Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sulgpall". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sulgpall, valgmaa, sulgpalli, reet, hõbe, riina, kuld, tiitlit, nsvl, servi, geim, reinberg, nuuter, aljand, vapper, liidia, leningrad, võistlused, föderatsioon, geimi, kopter, varustus, meistrite, pallid, meistrivõistlused, tarto, mall, eksib, juhendaja, kaarlimõisa, tarbed, sportmäng, hilja, reorganiseeriti, ensvga, noorsoo, festivali................................................................ lk 8 Sulgpallimänguga tegelenud Eesti tuntud inimesi .............. ............... lk 9 Kokkuvõte ................................................................................ ............. lk 10 Lk 1 Kasutatud kirjandus ............................................................................. lk 11 Sissejuhatus Sulgpall on kõige kiirem spordiala. Sulgpall on kahe vastaspoole, enamjaolt kahe mängija vahel mängitav sportmäng. Sulgpall meenutab nii tennist, sest seda mängitakse reketitega, kui ka võrkpalli, sest mängijate vahel on võrk. Sulgpalliks nimetatakse ka "palli", millega seda mängu mängitakse. Seda mängitakse üks ühe või kaks kahe vastu (üksik- või paarismäng) väljakul pikkusega 13,41 m ja laiusega 5,18 m (üksikmängus) või 6,1 m laiusega ja 13.41 m
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Oliver Lopato Sulgpall referaat Juhendaja: Priit Kuusk Tartu 2012 SISUKORD 1. Ajalugu....................................................................................................................................3 1.1 Ajalugu Eestis.............................................................
Sulgpall Sulgpall on kahe vastaspoole, enamjaolt kahe mängija vahel mängitav sportmäng. Sulgpall meenutab nii tennist,sest mängitakse reketitega, kui ka võrkpalli,sest mängijatevahel on võrk . Sulgpalli ajalugu ulatub üle 3000 aasta tagasi, sellesarnast mängu harrastati juba Antiik-Kreekas ja Egiptuses. Hilisemal ajal Euroopas tunti sulgpalli laste hulgas nimede battledore ja shuttlecock all selles mängus lõid kaks mängijat tillukeste reketitega sulgedega palli edasi-tagasi.Kuni 1887. aastani mängiti Inglismaal sulgpalli Indiast pärit reeglite järgi. Need olid aga inglaste meelest vasturääkivad ja segadusseajavad. Kuna algselt väike sulgpallurite seltskond oli jõudsalt uusi liikmeid värvanud, jõuti 1887. aastal oma klubi (Bath Badminton Club) moodustamiseni
Ta lõpetas aasta võites Tennis Masters Cupi. Ta sai sel aastal palju auhindu samuti. 2005 Aasta alguses Federer jõudis Austraalia lahtiste poolfinaali. Kuid kaotas seal venelasele Marat Safinile. See oli raske viiesetiline mats. Hiljem ta võitis kaks Masters Seriesi turniiri Indian Wellsis ja Miamis. Siis ta võitis kolmandat korda turniiri Hamburgis. Ta oli küll suur favoriit võitmaks Paratsusmaa lahtisi, kuid kaotas poolfinaalis Rafael Nadalile. Ta siis kaitses oma tiitlit Wimbledonis, kui alistas järjekordselt Andy Roddicku. Varsti jõudsid kätte järjekordsed USA lahtised meistrivõistlused, mille ta ka võitis. Kui alistas finaalis Andre Agassi. Ta kaotas Tennis Masters Cupi finaalis David Nalbandianile. Ta lõpetas aasta järjekordselt esinumbrina. 2006 Sel aastal võitis ta jälle kolm Suurt Slämmi. Alguses võitis ta Austraalia lahtised, kui alistas finaalis Marcos Baghdatise. Hiljem ta võitis jälle kaks Masters Seriesi turniiri Indian Wellsis ja Miamis
kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Eesti meister vabamaadluses (1925.,1926. ja 1928.) ning kreeka-rooma maadluses (1926. ja 1927.). Põhja-Ameerika meister kreeka-rooma maadluses 1929. ning vabamaadluses 1930. ja 1931. aastal. Voldemar Väli
Mehetegusid tehti samuti Balti meistrivõistlustel ja kodustel krossidel. Kuusteist korda on korvipaar Juhan Uustalu-Mati Oras ületanud Eesti meistrivõistluste finisijoone võitjatena. Põhjust rõõmustamiseks on eelkõige nende treener Rudolf Krestinovil ja mehaanik Mati Toomel. Juhan Uustalu on pärit Kohtla-Järvelt ja Mati Oras Harju rajoonist. Aadu Sikk Ta võitis oma esimese medali 16-aastaselt Eesti noortemeistrivõitlustelt. Ridamisi järgnesid kolm noortemeistri tiitlit. Siis tuli juba üleliiduline tunnustus: 1979. aasta meistrivõistlustel finiseeris noor võidusõitja eakaaslate ees esimesena. Hüpe meeste klassi oli samuti edukas. Alates 1981. aastast võitis Saku Motoklubi kasvandik Eesti suvistelt meistrivõistlustelt kaheksa kuldmedalit järjest, millele lisandus ka kaks talikrossi tiitlit. Edu saatis ka Aadu 13 Sikku ka Nõukogude Liidu meistrivõitlustel
Eesti kergejõustiku ajalugu Kes meist ei oleks tegelenud ühel või teisel määral kergejõustikuga proovinud joosta, hüpata, kivi visata või raskusi heita? Iseenesest on need tegevused juba aegade algusest saati inimest paelunud. Inimloomusele on omane konkurents ja mõõduvõtt liigikaaslasega kes on väledam, kes tugevam... Võisteldes (ja võites) muutub harrastajas tekkinud huvi peagi sportlikuks kiindumuseks. Kõik see on ju inimesele loomulik elutegevus. Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Oleme uhked, et kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud kolm eestlast - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980) ja Erki Nool kümnevõistluses (2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM v
4. Tiit Sokk · Sündinud: 15. november 1964 · Pikkus: 191 cm · Positsioon: 1 · Kaal: 90 kg Korvpallur Tiit Sokk võitis NSV Liidu koondise juhtmängijana olümpiakulla 1988. aasta Souli mängudel. Isa August Soku juhendamisel sporditeele sattunud Tiit Sokk jõudis 1981. aastal Liidu juunioride ja viis aastat hiljem Liidu täiskasvanute koondisse.Esimene suurem edu oli koondislasena 1986. aastal võidetud MM-i hõbe. kaks aastat hiljem kuulus Sokk sellesse Liidu meeskonda, kes suutis olümpiaturniiril alistada suurfavoriidi USA ja võita kuldmedali. Tee olümpiaeduni ei olnud kerge. Turniiri alustati alagrupis kaotusega Jugoslaaviale. Seejärel võideti Austraalia ja siis Puerto Rico alles lisaajal. Lõpuks saadi alagrupis teine koht, aga mängupilt oli halb. Alles medalimängudes sai meeskond mootori käima. Veerandfinaalis saadi Brasiiliast pärast kaotatut poolaega jagu 110:105
hõbeda (1990) ning teatepronksi (1988); Maret Vaher kulla (1998); Külli Kaljus hõbeda (1996) ja pronksi (1994); Sixten Sild võitis teatepronksi 5 (1990). Juunioride orienteerumissuusatamise MM pronksi võitsid teates Margus Hallik, Taavi Nurm ja Canter Värton (1999). Veteranide orienteerumisjooksu MK (VWC): kuldmedalid Mare Beilmann /Ojaste/ (1990), Leida Sevruk (1995, 1996, 1998 ja 1999), Tõnu Savi (1995); hõbe Marje Viirmann (1997). Kasutatud kirjandus 6) ,,Eesti Entsüklopeedia 7", Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1994, lk 95 7) http://www.srd.ee/srdsk2006/index.php?tmpl=or_history 8) http://www.srd.ee/srdsk2006/index.php?tmpl=or_main 9) http://www.inimene.ee/pages.php3/170702? login=3935a454ed18b964bbb5f7a8002c3536 10)http://www.orienteerumine.ee/imain.php? url=ajalugu/ajalugu1.html 11)http://et
Albertville'is avatseremoonial Eesti lippu. Eesti aasta sportlane 1964 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk 2001 Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi. Tunnustused 1969 Eesti parim naissportlane 2006 Valgetähe III klassi teenetemärk Jaan Talts Parimad tulemused: Surumine 211 kg, rebimine 170 kg, tõukamine 222,5 kg, kolmevõistlus 587,5 kg ja kahevõistlus 380 kg. Jaan Talts (sündis 19. mail 1944 ) on Eesti tõstja. Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali
rekordjooksud 100 ja 200 meetris) pakkunud, et miks mitte oodata uut sähvatust ka Göteborgist. Enamiku Eesti võistkonna liikmete jaoks kujuneb EM siiski heitluseks iseendaga, kus eesmärgiks peaks olema oma tavatulemuse tegemine suurvõistluse õhustikus. Sest kõik, kelle sportlik tase on sel hooajal normini küündinud, EMile alaliidu poolt välja viiakse. Eestil on Göteborgis au hoida enda nimel ka vanima Euroopa meistri tiitlit. Nimelt elab Austraalias Sydneys 95aastane Arnold Viiding, kes krooniti esimeseks Euroopa meistriks kuulitõukes 1934. aastal Torinos. 72 aastat tagasi võitnud Viiding on muide ainus elav sportlane, kes krooniti meistriks sõjaeelsetel aastatel. Kuulitõuge, mis oli esimesel kahel EM-võistlusel kindlalt eestlaste valitsemisalas, peaks huvi pakkuma meile seekordki, sest esimest korda on korraga tules koguni kaks meest: Taavi Peetre ja Raigo Toompuu. Just
meetri ning ohustas tol hetkel kehtinud Aleksander Klumbergi Eesti rekordit 63.32. Sule läbimurre toimus 1931. aastal, kui ta jahmatas kõiki Tartus toimunud Kalevi juubelipidustuste raames, kui viskas 69.54 ning tõusis maailma hooaja edetabeli juhiks. 1932. parandas Sule oma tulemust veelgi ning püstitas uue Eesti rekordi - 69.62 Saavutused: *1934. aasta EM pronks *1938. aasta EMil 4. koht *1936. aasta olümpial 11. koht *1933. aasta ülemaailmsetel üliõpilasmängudel hõbe *1935. aasta ülemaailmsetel üliõpilasmängudel pronks *20 juunil 1938 viskas Kadrioru staadionil oda 75.93 selle hetke maailma kõigi aegade teine tulemus *aastatel 1931-1938 parandas kuuel korral Eesti odaviskerekordit (69.54 75.93) 4.2.2 MART PAAMA Mart Paama sündis 17. jaanuaril 1938 Rahinges. Ta tõusis eesti kergejõustikkutaevasse komeedina: 20 aastaselt täitis meistersportlase normi, 22aastaselt võitis NSV Liidu
23. koht 50 km maratonis. 1939 - Tõrma Kõrgemäele ehitati Eduard Raidla initsiatiivil 30 m suusahüppetrampliin. Korraldati tähesõit "Peipsi rannast - Läänemereni", mis finiseerus Rakveres. 2 Selgitati esimene Eesti meister 4 x 10 km teatesõidus. Toimusid Viljandis Eesti esimesed meistrivõistlused mäesuusatamises. Eestlased osalesid esmokordselt Kavgolovos NSVL meistrivõistlustel suusatamises. Detsembris koondati Uuralis rahvusliku väeosa spordirühma kõik tagalas viibinud ja ellu jäänud eesti nimekamad suusatajad eesotsas Vello Kaaristoga. Sverdlovskis toimunud N Liidu meistrivõistlustel murdmaasuusatamises võitis 4 x 10 km teatesuusatamises III koha Vello Kaaristo, kes kuulus Sverdlovski linna meeskonda. See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt. 28
punkti. 1919.aastal sügisel toimus Tallinnas esimene ametlik turniir. 1923. aastal jõuti juba esimeste rahvusvaheliste kohtumisteni. 1925. aasta jaanuaris algasid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Läbi aegade tituleerituim võrkpallur on Viljar Loor, kes kuulus N. Liidu koondisesse 1975 - 1984, sellest enamuse aega põhirivistuses. Järgnevatel aastatel tuli aga kuhjaga auhindu näiteks: OM-i kuld Moskvas 1980, MM-i kullad 1978 Roomast ja 1982 Buenos Airesest, lisaks veel kaks MK võitu (1977 ja 1981) ning kokku viis EM-i tiitlit. 1999.a. võrkpalli 80. juubeliaasta meeldivaim üllatus oli aga meie juunioride koondise pääs Tais toimunud MM-finaalturniirile. 2004. a. kokkuvõttes saavutati alagrupis 3. koht ja Euroopa reitingus 15.-18.koha jagamine. See on taasiseseisvumise järel Eesti täiskasvanute saalivõrkpalli võistkonna kõrgeim saavutus. 2003.-2004.a
Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamise Eesti päritolu sportlaste esinemine olümpiamängudel on tekitanud omajagu küsitavusi, sest piiri tõmbamine Eesti päritolu märkimiseks on üsna keeruline ülesanne. Eesti päritolu sportlasi on ajalugu pillutanud üle maailma ning sundinud võistlema mitmete maade lipu all. Ka Nõukogude okupatsiooni ajal NSVL koondises võistelnud ja toona Eesti NSVs elanud sportaste seotuses Eestiga on küsitavusi. Eestlased olümpiamängudel I suveolümpiamängud, Ateena 1896 - eestlastest võttis olümpiamängudest osa Hermann Lerchenbaum, kes pidi võistlema USA lipu all sõudmises madrustele, kahjuks jäi võistlus ära V suveolümpiamängud, Stockholm 1912. Eestlasi võttis osa 12 ja kõik nad võistlesid Venemaa lipu all
Kiudorv /Keerberg/), 1989 (Sixten Sild, Are Leesik, Leho Haldna, Inno Ling), 1990 (Viivi- Anne Soots, Külli Kaljus, Marje Idavain, Ede Ümarik). NLiidu karikavõitja o-suusatamises Riju Johanson (1988). Juunioride o-suusatamise MM pronksi võitsid teates Margus Hallik, Taavi Nurm ja Canter Värton (1999). Veteranide o-jooksu MK (VWC): kuldmedalid Mare Beilmann /Ojaste/ (1990), Leida Sevruk (1995, 1996, 1998 ja 1999), Tõnu Savi (1995); hõbe Marje Viirmann (1997). Eesti meistrivõistluste medaleid on kõige rohkem Viiu Rebasel - kokku 60 (võidetud aastatel 1966-1986), neist 21 kulda; kõige rohkem on Eesti meistriks tulnud Sixten Sild - 34 korda (medaleid aastatel 1985-1999 võitnud kokku 49). Meie orienteerumispäev Orienteerumispäeva jaoks kõige vajalikum element kaart sai muretsetud Maaameti veebipõhisest kaartide kogumist. Kaardile jääb peale Häädemeeste Keskkooli staadium ning
aastal sai ta endale õe Katrini. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/- wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi) Kristina isa Anatoli Smigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises ja töötab alates 1982. aastast murdmaasuusatamise treenerina. Teda on tunnustatud III klassi Valgetähe teenetemärgiga ja valitud korduvalt Eesti aasta treeneriks. (Vikipeediast: http://et.wiki- pedia.org/wiki/Anatoli_%C5%A0migun) Kristina ema Rutt Smigun on samuti võitnud medaleid nii Eesti kui ka NSVL meistrivõistlustel murdmaasuusatamises (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Rutt_%C5%A0migun). Õde Katrin Smigun on samuti endine Eesti suusataja. Ta on võitnud Eesti meistrivõistlustel (1992-2001) 3 kulda, 6 hõbedat ja 2 pronksi, lisaks teatevõistluses 6 kulda. Juunioride MM-il 1998. a võitis ta 5 km-s kulla ja 15 km-s pronksi. Nagano olümpiamängudel sai Katrin 15 km-s 13., 5 km-s 20. ja jälitussõidus 15. koha, mis olid Eesti naissuusatajate seni parimad olümpiasaavutused
augustil 1987. aastal (Vikipeedia 2007). Antud ajahetkel võib teda nimetada Eesti üheks esisprinteriks. Marek on korduvalt uuendanud Eesti meeste 200 meetri jooksu rekordit. Nüüd on rekordinumbrid 20,69 (Kivi 2007). Samuti on ta jooksund välja väga hea 100 meetri distantsi tulemuse, mis jääb veel natuke alla Eesti rekordile (Järvela 2007). Marek Niidu seni säravaimaiks tulemuseks võib lugeda juunioride MM võistlustel saavutatud maailmameistri tiitlit (Meie Maa 2007). Selle tulemusega on ta läbi aegade neljas Euroopa sportlane, kes taolise tulemuseni jõudnud. Samuti on Marek pälvinud palju tunnustavaid meeneid ja auhindu. Muuhulgas on ta kahel viimasel aastal valitud Saaremaa aasta meessportlaseks (Kivi 2007). Ühesõnaga - Marek Niitu võime auga nimetada Kuressaare Gümnaasiumi vilistlaseks. 3.2. Madis Kallas Mitte vähemtuntud sportlane Eesti rahva ja meie, saarlaste jaoks olev Madis
taheti trenni teha, hakkas meeldima. Omadussõnad, mis treeningutega tegelevate õpilaste arvates käsipalli iseloomustavad on huvitav, lahe, äge ja parim. Keskmiselt on 5.-9. klasside poisid käsipalliga tegelenud 4 aastat. Kõige vähem on käsipalliga tegeletud paar kuud ja kõige rohkem 7 aastat. Põhikooli noortel käsipalluritel on juba mitmeid saavutusi ette näidata. Tähtsamateks individuaalseteks saavutusteks peavad õpilased meeskonna parima mängija tiitlit, viske tugevamaks saamist, oma võistkonna sisemängijaks pääsemist, võistkondlikult aga hulgaliselt medaleid nii Eesti meistri- kui ka karikavõistlustelt. Poisid loodavad tulevikus erinevatele tasemetele jõuda. Loodetakse jõuda Eesti koondisesse, välismaa klubidesse või saada käsipallitreeneriks. Ühel õpilasel on isegi siht silme ees Jõuda Saksmaa 1. Bundesliiga TBV Lemgo meeskonda.
23. augustil määrati Veerpalule FISi poolt kolme aastane võitluskeeld. Otsus on kaevatud Rahvusvahelisse Spordiarbitaazkohtusse. Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver. (Andrus Veerpalu, 2012) Joonis 9. Andrus Veerpalu (http://tartu.postimees.ee/170206/esileht/sport/192398_foto.php)17 4.3.1. Sportlikud saavutused Andrus Veerpalu on saanud olümpiamängudelt kaks kuldset medalit ühe Salt Lake Citys aastal 2002 ja ühe Torinos aastal 2006. On veel olümpiamängudelt saanud ühe hõbe medali ja olnud esimese kümne sees kuus korda. Maailmameistrivõistlustelt on saanud samuti kaks kulda 2001 Lahtis ja 2009 Liberecis. Võitnud ka hõbemedali 1999 Ramsauses ja olnud kümme korda parima kümne seas. Ta on osalenud 111-nel maailmakarika etapil, individuaalselt võitnud kuus ja saanud kokku kümme esikolmiku kohta. Parim koht maailma karika võistlustel kokkuvõttes kaks korda 7. Veerpalu on 15 kordne Eesti meister 1990-2005. (Andrus Veerpalu, 2012) 4.3.2. Tunnustused
Jüri Rohilaidil (Rio de Janeiro 1977). Eesti läbi aegade tituleerituim võrkpallur on Viljar Loor, kes kuulus N. Liidu koondisesse 1975 - 1984, sellest enamuse aega põhirivistuses. Meie olümpiavõitja tuli juba 1975. a. Euroopa meistriks, kuid jäi seejärel ebaõiglaselt välja 1976. a. olümpiaesindusest (Montrealis oli NSV Liit meeste võrkpallis mäletatavasti hõbedal). Järgnevad aastad tasusid selle pettumuse aga kuhjaga OM-i kuld Moskvas 1980, MM-i kullad 1978 Roomast ja 1982 Buenos Airesest, lisaks veel kaks MK võitu (1977 ja 1981) ning kokku viis EM-i tiitlit (lisaks 1975 veel 1977, 1979, 1981, 1983). Alles Loori taandumisel selgus paljudele, kuivõrd fantastiliselt hea mängijaga oli tegemist ja et sellise tasemega esimese tempo ründaja asendamine käib enamusele üle jõu. Viljar Loori kannul jõudis N. Liidu koondisesse ka Jaanus Lillepuu, kes püsis seal pikki aastaid. Tiitlivõistlustele pääses ta paraku
" Jukk leidis, et ande realiseerimiseks oli Külvet sündinud valel ajal. "Treenimisvõimalused olid kitsad, sumpasime lumes ja poris. Liidu koondises püsimiseks pidi ta kogu aeg oma valmisolekut tõestama. Vigastuste ravimiseks ei antud aega, konkurents oli armutu." Spordimeheks jäi Valter Külvet viimaste päevadeni. Saavutused · 1981 Rootsi-Eesti maavõistlustel esimene koht kümnevõistluses. · 1983 Euroopa juunioride meister · 1985 universiaadi hõbe · 1987 NSVL meister Ta oli Eesti meister kümnevõistluses 1981, 1994 ja 1995 ning ka kettaheites 1991. Külveti isiklik rekord kümnevõistluses oli 3. juulil 1988 aastal Minskis saavutatud 8506 punkti, mis oli maailma hooaja teine tulemus prantslase Christian Plaziat' 8512 punkti järel. 3.7 Mikk Pahapill Mikk Pahapill (sündinud 18. juuli 1983 Kuressaare) on eesti kümnevõistleja . Tema isiklik parim skoor on 8298 punkti, saavutatud 2010 Euroopa meistrivõistlustel Barcelonas. Tema
Parimaks kohaks Garmisch-Partekirchenis jäi Kaaristo 23. koht 50 km maratonis. 1939 - Tõrma Kõrgemäele ehitati Eduard Raidla initsiatiivil 30 m suusahüppetrampliin. Korraldati tähesõit "Peipsi rannast - Läänemereni", mis finiseerus Rakveres. 13 Selgitati esimene Eesti meister 4 x 10 km teatesõidus. Toimusid Viljandis Eesti esimesed meistrivõistlused mäesuusatamises. Eestlased osalesid esmokordselt Kavgolovos NSVL meistrivõistlustel suusatamises. Detsembris koondati Uuralis rahvusliku väeosa spordirühma kõik tagalas viibinud ja ellu jäänud eesti nimekamad suusatajad eesotsas Vello Kaaristoga. Sverdlovskis toimunud N Liidu meistrivõistlustel murdmaasuusatamises võitis 4 x 10 km teatesuusatamises III koha Vello Kaaristo, kes kuulus Sverdlovski linna meeskonda. See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt. 28
Müürspee TÜ/ Rockis, kuid ta on mänginud ka Miami Heatis, Dallas Mavericksis, Tel Avivi Amccabis, Haifa Hapoelis, 6 Saloniki Arises, Ateena AEK- s, Moskva Dünamos, Kaasani UNICS- is, Moskva AKSK- s ja Permi Ural Greats- is Korvapalluritest on Eestis veel näiteks Tiit Sokk, sündinud 15. novembril, 1964. aastal, kuid hetkel on ta korvpallipeatreener Dalkia/ Nybiti meeskonnas. 1991. aastal tuli T. Sokk Tallinna Kalevi kossesisus NSVL meistriks. Gert Kullamäe, sündinud 3.juunil, 1971. aastal Tallinnas. Tanel Tein, sündinud 10. jaanuaril, 1978. aastal Tartus. Tarmo Kikerpill, sündinud 13. juunil, 1977. aastal Tartus. Kuulsaim Eesti, vene päritoluga, iluuisutaja on Anna Levandi, sündinud 30. juunil, 1965. aastal Moskvas. Ta on lõpetanud Moskva Kehakultuuriinstituudi, A. Levandi treeneriteks on olnud Stanislav Zuk ja Eduard Pliner. Ka A. Levandi ise tegeleb
Ta osales koguni Prantsusmaal juunioride MMil. Kuid triatloni harrastamine käis õe sõnul üle kivide-kändude varustus oli kallis, ööbida tuli lennujaamades , mistõttu liisk langes ikkagi suusatamise kasuks. Andrus Veerpalu kahest õest noorem, Annika (27), tegeleb ratsutamisega. Ta on lõpetanud kiitusega põllumajandusülikooli loomakasvatuse eriala ning jätkab õpinguid magistrantuuris. Klassijuhataja mäletab elumeestest semusid Pärnu Rääma põhikooli matemaatikaõpetaja Reet Mikk otsib Andrus Veerpalu pioneeride rivivõistluselt. Otsib kehalise kasvatuse tundidest. Ja otsib klassiruumist. Tulutult. Vanadel fotodel, mis peaksid Mikule meenutama tema kuulsaima õpilase oisipõlveaastaid, on tulevane olümpiavõitja ikka ja jälle teiste taga varjus. Esimese korruse klassiruumiski istus ta aknapoolses reas eelviimases pingis. Ainus, millega ta oma tollasele klassijuhatajale silma paistis, oli hea ujumisoskus. Kätt ta vastamiseks igatahes tõstma ei kippunud
Kaasaegsed olümpiamängud Suveolümpiamängud Ateena 1896 Olümpial osalesid 12 riigi sportlased: Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA. Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine. Võistlusalasid oli 43. Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima. Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osales 997 sportlast.
Heino Lipu elulugu, sportlasteed ja hiilgavaid rekordeid nii kümnevõistluses, kui ka kuulitõukes ja kettaheites. Heino Lipp suri(28.augustil 2006) veidi enne minu uurimustöö teema valikut, seega oli tema elulugu sellel ajahetkel üpriski aktuaalne. Paljudele noorema põlvkonna esindajatele on Lipu saavutused kauge minevik ja sellest teatakse vähe. Meedia kajastas spordi mõttes suurmeest aga palju ning nii tekkis ka minus huvi, kes on see mees, kes on püstitanud kaheksa NSVL rekordit, mitmeid Euroopa rekordeit ning on 21 kordne Eesti meister. Lisaks tegelen ka ise kergejõustikuga ja tema raskused teel parimate tulemusteni pakkusid sügavat huvi. Hiljuti istutati Tallinna Keskstaadionile uued puud, mida kaunistasid erinevate spordialadega tegelevate inimeste nimesildid. Staadionitrepist üles tulles hakkab esimesena silma just Heino Lipu puu. See jättis minusse alati mingi paine, nüüd oli võimalus ja suur rõõm Heino Lipust rohkem teada saada.
krossis oli olukord risti vastupidi. Mõlemad pooled kahtlustasid midagi kahtlast ning targem oli lihtsalt laiali minna. 1947 ja 1949 organiseeriti Tallinna ja Tartu vahelist võistlust kogupikkusega 217km, kuid see tudus siis juba liiga pikana ning rohkem seda tallinlastele edukat võistlust enam ei peetud. 1950 korraldati esimene Eesti velotuur. "Kalevi" sõitsid tuntuks Matvejev ja Tamme tuues üleliidulistelt võistlustelt esimesed kuldmedalid. 1954. aastal Tallinnas peetud NSVL meistrivõistlustelt jäeti koju 2 hõbemedalit nais- ja meeskonnasõidus. Esines ka perioode, kus meie tippratturid tuli teistele klubidele laenuks anda, kuna meil ei olnud lihtsalt oma meeskonda võimalik välja panna. Selline olukord ei võinud kesta ja rattasõidu arengus pöörati uus lehekülg. Velotuurid muutusid traditsiooniliseks ja juba sai hakati pidama meistersportlaste nimistuid. Rattasport sai endale kindlad raamid ja organisatsiooni, kui etteotsa valiti Feliks Lokk.
Eesti tipp sprinterid 1900-2008 · Eesti 100 m rekordi areng Käsitsiajavõtt 11,0 Johannes Villemson Tallinn 27.09.1914 10,9 Ruudi Toomsalu Tallinn 10.07.1935 10,7 Ruudi Toomsalu Rakvere 25.08.1935 10,6 Toomas Kitsing Tallinn 30.05.1958 10,4 Uno Kiiroja Ugorod 02.10.1959 10,3 Viktor Kirilenko Nalt ik 10.04.1970 Elektronajavõtt 10,54 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.08.1981 10,34 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.06.1984 10,28 Argo Golberg Bydgoszcz 19.07.2003 · Eesti kiirjooksu traditsioonidest Eestlaste saavutused kiirjooksus piirdusid pikka aega regionaalsete võitudega (Baltikumis) ning medalite toomisega Venemaa või Nõukogude impeeriumi esivõistlustelt. TsaariVenemaa esivõistlustel võitsid kiirjooksumedaleid Gustav Kiilim ja Johannes Villemson. 1930. aastatel oli üldrahvalikuks imetlusobjektiks Ruudi Toomsalu, väsimatu otsija ja uurija sprindi vallas (pälvis hiljem ka teadlasekraadi). Toomsalu rekordid ol
KOOL Nimi KORVPALL Referaat Pärnu 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................................................................3 Ajalugu...................................................................................................................................3 Reeglid...................................................................................................................................3 Võistlusriietus.........................................................................................................................5 Mängijad-vigastus...................................................................................................................7 Kapten-kohustused ja õigused................................................................................................7 Treenerid-kohustused ja õigused..........................................................
(Eesti Tennise Liidu kodulehekülg) 12 Seti võiduks on vaja võita 6 geimi ja samuti peab olema 2 geimiline edu vastase ees, mis tähendab, et mängijal peab olema vähemalt üks “murdmine” rohkem kui vastasel. Kui seti seisuks saab juba 6 - 6 mängitakse kiire lõppmäng. Maksimaalne settide arv meestel on kohtumises viis, naistel aga kolm. (Eesti Tennise Liidu kodulehekülg) Esimese geimi lõppedes saab servi vastuvõtjast servija ja servijast vastuvõtja ja nii igas järgnevas geimis. Mängijad vahetavad väljaku pooli esimese, kolmanda ja iga järgneva paaritu arvulise geimide summaga geimi järel. Seti lõppedes vahetatakse pooli kui geimide summaks on paaritu arv, näiteks seisul 6:3. (ITF Rules of tennis 2017: 13) Servi sooritamise ajal ei tohi servija muuta oma asukohta käies või joostes, on lubatud vähesel
Avery Brundage (USA) 1952 1972; Michael Killanin (Iirimaa) 1972 1980; Juan Antonio Samaranch (Hispaania) 1980- 2001; Jaques Rogge (Belgia) 2001 2013; Thomas Bach (Saksamaa) 2013 ... (kuni 2021) Aasta Koht Tuntuimad (mitmekordsed) võitjad KAASAEGSED SUVEOLÜMPIAMÄNGUD 1896 Ateena, esimene võitja: J.B. Connolly(USA) kolmikhüpe Kreeka Paul Masson (FRA) kuld (trekisõit) 1900 Pariis, Alvin Kraenzlein(USA) 4võitu (60m jooks, 110 ja 200m tõkked, Prants. kaugushüpe) Ray Ewry(USA) 3võitu(hoota kõrgus, -kaugus ja kolmikhüpe) Charlotte Cooper(UK) tennis ESIMENE AASTA NAISTE OSAVÕTUGA 1904 Saint Louis, USA 1908 London, SB 1912 Stockholm, EESTLANE Martin Klein(Venemaa) hõbe(kreeka-rooma)
· peab resultatiivselt lauapalle võtma. Tiit Sokk sünniaeg: 15. november 1964 sünnikoht: Tartu Korvpallur Tiit Sokk võitis NSV Liidu koondise juhtmängijana olümpiakulla 1988. aasta Souli mängudel. Isa August Soku juhendamisel sporditeele sattunud Tiit Sokk jõudis 1981. aastal Liidu juunioride ja viis aastat hiljem Liidu täiskasvanute koondisse. Esimene suurem edu oli koondislasena 1986. aastal võidetud MM-i hõbe. kaks aastat hiljem kuulus Sokk sellesse Liidu meeskonda, kes suutis olümpiaturniiril alistada suurfavoriidi USA ja võita kuldmedali. Tee olümpiaeduni ei olnud kerge. Turniiri alustati alagrupis kaotusega Jugoslaaviale. Seejärel võideti Austraalia ja siis Puerto Rico alles lisaajal. Lõpuks saadi alagrupis teine koht, aga mängupilt oli halb. Alles medalimängudes sai meeskond mootori käima. Veerandfinaalis saadi Brasiiliast pärast kaotatut poolaega jagu 110:105. Kõik oli
annaabi.ee 
