Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

August Mälk ja tema seosed merega (0)

1 Hindamata
Punktid
Mälk ja meri
Lugesin läbi August Mälgu romaani „Hea sadam“. Aet Vaemla kirjeldas seda raamatut nii: „Mõnus jutustus, täis lahedat meretuult, avaraid südameid ja kergel käel antud julgustavat eluhoogu, vaatamata sellele, et tegevus sünnib kehvas ja viletsusega võitlevas rannakülas“ Just täpselt selline oligi kogu see romaan.
See romaan räägib noorest poisist, Juuljusest, kes peab olude sunnil jätma maha oma väikse õe, kes teoses siiski tagasi oma venna juurde pääseb ja minema vanasse rannakülla, vanale viinalembelisele taadile, Taavile, sulaseks . Raamat räägib sellest raskest, tõsisest, kuid siiski põnevast rannaküla elust. Nagu ka tavaelus kombeks on liiguvad kõik mingil ajal edasi ja nii ka Juuljus, kes otsustab ühineda kaubalaeva meeskonnaga. Ta näeb maailma ja saab juurde pidevalt uusi kogemusi. Teose lõpus kolib ta tagasi rahulikku rannakülla koos oma isaga, kellega ta imekombel Tallinnas kokku juhtub ja õega. Õnneks saab teose lõpus tema pere jalad alla ja kõik läheb hästi. Suhteliselt kurb ja tõsine raamat lõppeb siiski positiivsete nootidega. See raamat ei vaja kuntslikult tekitatud poleemikat, vaid see võlub tõepoolest oma lihtsusega ja aususega. Ma arvan, et peale Mälgu poleks keegi eriti suutnud kogu seda lugu nii ehedana kaante vahele panna. August Mälk on ju ka ise pärit Lümandast, vanast rannakülast ja sellepärast oli lugedes tihtipeale selline tunne, et autor on kogu selle loo ise üle elanud või võtnud osasid seikasid otse elust enestest. Üldiselt, kui olen lugenud Mälgu romaane või nende arvustusi, siis on temal põhirõhk ikka merel ja kõigel sellega seonduval . Ka selles romaanis on väga tähtis roll merel, meremeestel, kalandusel ja ka paatide ehitamisel.
„Hea sadam“ oli tõeti väga mahe lugemine. Ma arvan, et kui ma sooviksin mõista seda romaani täies ulatuses ja tabada täpselt ära, mida Mälk on soovinud kõige sellega öelda, siis peaksin ma lugema veelkord selle romaani otsast lõpuni läbi. Täiesti võimalik, et ma seda ka kunagi teen. Soovitan seda raamatut eriti neile, kellele meeldib romaani juures lihtsus ja ausus, aga kes samas suudavad jälgida selle teose sõnumit ja mõista seda. Aga lõpetuseks sooviksin ma siiski öelda, vastavalt kirjandi teemale , milleks oli „Mälk ja meri“, et August Mälgu ja mere vahel on tunda tõelist ja ehedat sidet.
August Mälk ja tema seosed merega #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor salmepk07 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne"

Kirjandus
Kirjanduse eksam
58
doc

Kirjanduse eksam

Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd".............................................................................................

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksam
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

(K.J.Peterson, J.Liiv), asjaliku kirjanduskriitika loomine (Tuglas, Suits), vormi ja kujunduse rõhutamine, tõlkekirjanduse arendamine, rikastatud pinna loomine edasiseks arenguks, kirjanduspildi avardumine Lagunes, sest sõjaaeg, mis tõi omakorda pettumuse euroopalikus kultuuris; kirjanikud toetasid sõda; olid juba kujunenud iseseisvateks isiksusteks. Siuru 1917-1919 Marie Under, Artur Adson, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Friedebert Tuglas, August Alle, Johannes Vares Barbarus. Ühendas uusromantiline hoiak ja sõpruskondlik suhtlemine. Sisu: pearõhk luulel- luule uus tase, kõrge esteetika, vastukaaluks elu tegelikkusele, loodus ja armastus, individuaalsed, tähtis vorm. Juhtmoto: "Carpe diem!" impressionism, sümbolism. Korraldasid tuluõhtuid (25.sept 1917 Estonias, Viljandi, Tartu) Väljaanded: 3 albumit (J.Oks, E.Verhaern, saksa ekspressionistid). Adson "Henge palango",

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

Jant- O.Luts 4. Poeem- A. Puskin kullakarvaline 4. Haiku "Kapsapea" "Vaskratsanik" 5. Stsenaarium- Elmo 5. Kõnekäänud: sajab nagu 5. Eleegia (kurblaul)- Nüganen "Tõde ja oavarrest Juhan Liiv "Helin" õigus"IV 6. Vanasõnad: Kes teisele augu kaevab, see ise sisse 6. Pastoraal- August Alle 6. Kuuldemäng- Tom kukub "Eesti pastoraal"" Sawyer 7. Romaan- Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" 8. Jutustus- Silvia Rannama "Kadri" 9. Novell- Anton Tsehhov "Palat nr 6" 10. Miniatuur- ROMAANITSÜKKEL- A.H.Tammsaare "Poiss ja A.H. Tammsaare "Tõde liblik" ja õigus" 11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all"

Kirjandus
Kirjanduse eksami küsimused
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

ta kaasa, veidi vastutahtsi, kahetsedes, et naisele tähelepanu pööras. Too aga haarab kinni esimesest veidi lahkemast näost. Ravici juures nad magavad koos, ja see tundub samuti nagu kõik muu veidi igapäevane, loomulik ja tavaline. Joan Madou, pärit itaaliast, elanud koos mingi mehega, kes vahetult enne surnud oli, on see poolsurnud naisenatuke. Ta elul ei näi enam olevat eesmärki, ta ei suuda jalul püsida. Ravic aitab teda veidi - elementaarsest inimlikust kaastundest. Läheb tema hotelli, klaarib omanikuga arved ja muretseb talle uue elukoha. Sellega peab mees asja unustatuks. Kuid Joan võtab jälle ühendust, tundes et Ravic on sel hetkel tema ainuke tugi. Mees aga ei mäleta enam ta nimegi, kuid leiab talle töökoha oma tuttava venelase Morozovi ööklubis. Sünnib suhe, mis elustab mõlemaid. Joan muutub taas normaalseks, Ravici igavene igavus näib kaduvat. Ometi närib teda kerge kahtlus, ta ei saa olla kindel et tunneb tõepoolest seda

Kirjandus
Kirjanduse eksami piletid
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

Kõigi nende romaanide stiililine ühtlus aga osutab, et vaieldamatuks põhiautoriks on ikkagi olnud Dumas. Alexandre Durnas kujutab oma romaanides tähtsaid ajaloolisi sündmusi: kodusõda katoliiklaste ja hugenottide vahel, Pärtliöö sündmusi («Kuninganna Margot»), Richelieu valitsusaega («Kolm musketäri»), Fronde'i liikumist («Kakskümmend aastat hiljem»), Napoleoni 100 päeva ja teist restauratsiooni («Krahv Monte-Christo») jm. Kuigi Dumas käsutas üsna meelevaldselt fakte, on tema romaanid siiski väga köitvad. Seda eriti seetõttu, et tema kangelaste elu on väga sündmusterikas, täis kõikmõeldavaid seiklusi, kohtumisi, duelle, võite, hädaohte ja põnevaid intriige. Dumas jätkab oma romaanidega teatud määral XVII--XVIII sajandi kodanliku seiklusromaani traditsioone. XVII ja XVIII sajandil oli kodanlik ühiskond alles kujunemas, XIX sajandiks on olukord juba sootuks teine.

Kirjandus
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

võrdsust meestega. Draama Norra kirjanik Henrik Ibsen (1828-1906) pani XIX sajandi II poolel aluse moodsale draamale. Kujundas välja valdavalt proosavormis loodud kaasaja-ainelise sotsiaalse ja psühholoogilise rõhuasetusega draama. Alustas rahvusromantilise loominguga (1814 oli Norra vabanenud Taani võimu alt), kirjutas värssdraamasid Norra ajaloost ja laenas teemasid skandinaavia saagadest.1864 läks vabatahtlikult maapakku, kus valmisid tema uuenduslikud näidendid. "Peer Gynt" (1867) ­ egoistlikust hulkurist, kes on lindpriiks kuulutatud. Solveig ootas teda kogu elu. "Nukumaja" (1879) räägib naiste õigustest. Peategelasesse Norasse oli juba isa suhtunud nagu lapsesse või mänguasja, kuid tema tahtis elada inimväärset elu. Nora otsustas kodust lahkuda, kui mees ütles, et tal on kohustused tema ja laste vastu, ütles Nora, et tal on kõigepealt kohustused iseenda vastu

Kirjandus
Kirjanduse koolieksam 2011 piletid
33
docx

Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete jumalate kohta. Esimesed näited Petersoni luulest ilmusid 1901.aastal. Gustav Suits kirjutas Petersonist 1905 ja avaldas ,,Noor-Eesti" albumis seitse Petersoni luuletust. Loomingu põhiosa avaldati trükis 1922 Petersoni 100

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun