BILANSISKEEM Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad
Kui Pooled ei ole Lepingus kokku leppinud teisiti on leppetrahvi suurus kuni 0,1 % Lepingu tasust päevas, iga päeva eest, mille osas on tõestatud, et Omanikujärelevalve ei täitnud endale võetud kohustusi ning mittetäitmine ei olnud vabandatav. Ühe ja sama kohustuse vältava rikkumise eest määratav leppetrahv ei tohi olla siiski suurem kui 5% Lepingu tasust, kuid erinevate samaliigiliste rikkumiste puhul summeeritult mitte üle 20% Lepingu tasust, kui Lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Vastutus kohustuse rikkumise eest, mis on ühekordse ja pöördumatu iseloomuga Ühekordse ja pöördumatu iseloomuga Lepingu rikkumisena käsitletakse rikkumist, mille kestus ei ole ajaliselt mõõdetav ajavahemik või mille tagajärg ei ole kõrvaldatav edasises teenuse osutamise protsessis. Omanikujärelevalve poolt kohustuse sellise rikkumise puhul, mille tagajärg on
põlvkonna taastootmist; argumendid, mis ei toeta teie põlvkonna taastootmist. ANDMEALLIKAD Alusteabe teke: andmed saadakse inimestelt küsides, andmed saadakse riiklikest toimingutest. Olulisemad andmekogumise ja süstematiseerimisega tegelevad asutused: eestis statistikaamer, riiklikud registrid, stat.ee, riha.ee, euroopas EUROSTAT Andmete jaotus: agregaatandmed andmed on meid kaudselt huvitavatelt objektidelt kogutud, kuid need on esitatud suuremate analüüsiüksuste kohta summeeritult. Individuaalandmed andmed on (nt vaatluse, küsitluse intervjuu teel) kogutud otse meid huvitavatelt objektidelt (nt inimestelt, ettevõtetelt) *isikustatud *isikustamata(anonümiseeritud) Individuaalandmestike eelised: suured andmebaasid (palju infot) väga avarad võimalused analüüsiks paindlikkus, võimalik ise vastuseid otsida ja ,,andmetega mängida" andmete mitmekihilisus (võimalus erinevaid tunnuseid kombineerida)
kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed ning ametniku, töötaja või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme eest tasutud III samba sissemakse § 13 lõike 3 punktis 15 sätestatud piirmääras (15% isikule kalendriaasta jooksul makstud ja tulumaksuga maksustatud väljamaksete summast, kuid mitte rohkem kui 6 000 eurot). Paragrahvi 13 lõike 3 punktis 15 sätestatud piirmäära rakendamisel peetakse selle arvestust summeeritult kalendriaasta algusest. 10. Veergudes 7, 7.1.1, 7.2.1 ja 7.3.1 näidatakse residendist füüsilisele isikule kalendrikuul tehtud väljamaksed, millelt väljamaksja on kohustatud tulumaksuseaduse § 41 alusel tulumaksu kinni pidama, jaotatuna väljamakse liikide järgi. Siin näidatakse väljamaksete summad enne mahaarvamiste tegemist. Tulumaksuga maksustatavad väljamaksed deklareeritakse ka juhul, kui maksuvaba tulu või muude mahaarvamiste tõttu ei ole tulumaksu kinni peetud. 11
palgapäev, samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. 6) Töölepingus tuleb näidata ka muud hüved, mille andmises on kokku lepitud. (mobiiltelefoni , auto kasutamine) 7) Tööaeg. Tööaeg on aeg tööpäevas või mingis ajavahemikus, millal töötaja täidab tööülesandeid, samuti see, kas töötatakse ühes või mitmes vahetuses, kas tööaega arvestatakse päeviti või summeeritult teatud ajavahemiku, nt4 kuu kohta, kas tööaja kestus on aastaringselt ühesugune või periooditi erinev. 8) Töökoht ehk koht, kus töötaja oma kokkulepitud tööülesandeid täidab. Eelkõige märgitakse töökohana omavalitsusüksus, kus ettevõte või selle osa asub. 9) Puhkuse kestus kalendriaasta kohta. Igaaastase põhipuhkuse pikkus on 28 kalendripäeva.
palgapäev, samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. 6) Töölepingus tuleb näidata ka muud hüved, mille andmises on kokku lepitud. (mobiiltelefoni , auto kasutamine) 7) Tööaeg. Tööaeg on aeg tööpäevas või mingis ajavahemikus, millal töötaja täidab tööülesandeid, samuti see, kas töötatakse ühes või mitmes vahetuses, kas tööaega arvestatakse päeviti või summeeritult teatud ajavahemiku, nt4 kuu kohta, kas tööaja kestus on aastaringselt ühesugune või periooditi erinev. 8) Töökoht ehk koht, kus töötaja oma kokkulepitud tööülesandeid täidab. Eelkõige märgitakse töökohana omavalitsusüksus, kus ettevõte või selle osa asub. 9) Puhkuse kestus kalendriaasta kohta. Igaaastase põhipuhkuse pikkus on 28 kalendripäeva.
Arstid, kui summa (aluseks on kindlustatu töötasult nad ei tööta haiglas, on vabakutselised. tasutud sotsiaalmaks ) Tervishoiu rahastamist kõige üldisemalt II sammas kohustuslik kogumiskindlustus kirjeldab lihtsustatud valem, kus tuluallikad II samba sotsiaalpoliitiliseks eesmärgiks on peavad katma tervishoiukulutused aga ka elustandardi säilitamise tagamine, et teenuse pakkuja kulutused: summeeritult moodustaks sissetulek kahest TF + SI + UC + PI = P x Q = W x Z, kus kohustuslikust pensionisambast umbes 60% TF - maksude kaudu laekuvad ressurssid, varasemast netopalgast. SI kohustusliku solidaarse ravikindlustuse Eesti pensionisüsteemi II sammast kaudu pakutu, iseloomustavad: UC lõivud ja visiiditasud,
aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades, kus need detailsemalt lahti kirjutatakse. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Eestis kasutatav bilansiskeem on koostatud likviidsuse kahanemise järjekorras. Esmalt on esitatud kõige likviidsemad varad, järgnevad vähemlikviidsemad ehk raskemini ja aeganõudvamalt rahaks muudetavad varad. Kuid maailmas esineb ka riike, kus bilanss koostatakse likviidsuse kasvamise järjekorras, kus esmalt on esitatud kõige vähem likviidsemad varad ja neile järgnevad kogema likviidsustasemega varad. Lähim näide, kus selline bilansiskeem kasutusel on, on Läti.
D: Arvelduskonto K: Lühiajalised laenud Pank võtab arvelduskontolt maha lühiajalise pangalaenu osamakse D: Lühiajalised laenud K: Arvelduskonto Ettevõte laenab oma raha lühiajaliselt välja. Laen makstakse kassast välja. D: Lühiajalised laenud K: Kassa Bilansipäeva seisuga tuleb inventeerida kassa ja pangakontod (saldo võrdlus panga väljavõtte lõppsaldoga). Kontode "Kassa" ja "Arvelduskonto" saldo bilansipäeva seisuga näidatakse bilansikirjel Raha summeeritult. 5.2 Lühiajalised finantsinvesteeringud Siia kuuluvad lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Bilansis kajastatakse õiglases väärtuses, v.a. aktsiad ja osad, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata ja väärtpaberid, mida hoitakse lunastustähtajani. 5.3 Nõuded ostjate vastu
Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades, kus need detailsemalt lahti kirjutatakse. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Eestis kasutatav bilansiskeem on koostatud likviidsuse kahanemise järjekorras. Esmalt on esitatud kõige likviidsemad varad, järgnevad vähemlikviidsemad ehk raskemini ja aega nõudvamalt rahaks muudetavad varad. 5. Varade ja kohustiste lühi- ja pikaajaline eristamine Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks.
tundi ja kuna maksimaalne iganädalane tööperiood ei tohi ületada 6*24 tundi, on sõidukijuhil lubatud neljal tööpäeval nädalas sõita igapäevaselt kuni 9 tundi ja summaarseks iganädalaseks sõiduajaks kujuneb 2*10+4*9=56 tundi. See piirang on kehtestatud vahemikuks kella 00:00 esmaspäeval kuni kell 24:00 pühapäeval. Lisaks tuleb jälgida, et juhi keskmine iganädalane tööaeg ei ületaks 48 tundi. Kahenädalane sõiduaeg- sõiduaeg summeeritult iga kahe nädala kohta ei tohi ületada 90 tundi. Sellest piirangust tuleneb, et juhul, kui ühel nädalal on juht ära kasutanud maksimaalse lubatud sõiduajanormi ehk 56 tundi, siis sellele nädalale nii eelneval kui järgneval nädalal tohib ta sõita maksimaalselt 34 sõidutundi. SÕIDUAJALE KEHTESTATUD PIIRANGUD (PUHKEAEG): Lühendatud ööpäevane puhke periood kujutab endast vähemalt 9- tunnist, kuid lühemat kui 11-tunnist puhkeperioodi.
-kohustuslikkus -riiklik korraldus -jooksva finantseerimise printsiip -finantseerimise allikas tööandja sotsiaalmaks -hüvitiste osaline sõltuvus makstud sotsiaalmaksust -vertikaalne ümberjaotus pensioni baasosa kaudu -pensioniõiguse kujunemine suhtelise õigusena -pensionide reaalvääruse sõltumine sotsiaalmaksu tuludest II sammas- kohustuslik kogumispensioniskeem II samba sotsiaalpoliitiliseks eesmärgiks on elustandardi säilimise tagamine, et summeeritult moodustaks sissetulek kahest kohustuslikust pensionisambast ca 60% isiku varasemast netopalgast. II samba möödapääsmatust tingivate tegurite juures olulisimaks on asjaolu, et kahaneva süsteemisõltuvusmäära puhul ei suuda jooksva finantseerimisega süsteem adekvaatselt kanda pensionide ühte keskset- edasilükatud palga- funktsiooni ehk jaotada ressursse ümber isiku ühelt eluperioodilt teisele. Eesti pensionisüsteemi II sammast iseloomustavad lühidalt: -kohustuslikkus
rahavoogude aruanne; omakapitali muutuste aruanne; lisad (RTJ 2, 2011, §6). 15 Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Lisades võib esitada bilansikirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. (RTJ 2, 2011, §10) Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama ühte raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. Lisades võib esitada kasumiaruande kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. (RTJ 2, 2011, §21). Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja
pensionikindlusega. Lisaks on võimalik kinni pidada töötaja avaldusel kindlusmaksed Muud hüved, milles lepitakse kokku (auto,telefon). Hüved peavad olema selgelt eristatud töötasust. Hüved ei lähe arvesse pensionikindluste arvestuses. Tööaeg on aeg ööpäevas või mingis ajavahemikus, mil töötaja tööülesandeid täidab samuti see kas töötaja töötab ühes või mitmes vahetuses. Kas tööaega arvestatakse päeviti või summeeritult teatud ajavahemiku kohta(4 kuu kohta). On vaja ka näidata täistööajaga 40h/week 8h/day. Või osalise tööajaga on vaja täpsustada mitu tundi nädalas töötaja töötab ja kuidas need tunnid jaotuvad 7 päeva peale.N: 30h/week 6h/day ja L ja P puhkepäevad. 24h/week 8h/day ja tööpäevad E,K,R. Tööpäeva algus, vahepausid ja puhkepäevad. Töö tegemise koha kindlaks määramisega on töötaja jaoks olulise tähtsusega. Töö tegemise koht lepitakse kov täpsusega
majandustegevuse iseloomu tõttu) peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. (Lisa 1) Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul tuleb lähtuda
(näiteks tuhandetes vääringu ühikutes). (SME IFRS 3.23 (d), (e)). BILANSS Üldreeglid 10. Raamatupidamiskohustuslane (välja arvatud paragrahvis 12 nimetatud raamatupidamiskohustuslane) peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Lisades võib esitada bilansikirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. 11. Käesoleva juhendi lisas 1 on toodud tabel bilansikirjete selgitusega, mis sisaldab ühtlasi ülevaadet erinevate bilansis kajastavate objektide arvestuspõhimõtete kohta 3 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes ning viiteid teistele Raamatupidamise Toimkonna juhenditele, kus on põhjalikumalt käsitletud antud objektide arvestust. Spetsiifilised bilansiskeemid 12
Bilansi võrrand on järgmine: VARAD=KOHUSTUSED+ OMAKAPITAL Pea Sa seda hästi meeles kindla kuupäeva seisuga! Ei ole olemas bilanssi aastaks 2009, vaid on bilanss 31.12.2009 seisuga selle päeva varade, kohustuste ja omakapitali hetkeolukord. Bilansiskeemi leiad EV Raamatupidamise seaduse lisast. Bilansi paremaks lugemiseks võib bilansikirjete alaliigendusi esitada majandusaasta aruande lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Eks igaühe jaoks on oluline/mitteoluline erinev, tee oma valik lähtudes numbrite suurusjärkudest. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Alati pead arvestama sellega, et bilanss on majandusaasta aruande ühe osana avalik informatsioon, mida potentsiaalsed kliendid ja partnerid võivad uurida. Seega, hoia oma ettevõtte visiitkaart korrektne ja arusaadav.
26 Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandeskasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Bilansikirjetenimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjetealaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudesolulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi. [2] Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeksja kohustusteks.
v.a. FIE · maksude ja maksete arvestamisel kassapõhine arvestus s.t. maksu või makset arvestatakse ja peetakse kinni kalendrikuus tehtud väljamaksetelt, olenemata sellest, millise kuu eest tasu on arvestatud septembri palk makstakse välja oktoobris, tuleb palgalt arvestatud maksud/maksed deklareerida ja tasuda oktoobri maksudeklaratsiooniga TSD 10. novembriks · Maksuvaba tulu saab edasi kanda järgmistele kuudele ning mahaarvamist kasutada summeeritult mahaarvamist saab rakendada tagantjärele, mitte ettepoole · Maksuvaba tulu saab summeerida ühe kalendriaasta piires Maksuvabad väljamaksed, stipendium · Maksuvabastused Tulumaksuseaduses lapse sünni puhul makstav toetus - maksuvaba on summa, mis ei ületa 5/12 residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvaba tulust. (maksustatakse sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja liitunud isikul ka kohustusliku kogumispensioni maksega)
rahavoogudest. Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi (lisa 1). Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama ühte raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest (lisa 3). Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. 55
IAS-I järgselt on bilansiskeem vastupidine: vähem likviidsem vara ja pikaajalised kohustused näidatakse eespool, likviidsem ja lühiajaline loetelu lõpus. IAS nõuab ligikaudu 15 bilansikirje väljatoomist. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid ja kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi loetavusele. Alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist võib ebaolulisi kirjeid avaldada summeeritult. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud (nt. mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi. Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ja pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks Käibevarana kajastatakse:
Urve Stroom: Töölepingu seaduse § 53, mis näeb ette tööaja lühendamise enne riigipüha, kehtib nii täis- kui osalise tööajaga töötajatele. Seaduse eesmärk on tagada töötajatele lühem tööaeg just pühade eelneval päeval. Olukorras, kus töötaja tööpäev kestabki näiteks 2 tundi, kuulub tema tööaeg lühendamisele 2 tunni võrra ehk siis tegelikult ta pühade eelsel tööpäeval ei töötagi. Juhul, kui töö toimub summeeritult ja tööajakava alusel, tuleb töötaja tööaega lühendada vaid juhul, kui töötaja pühale eelneval päeval tõesti töötama peaks. Kui riigipüha eelsele päevale langeb näiteks 2 töövahetust üks algab kell 8.00 ja teine 20.00, siis lühendamisele kuulub vaid see töövahetus, mis lõppeb riigipüha eelsel tööpäeval. Töövahetust mis algab riigipüha eelsel päeval ja lõppeb riigipühal lühendama ei pea, samas pole keelatud töötajale soodsama kokkuleppe sõlmimine.
pensionikindlusega. Lisaks on võimalik kinni pidada töötaja avaldusel kindlusmaksed Muud hüved, milles lepitakse kokku (auto,telefon). Hüved peavad olema selgelt eristatud töötasust. Hüved ei lähe arvesse pensionikindluste arvestuses. Tööaeg on aeg ööpäevas või mingis ajavahemikus, mil töötaja tööülesandeid täidab samuti see kas töötaja töötab ühes või mitmes vahetuses. Kas tööaega arvestatakse päeviti või summeeritult teatud ajavahemiku kohta(4 kuu kohta). On vaja ka näidata täistööajaga 40h/week 8h/day. Või osalise tööajaga on vaja täpsustada mitu tundi nädalas töötaja töötab ja kuidas need tunnid jaotuvad 7 päeva peale.N: 30h/week 6h/day ja L ja P puhkepäevad. 24h/week 8h/day ja tööpäevad E,K,R. Tööpäeva algus, vahepausid ja puhkepäevad. Töö tegemise koha kindlaks määramisega on töötaja jaoks olulise tähtsusega. Töö tegemise koht lepitakse kov täpsusega
arvestatud vastavalt raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele. MAKSUDE ARVESTUS (Janek Keskküla), Tallinna Majanduskool 22 RP089 (2009/2010) (3) Kalendriaastal tehtud lõikes 2 nimetatud kingitusi ja annetusi arvestab maksumaksja summeeritult. Nende kingituste ja annetuste maksuvaba aastasumma määramisel lähtub maksumaksja oma valikul vaid ühest samas lõikes nimetatud piirmäärast. (4) Tulumaksuga ei maksustata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku ja § 11 lõikes 10 nimetatud isiku väljamakseid seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega.
5. Muud hüved, milles lepitakse kokku. Nt ametiauto kasutamine, tööandja mobiiltelefon, spa kasutamine jne. Hüve peab olema selgelt eristatud töötasust. Hüvesid ei arvestata töötaja töötasu osana, sest hüved ei lähe arvesse pensionikindlustuse arvutamisel. Tööaeg aeg ööpäevas või mingis ajavahemikus, millal töötaja tööülesandeid täidab, samuti see, kas töötaja töötab ühes või mitmes vahetuses, kas tööaega arvestatakse päeviti (iga päeva kohta eraldi) või summeeritult teatud ajavahemiku kohta (nt 4 kuu kohta). Vaja on näidata, kas töötaja töötab täistööajaga (40h nädalas/8h päevas) või osalise tööajaga, viimase puhul on vaja kindlasti täpsustada, mitu tundi nädalas töötaja töötab ja kuidas need tunnid jaotuvad 7-päevase ajavahemiku peale (nt töötaja töötab 30h nädalas 6h päevas, iganädalane puhkeaeg on laupäev ja pühapäev; või töötaja töötab 24h nädalas, 8h päevas, tööpäevad on esmaspäev, kolmapäev ja reede)
Väljamaksetest arvatakse maksumaksja ühekordse kirjaliku avalduse alusel enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha igas kalendrikuus 2250 krooni. Kui töötajale ei tehtud tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid seoses töölepingu või teenistussuhte peatumisega, on tulumaksu kinnipidajal õigus kanda mahaarvamised nende maksustamisperioodi kuude eest edasi järgmistele kuudele ning arvestada mahaarvamisi summeeritult. Summeeritud mahaarvamisi võib teha ainult töö- või teenistussuhte jätkumise päevast kuni kalendriaasta lõpuni. Tulumaksuga ei maksustata: 1) VV kehtestatud tingimustel ja piirmäärades töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku poolt makstavaid töölähetusega seotud sõidu-, majutus- ja muude kulude
eelkõige kui töötaja: ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Seadus eeldab pikaajalisust, st kui tööülesannete täitmine on takistatud nelja kuu jooksul. Neljakuulist perioodi saab arvestada nii järjestikku kui summeeritult. Terviseseisundi hindamisel tuleb arvestada TLS § 92 lg 1 p-ga 3, mille järgi ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu. TLS § 92 lg 1 p 3: Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et: töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu. Oluline on säilitada töökoht. Ülesütlemine äärmine meede.
Oletame, et ringkonnas anti kokku 50 000 häält ja oli 4 kandidaati 4 parteist: Kandidaat Antud hääli A 19 000 B 12 000 C 10 000 D 9 000 Valituks osutub A, kes sai vähemuse antud häältest ja kelle vastu sisuliselt olid 31 000 valijat. Kõik need 31 000 häält läksid lihtsalt kaotsi. Selle süsteemi korral võib see partei, kes üle terve riigi ringkondadena summeeritult sai kõige rohkem hääli, jääda parlamendis hoopis vähemusse. Näiteks Inglismaal said 1951 konservatiivid üle terve riigi 48% häältest ja 51.3% alamkoja kohtadest. Leiboristid said 48.8% häältest ja 47.2% Alamkoja kohtadest (vastavalt 312 ja 295 kohta). 1974 läks vastupidi. Selle süsteemi eeliseks on, et ta annab peaaegu alati kellelegi parlamendis enamuse ja võimaluse moodustada stabiilne valitsus. II. Absoluutse häälteenamusega majoritaarne süsteem
Kui töötaja on töötanud rohkem kui töölepingus kokku lepiti ning arvestusperioodi lõppedes selgub, et on tehtud ületunde, tuleb need hüvitada vaba aja andmisega või rahas. Kui tööandja kokku lepitud mahus tööga ei kindlusta, peab ta keskmist töötasu i maksma TLS § 35 alusel. Töötajaga, kes võetakse tööle osalise tööajaga, võib sõlmida tähtajalise töölepingu. Kui töötaja töötab osalise tööajaga graafiku alusel ning tööaja arvestus toimub summeeritult, siis tema tööpäevad võivad olla pikemad kui 8 tundi. Kui tööandja rakendas vana TLS § 68 järgi 3 kuuks osalist tööaega, kas siis uue seaduse alusel on õigus § 37 rakendada? Asjaolu, et varasemalt on EV töölepingu seaduse § 68 rakendatud, ei mõjuta kehtiva seaduse § 37 rakendamist, kuna tegemist on erineva regulatsiooniga. Kui töötaja ei nõustu töötasu vähendamisega, siis ta ütleb lepingu üles § 37 lg 5 alusel ja tööandja maksab hüvitisena 1 kuu
võime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töötaja terviseseisundi hindamisel tuleb vaadata, kas töötaja tervislik seisund on võimaldanud tal tööülesandeid senini täita ja kas ta on tulevikus võimeline tööülesandeid täitma. Seadus eeldab pikaajalisust, st kui tööülesannete täitmine on takistatud nelja kuu jooksul. Neljakuulist perioodi saab arvestada nii järjestikku kui summeeritult. Terviseseisundi hindamisel tuleb arvestada TLS § 92 lõike 1 punktiga 3, mille järgi ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu; 2) töötaja ei ole ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega (töövõime vähenemine). Siin-
annaabi.ee 
