Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

Kategooria perekonna õpetus - 48 õppematerjali

Ühiskond >> Perekonna õpetus
1
doc

Spikker - Tartu khk - Perekonna õpetuse jaoks

Soojätkamisfunktsioon on olnud perekonnal sajandeid olulisemaid funktsioone. 2. Seksuaalfunktsioon on perekonnal samuti olnud nii traditsioonilises kui ka modernsees ühiskonnas, sel on taganud abielupaari saksuaalsuse õiguspärase väljendamise 3.Majanduslik funktsioon on ilmselt väga kaua olnud üks perekonna loomise põhipõhjuseid. 4. Sotsialiseerimisfunktsiooni on eelkõige vajalik sotsaalsete, sh kaaseluga seotud normide, reeglite oskuste ja tegudes malide õpetamine lastele. 5. Hoolitsus, Just perekonnas saadakse kogemus hoolitsemisest ja hoolitsetud olemisest ­ siin väljenduvad vabamalt inimeste nõrkused, hädad ja haigused. 6. Hariv/kultuuriline funktsioon on suunatu iga pereliikme, eriti aga lapse tunnetushuvi ergutamisele ning teadmiste ja oskuste vahendamisele. 7. Turvalisuse pakkumine, üks kodu põliseid ülesandeid on varjata inimeste välismaailma ohtude eest. Suhete kujunemise nurgakivid: 1. Füüsiline 2.kontaktide sagedus...

Perekonna õpetus - Kutsekool
33 allalaadimist
1
docx

Perekonna funktsioonid

Abikaasad kontrollivad ja reguleerivad ise laste arvu vastavalt oma tarvetele ja võimalustele. Sugulased ei kuulu enam stabiliseeriva jõuna perekonda ega osale pere argipäevas. Nende osavõtt ja toetus on tavaline erakordseil juhtudel. Nt. Kui keegi on raskelt haige või õnnetuste puhul. Mõlema abikaasa suguvõsal on ühesugune tähtsus. Abielupaari elukoht ei olene sugulussuhetest. Perekonnaliikmeil võib olla vastavalt taustale erinev käsitus suguvõsa traditsioonidest. Abikaasa valik sõltub eelkõige abiellujatest. Suguvõsal ei ole olulisi õigusi ega majanduslikku huvi noorte abielu suhtes. Mittetäielik perekond ehk üksikvanemapere-ühe vanemaga perekond, mis koosneb kas isast või emast lapsega/lastega. Üksikvanem võib olla nii lesk, lahutatud, vallaline või ka vabaabielu lõpetanud. Tundlik sise-ja välismõjude suhtes kuna kahe lap...

Perekonna õpetus - Keskkool
19 allalaadimist
7
doc

Seksuaalfantaasiad

See annab meile võimaluse asju oma ettekujutuse privaatsuses ette kujutada, see on omamoodi peaproov eemal uudishimulikest pilkudest ja kõrvadest. Miski ei illustreeri seda paremini, kui seksuaalfantaasia, mida peetakse normaalseks seksuaalse erutuse saavutamise ja omaenese seksuaalsuse uurimise vormideks. See on lõbus ja funktsionaalne, aga samas ka veidi hirmutav. Nii mõnigi meist häbeneb oma räpaseid mõtteid ja tundeid ning arvab, et need ei ole normaalsed, mis tekitab meis ängistust ja hirmu. Paljude seksuaalfantaasiate puhul peab paika see, et kui inimestele antaks võimalus neid ellu viia, siis põgeneks enamus inimesi kabuhirmus. Ameerika seksuoloogid on uurinud inimeste seksfantaasiaid ja selle tulemusena teada saanud, mis köidab mehi ja naisi partneris ja voodielus enim. Meeste ja naiste seksuaalsed fantaasiad on erinevad, kuigi mõlemad võivad fantaseerida mastu...

Perekonna õpetus - Kutsekool
22 allalaadimist
20
ppt

Pulmakombed

Poisist sai mees ja tüdrukust naine peale leeriskäimist. Võisid osa võtta täiskasvanute meelelahutusest. Lubatuks said ka ühismagamised tule ääres ja pulmades. Kosjad Eelnesid pulmadele. Eriti tähtis oli elukaaslase töökus. Kui sobiv kanditaat leitud, mindi kosjaviinadega tüdruku juurde. Kui kosjad vastu võeti, siis peigmees tagasi vöötatud pudeli. Ennem pulmi pidi tütarlaps mõne päeva uues kodus töötama, et ennast tõestada. Ettevalmistused pulmadeks Pulmi peeti tavaliselt 2-3 päeva, jõukamates peredes ka kuni nädal. Kui rahaline olukord ei olnud hea, tulid appi sugulased, sõbrad, naabrid. Talurahva pulmalaud oli üsna kesine. Pulmakoti sisuks oli leib, hiljem spetsiaalne pulmaleib ja ka nisuleib. Lisaks neile leidus seal ka suitsutatud liha, kala, kohupiima, kartuleid, piima ja mune. Pulmategelased Pruut...

Perekonna õpetus - Kutsekool
102 allalaadimist
2
doc

Mis on minu arvates koolivägivald?

Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu arvates koolivägivald? Kellelt: tjorwen treu KP-23 Mis on koolivägivald ja kuidas tekib koolivägivald? Koolivägivald on vaimne või füüsiline vägivald ning koolivägivald on algklassidest kuni keskkoolini kuid keskoolis väheneb seda ja põhikoolis esineb seda tihedamini. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt ehk siis kui inimest kiusatakse sõimatakse, mõnitatakse või siis ükskõik mis sõnalisel teel tekitatakse vaimne kahju inimesele. Füüsiline vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või siis nügatakse, igaljuhul inimesele minnakse kätt pidi kallale. Mõlematel juhtudel on kiusatuteks inimesteks kes on nõrgemad, vaesemad, ei suuda enda eest seista, kelle vanemad on joodikud või siis kellel on halvad või head hinded koolis, õpilased kes on vaiksed ja üldiselt ei anna tegelikult põhjust enda kallal norimiseks neid noritakse nt. vaesemast perekonnast ja käivad teistmoodi riides kui teised, näiteks ei...

Perekonna õpetus - Kutsekool
32 allalaadimist
14
doc

Matused

Kuressaare Ametikool Hotelli-ja restoraniteeninduse osakond Koka eriala Kp-23 ja Kp-24 Tjorwen Treu, Maario Loorits, Erki Sepp Grupi töö Matused Õpetaja: Urmas Lehtsalu Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Veel matustest............................................................................................................................. 5 Teema arendus............................................................................................................................ 6 TEGEVUSED JA KAVA...

Perekonna õpetus - Kutsekool
25 allalaadimist
2
doc

Mis on minu arvates koolivägivald

Kooli vägivalda mitmesugust on füüsilist kui ka suulist vägivalda. Suulise vägivalla all pean silmas näiteks seda kui osad õpilased mõnitavad teist õpilast. Tihtipeale on suuline vägivald poole hullem kui füüsiline sest sõnad teevad ikka päris palju haiget. Eriti hull on siis kui mõnda õpilast klassis pidevalt noritakse ja teised kõik naeravad selleüle see on nagu väga lame. Teised õpilased võiksid sellest mitte välja teha ja ma usun, et asi muutuks. Tihtipeale need õpilased keda mõnitatakse ja noritakse hakkavad selle pärast koolist puuduma et nad ei taha et neid järjekortselt sõimatakse ja mõnitatakse. Üks hull asi on ka see kui õpilased hakkavad teist õpilast vältima. See on ikka väga halb tunne kui näiteks minuga või ükskõik kellega ühelhetkel keegi ei räägi minust kõnnitakse mõõda nagu tühjast kohast. Sellle peale mina võtaksin paberid koolist ja lahkuksin....

Perekonna õpetus - Kutsekool
23 allalaadimist
16
doc

Erootika

3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Üldiselt erootikast................................................................................................................... 5 2. Seksuaalsus............................................................................................................................. 6 3. Suguelu....................................................................................................................................7 3.1 Suguelu riskid...

Perekonna õpetus - Kutsekool
40 allalaadimist
11
doc

Abort

Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Jürgen Rauk AUT-2 ABORT Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 SISUKORD 1. ABORT.........................................................................................................4 2. RISKID MIDA PEAB TEADMA.................................................................5 3. 1.1 PROBLEEMID LOOTEGA....................................................................6 1.2 ABORDI PROTSEDUURID....................................................................6 4. UUS UURING: ABORT PÕHJUSTAB NAISTE PSÜÜHILISE TERVISE PROBLEEME...................................................................7 5. ABORDI STATISTIKA EESTIS..................................................9 2 Sissejuhatus...

Perekonna õpetus - Kutsekool
54 allalaadimist
2
doc

Mis on minu jaoks koolivägivald

Koolivägivald seisneb lihtsalt koolis nalja tegemises aga iga kord läheb see väga lihtsalt üle piiri ja see nali ei ole enam nali vaid on koolivägivald nii vaimses kui ka füüsilises vormis. Koolivägivald väljendub selles kui üks õpilane kiusab teist õpilast või pool klassi kiusab ühte õpilast, nagu mõnitab teda kogu aeg . Mina olen olen selles osalenud nii kiusajana, ohvrina ja pealtvaatajana. Füüsiline ja vaimne kooli vägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Füüsiline koolivägivald õpilaste vahel esineb põhiliselt poiste vahel. See tuleneb sellest, et tahetakse jätta head muljet teistele kui sa mõnitad ja peksad klassi nõrgemat või väiksemat poissi. Minu meelest on olemas neli varianti mida võib teha koolivägivalla ohver. Kui kiusamise ohver räägib sellest oma emale kes sellest aga satub hüsteeriasse proovides oma last kaitsta ning helistades kooli ja kui õpetaja räägib sellest klassi ees siis ta en...

Perekonna õpetus - Kutsekool
31 allalaadimist
2
txt

Viljastumise käik

Vijastumine Viljastumine Rasedusele eelneb tavaliselt suguhe, mille kigus totipotentsed haploidsed isasgameedid (spermatosoidid ehk seemnerakud) sisenevad tuppe. Sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujulistena psida. Spermatosoidid on naise kehas vimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida nad kasutavad ujumiseks; nad on ainsad inimese rakud, millel on selline vime. Need haploidsed (he kromosoomide komplektiga) rakud on tekkinud mehe munandites meioosi teel sugurakkude pooldumisel. he seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit. Munarakud on totipotentsed haploidsed emassugurakud. Munarakk hineb he seemnerakuga, moodustades viljastatud sgoodi, millest emakas kujuneb arenev vililane. Munarakud tekivad meioosi teel munasarjades. Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt ks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lpus...

Perekonna õpetus - Kutsekool
24 allalaadimist
4
odt

Lapsendamine

Kuresaare Ametikool Teeninduserialade osakond P-2 Maria Maripuu LAPSENDAMINE Kirjand Juhendaja:Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Vahel on nii, et ühed vanemad annavad lapsele elu ja teised vanemad peavad aitama lapsel seda elu elada. Meie ühiskonnas valitseb arusaam, nagu sünniksid soovimatust rasedusest soovimatud lapsed, kellel ei ole väljavaateid heale elule. Just sellisest nägemusest lähtudes peetakse teinekord võimalikuks rääkida sündimata inimeste tapmisest kui halastusteost. Ei ole olemas soovimatuid lapsi, on olemas vanemad, kes ei soovi oma last. Eesti Vabariigis võib järjekord vastsündinu adopteerimiseks väldata mitu aastat, samal ajal kui igal tööpäeval sureb abordi tagajärjel umbes 30 last. Tänases Eesti seadusandluses puudub regulatsioon, mille alusel võiks aborti kaaluvale emale soovitada lapsest loobumist adoptsiooni kasuks. Ema võib küll anda nõusoleku lapse lapsendamiseks isik...

Perekonna õpetus - Kutsekool
31 allalaadimist
2
odt

Koolivägivald

See võib olla kas füüsiline või vaimne vägivald.Seda esineb koolis vahetundide ajal või siis peale tunde.Tavaliselt kiusatakse neid,kes ei löö vastu,õpivad paremini või halvemini kui teised,paksemad kui teised,nõrgemad kui teised. Mul käib õde veel põhikoolis,kus viimasel ajal on eriti tihti esinenud koolivägivalda.Sealsed õpetajad pitsitavad silmad kinni ning teevad näo,et midagi ei ole juhtunud.Kui pöördud mujale,et abi saada siis ollakse pahased.Nii mõnikordgi on abi palutud politseilt.Selles koolis esineb nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda.Enamasti kiusavad suuremad poisid algklassi lapsi.Pressitakse neilt raha välja,narritakse ja talvel kui lumi maas loobitakse lume ja jääga,mis on kohati päris valus.Mõnikord on antud ka peksa,õnneks ei ole see väga julm olnud. Sellist...

Perekonna õpetus - Kutsekool
56 allalaadimist
5
doc

Ecstasy referaat

Haapsalu Kutsehariduskeskus Referaat Ecstasy 2009 Sissejuhatus Viimastel aastatel on järjest rohkem hakatud rääkima narkootikumidest ja narkomaaniast. See, mida räägitakse, oleneb sellest, kes räägib. Nii on raske jõuda selgele arusaamisele, mida tegelikult tähendab narkootiline aine ja selle tarvitamine. "Lihtne meditsiiniline, orgaanilise või anorgaanilise päritoluga aine; kasutatakse puhtalt või segudes." Niiviisi defineerib sõnaraamat. Narkootikumiks peetakse tavaliselt keemilist ainet, mis mõjub inimese organismile ning võib muuta meeleolu, käitumist, nägemis- ja tundeaistinguid. Aine ise võib olla lihtne, aga selle mõjud ei ole seda kindlasti mitte! Narkootikume on mitmesuguse värvi ja kujuga ning esineb eri olekutes. Suur oht seisneb ka selles, et tihti ei ole see aine, mida sa ostsid, just see, vaid mingi muu ning sulle piisab natukesest, et jätta hüvasti maailmaga. Teine...

Perekonna õpetus - Kutsekool
31 allalaadimist
2
doc

Koolivägivald

Selline koolides toimuv väike riid ja nääklemine on kogu aeg eksiteerinud, vägivalda on koolides esinenud kindlasti pidevalt ajast aega, kuid on vist muutunud vahendid ja viisid. Vanasti toimus ju samuti(seda võib järeldada filmist ,,Kevade") koolivägivald väiksemate pahanduste kaudu. Hetke olukorras on koolivägivald üleüldiselt vägagi aktuaalne teema meedias ja ajakirjanduses. Niimoodi on see üht või teist pidi ka minu tähelepanu alla sattunud. Kuna õpetaja ja õpilase vahel ei tohiks olla füüsilist kontakti, siis tuleks õpetajatel rohkem kasutada pedagoogilisi meetodeid, mis jääb aga minu arvates paljudel õpetajatel tegemata. Ei saa muidugi kogu aeg ka õpetajaid süüdistada, sest õpilased tunnetavad ju selle kohe ära ja hakkavad käituma enesekehtestavalt. Arvan et siia mõjub ka maailmas toimuv vägivald, mis pressib sisse nii tänavalt, televiisorist, internetist ja k...

Perekonna õpetus - Kutsekool
23 allalaadimist
2
docx

Koolivägivald

Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald? Kellelt: Ingrid Kobin(Heinala), KKP2 Aegadel kui mina veel Kuressaare Gümnaasiumis keskoolis käisin, oli seal koolielus väga-väga aktuaalne teema koolivägivald. Pärl selle konkreetse teema juures on see, et arvatakse siiani nagu võrduks koolivägivald füüsilise omakohusega. Nagu see oli `KEVADE' ajal. Mida aga pole täheldatud antud olukorras on, et maailm on pidevas liikumises, pidevas muutumises. Kõik muutuvad. Muutuvad inimesed, muutuvad väärtushinnangud, muutuvad autod, muutuvad seisukohad, arvamused ja muutub vägivald, igasugune vägivald ka koolivägivald. Koolivägivald ei ole ainult vägivald õpilaselt õpilase vastu. See võib olla ka suunatud õpetaja vastu. Kooliväivald on õppeasutuse ruumides toimuv vägivald. Või ka kuritegu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega või enesetapuga, nagu võis näha hitt-filmis `Klass'. Koolivägivald on ka väga tõsine isikuvastane kuritegu, see...

Perekonna õpetus - Kutsekool
54 allalaadimist
3
docx

Poisid on...

Kellelt: Ingrid Kobin (Heinala) Poisid on... ...täpselt samasugused nagu tüdrukud. Aga arvatakse, et poisid on Marsilt ja tüdrukud on Veenuselt. Veel mõnda aega tagasi, nagu mu isa väidab, ei olnudki sellist soloist küsimust, et kes on kes. Tüdrukud oli lihtsalt tüdrukud ja poisid olid lihtsalt poisid. Soorollid olid kindlalt paigas. Keegi ei arutanud ega imestanud, et miks arstid ja õpetajad olid naised ja kunstnikud ja poliitikud olid mehed. Arvatakse, et on mingisugune looduslik määratlus, miks naistele sobib rohkem õpetaja ja arsti amet ja meestele poliitiku raske töö, kus peab ööläbi konverentsidel või koosolekutel istuma. Samal ajal kui naine kodus kisavat last magama kussutab. Tegelt on aga hoopis nii, et tänapäeval leitakse aina vähem olulisi erinevusi poiste ja tüdrukute vahel. Poisid astuvad tüdrukutele kannale kõnelemises ja tüdrukud astuvad poistele kand...

Perekonna õpetus - Kutsekool
23 allalaadimist
3
doc

Laulatus

Mis on minu jaoks laulatus ja kuidas ma sellesse suhtun? Mis võivad olla abiellumise põhjused? Kas abielu sõlmimisega kaasnevad kohustused ja millised? Traditsioonid? Laulatuse positiivsed ja negatiivsed küljed. Laulatus on põhimõtteliselt sama tähendusega, mis abiellumine, aga seda ei pruugi alati kasutada. Laulatus kuulub pühade toimingute hulka ja selle viib läbi vastavate õigustega vaimulik. Kuid kindlasti on erinevatel rahvustel ning religioonidel abiellumise tseremoonia erinev. Mees ja naine sõlmivad jumala nimel omavahel abielulepingu, millega paar seob ennast kuni elu lõpuni lahutamatuteks. On ilmalik laulatus ja kristlik laulatus. Kristlik laulatus toimub kirikus, aga ilmalik laulatus ehk registreerimine viiakse läbi hoopis perekonnaseisuametis. Kiriklikult saavad abielluda ainult need, kes on eelnevalt ristitud ja leeris käinud. Kiriklikku laulatust peetakse tavaliselt suurejooneliselt ja kutsutud on palju rahvast, aga ainult regist...

Perekonna õpetus - Kutsekool
11 allalaadimist
2
doc

Mis on minu jaoks koolivägivald

Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald ? Kellelt: Tiit Jõesalu AUT-22 Kooli vägivald on selline asi, et selles osaleb iga õpilane olenemata vanusest või koolist. Kooli vägivalda esineb mingil määrale igas koolis, mis väljendub nii vaimse kui füüsilise vägivallana. Mis aga on minu jaoks kooli vägivald? Mina olen isiklikult osalenud koolivägivallas palju, aga enamus asju oli põhikoolis kui olin noorem. Olen osalenud nii kiusajana, kiusatavana kui ka vaatlejana. Kui praegu arutama hakata, siis ei ole ükski neist osadest teistest parem. Kiusatavana ei tahaks ju keegi meist olla, kiusajana on see pigem korra mingi lõbu, mis on lõppeb tavaliselt mingi jamaga ja pärast järele mõeldes saad aru, et ma ju ei tahaks et keegi mulle teeb nii ja miks siis mina teisi kiusan ja siis ongi pärast halb olla. Vaatlejana on võib-olla siiski natukene parem olla kui teistes osades, samas aga seda pealt vaatates on kiusatavast kahju, aga samas ei taha vahe...

Perekonna õpetus - Kutsekool
19 allalaadimist
3
doc

Mina ja vastutus

Kellele : Teema : Mina ja vastutus Kellelt : Mina olen sellel arvamusel, et igaüks vastutab enda eest ise, kuid siiski peavad olemas olema ka mingid piirid ja normid, kust inimesed ei tohi üle astuda. Vastutamise eelduseks on teadmised, oskused, väärtushinnangud ja arusaamad. Näiteks viimasel ajal on väga päevakorda tekkinud alkoholi öise müügi keelamine, talverehvide kohustuslikuks muutmine, kiiruspiirangute kehtestamine ja suitsetamise keelamine avalikes kohtades -- kas taolised käsud ja keelud muudavad ühiskonna pikas perspektiivis paremaks? Keelamisel, piiramisel, määramisel ja reguleerimisel on kaks, üksteisele risti vastu käivat poolt. Esimene ja lühinägelikematele kindlasti esimeses järjekorras silma paistev, on kohene efekt. Ühiskond muutuks tsentraliseeritud keeldude ja käskude najal justkui ohutumaks ning ettemääratumaks. Siiski on ülemääraste keeldude kaugemaks tagajärjeks siiski valikuvabaduse pärssimine ja vastutusvõim...

Perekonna õpetus - Kutsekool
31 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun