Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India. Pindala 1 904 569 km² (2016). See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia on suuruselt maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jagatakse Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraaliaga. Indoneesia asub ekvaatori lähistel, India ja Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia
4. Vulkaanide tekkepõhjused, levikud ning liigitamine kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid) http://images.google.com/url? q=http://users.telenet.be/argadiels.aardrijkskunde/html/home_body.htm&usg=AFrqEzd4touBK3MF_67LhWU6RNtX13JS-w VULKAAN - – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Euroopa aktiivseim vulkaan - Etna MAGMA – maakera sisemuses tulikuum vedel kivimite sulamass. Kui maapinnale purskab ja siis voolab on laava. LAAVA - vuulkaanipurskel väljavoolanud magma KIHTVULKAAN – koonusekujuline vulkaan, mis moodustub tardunud laavast ja pursete ajal välja paiskunud tuha kihtidest. Tardunud tuha ja laavakihid vahelduvad üksteisega. Nt. Etna vulkaan – Euroopa aktiivseim. Sellised on
teistest tema kaasaegsetest ei tapnud suuri kaslasi niisama lõbu pärast, vaid küttis ainult neid, kes olid inimesi söönud. Indo-hiina tiigri levila on väga laialdane, põhiosa Tais, aga ka Myanmaris, Lõuna-Hiinas, Kambodzas, Vietnamis, Laoses ja Malaisias Malaka poolsaarel. Arvatakse, et umbes 1227-1785 indo- hiina tiigrit elab metsikult looduses ja umbes 60 Aasia ja USA loomaaedades. Tiigri elupaigaks on mägismaal asuvad ligipääsmatud kõrvalised metsad, mis jäävad enamjaolt riikidevahelistele piirialadele. Kuna juurdepääs neile aladele on olnud enamasti keelatud ja ainult viimasel ajal on see saanud mingil määral võimalikuks, siis ei teata just eriti palju selle liigi elust looduses. Indo-hiina tiiger on natuke väiksem ja tumedam kui bengali tiiger, lühikeste kitsaste triipudega. Isane tiiger on umbes 2,7
täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Hawaii). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. Vulkaanide jagunemine ja ehitus: o Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Nt. Mauna Loa, mis moodustab suure osa Hawaii saarest. o Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris, moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatuslikud vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega.
12. jaanuaril 2010 aastal toimus Haitil (LISA2) suur maavärin. 7-magnituudine maavärin jättis pealinna Port-au-Prince varemetesse. Ametlik hukkunute arv oli üle 230000. Eestlased olid sündmusega tihedalt seotud: annetuste kogumine, riiklik rahaline abi, ekspertite saatmine Haitile. Samuti ÜRO töötaja Tarmo Jõeveer oli sel hetkel Haitil ning ta päästeti rusude alt. Tsunaamid Tsunamiks nimetatakse veealuse maavärinaga kaasnevat hiidlainet. Tsunamit võib põhjustada ka maalihe, vulkaan või suure meteoriidi kukkumine ookeani. Lained väljuvad tsunami tekkekohast (epitsentrist) kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m. Sellised väga suure lainepikkusega ja väikese järskusega lained pole merel laevadelt nähtavad. Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini. Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada suuri purustusi. Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul.
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid......................................................................................
Vulkaanipursked Maal ja nende mõju keskkonnale Vulkaan on tuld purskav mägi, mis mingi aeg otsustab plahvatada. Antud essees kirjutan ajaloo suurimatest vulkaanipursetest ja nende tagajärjest keskkonnale, samuti toon välja vulkanismi positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Minule kõige enam kõneainet pakkuv vulkaanipurse toimus 26.augustil 1883, kui otsustas purskama hakata Krakatau vulkaan, mis asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saare vahel. Seda on nimetatud ka kaasaja kõige võimsamaks vulkaanipurskeks, kus kaotas oma elu üle 37000 inimese. Märkimisväärne on ka see, et 27. augustil plahvatus kuuldi ka 4800 km kaugusele. Kuuldavalt heli kirjeldati kahuripakkudena. Isegi löökaine on piisavalt võimas, et purustada saarest 64 km kaugusel seilanute madruste kuulmekiled. Kuigi enam 5000 km kaugusel polnud plahvatus enam kuulda, tegi löökaine ümber Maa veel 4 tiiru
Et lahknemine toimuda saaks, peab kusagil mujal toimuma koondumine, mis väljendub ühe laama sukeldumises teise alla või kahe laama kokkupõrkes. Niisugustele kohtadele tekivad süvikud ja mäestikud. PURSKETÜÜBID Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks: plahvatuslikeks ja efusiivseteks. Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukamad, sest magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ega pääse nii kergelt kraatrist välja. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, vulkaanilise ja lõõmtuha pilved ning laavavoolud. Plahvatuslik vulkanism on omane eelkõige vulkaanidele, mida toitev magma on segunenud ränirikkama mandrilise koore materjaliga. Sageli ongi vastav magma mandrilise koore osalise ülessulamise tulemiks. Plahvatuslikud vulkaanid on kõige võimsamad ja kuulsamad vulkaanipursked. Reeglina tegutsevad nad lühikest aega ja sellele järgneb pikem paus. 20
.........................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 Sissejuhatus Hotspots of biodiversity keskmisest tunduvalt kõrgema bioloogilise mitmekesisusega kohad. Üks kuulus ja ülimalt ohustatud hot-spot asub Indoneesia saarestikus. Sunda piikond hõlmab Borneo (Kalimantani), Sumatra, Jaava saart ning paljusid teisi väiksemaid saari, mis jäävad Wallace'i joonest lääne poole. Riigid, kelle territoorimuiga see osaliselt või täielikult kattub on Brunei, Indoneesia ja Malaisia. Referaat annab ülevaate Sunda piirkonna bioloogilisest mitmekesisusest, selle kaitsest ning tulevikuperspektiividest. 2
................................................................12 6.Kokkuvõte .............................................................................................................................14 7.Kasutatud allikad...................................................................................................................15 2.Sissejuhatus Kalimantan on üks ilusamaid paiku maailmas. See on üks liigirikkamaid elukohti, kust võib leida selliseid imelisi loomi nagu orangutang, Sumatra ninasarvik ja lendorav. See on paik, kust ühe puu pealt võib leida üle 1000 erineva liigi. See on paik, kust siiamaani avastatakse uusi liike ja see on samas ka Aasia viimane suur vihmamets. Ma soovisin kohe alguses uurida teemat, mis on seotud metsandusega, sest ma olin eelmisel suvel töötanud mööblit müüvas poes, kus ma hakkasin huvi tundma toodetel olnud erinevate märgistuste vastu. Kalimantani peale sattusin ma, kui ma uurisin erinevaid vihmametsasid.
1. Riigi nimetused (pilt 1) Republic of Madagascar Repoblikan'i Madagasikara République de Madagascar 2. Asukoht ja pindala (pilt) Madagaskarit nimetatakse ka kuuendaks mandriks, kuid seda mitte niivõrd saare suuruse tõttu kui selle tõttu, et ta on kaua isoleeritult arenenud, nii et on välja kujunenud omapärane loodus, 20 km paksuse punase mulla kihi tõttu nimetatakse saart ka Punaseks saareks. (pilt) Madagaskari saar mis on maailmas suuruselt neljas saar, asub India ookeani lääneosas Aafrika mandrist kagus 12. ja 26. lõunalaiuse vahel ning 45. ja 54. idapikkuse vahel. Mosambiigi väin eraldab saart Aafrika mandrist. Naaberriikideks on läänest Mosambiigi Vabariik, idast Mauritiuse Vabariik ja loodest Komoori liit. Saare pindala on 590 000 km². 3. Lipp vapp,hümn,riigikeel (pilt) Madagaskari riigikeel on malagassi keel põhiseaduseartikli 4 põhjal.Prantsuse keel on ametlik keel 2000. aastast ning inglise keel referendumi põhjal aprillist 2007.(pilt) 4. Elanike arv,rah
USA ise koosneb mitmest osariigist. Seal on suured ja ilusad linnad nagu Seattle, San Francisco, Los Angeles, Chicago, St. Louis, New Orleans, Toronto, Miami, Houston, New York ja pealinn Washington. USA pindala on 9 826 630 km 2. Räägitakse Inglise keelt, rahaühik on dollar ja praegune president on Barack Obama. Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid. Need kulgevad põhja ja lõuna suunas piki Põhja Ameerika mandri idarannikut. Ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Lääneosas on ka Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik mis on USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik kus on Mississippi jõgi mille pikkus on 3779 km.
Alused mereteede geograafiale pandi juba kauges minevikus, kui inimkonnal tekkis vajadus ja võimalus kasutada veeteid oma eluliste probleemide lahendamiseks. Mereteede geograafia kui teadusharu on eelkõige seotud ohutute laevadeteede uurimistega meredel ja ookeanidel, sadamatega, kaubavedudega, klimaatiliste tingimustega jms. Meretransport võtab tänapäeval enda alla enam kui 60% kogu maailma kaubaveost. Kokku on maailmas enam kui 80 tuhat laeva kogumahtuvusega üle 400 miljonit registertonni. Aastas veetakse nendel laevadel maailma eri paikadese laiali rohkem kui 3,5 miljardit tonni erinevat kaupa. Ilmselt hakkas muistne inimene veeteid, eelkõige jõgesid ja järvi, kasutama kohe peale algeliste tööriistade leiutamist. Arvatakse, et puudest kokkuseotud parvi ja ühepuulootsikuid hakati kasutama juba 40 tuhat aastat enne Kristust. Kalapüügiga tegeleti juba varem kuni 60 tuhat aastat enne Kristust
Samuti puuduvad ümbruskonnas saared, nii suured kui ka väikesed. Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Assooride saarestik ja Madeira saar. Riik jääb 37-44 pikkuskraadi ja 5-10 laiuskraadi vahele. Pealinna geograafilised koordinaadid on 38° N ja 9° W. Lissabon asub Tallinnast umbes 3450 km kaugusel. GEOLOOGILINE EHITUS JA PINNAMOOD Portugal on selgelt eristunud kaheks osaks: põhja-ja lõunaosa. Tejo jõega kulgeb paralleelselt Sierra da Estrela ahelik, mis eraldabki kaks osa. Riigi põhjaosa on mägisema pinnamoega ning seal asuvad viljakad orud, lõunapool on aga madalam ja künklik. Kõrgeim mägi on Mount Pico, mis asub Pico saarel. See on iidne vulkaan, mille kõrguseks on 2350 meetrit. Maismaa kõrgeim mägi on Serra da Estrela, mille tippp on 1993 m üle merepinna. Pikk rannajoon sadamakohtade ja ookeani suubuvate jõgedega on meremeestele heaks kasvulavaks. See on ka oluline kaubandusele. Hinnas on ka
Saare tuulepealsetel külgedel laiuvad lopsakad subtroopilised vihmametsad ja aegamisi sügavale saaresse erodeerunud kanjonorud koos siin-seal asetsevate jugadega.[6] Suuruselt teine saar on Maui, mille pindala on 1883 km 2. Saar on oma nime saanud pooljumala Maui järgi. Saart nimetatakse ka orusaareks, kuna saarel asuva kahe suure vulkaani vahel asub suur org. Maui saar koosneb vulkaanilisest tardkivimist, mis on rauarikas ja on moodustunud kahest kilpvulkaanist. Lõunapoolne, Pu’u Kukui vulkaan on 1764 m kõrge ning idapoolne vulkaan 3000 m kõrgune.[14] Kolmas saar Oahu on kõige suurema rahvaarvuga saar arhipellaagis. Saarel asub osariigi pealinn Honolulu. Saare ida- ja lääneküljes asuvad loode-kagu suunalised mäeahelikud Koolau ja Waianae. Saar on tuntud ka Pearl Harbori, USA mereväebaasi poolest.[17] Kauai saar on geoloogiliselt kõige vanem Hawaii suurtest saartest. Saare kõrgeim koht on Kawaikini mägi 1598 m
Mauna Kea, Uus-Meremaa vulkaanid, Island; · kihtvulkaanid pikk ja äge purse, palju gaase; purskel eralduvad kõigepealt gaasid, siis tuhk, kivid, laava (Fuji, Vesuuv, Kljuts jt). Vulkanismi pos. küljed: · vulkaanilisel tuhal kujuneb viljakas muld (Jaava, Filipiinid, Sitsiilia, Vesuuvi ümbrus), · maasisest soojust (kuumaveeallikad ja geidrid) saab kasutada energiaallikana (Island, Uus-Meremaa, Jaapan, Tsiili, Assoorid, Tiibet, Sumatra, Jaava), · vulkaanid ja kuumaveeallikad on turistidele vaatamisväärsused, · kuum vesi lahustab mineraale tekivad tervise parandamiseks sobivad mineraalvee- ja kuumaveeallikad, · vulkaanide ümbruses leidub kulla-, hõbeda-, teemandi-, vase- jt väärtuslike metallide maake. Veel üht ja teist: · Hukkunutest enamik inimesi hukkub pursete tagajärgedel mudavoolud, tsunamid, saagi hävimine, nälg, haigused jne.
vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Sfäär alajaotus ulatus keskm. peamised kivimid temp. oC aine olek tihedus g/cm3 maakoor mandriline 6 - 75 km 2,7 - 3,0 10 200o tahke ookeaniline vahevöö ülemine vahevöö kuni 660 km 5,5 ultraaluselised 250 -2500o plastiline
Laava võib väljuda kas rahulikult voolates või plahvatusega. Plahvatuse ajal paisatakse maakoore lõhedest välja suuri kivipomme koos gaaside, veeauru, tolmu ja tuhaga. Seejärel purskab või voolab välja laava. Maapinnal laava jahtub ja ajapikku moodustab koos muu purskematerjaliga koonuse- või kuplikujulise mäe. Osa magmast ei jõuagi maapinnale, vaid tardub juba maakoore lõhedes, moodustades seal kivimkehi. Iga purskega vulkaani kõrgus kasvab. Seega vulkaan ehk tulemägi on moodustunud purskesaadustest maakoores oleva lõhe peale. Vulkaanipursete tagajärjed võivad olla traagilised mudavoolud, laava ja tulekahjud hävitvad asulaid ja põlde. Kuid vulkaanipursetega kaasneb ka kasulikku nt. Purskematerjalist tekib kivim (tuff), mis on hea ehitusmaterjal ; vulkaanilisele tuhale võib kujuneda ka viljakas muld. Seetõttu on vulkaanilised alad tihedalt asustatud ja pärast vulkaanipurskeid pöörduvad laava eest põgenenud koju tagasi
nõrgad. Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Ääremeri on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega või teise tähenduse kohaselt on tegemist maailmamere osaga, mis külgneb mandriga. Saartevaheline meri on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga. Saartevaheliste merede suurim osa paikneb India ja Vaikse ookeani vahel Malai saarestikus. Punane meri on meri India ookeani loodeosas. Ta on Bab el Mandebi väina kaudu ühenduses Adeni lahega, Suessi kanali kaudu Vahemerega. Meri on pikliku kujuga, loodekagu-suunaline. Mere pindala on 450 000 km², suurim sügavus 3040 meetrit. Punase mere pikkus ulatub 2250 kilomeetrini, keskmine laius on 300 km. Merevesi on soolasem kui ookeanis, umbes 41, ja põhjani soe, mitte alla 22 °C. Selle
saared. Itaalia ranniku pikkus koos saartega on umbes 7600 kilomeetrit. Riigi pinnamood Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid. Suurim mäestik asub Itaalia põhjaosas Alpid. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub Euroopa kõrgeim tipp: Mont Blanc. Alpide tipud on noorele, mitmes järgus kujunenud kurdmäestikule iseloomulikult teravad. Varasemate aegade võimsad liustikud on kujundanud ka mitmeid sügavaid jõeorge. Alpides esineb vahel ka lumelaviine. Liustikud moodustavad 2% Alpide pindalast. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Nende teravatipulised mäed koosnevad valdavalt dolomiidist, mis annab neile ilusa roosaka värvuse
8. Laamade kokkupuute võimalused, nende liikumissuunad, kaasnevad nähtused ja näited. Vihikust, õp. lk. 28 algab, esitlus. 9. Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid: a. kihtvulkaanid, b. kilpvulkaanid, c. lõhevulkaanid a. kihtvulkaanid-üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava kihid. Suur virtuoossus, happeline magma on vaevaliselt voolav ja madala temperatuuriga. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Näited: Rainieri vulkaan, Etna b. kilpvulkaanid-üksteisega vahelduvad laava kihid. Väike virtuoossus, haästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult pinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse. Mõõtmetelt palju suurem kui kihtvulkaan. Näited: Mauna Loa, Kilimanjaro c. lõhevulkaanid-ookeanide põhjas laamade lahknemisalal, laava voolab välja maakoores olevate lõhede kaudu. Laava on basaltse koostisega, suhteliselt hästi voolav. Vedel magma, lame kuhik
7. Kanaari saarte kliima? Iseloomusta! Pehme kliima. Mõjutab Golfi hoovus, suvel 26-28 kraadi cielsiust, talvel 22-24 kraadi celsiust. Lähistroopiline kliima. Kerged tuuled, vahepeal on võimalik mägede tipus näha lund. 8. Missugune on saarestiku loodus? Too välja iseloomulikud jooned. Vulkaanid. Missugused puuliigid on iseloomulikud? Kus piirkonnas on rahvuspargid ja mida seal rahvusparkides kaitstakse? Teide? Maspalomase liivaluited? Loorberimets Anaga mägismaal? jne. Kanaari saared on vulkaanilise päritoluga. Vulkaanid: Cumbre Vieja - La Palma,Fuerteventura, Gran Canaria, Hierro, Lanzarote, Teide (Tenerife). 2000 erinevat liiki taimi. Kanaaride mänd mis kasvab üle 60 m kõrguseks, ning mis suudab üle elada metsatulekahjud. Draakonipuu, palmid, kaktused. Teide rahvuspark-vulkaaniline kuumaastik. Hispaania kõrgeim mäetipp (3718 m). Teide vulkaan on üks kolmest vulkaanist, mis on tekkinud hiiglasliku, enam kui 5000 m kõrguse
Kevad: september, oktoober, november Suvi: detsember, jaanuar, veebruar Sügis: märts, aprill, mai Talv: juuni, juuli, august 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS Põhjasaare lõunaosas on 1000 kuni 2000 m kõrgused kirde-edelasuunalised mäeahelikud. Kaugemal läänes on mitu suurt vulkaani, millest mõned on tegevad, näiteks Ruapehu (2797 m). Kõige kaugemal läänes on lumemütsiga kustunud vulkaan Mount Egmont (Taranaki, 2518 m). Ida- ja läänerannikul on viljakad tasandikud. Lõunasaarel kulgevad peaaegu kogu saare ulatuses edela-kirdesuunas Lõuna-Alpid. Selles ahelikus on 16 üle 3100 m kõrgust tippu. Kõrgeim tipp on Aoraki ehk Mount Cook (3574 m). Saare lõunaosas on hulk pikki sügavaid fjorde ning kitsaid orge mägede vahel. Mäeahelik on olnud barjääriks saare ida- ja lääneosa vahel.
.........................................................13 KOKKUVÕTE........................................................................................................14 ALLIKAD...............................................................................................................15 LISA........................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Siber on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni. Siberi pindala ligi 10 mln km², ulatus läänest itta üle 7000 km, põhjast lõunasse ligi 3500 km. Siberi lõunapiiriks peetakse Venemaa lõunapiiri Kasahstani, Mongoolia ja Hiinaga, sest termini Siber all mõistetatakse praegu ainult Venemaa Föderatsiooni territooriumi, kuigi ajalooliselt kuulub selle koosseisu ka Kasahstani kirdeosa ja Venemaa Kaug-Ida. Loodusolude järgi eristatakse Siberis mitut piirkonda
Mered ja lahed: Läänemeri, Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiku laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni leht. Kanalid: Panama, Suessi, Kieli. Väinad: Taani väinad, Inglise kanal ehl La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Bassi, Magalhaesi. Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka (Tseilon), Sumatra, Jaava, Kalimantan (Borneo), Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa. Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori. Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas. Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia. Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi Lauskmaa, Induse madalik,
osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tsiili naaberriigiks Peruu. KUJU Tsiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu 4200 km pikkuse maa-ala. See on maailma pikim riik. Idast läände on Tsiili kõige laiema koha pealt aga kõigest 180 km laiune. Lisaks on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio saar). KOORDINAADID, AEG Tsiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp. Tsiili pealinn on Santiago, mis paikneb koordinaatidel 33°26 ll, 70°40 lp. Santiago kaugus Jõhvist on linnulennul ~13580 km. Tsiili ja Eesti kellaaeg erineb 6 tunni võrra. Kui Eestis on kell 12.00, siis Tsiilis alles 6.00. (Eesti ning Lihavõttesaare ja Sala y Gomeze'i aheliku aeg erineb 8 tunni võrra).
Juba legend Hawaiist kui imeliselt lõhnavast saarestikust ja kauneimast maast on Lõunamere tuntuim. Sellise ülima tiitliga pärjatakse tihti ka Hawaii naiste graatsiat ja ilu, mis kõige ehedamalt väljendub nende maailma "magusaima" muusika saatel tantsitavas hulahulas. Hawaii on sageli see kõige-kõigem ka arvudes. Näiteks on keset Vaikset ookeani paiknev Hawaii maakera kõige isoleeritum saarestik, kust lähima mandrini on ligi neli tuhat kilomeetrit. Sellest tingituna on ligi üheksakümmend protsenti siinsetest tuhandetest taime- ja loomaliikidest sellised, mida ei leidu kusagil mujal. Hawaiil on fikseeritud aastase sademete hulga maailmarekord ning siinsel Molokai saarel asuvat ja ligi tuhande meetri kõrguselt langevat rannikujärsakut peetakse kõrgeimaks otse merre langevaks rannakaljuks maailmas. Ka Hawaii arvukad tulemäed hoiavad enda käes mitut esikohta. Siin on maakera aktiivseim
Eesti Eesti Vabariik on riik Euroopas, mis piirneb läänest ja põhjast Läänemerega (sealhulgas põhjast Soome lahega), lõunast Lätiga ja idast Venemaaga. Üle Soome lahe põhja pool on Soome, üle Läänemere lääne pool on Rootsi. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on LääneEuroopas samal laiusel KeskRootsi ja Sotimaa põhjatipp. PõhjaAmeerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Järved Eestis on üle tuhande järve. Suuremad on Peipsi järv idapiiril ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (38 m). Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu ja LõunaEestis. Lääne ja KeskEestis on seevas
maitsestamiseks pulbrit. Paljudel puudel moodustuvad õied ja viljad tüvedele, mitte võsude tippudesse nagu teistes loodusvööndites kasvavatel taimedel. Selle puu nimi on kohalikus keeles "vihmapuu". Vihmametsa all kasvab ka taimi, mis parasiteerivad teistel taimedel. Raitlill on üks liaani juureparasiitidest ja peale selle on tal maailma kõige suurem õis. Lehti raitlilledel pole ja nad lõhnavad raipe järgi - see "aroom" peibutab tolmeldavaid putukaid. Sumatra saarel kasvaval arnoldi raitlille õie läbimõõt võib olla pool meetrit. Raitlill 7 Loomastik Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised.
b. Iseloomusta diagrammidel toodud kohtade kliimat ja analüüsi ,milliste tegurite mõjul taoline kliima kujuneb c. Kaardi tundmine 2. a. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Väga pika aja jooksul elatus rahvas küttimisest ja kolilusest, püsis maailma rahvaarv enamvähem muutumatuna, sest suremus oli umbes sama suur kui sündimus. Maailma rahvaarvu praegune suurenemine sõltub sellest, kuidas muutub sündimus ja suremus Aafrika ja Aasia riikides, sest just nendes riikides elab suurem ja kõige muutuvam osa maailma rahvasikust. Olukord maailama eri piirkondades on väga erinev: enamik Aafrika ja Aasia riike sooviks rahvaarvu ruurendamist ohjeldada, kuid Euroopa on mures väikese sündimuse ning kahaneva rahvastiku pärast. Üks rahvaarvu muutumis iseloomustav näitaja on loomulik iive- elussündide ja surmade vahe. Kõige usaldusväärsem rahvaarvu mõõtmiseks on rahvaloedus.
Litosfäär 1. Iseloomusta riigi pinnamoodi. Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid. Suurim mäestik asub Itaalia põhjaosas Alpid. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub Euroopa kõrgeim tipp: Mont Blanc. Alpide tipud on noorele, mitmes järgus kujunenud kurdmäestikule iseloomulikult teravad. Varasemate aegade võimsad liustikud on kujundanud ka mitmeid sügavaid jõeorge. Alpides esineb vahel ka lumelaviine. Liustikud moodustavad 2% Alpide pindalast. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Nende teravatipulised mäed koosnevad valdavalt dolomiidist, mis annab neile ilusa roosaka värvuse
· Saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. · Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Neist neli suuremat on Honsh, Hokkaid, Kysh ja Shikoku, mis kokku moodustavad 97% Jaapani maismaa pindalast. · Jaapan moodustub üle 3000 km pikkusest saarteketist, mis kulgeb piki Vaikse ookeani Aasia rannikut. · Pealinn on Tokyo. Teised olulised linnad kõik Honshu (suurimal) saarel- on Osaka, Nagoya, Kyoto ja Yokahama · Jaapan on väga mägine maa 70% territooriumist on kaetud mägedega. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honsh saarel. Geograafiline asend: * Aasia manner. * Naaberriigid: Venemaa (lähim; neid eraldab Ohhoota meri), Põhja-Korea (eraldab Jaapani meri), Lõuna-Korea (eraldab Jaapani meri), Hiina (eraldab Ida-Hiina meri), Taiwan (eraldab
aasta Unimaki väinast alguse saanud tsunami tabas rängalt Scotch Capi tuletorni ja Hilo linna, jõudis Valparaisosse Tsiilis 4 kaheksateistkümne tunniga, läbides selle ajaga ligi kolmteist tuhat kilomeetrit. Ta saabuse pooleteise meetri kõrguse vallina, millele järgneisd väiksemad lained, mis alles mõne tunni pärast vaibusid. Tsunami, samuti nagu tõusulaine, võngub või pulseerib ookeani piirides. Mõnikord ta põrkab rannikult tagasi. Hanasakis Jaapanis registreeriti laineid, mis tekkisid Alaska maavärina tagajärjel 1946. aastal ja põrkasid arvatavasti tagasi Põhja-Ameerika rannikult. Lained, mis hiljem Honolulusse jõudsid, põrkaisd tagasi Aasia mandrinõlvalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
