavad Gangest pühaks jõeks. Seal suplemine toovat õnnistust, seepärast on paljudes kohtades jõe kallasteks trepid. Surnutele tuleb kasuks, kui nende tuhk Gangesesse heita. Põletuspuu nappuse tõttu ei põle paljud surnud täielikult ära, sel puhul visatakse küps liha Gangesesse, kus gaavialid (india krokodillid) selle ära söövad. Ja veel on Godavari mille pikkus on 1448 km. Hugli on umbes 260 km pikkune jõgi Lääne-Bengalis Indias. Algab Gangese parempoolse harujõena, ülemjooksul kannab Bhagirathi nime, suubub Bengali lahte.Hugli ääres on Kolkata linn. Indus on jõgi Aasias
Kooli nimi siia Vana-Egiptus Õpimapp nimi õpetaja nimi pp/kk/aaaa Vana-Egiptus Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km².Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Määratlus Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1. kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille
), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.), hiljem Früügia (10-6ss.), Lüüdia (13/7- 6). Väike-Aasia poolsaarest lõuna pool, Vahemere idarannikul, asetsesid arvukad Foiniikia kaubalinnad, nendest idas, läahemal Eufratile Süüria linnad, Foiniikiast lõuna pool aga Palestiina riigid Iisrael, Juuda jt. Iraani kiltmaast ida pool, Induse ja Gangese jõe orus Ees-India poolsaarel, asetsesid muistsed India riigid (III at eKr I at.pKr), Vaikse ookeani rannikul aga tekkis Huangho ja Jangtsekiangi jõe orus Hiina riik (II at. eKr- tänapäevani. Vana Hiina lõpp I at pKr). Tähistades Vana-Idamaade geograafilisi raame, tuleb märkida, et termin, millega me "Idamaid" nimetame, ulatub antiikaega, mil need maad olid Rooma (ja varem Aleksander Suure) impeeriumi provintsid ja asetsesid tõesti Roomast või Kreekast ida pool
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid