Toomas Nipernaadi (2)

“Toomas Nipernaadi ” November 2008
August Gailit
Parvepoiss.
Igal kevadel peatuvad parvetajad kunagise varga Habahannese talus . Peremees näitab siis oma valdusi ja tema tütar Mall näitab oma kleite ja ehteid. Sel aastal parvetajad aga ei peatu.
Saabub Toomas Nipernaadi, kes parve ei oska üldse juhtida. Ta peatub hoopis vaeste naabrite , metsavahi Silver Kudisiimu ja tema tütre Loki, talus. Nipernaadi valetas Lokile, et on rikas. Ta jäi sinna kauemaks. Parandas Kudisiimu talu ja puhkepausidel mängis kannelt. Habahannes tuli Nipernaadit oma tallu kutsuma. Nipernaadi läks ja tõi sealt kaasa Kudisiimule mullika ja Lokile seeliku .
Siis aga pidi Toomas lahkuma . Loki tahtis temaga kaasa minna. Kui Nipernaadi parvega juba jõe peal oli, arvas ta, et Loki on koos temaga. Rätiku all oli peidus hoopis Mall. Nipernaadi hüppas kaldale ja lükkas parve tüdrukuga keset voolu.
Toomas Nipernaadi.
Ta sammus mööda teed, kui karjane Janka tema poole jooksis ja teatas, et lesk Liis Nõgikikas on ära surnud. Lese pojad Peetrus , Paulus ja Joonatan olid tema surma oodanud. Nad olid viilinud talutöödest ja olid seepärast ema käest nahutada saanud. Toomas läks nende juurde ja tutvustas end nende tädipojana. Ta soovitas vendadel raha saamise eesmärgil hakata kino tegema. Ise lubas talu eest hoolt kanda. Tõi naabertalust Janka õe karjatüdruku Milla endale perenaiseks. Valetas Millale, et on kingsepp . Lätist toodi pärdik Mika . Linnast osteti vajaminev masin ja vennad läksid laatadele kino tegema. Ühel laadal olid vennad purjus ja neil tekkis tüli. Nad naasid koju tagasi haavu parandama ja puhkama. Pärdik lipsas uksest välja ja teda asuti taga ajama. Pärdik ronis Puusliku talu puu otsa. Et Mika edasi ei hüppaks, soovitas Nipernaadi ümberoleva salu maha võtta. Mika hüppas puu otsast alla ja jooksis läbi Tõramaa rukkipõllu Sirkli talu rukkipõllule. Selle tallas pärdikut tagaajev rahvas maha. Mika saadi kätte. Mõni päev hiljem jõudis valla kasak Krootuse tallu. Ta kandis ette, et Sirkli, Puusliku ja Tõramaa talu peremehed tahavad kahjutasu ning ka härra Kuslap , kes süüdistas vendi kirve ja sae varguses. Vennad ajasid süü Nipernaadi kaela. Sel hetkel tuli Milla ja Toomas pistis maantee poole jooksu.
Pärlipüüdja.
Ta jõudis ühte tallu, kus hakkas sulaseks . Valetas esialgu, et on rätsep, hiljem nimetas end kaluriks. Ütles peretütar Ellole, et armastab teda, kuid too pidi kirikhärraga abielluma. Toomas rääkis Ellole, et nende jões on kunagise Eerik XIV laevast pärinevad pärlid. Ta lubas Ellole lossi ehitada. Nipernaadi valetas, et on muinasteadlane. Ta hakkas pärlipüüdjaid otsima . Ello armus temasse ja nad pidid põgenema. Ka teenijatüdruk Trallaga oli Nipernaadi lubanud põgeneda. Lubatud päevale eelneval õhtul lahkus Nipernaadi salaja sealt üksi.
Valged ööd.
Kõrtsmik Küüp ja Anne-Mari olid läinud marjule, kuid äkki hakkas äikesevihma sadama ja mõlemad pistsid jooksu. Küüp möödus Nipernaadist. Toomas vedas Anne-Mari vihma eest küüni varju.
Anne-Mari mees Jairus oli hobusevarguse eest vangis .
Vihm jäi järgi ja Anne-Mari jooksis minema. Nipernaadi seadis sammud Kaava kõrtsi poole. Toomas rääkis Küübile, et on sookuivataja ja kavatseb Maarla soo ära kuivendada.
Ta läks parvevahi Joona juurde. Parvevaht Taavet Joona oli vaeslaps , kelle isa oli koos armastatud naisega parvega kosest alla sõitnud, sest too teda vastu ei armastanud. Joonale meeldis Anne-Mari, aga too sõbrustas Küübiga.
Anne-Mari läks linna Jairust vaatama ja Joona läks koos temaga, et sookuivatamiseks puure tuua. Nipernaadi jäi parvepoisiks. Küüp rääkis talle, et hoopis Anne-Mari oli hobuse varastanud ja Jairus oli süü enda peale võtnud . Jairus palus , et Küüp hoolitseks Anne-Mari eest nende kolme vangis istumise aastate ajal.
Joona tuli koju. Anne-Mari olevat jäänud laadale. Jairus ei olevat enam samasugune , pidavat hea käitumise eest varem välja saama.
Joona ja Toomas puurisid kose seina augu .
Anne-Mari ja Jairus tulid koju. Jairus olevat vaikne ja uskuvat nüüd jumalasse. Anne-Marile see ei meeldinud.
Toomas ja Joona panid padrunid kose seina ja lasid selle õhku. Ei läinud nii nagu plaanitud oli. Jõge ei tekkinud, vaid kogu vesi kogunes Küübi põllule. Nad oli hävitanud seina, mille Küüp ise oli ladunud, et takistada vee voolamist tema maale. Küüp, Jairus, Anne-Mari ja ülejäänud rahvas asus Toomast ja Joonat taga ajama. Anne-Mari oli õnnelik, et Jairus oli jälle endine – võttis püssi ja vandus . Toomas ja Joona põgenesid.
Päev Terikeste külas.
Terikeste külas elas Madis Parvi. Pärast tema surma tuli mõisa elama Kadri Parvi. Ta oli paljude meestega olnud. Et nad teda hästi mäletaksid, andis neile mõisa maid, kuhu nad ka elama asusid. Kadril oli 12 poega ja 2 tütart. Ta saatis kõik om lapsed karjaseikka jõudes isade juurde elama. Kadri otsustas oma 70. sünnipäeva teha koos oma kunagise mehe Meos Martini lapselapse ristimise ja oma lemmikpoja Toomas Parvi abiellumisega Maarja Meltsiga. Köstrit aga ei tulnud. Nipernaadi saabus koos Joonaga. Neid peeti köstriks ja tema abiliseks. Nipernaadi asus tema auks jutlust pidama . Ristis ka lapse ja pidas jutlust noorpaarile. Saabus kellamees Aado Särn ja teatas, et Paasoru uus köster ei saa Terikeste külla tulla, sest oli varem Veriojale kutsutud. Köster oli lubanud pühapäeval tulla. Joobes rahvas läks segadusse , tekkisid kaklused. Hakati Toomast otsima. Toomas oli aga Maarja Meltsiga laudas ja jäi tema peigemehele Toomas Parvile vahele. Toomas Parvi lubas Maarja Meltsile, et pulmi ei tule. Nipernaadi põgenes. Kadri Parvile meeldis, kuidas Joona laulis ja tahtis, et too tema juurde jääks.
Kaks svidrilindu paabukest.
Toomas jõudis vaesesse tallu, kus oli mitu last. Ta tegi seal tööd. Valetas, et on rikas ja läheduses asub tema talu. Väitis, et puhkab talutöödest ja reisib . Asus peretütre Katiga oma väidetava talu poole teele. Toomas oli tusaseks muutunud. Ta hakkas kahetsema, et oli valetanud.
Jõuti Vikavere valda Hansuoja talu juurde. Seal oli sulane Madis Moormaa. Peremees Jaak Lõoke ja tema poeg Jaan Lõoke koos naise Liisuga olid Härmaste laadale härga müüma läinud. Nipernaadi esitles end sulasele kui sugulast.
Pererahvas saabus laadalt tagasi. Neil ei õnnestunud härga maha müüa. Härg ründas peremeest Jaak Lõokest. Nipernaadi sidus härja kinni ja asus peremeest tohterdama. Ta tutvustas end ka peremehele kui sugulasena. Kati hakkas Jaagu eest hoolt kandma ja majapidamistöid tegema. Teised tegid põllutöid. Päevad möödusid. Jaak kurtis puusas valu ja nad läksid Katiga linna arsti juurde. Poeg Jaan oli pahane, sest tema tegi ja käis alati isaga ise igal pool kaasas. Linnast sai Kati uusi riideid ja saapaid, ka teistele toodi kingitusi. Katile meeldis Jaagu ramm ja käsutav, peremehelik olek. Jaak kartis , et Hansuoja jääb perenaiseta, sest pojanaine Liis majapidamistöid ei teinud. Liis jõi viina ja õmbles. Kati Jaagule meeldis, sest Katile meeldis loomade eest hoolitseda ja töötada. Jaak tahtis, et Toomas jääks Katiga veel kauemaks tallu, sest Kati pidi tema eest veel hoolitsema. Ta tahtis, et Toomas annaks Kati temale. Toomas keeldus. Möödusid nädalad. Kati veetis aega Jaaguga tagakambris. Toomas rääkis Katile, et see polegi tema talu. Tema talu asuvat ligidal. Tal olevat lausa häärber. Ta tahtis, et Kati harjuks töödega ja seepärast tõi ta oma onu tallu. Ta lubas Katil Jaaguga jääda. Jaak ja Kati olid linnas käies oma pulmapäeva juba paika pannud . Nad lubasid Nipernaadil tihti külas käia ja kutsusid teda oma pulma.
Nipernaadi juhatas sulasele Moormaale teed oma mõisa ja lubas talle rohkem palka maksta kui Jaak. Moormaa lubas peagi sinna tulla. Nipernaadi lahkus Hansuoja talust.
Seeba kuninganna.
Sadas lund. Toomas jõudis Sirvastesse ja asus seal propse lodjale laadima. Tema paarimeheks sai Jaanus Roog . Jaanus viis ta Siimon Vaa onni . Siimonil oli tütar Maret . Toomas valetas, et on madrus ja ootab laeva. Ta sai sadamas tööd. Tegi töid kaluri onnis.
Jaanus rääkis Siimonile, et ei salli Toomast ja tahab, et too läheks ära ja tema pruudi Mareti rahule jätaks.
Toomas rääkis Maretile, et ta tädi Katarina Jee elab Peipsi ääres Mustvee rannas ja tal on uhked laevad, võrgud, lodjad. Toomas oli tõsisemaks muutunud, ei rääkinud palju. Ütles, et ühel päeval peab ta minema, aga tuleb aasta pärast kindlasti tagasi. Ta kutsus Maretit kaasa, kuid too keeldus.
Maret lootis, et meri kannab ühel päeval rannale hunniku pärleid. Ta oli samasugune fantaseerija nagu Toomaski. Maret ei uskunud Toomast. Toomas ei tahtnud kauaks jääda, sest arvas, et tädi ootab teda.
Jaanus Roog saabus uhke daamiga, kes oli pealinnast pärit. Daam esitles end Toomase naisena, Inriid Nipernaadina. Nad olid abielus olnud 16. aastat. Naine oli teda nädal aega otsinud. Oli tee peal tema rännakutest kuulnud . Jaanus rahustas Maretit. Nipernaadi olevat suviti vaba, rändavat ringi. Talvel kuuluvat ta aga oma naisele. Toomas ootavat ikka veel oma Seeba kuningannat. Tema valejutud pärinesid Piiblist ja muinasjuttudest. Ta ise oli niisamuti kirjanik. Ta kinkis Maretile pulmakingiks oma kandle. Toomas Nipernaadi lahkus oma naisega kaluri hurtsikust.
Õp.Kuuse kommentaarid: Nipernaadi püüdis inimesi äratada hea vale abil. Püüdis sellega helisema pnna just naiste hingekannelt. Tema nurjunud ürituste tulemuseks oli tihti õigete paariminek. Nipernaadi oli unistaja . Unistajad on teadlikud nurjumisest. Illusioonid on kaitsekilbiks, et ellu jääda, et tunda südame põhjas elu mõtet.
Tema missiooniks oli inimeste argirutiini lõhkumine.
Maret Vaa oli ainuke naine, keda Nipernaadi ei suutnud võrgutada, sest ta elas ise samasuguses muinasjutumaailmas nagu Nipernaadi. Nipernaadi valetas, et tal on rikas tädi Katariina Jee (ideaalnaine). Maret teda ei uskunud. Maretile meeldis “kaltsakas” Nipernaadi rohkem kui ülikonnas Nipernaadi.