Kalevipoeg (0)

KALEVIPOEG
Referaat
Fr.R. Kreutzwald
VI lugu
Koostanud : Sirli Sikka
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium
Xa Klass
Sisukord

Sissejuhatus...................................................................................................................3

VI lugu...........................................................................................................................4

Kokkuvõte......................................................................................................................6

Kasutatud kirjandus........................................................................................................7

Sissejuhatus

Kalevipoeg on Eesti rahvuseepos , mis esialgsel kujul valmis 1853. aastal. Kalevipoja kirjutamise peamine eesmärk oli, tahe anda rahvale uut julgust , eeposes on kujutatud kogu rahvast , tema käekäiku , ootusi,- lootusi.
Noorte jaoks leidub Kalevipojas rohkesti õpetlikku ja köitvat, nii tänapäeval , kui ka edaspidi. Meie vägimees pole mitte üksnes suur ja tugev, vaid ta vaimustab meid ka mehisuse ja vaprusega, töökuse ja visadusega, otsekohuse ja aususega.
Oleks hea, kui me võtaksime selle raamatu kätte erilise austuse ja hardusega.
Mina räägiksin nüüd lähemalt kuuendast peatükist, mis võetakse peatüki algul kokku kolme sõnaga: Mõõga ostmine ; liigud ja taplus; tamme raiumine .

VI lugu

Kuues lugu algab sellega, et Kalevipoeg leinab oma ema. Kolmandal päeval otsustab ta hakata koju minema. Rännakul koju otsustas Kalevipoeg endale mõõga muretseda, tal meenus, et Soomes elab kuulus sepp , kes oskab häid mõõkasid taguda.
Teel soomesepa juurde eksis Kalevipoeg metsa ära, kui ta oli juba kolm päeva ekselnud, kuulis ta kuidas linnud teda õpetasid ja tänu sellele pääses ta metsast välja. Mäestikus tuli talle vastu lonkur vanaeit, kes juhatas Kalevipoja õigele teele. Pärast mitu üäeva kestnud rännakut, kuulis Kalevipoeg vasarate tagumist. Nii jõudiski ta Soome sepa juurde, kes koos kolme pojaga hoolsasti tööd tegi.
Kalevipoeg pöördus sepa poole palvega :“ Kas teil hüva mõõka müüa, tugevamat terariista, mis ei murdu mehe käessa? Andke kaupa katsudella, et ma mõõga kindlust mõõdan, tervusta tunnistelen!“
Sepp oli sellega nõus, lastes tuua nooremal pojal mõõku kaenlatäie. Kui Kalevipoeg mõõku katsetas, siis purunesid need vastu kaljut , seejärel saatis sepp teise poja mõõku tooma , jällegi võttis Kalevipoeg mõõgad kätte ja hakkas neid alasisse lööma, see mõõk ei purunenud , aga tera läks nüriks. Sellepeale ütles Soome sepp : „ Külla’p leian mõõga kirstust, sõjasaha salakambrist, suure rammu sarnaliseks, võimsa väe vääriliseks...See’p on mõõka, maksab palju, kallihinnalise kaupa...“ . Seepeale toodigi mõõk, kõikide mõõkade kuningas, sellemõõga oli vanaKalev ise teha lasknud, sepp oli seda mõõka seitse aastat poegade abiga teinud. Mõõga valmimise ajaks oli tellija ise juba kahjuks surnud.
Kalevipoeg võttis ka selle mõõga kätte, katsus käe tugevust, lõi mõõga vastu alasit, lõhkus raudse alasi , lõhkus aluspaku, aga mõõk oli märkideta. Rõõmsalt lubas Kalevipoeg, ilma tingimata mõõga hinna välja maksta ja kutsus seppa Virumaale tasu järele. Mõõgameister aga ütles, et tasu tuleb talle Soome ära saata.
Nüüd oli kaup koos ja tehti uhked liigud, seitse päeva pidutseti, pidutsedes, aga tekkis sepa vanema poja ja Kalevipoja vahel tüli, mille põhjuseks oli Saarepiiga :“ Mehed läksid mässamaie, hullul pealla undamaie...Sõnasõimust sigis riidu, tõusis tappelikku tuli, veeres vereahne vaenu .“ Selle tüli käigus tappis Kalevipoeg, just saadud mõõgaga Soome sepa vanema poja. Kohutava teo eest needis Soome sepp Kalevipoja mõõga. :“ Tõuse, rauda, tappejaksi, kasva kaelalõikajaksi; maksa võlga mõrtsukalle...“
Saarel oli kasvanud üks vana tamm taevasse.:“ Tamm teeb taeva tumedaksi, peidab valgust pimedasse, katab kuu ja katab päeva, varjab tähed valgustamast, matab maa musta karva pimeduse peituelle.“ Saare taat käis otsimas palgalisi tammeraiujaid, aga ta ei leidnud kedagi , sest keegi polnud piisavalt tugev ja julge, et suurt tamme raiuda . Nii tuligi ta kurvana koju, kus eit ta köidikutes magava kangelase juurde juhatas.
Taat läks magava mehe juurde ja küsis, kas see tahaks tamme raiuda. Väikene mehikene palus ennast vangipaeltest päästa ja oli nõus kaupa sobitama. Mehike raius tamme kolm päeva, siis aga langes puu maha, tamme tüvest tehti sild , ladvast tehti palju laevu, laastudest lastelaevu ja sellest, mis järele jäi tehti leskedele leinatuba, vaeslastele varjupaik ja sellest mis veel üle jäi tehti laulutuba.

Kokkuvõte

Kuues lugu koosnes kahest täiesti erinevast loost : üks oli mõõga saamine ja teine tamme raiumine.
Kalevipoja poolt valatud süüta sepapoja veri toob lõpplahenduse alles 20.-ndas loos, kus Kalevipoeg oma jalgadest ilma jääb.
Mind pani see lugu mõtlema hoopis selles suunas , et ka kõige tugevamad ja paremad inimesed peavad kõiksuguste meelemürkidega väga ettevaatlikud olema. Kalevipoeg oli suur, tugev, võimas, arukas ja heasüdamlik, aga pidusena humalauimas sai äkiline meel tarkuse üle võimu. Nii saigi heast mehest mõrtsukas, kes hiljem ise oma mõõga läbi surma sai. Nii võibki Kalevipoeg ka tänapäeval noori õpetada, hea oleks kui me suudaksime seda märgata.
Tegelikult oli üllatav, et 19. saj. Kirjutatud eepos võib ka tänapäeval täiesti aktuaalseid teemasid puudutada.
Oli meeldiv ja hariv tutvus meie rahvus eeposega.
Kasutatud kirjandus

• „Kalevipoeg“ Fr.R. Kreutzwaldi eepose järgi jutustanud E.Raud
  
• „Kalevipoeg“ Eesti rahva eepos, kogunud ja ümber töötanud Fr.R. kreutzwald
  
• Õpik A. Merilai „ Poeetika“
  

7