Kas suudaksime vägivallata? Vägivald on meie ühiskonnas olnud alati suureks probleemiks. Praegusel ajal on selleks koolivägivald. Sageli võib olla see nii vaimne kui ka füüsiline. Tihti tahetakse teiste õpilaste silmis oma mainet tõsta, selleks kasutatakse ära endast nooremaid. Mõned valavad lihtsalt oma viha teiste peale välja, pekstes või sõimates väiksemaid. Vahest juhtub ka selliseid olukordi, kus väiksemad tulevad tüli norima, siis hiljem lähevad kaebavad vanematele või õpetaja(te)le. Eelmisel nädalal juhtus selline olukord, kus õpilane võttis kooli kaasa relva ja tulistas sellega. Minu teada pole sellist juhtumit varem toimunud. Probleem võib seisneda selles, et vanematel ei ole aega kodus oma lastega tegeleda. Asi võib seisneda ka õpetajates. Kui süüdistatakse õpilast, milles ta süüdi pole. Arvab, et talle on ülekohut tehtud ja keegi ei usu teda. Siis võibki asi nii kaugele minna, et ta tuleb järgmine kord kool...
ebaküpsed ning igavad. Kuid siiski on raamatusse kaasatud ka ulmet ning põnevust, milletõttu inimesed arvatavasti seda raamatut loevadki. Kuid kas ma ka soovitaksin seda raamatut teistele? Sellele vastaksin ma jaatava vastusega, sest see on kohati väga mõtlemapanev raamat ning nagu ma ka ennem mainisin: sinna on kaasatud ulme ja põnevus, mis inimestele meeldib. Lugedes raamatut ,,Neelatud" paneb see tõesti mõtlema, kas me ise suudaksime vastu astuda enda kõige suurematele hirmudele? Kas suudaksime me olla ruumis, mis on lausa pungil ämblikest? Kas me suudaksime olla üksikus pimedas toas, kartes näha pimeduses seda kõige hullemat? Kas me suudaksime ujuda põhjatus veekogus, kui teame, et uppudes ei ole meil kuhugile pääsu? Ma ei usu, et suudaksime. Küll aga suutis seda raamatu peategelane. Raamatu peategelaseks osutus teismeeas Regina Marie Halloway, kes pidi perekonnas täitma nii ema, tütre kui ka õe rolli
Paberijäätmeks võib lugeda puhast ja kiletamata paberit, raamatuid, vihikuid, ajakirju, kartongi ja pappi. Kui lisada 1kg vanapaberile puitu saab sellest toota kuni 1,6kg uut paberit, selline tegevus hoiab kokku 1,5kWh elektrit ja 1,8kg puitu. 70kg = 1 puu, seega kui viid vanapaberit 70kg ulatuses päästad ühe puu. Eestis tekib aastas umbes 40 000-70 000t vanapaberit aastas kui sellest läheb taaskasutusse ainult 12 000t, kiire arvutus näitab, et päästetakse 171 puud kuid kui suudaksime töödelda ümber 40 000-70 000t paberit siis suudaksime päästa 571-1000 puud. Ohtlikud jäätmed tuleb toimetada ohtlike jäätmete kogumispunkti ja kindlasti ei tohi neid visata olmejäätmete konteinerisse. Ohtlikud jäätmed on näiteks: kodukeemia, säästupirnid, patareid, akud, õli-ja värvisegud, ravimid, mürgid jne.
Vajalik on ka õpetajate täiendusprogramm, mis on ka toodud uues reformis välja. Uus haridusreform peaks tagama haridustöötajate palga Eesti keskmisest kiirem kasvutempo, et tagada spetsialiseerinud õpetajate Eestisse jäämise. Gümnaasiumi õpilastele ning tudengitele on võibolla tähtsam kõrgkoolide finantsmudeli ümbertegemine ning edasiviiva ainepunktide süsteemi uuesti läbivaatamine, et tagada suurema hulga üliõpilaste edasijõudmine. Kui suudaksime parandada ning täiustada oma haridusreformi nii, et igal lapsel oleks võimalik saada tasuta haridus ning võrdsed õppevõimalused, suudaksime luua tugevama hariduspinna mis ei tekitaks ühiskonna kihistumist. Tähtis on ka õpetajate motiveerimine, tööle vastava palgaga ning õpetajate pidev koolitamine, et nad oleksid kursis muutuva ajaga. Kõike seda tehes, oleks Eesti riik tulevikus kindlasti üks Euroopa haritum ning kindlasti ka majanduslikult väga kõrgel järgul olev riik.
areng tõi kaasa info ülekülluse, kuid inimestel napib aega ja tahtmist millessegi süveneda. Haridus on muutunud tehnokraatlikumaks ning lapsed leiavad, et kool on kui ajateenistus, mis tuleb kohustuslikus korras läbida. Lapsed ei võta kooli tõsiselt ega süvene sellesse. Muutused on väga kiired toimuma. Neid kolme ajajärkku vaadates tundub, et kõige paremini toimiv on olnud modernismi ajastu, kus inimesed tegid omavahel rohkem koostööd ning usuti paremasse homsesse. Kui me suudaksime tuua modernismi ajal valitsenud väärtused üle postmodernismi ning juurutada neid selles, siis arvestades tänapäevaseid võimalusi, suudaksime ilmselt luua parema maailma meile kõigile. Ka lastele oleks vaja selles pidevalt muutuvas maailmas õpetada just ajaüleseid väärtusi, et nad suudaksid olla paindlikud, kuid samas kaotamata sihti oma silme eest.
10.05.09 KAS ON HEAD ILMA HALVATA? Elus käib alati hea halvaga käsikäes ja ometi tahaks loota, et lõpptulemus on kõigil õnnelik. Kuid, kas alati peab tõesti õnneni jõudmiseks kogema nii palju valu? Kahtlusi? Pettumusi? Pisaraid? Lootuste purunemist? Samas, kui kõik oleks alati hästi, kas suudaksime armastusest, õnnest, sõprusest rõõmu tunda või seda üldse äragi tunda? Kas oskaksime ära tunda teist inimest tema õnnetuses ja hädas? Neid küsimusi vaatlen läbi kõikvõimalike inimsuhete prisma - alates kõikehaaravast õnnest kuni sügava hingevaluni välja. Kujutlen maailma, kus iga inimene teab juba sündides, kes on tema jaoks see õige. See üks, kellega koos kujuneda isiksuseks, kellega nautida noorust ja kellega vanaks saada. Poleks probleeme, kõhklusi ega pisaraid
1500 40,88742 2000 54,51656 2500 68,1457 3000 81,77483 3500 95,40397 4000 109,0331 4500 122,6623 5000 136,2914 5500 149,9205 6000 163,5497 6500 177,1788 Tabel graafiku kujul. ÜLESANNE 5. Lähte ülesanne. Arvutada oma auto mootori võimsus 5000 p/min kui me suudaksime parandada täiteastet 10% ehk pöördemoment tõuseks ca samas suurusjärgus. Auto andmed. Honda Acord 2354cc 189hp(140Kw)@6800rpm 223Nm@4500rpm 2354cc = 143,65 in3 Surveastmeks valisin 11. Kasutatav valem. HP on umbkaudne maksimumvõimsus; AP atmosfäärirõhk, selles valemis väljendatud naelades ruuttolli kohta, pound per square inch, PSI, normaalrõhk on 14,7 PSI; CR on mootori surveaste; VE on nüüd juba tuttav täiteaste (mahuline efektiivsus);
Meil ei ole kasu saarlastest, mulkidest, tallinlastest jne. Kasu on meil ühtsest eesti rahvast! Hoidkem kokku, austagem oma naabreid ning tegutsegem koos- kõik maakonnad! Meie kodumaa on niigi väike, meie rahvas on niigi väike, kuid kõik koos suudame moodustada ühtse suure terviku! Ma tean et üheskoos ei ole miski võimatu. Üheskoos on meil võim, üheskoos suudame selle väikse maalapi mis meile antud on viia uuele tasemele! Ma usun et meie tulevikulootused on kõrged, kui me vaid suudaksime kõik selle nimel tegutseda. Seega, hoidkem ühte! Kaitskem seda mis kuulub meile, eestlastele! Meie iidsete esivanemate vägevus elab meis kõigis edasi, tuleb vaid avada see laegas kus on meie, eestlaste, tõeline vägi ning vaim peidus!
Revolutsioonide lahendus Paradigmaga puutume kokku uurimistöö käsitlemisel, suudaksime mõista tekkivate küsimuste hädavajalikkust. Tehes uurimustööd tähendab see enda proovilepanekut, mia aitab paremini mõista erinevaid vaateid ja paradigmasid. Paradigmade arusaamine tähendab ümbritseva maailma tõdede mõistmist, mis võib alguses olla raske. Selleks uuritaksegi erinevaid paradigmasid, et neid paremini mõista. Uus paradigma näitab välja suuremat täpsust kui vanem. Aga selle arusaamiseks tuleb vahel teha põhjaliku uurimist vanaga.
kes on nii aktiivne ja töökas, kui too härra. Nähes paljusid eakaid inimesi enda ümber, ma vahest vaatan ja mõtlen, et millist kogemuste ja tarkuste pagasit nad endaga kaasas kannavad. Me peaksime oma vanaemasid ja vanaisasid hoidma, mitte laskma neil eemalduda ühiskonnast, kus nad on eraklikud ja ei suhtle inimestega. Räägitakse, et Loll õpib oma vigadest aga tark teiste omadest. Kui me suhtleksime pidevalt kogenenud inimestega, siis me suudaksime neid vigu vältida, mida teised on oma elus teinud - see oleks ju meile, noortele, ülimalt kasulik. Usun, et kui ma järgin neid põhimõtteid, mida ma olen vanematelt inimestelt ammutanud, suudan elada elu täiel rinnal kahetsemata tehtut oma elu jooksul.
kus inimesed kannavad tontlikke musti riideid, kivad htuti ksteisel klas juttu puhumas (nagu vanad eestlased peerude sees) ning transpordivahendina kasutavad vaid tallataksot vi hobujudu selle sna otseses mttes. Ja mstika, mis neid mbritseb, teeb nad kuidagi kitvamaks kui savutmbamine, ajamata kaenlaalusekarvad, vaba seks ning rinnahoidjata tolgendavad nisad. P.S. Epp Petrone, kelle artikli lingi ma lal vlja tin, tles, et kik ameeriklased tuleks nende juurde ppustele saata - suudaksime ehk koloogilist katastroofi edasi lkata. Vot tak.
nägema ja tundma, ning see on üks kõige olulisemaid asju elu juures. Tänapäeva inimesed pole sugugi mitte laialdase mõtlemisega, sest enamik jääb siiski enda põhimõtete ja vaatenurkade juurde. Minu arvates pole see õige, kuna nii jääme poolest lõbust elus ilma. Kogu elu on mõistmine ja mõistatamine inimestes ning asjades, millega kokkupuutume. Seega oleks meie elu vähemalt poole võrra lihtsam, kui suudaksime mõista ka enda arvamusest ja seisukohtadest erinevaid inimesi. Tänini pole muinasjutud kadunud ning neid leiab igas raamatukogus. Lapseeast väljakasvanud inimesed sellest huvi enam ei tunne, kuid raamatuväline muinasjutt on samuti olemas. Raamatuväline muinasjutt on peidus igas filmis, mida televisioon meile edastab. Selline muinasjutt on oluline iga inimese elus just sellepärast, et kogu inspiratsioon tulenebki sealt.
ei keela teha selleks midagi, et eestikeelt õpiksid tundma mõned suurriigid, kes on head suhtlejad ning tänu kellele jääks meie väikeriigi keel püsima ning Eestit tunneksid rohkemad riigid, kui meie ise ja meie naabrid. Väikeriigi ja suurriigi vahe on ainult pindala, mida me ise muuta ei saa, kuid aga tuntuse ja kartmatuse tekkitavad riiki ainult riigielanikud ning nende järjepidavus, millega suudaksime saavutada eestikeele kasutuse ja püsivuse, mis oleks meile suur au. (398)
keskmiselt 1200kWh elektrienergiat, mis teeb kogu aasta peale 120. Kahtlemata on see suur summa ning paneb mõtlema, kas tõepoolest on vajalik kogu aeg selle arvuti töötamine. Teine koht säästmiseks oleks riidekuivati mitte kasutamine. Kuigi mul andmed puuduvad, kui palju kuus see energiat tarbib, sest tegemist on niivõrd uue masinaga, olen kindel, et riided kuivavad ka kuivatusrestil edukalt ning suudaksime säästa nii mõnedki eurod kuus. Kolmas võimalus säästmiseks oleks vahetada arvutite riistvara vähem energianõudlikumate vastu. See aga tähendaks umbes 400 investeeringut ning energiakulu oleks u 30% väiksem. Tegevus tasuks ennast ära alles umbes 10 aasta pärast kuid arvuti eluiga ei pruugi nii pikk ollagi. Oleme tegelikult nii mõndagi säästlikkuse nimel juba teinud. Vahetasime majapidamises kõik
keskonda iseenda laiskuse tõttu? Samuti muutuks maailm paremaks ja õhk puhtamaks ,kui iga autot omav inimene kõnniks vahel ka jala ,mitte ei sõidaks näiteks naabermaja ette autoga. Siis ei satuks õhku nii palju heitgaase. Väljas kõndimine ja eneseliigutamne on ju ka tervisele hea. Puhas õhk ja liikumine vähendavad haigusi ja pikendavad inimese eluiga. See omakorda teeks olematuks paljud probleemid ja me ei peaks oma lähedastest liiga vara ilma jääma. Usun ka seda ,et kui suudaksime tülisid lahendada sõnadega ,oleks maailm elamiseks ohutum koht. Sest me ju kõik teame kui palju vägivalda on maailmas. Ja kindlalt nii mõnigi meist on kas ise sellega kokku puutunud või teab mõnd juhtumit tutvusringkonnast. Inimesed peaksid rohkem kuulama teineteist ja oskama rääkida asju selgeks ,ilma ,et oleks vaja kohe rusikad käiku lasta. Kui hing ja keha saavad haiget on inimene õnnetu ja kurb ning see nakatab ka teisi ümbritsevaid isikuid.
energiaallikad ja liikuda iseseisva energiapoliitika rakendamise suunas. Praegu kasutatavad fossiilsed kütused aina vähenevad ja samuti saastavad keskkonda. Tuleks kaaluda tuuleenergia ja biomassi kasutuselevõttu. Sellisel viisil ei peaks me sõltuma teistest riikidest energiapoliitika vallas ja säästaksime keskkonda, mis olulisel määral suurendaks Eesti jätkusuutlikkust. Eesti jätkusuutlikkuse suudaksime tagada, kui teeksime muudatusi nimetatud valdkondades. Olulised on majanduslik tugevus, iseseisev energiapoliitika, positiivne iive ja keskkonnasäästlik eluviis. Kui Eestis suudetakse sellised muudatused ellu viia, võime tulevikus kõneleda Eestist kui jätkusuutlikust riigist.
Kõik oli muutunud Vargamäel ja ei olnud enam endine. Raamat tundus veidi tuttav tänapäeva eluga. Inimesed õpivad, et saada paremat tööd. Nad pärast ainult töötavad, et elada. Kõik keerleb ümber töö. Paljud kolivad just raha saamis eesmärgil teise riiki, et endale paremaid asju osta. Nad ei näe maailma palju laiemalt. Mõned ei hooli oma peredest. Peres käib samamoodi vägivald. Kui seda kõike panna tähele mis meie ümber kõik toimub ja mõtiskleda siis suudaksime oma lähidasi rohkem hinnata ja armastada ning ei rabaks tööd teha.
Kõik oli muutunud Vargamäel ja ei olnud enam endine. Raamat tundus veidi tuttav tänapäeva eluga. Inimesed õpivad, et saada paremat tööd. Nad pärast ainult töötavad, et elada. Kõik keerleb ümber töö. Paljud kolivad just raha saamis eesmärgil teise riiki, et endale paremaid asju osta. Nad ei näe maailma palju laiemalt. Mõned ei hooli oma peredest. Peres käib samamoodi vägivald. Kui seda kõike panna tähele mis meie ümber kõik toimub ja mõtiskleda siis suudaksime oma lähidasi rohkem hinnata ja armastada ning ei rabaks tööd teha.
Siiski, milleks on meil vaja otsida õnne ja kuidas seda õigesti teha? Õnne kui õnnistuste, rikkuse, naeru ja igavese rõõmu küllusesarv on üüratu. See oleks isegi kurnav ja ilmselt tüdineks sellest varem kui mitte hiljem. Nii õnn kui õnnetus pole igapäevane ja igavene. Selle nimel peab vaeva nägema ja õppima hindama kontraste. Just nii nagu vajame vihma, et hinnata päikest või soolast, et magusat, on vaja madalamaid aegu, et suudaksime tõeliselt nautida häid ja vastupidi. Elus ette tulevatele tagasilöökidele ei tohi palju keskenduda. Nagu kirjutas ka Hesse, et “tuleb õppida tõsiselt võtma seda, mis on tõsiselt võtmist väärt, ja muu üle naerma. Huumor on alati vastuseks kõigele ja üks elutarkuse tähtsamaid põhimõtteid. Kui olukorda ennast ei saa muuta, tuleb muuta oma vaatepilti selle suhtes. Asjadele tuleb läheneda optimistliku pilguga, mis aitab väljuda ka
prokrastineerimine Tegemist on kohustuste irratsionaalse edasilükkamisega, mida peetakse häirunud eneseregulatsiooniks. Selle otsese tagajärjena kaldume toimima ebaefektiivsemalt, kui võiksime ja suudaksime. Prokrastineerimiskäitumine võib ilmneda kõikvõimalikes elusfäärides: me lükkame edasi lõputöö kirjutamisega alustamist, regulaarset hambaarstivisiiti, tervisespordi regulaarse harrastamisega pihtahakkamist, või otsuse langetamist olukorras, kus edasilükkamine on ebakohane. Prokrastineerimist peetakse ebakohaseks ja irratsionaalseks harjumuseks, mis pärast kohustuse edasilükkamisega kaasnevat positiivset kergendust viib pikemas perspektiivis kehvema
asendamisel säästupirnidega. Läbimõeldud tegutsemine viib ühtlasi sammu võrra lähemale loodusressursside kasutamise ja heitgaaside atmosfääri paiskumise vähenemisele. Inimpopulatsiooni kasv ja suurenev tarbimine on tegurid, mis põhjustavad kõiki meie keskkonna halvenemise aspekte. Igaüks peaks natuke mõtisklema selle üle, kuidas tagada inim- ja keskkonna jätkusuutlik areng. Kui kõik teeksid midagi säästva eluviisi nimel, suudaksime vähendada oma ökoloogilist jalajälge, mis on keskkonnakaitse peamiseks eesmärgiks. Selle aluseks on kõigepealt oma väärtushinnangute kujundamine keskkonnasõbralikumaks ning muutused kodukohas, mis pidevas toimingus võivad meid viia lähemale globaalsele heaolule.
Õppinud ja lugenud inimesed oskavad paremini end kaitsta petmise eest. Nad teavad elutõdesid ning on kursis reaalsuses toimuvaga ega ela nii palju unistustes. Igapäevaseski elus on näha, kuidas poisid tüdrukutele kõik maad ja ilmad kokku lubavad ning siis purustavad nende südamed. Ärakasutajad saavad aru, et võivad harimatust enda huvides ära kasutada. Seetõttu tulebki end harida, et meie kriitiline mõtlemine võiks areneda ja suudaksime enda eest seista. Haritlased ei lase ennast ka manipuleerida, sest teevad õigel ja valel informatsioonil vahet. See kajastus ka kaitseväe juhataja kindralkuberner Ants Laaneotsa kõnes Eesti Vabariigi 92. aastapäeva paraadil Vabaduse väljakul. See haritud isik rõhutas, et Eesti iseseisvuse säilimine tugineb suuresti meie maad koduks pidavate inimeste kaitsetahtele. Ta ütles ka, et viimane ei puuduta mitte ainult sõjalist külge, vaid see on meie kõikide valmidus kaitsta oma riiki,
Tarbetu ja üleliigne sõna(d) Seda oskasid ka vähesed ette ennustada Relvastumine on Venemaa üks olulisemaid prioriteet Et suudaksime kõik kiviaiad üles taastada Humana müüb ärakasutatud riideid Ema läks juba noore neiuna kooli tööle Väär sõnajärg: -Sellest räägime täna 130-aastaseks saava Tallinna reaalkooli direktor Gunnar Aarmaga (kes saab 130 aastaseks, kas reaalkool või direktor) Väär keelend moonutab mõtet: Avarii teinud seltskond varastas magades juhilt.....magavalt (on õige) Kalev õppis nädalaga keskmängijat kasutama
elamisväärseks. Õppinud ja lugenud inimesed oskavad paremini end kaitsta petmise eest. Nad teavad elutõdesid ning on kursis reaalsuses toimuvaga ega ela nii palju unistustes. Igapäevases elus on näha, kuidas poisid tüdrukutele kõik maad ja ilmad kokku lubavad ning siis purustavad nende südamed. Ärakasutajad saavad aru, et võivad harimatust enda huvides ära kasutada. Seetõttu tuleb end harida, et meie kriitiline mõtlemine võiks areneda ja suudaksime enda eest seista. Haritlased ei lase ennast ka nii kergesti manipuleerida, sest suudavad teha õigel ja valel informatsioonil vahet. See kajastus ka kaitseväe juhataja kindralkuberner Ants Laaneotsa kõnes Eesti Vabariigi 92. aastapäeva paraadil Vabaduse väljakul. See haritud isik rõhutas, et Eesti iseseisvuse säilimine tugineb suuresti meie maad koduks pidavate inimeste kaitsetahtele. Ta ütles ka, et viimane ei puuduta mitte ainult sõjalist külge, vaid see on meie
suurtemate tekkeni. Iga päev sünnib juurde palju lapsi ning leiutatakse mõni järjekordne elektrooniline seade. Elu muutub üha mugavamaks. Ühel hetkel ei suuda enam planeet Maa taolist inimkonda ülal pidada, mis aina tarbib ja saastab ümbritsevat keskkonda. Esmapilgul võib tunduda, et reisimine ei tekita problemaatikat, kuid tegelikult rikutakse niiviisi erinevaid kultuure. Kui kõik inimesed kasutaksid ühistransporti, siis suudaksime hoida kliimasoojenemise kontrolli all. Suhtlusportaalid nagu näiteks Facebook ja Twitter on lihtsustanud suhtlemist sõprade ja tuttavatega, kuid ka rikkunud privaatsust. Liivia Narvik 11a
surma põhjuseks rasedus ja sünnitamine.Minu arvates on üks suurimaid probleeme nendes riikides ka arstiabi raske kättesaadavus ja ravimite kallidus.Rõuged,tuberkuloos,HIV on vaesuses väga levinud.Õnneks on rõugetel ja tuberkuloosil vaktsiin olemas,kuid HIV-el mitte. Globaliseerumine on üha arenev protsess ja senine praktika on näidanud,et suured probleemid tekivad seal,kus inimesed ei taha kergesti ühiskonna muudatustega kaasa minna.Tulevikku vaadates,annab see natukene lootust et me suudaksime selge peaga hakkama saada globaalsete probleemidega kui oma kohaliku elujärje parandamisega.
raha teistega tegelemiseks. Minu vaatepunktist vaadatuna peab iga probleemiga tegelema järk- järgult. Kõike ei saa ega jõua korraga ära teha. Keskendumine ja spetsialiseerumine on edu võti ning 52 aasta pärast saavad sellest aru enamik rahvast. Mina loodan, et 2070 aastaks on taibanud ka arengumaad, et nad peavad omalt poolt midagi ohverdama et me kõik ära ei sureks. Nende omapoolse initsiatiiviga suudaksime rahvaarvu vähendada ning tegeleda teiste muredega. Enamik inimesi soovib elada rahu soosivas maailmas ning me peame sellega kohe tegelema. Mina elan veel aastal 2070 ning mind hirmutab teadmine, et probleemiga praegu mitte tegeledes, peame vanaduses sellega rinda pistma. Usun ,et maailm teadvustab probleemi ning 2070 on need juba peaaegu seljatatud.
teenima,`` kuid tulevad sealt peagi enam-vähem sama tühjade pihkudega tagasi. Soome on vägagi kuulus ka oma Nokia poolest. Eeskujuks Soomet võttes on ka eestlased üritanud leida oma nn ,,Nokiat" , kuid selle otsingud pole erilist vilja kandnud. Soome on eestlastele poliitilisel ja rahvuslikul tasandil vägagi vajalik. Soome ja Eesti võiks olla kui üks ühtne riik, kuid mõlemad rahvad ei tohiks unustada millised on nende traditsioonid. Erinevaid traditsioone ühendades suudaksime kujundada ühtserinde, mis töötaks ainult meie kasuks. Erinevalt meist on Soomes ka heaoluühiskond, milleni Eesti pole veel jõudnud. Eestil on Soomelt omajagu õppida, kuid on ka asju milles Soome peaks eeskujuks võtma Eesti. Maiasmokad tunnevad Soomet eriti Fazeri järgi. Fazeri toodang on valikult vägagi rikkalik. Ning tänu headele suhetele ja lähedusele on Fazeri maiustustel Eestis suur turg. Soome on ka Eesti muusikaturul laineid lööv
Minu arvamust mööda on see vale, et igal osariigil on erivad seadused kuna see teeb asja väga-väga keerukaks ja ma ei näe sellel mingit mõtet, kuid see oli ole minu otsutada ning teha. Kokkuvõte Eesti õigussüsteemi on küllaltki hea tasemel. Muidugi leidub nendest nii häid kuid ka halbu pooli. Peamisteks vigadeks on liiga leebed karistused kuna ma arvan, et meie ühiskonnas pannakse toime väga palju ja raskeid kuritegusid, siis võibolla karmimate karistustega suudaksime seda kuidagi ohjeldada. Ehk on hirm karmi karistuse ees see, mis hoiab inimesi julmi tegusid tegemast tagasi. Peamisteks headeks asjadeks on, et Eesti õigussüsteem on korrektne, inimestele arusaadavaks tehtud, 3-astmeline kohtusüsteem ja üks põhiseadus. Üldjoontes on mulle Eesti õigussüsteem siiski hea mulje jätnud. .
25. aasta taguseid teadmisi ja kogemusi kasutatakse ka praegusel ajal, just kompostimise osas ning paberite ja klaaside taaskasutamises. Praeguseks on kompostimine lausa seaduslik tegevus ning sellega on võimalik isegi teenida. Suureks uuenduseks on kindlasti patareide ja akude igavene kestus ning et vanadele rehvidele on leitud kasutust aiamööbleid valmistavas ettevõttes. Usun, et praeguseks ajaks oleme igati liikunud edasi, et suudaksime hoida keskkonda ja leidnud uusi lahendusi, mis varasemalt valmistas probleeme.
Maailma õhku puhastavad vihmametsad, mida tänapäeval aina rohkem raiutakse. Väga paljude liikide elukohad hävivad, kuna vihmametsad on kõige liigirikkamad kohad maailmas. Vihmametsade hävitamine väärispuidu saamiseks on lubamatu. Kõik maailmas ei pea olema nii luksuslik ja eksklusiivne, et selle tõttu hävitada maailma "kopsud". Ei tohi olla nii isekas ja mitte mõelda tuleviku peale. Saaksime hakkama ka väärispuidu pideva raiumiseta ning suudaksime säilitada Maale elutähtsaid komponente. Õnneks on inimesed probleemist teadlikud ning näiteks Euroopa riikides väheneb igal aastal troopilise puidu nõudlus. Järelikult on tarbijad teadlikud ning muretsevad vihmametsade staatuse pärast. Rohelisele mõtteviisile on nii pooltargumente, kui ka vastuargumente, kuid vastuargumendid ei ole nii suured ning tuleviku seisukohast on pooltargumendid palju olulisemad. Väga tähtis
asi. Laenul on oma intressid ja see ongi asja pahem pool. Kuid kui pangad ei väljastaks laenusid, ei olekski inimestel raha, sest raha ringlust ei oleks ja raha peab käima ka läbi panga. Juttu on ka sellest, et tehnika areng on kiire ja üha rohkem töid ja tegevusi asendatakse masinatega. Sellest aga tekib probleem, et inimesed jäävad töötuks ja raha neil enam pole, kuna masinaid on igaljuhul odavam üleval pidada. Kui me suudaksime püüda kinni 1/100 kogu päikesest tuleneva energia, siis ei oleks meil vaja kasutada enam teisi kahjulikke kütuseid ja energiaallikaid, mis saastavad keskonda. On olemas ka teisi energiaallikaid, nagu näiteks tuule-, loodete-, päikese-ja laineenergia, mis ei ole keskkonnale kahjulikud ja on väga tõhusad. Kuid kasutatakse ka naftat, sütt, õli, gaasi jne. mis reostovad keskkonda. Kahjuks aga pole veel arenenud välja süsteem, mis töötaks välja
vitsa näppu andis ning õue saatis, et me üksteist ise karistaks, kuid me ei suutnud muud kui vaid naerda. Kasvatuses omab suurt tähtsust ,,oma mina" voolimine. Kui inimene pürgib oma eesmärkide nimel, peab ta seda tegema sellisel tasemel, et ta ei unustaks oma lähedasi inimesi, et ta ei muutuks teiseks inimeseks, kes ta enne oli. Ma arvan, et vaatamata praeguse ajastu ülikiirele elutempole, oleks tähtis, et me suudaksime tegeleda oma toimetustega ja samas olla lastele lähedal, et nad saaksid aru, et me oleme nende jaoks olemas, et nad tunneks meie lähedust, mis neile turvatunde annaks, mida lapsed nii vajavad meie riigi kiirustavas, närvilises maailmas. Kristi Metshein Kasutatud kirjandus Kuurme, T., 2003 Kasvatuse võim ja võimetus Tallinna Pedagoogikaülikool ja autorid, 2004, Kasvatusteadused muutuste ajateljel Vapper, T
lained merekallast! Oma kõige täiuslikumas toimes tähendab armastus loobumist iseendast, oma olemusest selle nimel, mis on armastuse objekt. Kui Sa siiani ei mõistnud minu andumust, siis saan süüdistada vaid ennast, kuid tõtt ei suudeta pesta maha nagu ka kuriteost veriseid käsi. Mõlemad kummitavad ja painavad kõiki süüdlasi. Oleme aga patused alates sünnimomendist, ilma et suudaksime sellega võidelda. Milleks siis kordame endale, et püüdleme pidevalt vooruslikkuse poole, jättes siivutused, patud ja kõlvatused keelatud ürjete nimistusse? Õiglased väärtused on kõik, mida tõepoolest vajame, et veeta see sünni ja surma vaheline moment enese ning teiste jaoks üllalt ja rüütellikult. Ainus, mida inimkond püüdnud järjekindlalt teha, on taplus vikatimehega igavese elu nimel, teades, et finaal on alati üks
või ei taheta vastu hakata. See kasvatab inimestes viha ja kibestumust ja aitab kaasa uute sõdade ja konfliktide tekkele. ,,Kas me ei peaks, pärast pidevat sõjapidamist kõigil nendel aastatuhandetel, endalt küsima, kas tervel inimsool on mõni konstruktsiooniviga, et me alati muutume vägivaldseteks. Kas me oleme agressioonide tõttu määratud allakäigule? Me kõik tahame rahu. Kas siis ei ole mingit võimalust end muuta, enne kui on liiga hilja? Et me suudaksime õppida vägivallast loobuma. Püüda saada uutmoodi inimesteks, väga lihtne. Aga kuidas see peaks sündima ja kust me peaksime sellisel juhul alustama? Ma arvan, et me peaksime alustama vundamendist. Lastest. Te olete andnud lastekirjanikule rahupreemia ja sellisel juhul ei tasu teil oodata suuri poliitilisi analüüse või rahvusvaheliste probleemide lahendamise ettepanekuid. Ma tahan kõneleda lastest. ,, Nii on öelnud tuntud lastekirjanik Astrid Lindgren.
Samm edasi on meeletuid alasid katvad prügimäed ja kõrge saastatusega õhk. Arvatakse koguni, et selle saastamise tulemusena hävitame me oma planeedi ja iseendid ühes sellega. Michael Crichtoni ulmeromaanis "Sauruste park" (Jurassic Park) arutletakse veidi planeedi hävimise üle. Üks teadlane (Ian Malcolm) on veendunud, et Maa ei ole ohus. Inimkond ise on ohus. Meil ei ole jõudu Maad hävitada, ega ka päästa. Samas on just inimkond hävimisohus ja endid suudaksime ehk veel päästa... Saastatuse tõsidust ei usu nn. ökoskeptikud, kes väidavad, et probleemid on tugevasti ülevõimendatud. Nad on veendunud, et järgmise 50 aasta jooksul ei hävi mitte prognoositud 50% loomaliikidest, vaid ainult 1%. Samuti on neil seisukohad paljudes teistes keskkonnaprobleemides. Kokkuvõttes leiavad nad, et saastatus on küll olemas, kuid keskkond tuleb sellega ise toime. Selline seisukoht suurendab veelgi mõistuse saastatust. Paljud
aastat. Ma arvan, et tahtliku tapmise puhul on see karistus liiga vähe. 15-aastane isik (olgugi et alaealine) on juba piisavalt vana, et teda täielikult vastutusele võtta. Ma arvan, et eluaegset vanglakaristust võiks rakendada ka alaealiste puhul. (Seda juhul kui on tegemist tahtliku tapmisega, mis ei tulene näiteks enesekaitsest.) Võib-olla olen ma liiga karm, aga kuna meie ühiskonnas pannakse toime väga palju ja raskeid kuritegusid, siis võib-olla karmimate karistustega suudaksime seda kuidagi ohjeldada. Ehk on hirm karmi karistuse ees see, mis hoiab inimesi julmi tegusid tegemast tagasi. Eesti riik on väike ja veel noor, arenguruumi seaduste muutmise osas veel on.
muuta, mis ehk aitaks meid lõpuks sellele järjele, et naisi ei pea enam seadustega tööelus kaitsma, vaid võrdõiguslikkus muutuks loomulikuks nähtuseks. Teise väga lihtsa lahendusena näeksin ma tööotsingutel CV-del keelata ära sotsiaalsete indikaatorite nõudmine (nagu seda on sugu, laste arv, perekonna seis jne). Sellisel juhul oleks kõigil töötajatel võrdsed võimalused tööle saamiseks põhinedes üksnes nende tööalastele teadmistele ning sellevõrra me kindlasti suudaksime vähendada organisatsioonisisest soolist ebavõrdsust. Üleüldine sooline neutraalsus aitaks võrdsele kohtlemisele kindlasti kaasa, seda ka näiteks lapsehoolduspuhkuste osas seadus on ette näinud, et seda võib kasutada nii lapse ema kui isa, seega on see vaid meie ühiskonna enda samm, et seda seadust ja õigust ka kasutada ning liikuda rohkem võrdsema ühiskonna poole. Positiivne diskrimineerimine on jällegi üks selline nähtus, mida igaüks meist näeb väga subjektiivselt
Paljud arvavadki, et see on nii, ning langevad tarbimismaania lõksu. Nad soetavad endale asju, mida ei kanta ega kasutata ning paratamatult nad viskavad selle mõne aja möödudes ära. ja just see ostmise, vahetamise ja müümise "kultuur" teeb tütarlastest "tibid" ja noorukitest "jõmmid", emadest hüsteerikud ja vaadates tulevikku,tundub, et selle rongi hädapidur on lukku pandud ja võti kadunud. Kui me aga mõistaks, et asjad ei tee meid sugugi õnnelikemaks, siis võibolla suudaksime ka seda metsikut ning küllaltki mõttetut turumajandust kontrollida. Muidugi,surm ja nälg ei kao maailmast kuhugi.Aga on iga ühiskonnaliikme vaba valik kas tegeleda positiivsega või sellega, et ise tänapäeva maailma hirme välja mõelda ja nendele tuult tiibadesse puhuda. Seega peaksime me endale meelde tuletama,et enamus tänapäeva maailma hirmudest on endi tingitud ning kui me midagi parandada tahame,peaksime me alustama iseendast.
Inimesed on loomad ning kui vaadata meid kui looma tasandil, siis meil on kolm ülesannet süüa, juua ja paljuneda. Nüüd, kus me evolutsiooni käigus oleme järk järgult aina täiustunud pole enam see nii tähtis, kuidas loodus meid loonud on. Nüüd on tähtis meile see, mida ka teised arvavad. Me tekitame endale illusioonid ja kirjutamata reeglid, mille järgi hakkame elama. Mugavdame endale elu just nii palju, et me suudaksime seda ka nautida. Kõnelejate seisukohad on just nende vaatepunktist, mida nemad n-ö õigeks peavad. Mõlemal on õigus, sest inimene ongi üks osa suurest universumist ja kõik maapealne , meie peas toimuv psühholoogiline reaktsioon on sarnane universumiga. Inimeste tulevik sõltub just inimestest endist, ükski tulnukas ei valluta meie maailma vaid illusioonid, mida me endale loome. Filmitegijad panevad oma fantaasia paberile ja teadlased püüavad seda teostada ja kindlaks teha, kas see
t. enam mitte nii tegema, kuid ära sa oota neilt oma pattude tunnistamist! Inimene on sinu vastu eksinud – ta on ise sellest aru saanud, ta ei tee enam seda, teeb ehk selle asemel mõne heateogi, sageli kuluka heateo – kuid oma süüd ta tunnistama ei tule, mis oleks kõige kaunim ja väärtuslikum kingitus, mis muudaks teda ennastki kaunimaks. Me ei saa katta ühtegi pahategu heateoga; ei piisa patu hülgamisest (mitte kordamisest), kui me seda ka suudaksime. Tulge nüüd ja seletagem isekeskis! Meilt ei nõuta pimesi alandumist, alistumist, vaid pigem arukat juurdlemist, mille käigus inimesele selgub tema patu suurus ja kohutavus. Patune ei häbene enam ennast selleks tunnistamaks, kes ta tegelikult on – patuseks! Uhkus, oma vigade mitte tunnistamine, on üks kõige raskem vaimulik haigus! Vähe on sellest, et sa tunned, et oled eksinud – ka Juudas tundis seda – sul tuleb oma tegu kahetseda, üles tunnistada ja andeks paluda
viimaseid kuid, ning peale seda on vaba. Eesti kuulub ka NATO-sse, mis kohustab meid saatma oma vägesid ka mujale maailma. Seal oleks pluss palgaarmeel, kuna kasulikum on luua üks, aga tugev pataljon. Aga kas sellest piisaks Eesti enda kaitsmiseks? Ühe pataljoniga ei suuda me midagi teha, kui meile tulevad vastu suured riigid. Ning jääda Natole lootma pole ka kõige kindlam. Võime vabalt väita ,et puhtalt Palgaarmeega ei suudaks me Venemaad peatada, küll aga suudaksime anda ühe tugeva lahingu, millest kahjuks ei piisa, kui me tahame võitta. Ajateenistus on kasulikum meile, kui rahvale, aga palgaarmee aitab meid rohkem. Ajateenistusega saaks enamus noormeestest mingisugusegi aimu, kuidas on relva käsitleda ja kuidas anda esmaabi. Aga sellest ei piisa ,et kaitsa meie riiki ning rahvast. Sama on ka Palgaarmeega, kuid viimane on meie riigile kasulikum. Kõige parem oleks aga need kaks kokku panna. Ja mis me saame saame korraliku kaitse Eesti
järgmiseni. Looduses on omad seadused ja inimestel omad, kuid loodus tuleks siiski jätta puutumatuks, sest pideva looduse muutmisega ei pruugi seda varsti enam oma algsel moel allesgi olla. Inimesed peaksid aru saama sellest, et loodus ei taastu nii kiiresti kui seda kasutada tahetakse, niisiis peaks tarbimine jääma mõistuse piiridesse. Kui inimesed suudaksid vähendada oma tarbimist ja muuta vähem loodust, suudaksime paljud globaalprobleemid väiksemaks muuta või üldse kaotada. Hoia Sinagi loodust ! Keidy Jõgi, 09.11.2010
kas tahab? ei taha? tahab ta kuulutust endaga viia või ta ei taha et vaadataks siia või ta ei soovi et minnakse sinna kuhu see kuulutus soovitab minna vaatan kui noormees saab paberi lahti mõtlen kui palju on minu sees prahti aga see mees võtab kuulutust ära silm tahab puhata suutmata vaadata enese sisse (Juhan Viiding "Tunnelis") Elame infoühiskonnas. Internet, televisioon, raadio ja kirjutav ajakirjandus kallavad meid päevast-päeva üle kõikvõimaliku teabega. Et suudaksime orienteeruda selles kiirelt vahelduvas maailmas, on hädavajalik osa sellest infotulvast kas lühemaks või pikemaks ajaks talletada. Kuid mida teha tolle ülejäänud nö prahi ja müraga, mida endasse koguda pole võimalik, kui meis on vähegi soovi jääda inimeseks ja mitte muutuda arvutiks, kes meie vastava käskluste peale on valmis endasse salvestama mida iganes. Ilmselt on meile igaühele tuttav olukord, kus poes arve maksmiseks välja võetud
töötuks. Taoline käitumine tuleneb suuresti sellest, et kutsehariduse maine on viimase kahekümne aastaga tohutult langenud, usutakse, et vaid kõrgharidusega võib elus kuskile jõuda, mis tegelikult tõele ei vasta. Ilmselgelt aga viib taoline suhtumine selleni, et riigis on liiga palju kõrgharidusega inimesi ning liiga vähe neid, kes kutseharidusel põhinevaid töid nagu näiteks keevitamine, oleks nõus tegema. Soodustades enam kutsehariduse omandamist, suudaksime tagada ühtlasema kvalifikatsiooniga inimeste jaotuse tööturul niing seetõttu ka suurema tööhõive. Tasa ja targu üritabki Eesti riik selles suunas mitte, propageerides jõudsalt meedias kutsehariduse omandamist, mis pikemas perspektiivis peaks olukorda tööturul parandama, sest praegusel ajahetkel on just kutseharidusel baseeruvast tööjõust puudus. Noorte üha kasvava tööpuuduse probleemiga tuleb riigis tegeleda Selleks on mitmeid võimalusi
-ndas loos, kus Kalevipoeg oma jalgadest ilma jääb. Mind pani see lugu mõtlema hoopis selles suunas , et ka kõige tugevamad ja paremad inimesed peavad kõiksuguste meelemürkidega väga ettevaatlikud olema. Kalevipoeg oli suur, tugev, võimas, arukas ja heasüdamlik, aga pidusena humalauimas sai äkiline meel tarkuse üle võimu. Nii saigi heast mehest mõrtsukas, kes hiljem ise oma mõõga läbi surma sai. Nii võibki Kalevipoeg ka tänapäeval noori õpetada, hea oleks kui me suudaksime seda märgata. Tegelikult oli üllatav, et 19. saj. Kirjutatud eepos võib ka tänapäeval täiesti aktuaalseid teemasid puudutada. Oli meeldiv ja hariv tutvus meie rahvus eeposega. 6 Kasutatud kirjandus · ,, Kalevipoeg" Fr.R. Kreutzwaldi eepose järgi jutustanud E.Raud · ,,Kalevipoeg" Eesti rahva eepos, kogunud ja ümbe r töötanud Fr.R. kreutzwald · Õpik A
Eelistatakse külastada rannaäärseid paiku, looduskauneid piirkondi ning teisi teada-tuntuid kohti.Väliturist,kes reisib 82% ulatuses puhkusele, loodab aga leida midagi ekstreemsemat ja uudset, kuid huvitub ka kohalikust pärandist.19% eestlastest ning 13% välismaallastest külastab Eestit töö ja äri tõttu.Majutusettevõttes veedetakse keskmiselt 1-3 ööd, mis eeldab minimaalseid ja mitte atraktiivseid teenuseid ja informatsiooni motiveerimaks inimesi oma reise pikendama. Kui me suudaksime oma turismitooteid mitmekülgsemaks muuta, kvaliteeti parandada ja ühtlustada,teavet inimestele rohkem edastada ning seeläbi oma tuntust reisisihtkohana tõsta,siis suureneks ka turistide Eestis viibimse aeg ja kliendikesksus, mis omakorda oleks kasuks kogu majanduse arengule. Eesti turism on väga hooajaline, mis tuleneb puhkusreiside domineerimisest.Tallinn, Pärnu ja Saaremaa on kolm põhilist turismipiirkonda, seda eriti suvekuudel ning nii sise- kui välisturistide seas
Mida nad soovisid ülekõige, et nad ei häbenenud oma ema Jeesuse juurde seda paluma läkitada? Mt 20:20 - Et nad istuksid aujärgedel Jeesuse kõrval ja valitseksid Iisraeli üle! - Jeesuse aujärjeks oli rist, tema paremal ja vasakul küljel löödi ühes temaga kaks selooti risti; nende juht Barabas pääses üles ässitatud rahvamassi abil, kes tema Jeesuse asemel nõudis. Nõnda teenis Jeesus veel oma kohtuprotsessil ühe renegaadi eest teotust ja põlgu. Kas meie suudaksime elada nõnda nagu elas Jeesus, unustades oma kasu ja positsioonid? Sebedeuse pojad tahtsid aujärgi - juua Issanda karikast. Sellest ajast peale on Püha Graal kirikut ja kristlaskonda kummitanud oma võltslubadusega, nagu madu Eedeni aias. Saada kui Jumal! Tetrise algversiooni töötas välja üks venelane, kelle nime ma ei mäleta, kes ei teeninud selle eest hiigelsummasid, sest NL-s ei tuntud autori kasumimarginaali. Tänaseks on
Arhaikum ehk Ürgeoon (4,6- 2,1 miljardit aastat tagasi) Tekkis maa, maakoor tardus. Tekkisid atmosfäär, ookeanid ja mandir, tekkis elu.Vanimateks elujälgedeks on peetud väga erineva vanusega leide, kuid võimsamate mikroskoopide ja tundlikemate mõõteriistade abil on nii vanade elujälgede tõestused kõikuma löönud. Kindlalt tõestatud selged elu märgid on leitud Austraaliast 2,7 miljardi aasta vanustest kiltadest. Kui me suudaksime reisida tagasi Arhaikumisse, siis vaevalt me tunneksime ära tänapäevase Maa. Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest.
ja suuremat kasumit. Samas on vaja ka rahulolu väljaselgitada, et saada teada mis kliendile meie ettevõttes ei meeldi ning vastavalt sellele saame sisseviia uusi muudatusi, et säilitada klientide külastamine. Kogu protsessi aluseks on müük. Müügiga peame suutma klienti veendma ostma meie tooteid ja teenuseid, selleks peamegi tundma oma pakutavat toodet, väljaselgitama kliendi vajadused, et suurendada müüki. Müügi juures on oluline see, et suudaksime kliendile selgeks teha, miks on meie tooted/teenused paremad kui konkurentidel. Samuti aitab müügi edendamiseks uuringute tegemine ( kliendi tagasiside lehed, küsitlused). Müügi oluliseks teguriks on müüja, kui hästi ta suudab klienti veenda ja kuidas müüja suhtleb kliendiga. Klientide jaoks on väga vajalik kvaliteetne teenindus ning see, et ta saavad alati pöörduda oma soovide või muredega teenindaja poole. Sellega klient tunnetab, et on antud ettevõttesse alati tere tulnud