Inimene otsib õnne “Stepihunt” põhjal (0)

Inimene otsib õnne “Stepihunt” põhjal    Õnne otsimine on läbi aegade olnud üks suurimaid liikumapanevaid jõude. Inimesed otsivad                         meelerahu, täitmistunnet, harmooniat ja oma veendumuste ja üldise olemustunde leidmist.                     Kõike eelnevat võib kokkuvõtlikult pidada õnneks, kuid on tegelikult seotud rahulikuma                       nägemuse ja elutunnetusega kui õnn, nagu me seda mõistame. Siiski, milleks on meil vaja                             otsida õnne ja kuidas seda õigesti teha?     Õnne kui õnnistuste, rikkuse, naeru ja igavese rõõmu küllusesarv on üüratu. See oleks isegi                             kurnav ja ilmselt tüdineks sellest varem kui mitte hiljem. Nii õnn kui õnnetus pole                             igapäevane ja igavene. Selle nimel peab vaeva nägema ja õppima hindama kontraste. Just nii                             nagu vajame vihma, et hinnata päikest või soolast, et magusat, on vaja madalamaid aegu, et                               suudaksime tõeliselt nautida häid ja vastupidi. Elus ette tulevatele tagasilöökidele ei tohi                         palju keskenduda. Nagu kirjutas ka Hesse, et “tuleb ​õppida tõsiselt võtma seda, mis on                             tõsiselt võtmist väärt, ja muu üle naerma. Huumor on alati vastuseks kõigele ja üks                             elutarkuse tähtsamaid põhimõtteid. Kui olukorda ennast ei saa muuta, tuleb muuta oma                         vaatepilti selle suhtes. Asjadele tuleb läheneda optimistliku pilguga, mis aitab väljuda ka                         kõige halvemast situatsioonist nii, et meel jääks rõõmsaks ja süda soojaks.  Kõik otsivad õnne, kuna tahavad endast maha jätta valu, vihkamist, kaotust ja kõike muud,                             mida elu meile ette heidab, ning lihtsalt ilma tagasilöökideta nautida. Kõrged elu ideaalid                           nagu Harryl, võivad kaasa tuua pideva rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes, mis ei                           lase nautida tavaelu. Pääsuteed ja lahendust sellele ei tohiks otsida mitte alkoholist, inimeste                           eemale peletamisest ning isegi õnne leidmine ei aita sellisel juhul kaasa. Ainus, mis teeb                             head, on oma sisemise olemustunde ja meelerahu leidmine. Selle sisemise tungi avastamine,                         mis paneb meid eksimatult saavutama, seda mida päriselt ihkame. Pole midagi muud                         rahuldustpakkuvat, kui tunda end vabana, enesekindlana, teades, kes me oleme, mida tahame                         ja kuhu tahame tulla ning minna. Saavutamaks tõelise rahulolu ja nautida elu, on midagi,                             mida soovivad kõik, kuid vähesed saavad. Keskendudes aga oma õigele missioonile ja tungi                           leidmisele, poleks see üldse käega raskesti katsutav.   Nii nagu ei ole halba ilma heata, ei ole ka õnne ilma õnnetuseta. Just need olukorrad, kui elus                                     tundub kõik kohutav ja väljapääsematu, peame me end kokku võtma ja oma sisemise                           stepihundiga võitlema. Ei tohi minna kergema vastupanu teed ja lasta halval võita, vaid                          


hoopis leidma sügavalt sisimusest jõudu ja aidata oma inimlikul poolel lahingust väljuda                         võitjana. Pääsutee võib küll tunduda raske, kuid see-eest on seda magusam tulemus.                         Saavutatud rahulolu, mille saavutame kui leiame selle tungi, mis paneb meid võitlema hea                           nimel, võimaldab nautida elu ja toob kaasa vabaduse, mida iga inimhing elus nii väga ihkab.