Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suitsuvabad tubakatooted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
snuff, närimistubakas, viitas, ainul, krabi, nass, masala, nuusktubakas, snus, huuletubakas, tõmbamiseksHäädemeeste 2012 SISUKORD Sissejuhatus.............................3 Snuffist lähemalt.............................4 Kokkuvõte..............................7 Kasutatud allikad.............................8 Sissejuhatus Snuff on pulbriks jahvatatud või hõõrutud valmistubakas, mis on ette nähtud ninna tõmbamiseks. See sisaldab nikotinii, mis on sõltuvust tekitav aine. Snuff on mõiste, mis algselt viitas ainul kuivale nuusktubakale see oli populaarne 18. sajandil. Snuffi kasutatakse tihti Scotch Snuff'ks. Snuffi saadakse tavaliselt kellegi sõbra käest ja kui sa 2-3 korda juba teinud oled, siis sa tahad veel ja veel ning oledki sõltuvuses. Referaat räägib siis, et miks noored teevad snuffi ja mis on selle põhjuseks ning mis snuffi tegemisega kaasneb.( http://et.wikipedia.org/wiki/Nuusktubakas) Snuffist lähemalt
Tubakatooted Suitsetatavad tubakatooted · Sigaretid · Paberossid · Sigarid, sigarillod · Piibutubakas, vesipiibutubakas · Bidi · Kretek Suitsuvabad tubakatooted · Närimistubakas (beetel, nass, pan masala, gutkha) · Nuusktubakas (snuff, snus, nuuska) · Põsktubakas e. närimistubakas · Mokatubakas · Suutubakas · Huuletubakas Tubaka tarbimise mõjud · Hingamisteed bronhiit, kopsuvähk · Vereringeelundid vererõhu tõus, pulsi kiirenemine, veresoonte ahenemine (oblitereeruv endarteriit, infarkt) · Seedeorganid mao talitlushäired, maohaavand · Suuõõs paradontoos, suuõõne vähk · Nahk kiire vananemine, jumetus · Suguorganid viljatus, impotentsus
Tubakatooted Suitsetatavad tubakatooted · Sigaretid · Paberossid · Sigarid, sigarillod · Piibutubakas, vesipiibutubakas · Bidi · Kretek Suitsuvabad tubakatooted · Närimistubakas (beetel, nass, pan masala, gutkha) · Nuusktubakas (snuff, snus, nuuska) · Põsktubakas e. närimistubakas · Mokatubakas · Suutubakas · Huuletubakas Tubaka tarbimise mõjud · Hingamisteed bronhiit, kopsuvähk · Vereringeelundid vererõhu tõus, pulsi kiirenemine, veresoonte ahenemine (oblitereeruv endarteriit, infarkt) · Seedeorganid mao talitlushäired, maohaavand · Suuõõs paradontoos, suuõõne vähk · Nahk kiire vananemine, jumetus · Suguorganid viljatus, impotentsus
Juhendaja: Tallinn 2009 Suituvabad tubakatooted Tubakatooted jagunevad kahte kategooriasse: ühed on need, mida sutsetatakse ja teised on tubakatooted, mis on n-ö suitsuvabad ning mida tarbitakse kas närimise, ninna tõmbamise teel või mingil muul viisil. Läbi aegade on tubakat peamiselt suitsetatud, kuid üha rohkem on hakatud tarbima suitsuvabu tubakatooteid. Millised on suitsuvabad tubakatooted ? Snuff ehk nuusktubakas Pulbriks jahvatatud või hõõrutud valmistubakas, mis on ette nähtud ninna tõmbamiseks. See sisaldab nikotiini, mis on sõltuvust tekitav aine. Snuff on mõiste, mis algselt viitas ainult kuivale nuusktubakale see oli populaarne 18. sajandil. Snus Rootsis niisutatud pulbertubakas, nimetatud ka huuletubakass. S.o üks nuusktubka liikidest, kuid osad allikad liigitavad selle närimistubaka alla. Snus erineb tavalisest nuusktubakast, sest
2. Kasum tubakataimest on suur Sõltuvus suitsetamisest kui tegevusest. Kõiki sigarette, ka Light ja Superlight kaubamärgiga sigarette suitsetades satub sinu organismi üle 4000 erineva keemilise aine, neist vähemalt 60 on tõestatult vähkitekitavad. Raili Tiits 2 Tubakatooted Suitsetatavad tubakatooted: Suitsuvabad tubakatooted Sigaretid Närimistubakas (beetel, Paberossid nass, pan masala, Sigarid, sigarillod gutkha) Piibutubakas, Nuusktubakas (snuff, vesipiibutubakas snus, nuuska) Bidi Põsktubakas e. Kretek Närimistubakas Mokatubakas
TUBAKATOODETE KAHJULIKKUSEST TERVISELE Uurimistöö Autor: Hanna-Maria Hurt, 8.b klass Juhendaja: õp. Aigi Sikkal Põlva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Tubakatoodete kahjulik mõju tervisele ……………………………………………..4 2. Erinevad tubaka liigid ……………………...……………………………………….7 2.1 Nuusktubakas ehk snuff ………………………………………………………....7 2.2 Huuletubakas ehk snus ………………………....………………………………..7 2.3 Närimistubakas …………………………………………………………………..8 2.4 Gutka …………………………………………………………………………….8 2.5 Vesipiip ………………………………………………………………………….8 2.6 Sigaret ..................
sigarettide suitsetajatelgi. Lisanduvad veel teised riskid, mis on tingitud vesipiibu jagamisest teiste inimestega, nagu näiteks erinevate nakkushaiguste levik. Vesipiibu suitsetamine pole ohutu alternatiiv! Müüt: Vesipiibu suitsetajatel ei teki sõltuvust. Tegelikkus: Nagu teistegi tubakatoodete puhul, ka vesipiibu suitsetamine põhjustab sõltuvust, sest see sisaldab nikotiini, mis on tugev närvimürk ja tekitab kergesti sõltuvust (4). 7. Snuff ehk nuusktubakas. Snuff ehk nuusktubakas on pulbriks jahvatatud või hõõrutud valmistubakas, mis on ette nähtud ninna tõmbamiseks. See sisaldab nikotiini (nagu ka sigaretid), mis on sõltuvust tekitav aine. Snuff on üldine termin, mis algselt viitas ainult kuivale nuusktubakale, mis oli peamiselt populaarne 18. sajandil. Arvatakse, et nuusktubakas tekitab sõltuvust veelgi kiiremini kui sigaretid. Nuusktubakaga satub vereringesse lühikese ajaga suur doos nikotiini. Nuusktubakas on tervisele kahjulik ning tekitab sõltuvust
Vesipiip on samuti tervisele kahjulik nagu sigaretid ja sigaridki. Paljud allikad ja uurimused lausa väidavad, et vesipiibu tõmbamine on kahjulikum, kui sigarettide suitsetamine. Vesipiibutubakat maitsestatakse ja lõhnastatakse erinevate ainetega, et tubaka maitse poleks nii tugev. Selle tagajärjel hakkavad piipu tõmbama ka sellised inimesed, kes muidu sigarette ei suitseta. Samuti on vesipiibu tuntus põhjendatav sellega, et tegemist on Eestis veel suhteliselt uue asjaga. Pulber-ja nuusktubakas Viimasel ajal on ajakirjanduses tihti käinud läbi artikklid sellest, kuidas õpilased on hakanud kasutama nuusk ja pulbertubakat. Nuusktubakas ehk snuff on ette nähtud ninna tõmbamiseks. See on jahvatatud või hõõrutud valmistubakas. See sisaldab nikotiini nagu ka sigarett, seega on nuusktubakas sõltuvust tekitav. Nuusktubakat ostetakse peamiselt diilerite käest, kuna Eestis on see keelatud. Tihti on oht, et diilerite käest ostetud tubakas on segatud teiste narkootiliste ainetega
Nuusktubakas Uku Toosens, Robi Kerstna, Markus Labotkin Hose Timps, Artur Birjukov Mis on ● Nuusktubakas ehk nuusktubakas? snuff on pulbriks jahvatud või hõõrutud valmis tubakas. ● Nuusktubakas sisaldab suures koguses nikotiini. Nuusktubaka ● see on leiutatud ajalugu Ameeriklaste poolt ja see oli populaarne 18. sajandil ● Nuusktubakat kasutatakse tihti Scotch Snuff’ks ● Seda tarvitatakse nina Kuidas seda kaudu tarvitatakse? Miks on ● tekitab hingamis nuusktubakas krampe ja halvatust
Lähte Ühisgümnaasium Carl Dööring Mokatubakas e." Snus" Referaat Lähte 2012 Sisukord: 1. Mokatubakast üldiselt. 2. Mokatubaka Ajalugu. 3. Mokatubakas ja tervis. 4. Kuulsamad mokatubaka margid. Huuletubakast üldiselt Huuletubakas ehk mokatubakas ehk snus on niiske jahvatatud tubakas, mida on eelnevalt fermentiseeritud. On olemas kahte sorti huuletubakat lahtine huuletubakas , ehk lös snus ja padjakeses olev tubakas ehk portion snus.Lös snusi rullitakse näppude vahel endale sobivaks kogusteks ja pannakse näppudega huule alla. On olemas ka Icetoolid , mis on nagu süstal , ainult ilma süstla terata. Lihtsalt on peal koguste suurus (üldiselt millimeetrites). Portion snus on juba padjakestes valmis huuletubakas
Huuletubaka mõju kehalisele aktiivsusele Tallinn 2011 Huuletubakast üldiselt Huuletubakas ehk mokatubakas ehk snus on niiske jahvatatud tubakas, mida on eelnevalt fermentiseeritud. On olemas kahte sorti huuletubakat lahtine huuletubakas , ehk lös snus ja padjakeses olev tubakas ehk portion snus.Lös snusi rullitakse näppude vahel endale sobivaks kogusteks ja pannakse näppudega huule alla. On olemas ka ,,Icetool'id" , mis on nagu süstal , ainult ilma süstla terata. Lihtsalt on peal koguste suurus (üldiselt millimeetrites). Portion snus on juba padjakestes valmis huuletubakas. Kui võrrelda lös snusi portion snusiga , siis erilist vahel pole , peale selle , et portion snusi on kergem kasutada. Tuntumad huuletubaka margid on
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut Maiki Lauri SNUS LEVIK JA KAHJULIKKUS Essee Juhendaja: H.Saat Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Käesoleva essee ülesandeks on kirjeldada, mis on snus, tema levikut ja kahjulikkust. Leviku kirjeldamisel võtan aluseks vaid Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi õpilased, kus ise õpetajana töötan ja paratamatult igapäevaselt snusi kasutamisega kokku puutun. Kahjulikkuse hindamiseks võtan aluseks läbi loetud artiklid. Põhjus miks selle teema valisin on lihtne, kuna igapäeva töös puutun kokku noortega, kes enda arvates teavad snusist kõike, siis oli ka endal soov sellest imelisest tootest rohkem teada saada
............................................................................ 5 1.3 Sortiment...........................................................................................................................6 1.3.1 Komponendid.....................................................................................................................6 1.3.2 Tootmine............................................................................................................................ 6 1.4 Snus & tervis ........................................................................................................................7 1.5 Tuntumad tootjafirmad..................................................................................................... 7 SISSEJUHATUS Tubakas on inimelu üks suurimaid hävitajaid, kuid sellest hoolimata on suur osa inimkonnast selle küüsi langenud. Suitsetamisel võib olla palju erinevaid põhjuseid
Beetel valmistatakse ex tempore beetelipipra lehtedest, lisades lubjapiima (lagundab lehe kudesid ja vabastab eeterlikke õlisid), areekapähklit (sisaldab narkootilise toimega alkaloid arekoliini), tubakat, parkaineid (gambiir, katehhu), beetlipipra õisi, mis kõik rullitakse kokku Tarbimislevik: Lõuna- ja Kagu-Aasia, Aafrika, Okeaania Nass valmistatakse tubaka, lubja, puutuha ja puuvilja õlide segust Tarbimislevik: Iraan, endise NL lõunapoolsed vabariigid Snuff niisutatud nuusktubakas EL-s ainsaks tootjariigiks Rootsi, mujal Kanada (1% tarbijaid), Venemaa, USA, LAV Toime nikotiinisõltuvus, suuõõne haigused (vähk, hambakaaries jt), pankrease vähk, diabeet, SVH SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske
20-30 aastat. Hingamisteede kasvaja põhjustab enamasti surma. Piibu ja sigari suitsetamisel on põhilisteks ohtudeks mao- ja sisepõievähi teke, huulevähk, suuvähk, kõrivähk ja söögitoruvähk. (otter, narkootikumid) 2.2.Psühholoogiline mõju Nikotiin, tubaka tähtsaim toimeaine, on kõige laialdasemat kasutust leidev, sõltuvust tekitav aine. See tekitab sõltuvust sama kergelt kui heroiin. Nikotiini tarvitatakse näiteks nuusktubakas, närimistubakas, sigarites ja piibitubakas. Soomes on viimasel aastakümnel suurenenud suitsetamine tüdrukute, nuusktubaka kasutamine aga poiste hulgas. Suitsetavatel noortel on narkootikumide tarvitamise risk 8 korda ja raske alkoholi tarvitamise risk 11 korda suurem kui mittesuitsetajatel. Nikotiinisõltuvusele on iseloomulik sellega ära harjumine. Sellest annab märku see, et inimesel pole tarvitatud suurest nikotiinikogusest hoolimata ei iiveldust, peapööritust ega muid vaevusi
magad ja oled väsinud. Tõused hommikul üles, sööd natuke ja magad edasi. Kooli ei jõua. Aga kui nädalavahetus tuli, siis võtsid uuesti. See sai nagu harjumuseks. Mõtled küll, et ei taha, aga näed, et teised võtavad, siis lähed lõpuks ise ka ikka kaasa. Komm sisse ja... nii ta läks. ", Minu sõbranna lugu Minu sõbranna, nimetame ta Kairiks, on pikaajaline suitsetaja. Samuti tarbib ta ka üsna tihti alkoholi ja neiu on ka tarvitanud muid meelemürke nagu näiteks kanep, snuff ehk nuusktubakas, marihuaana ja ecstasy. Peale suitsu ja alkoholi ei ole ta neist ainetest mitte midagi umbes pool aastat tarbinud. Suitsetanud on ta viis aastat ja kuues läheb. Ta ei ole mitte kunagi plaaninud maha jätta, kuigi ta enda väitel selle kahjulikusest täiesti teadlik. Samuti ka joomisega pole ju põhjust maha jätta, kuni see tervisele laastavalt ei mõju... kuigi üsna kindlalt avaldub see mõju veel tulevikus. Narkootikumidest räägib ta niipalju,
SÕLTUVUSKÄITUMINE PSP6019 Kordamisküsimused ja vastused sügis 2oo8 1. Uimastite tarbimise ajalugu maailmas... Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vanas Egiptuses unimaguna piimmahl ( oopium) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel mehhiko kaktuse (peyote kaktuse) ja nö. maagiliste seente (psilotsübiini sisaldavate)
Konspekt I osa Sõltuvuskäitumine- interdistsiplinaarne probleem. Selle erinevad aspektid: - Sotsiaalne - Psühholoogiline - Majanduslik - Meditsiinilis-farmakoloogiline - Kultuurantropoloogiline - Juriidiline Õppeaine seotus inimeseõpetusega: Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava (rõk, 2002) kohustuslikud läbivad teemad: 1. Keskkond ja säästev areng 2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 3. Infotehnoloogia ning meedia 4. Turvalisus a) ohuõpetus b) liiklusohutus c) uimastipreventsioon Turvalisuse teema õppeesmärgiks on: · õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes; · õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav k�
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
Pelgulinna Gümnaasium Mari Parts 10c STIMULANDID Tallinn 2008 Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy. Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida- Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti. Hinnanguliselt moodustab kogu narkokaubanduse mahust transiitkaubandus 70% ja kohalik tarbimine 30%. Uimasteid hakatakse tarbima üha nooremalt. Noored ise sellest tulenevat ohtu enamasti
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Merilin Tamme 10 a klass STIMULANDID Uurimistöö psühholoogiast Juhendaja: õpetaja Karin Pae Tallinn 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7. Ecstasy 14
erinevate mõnuainetega. Küsimustiku peamiseks eesmärgiks oli saada ülevaade noorte kokkupuutuvusest mõnuainetega ning nende tarbimisega. Küsimustiku küsimused olid esitatud erinevates tüüpides. Vastajatel oli võimalus vastata 27 küsimusele valikvastustega või siis avatult. Küsimused hõlmasid teemasid: tubakas, alkohol, 12 vesipiip, mokatubakas, nuusktubakas ja narkootikumid. Küsimustikule vastas 12 inimest, 6 noormeest ja 6 tüdrukut (vt. joonist 1). Vanuse piir jäi 15-19 aasta vahele. 11 vastajat oli pärit Saare maakonnast ning üks vastaja Järva maakonnast. Kõik vastajad pruukisid alkoholi esimest korda vanusevahemikus 11-14 aastat. Kolm neist olid saanud seda vanemate käest, kuus sõbra ning 2 vastajat tuttava käest esmakordselt. Vastajad tarbivad põhiliselt alkoholi pidudel ja väljas olles.
NARKOLOOGIA Aineid, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks, nim psühhoaktiivseteks aineteks ehk uimastiteks. Narkootikumideks nim neid aineid, mille käitlemine on seadusega keelatud. Uimasti on aine, millel on: iseloomulik toime, kõrvaltoimed, toime sõltub annusest, annus sõltub puhtusest, lisandite võimalus, toime sõltub manustusviisist, toime sõltub olukorrast. Käitumine saab alguse ajust: Ajutegevus põhineb närvirakkude omavahelisel kommunikatsioonil. Närvirakkude suhtluskeel on keemiline. Närvirakkude sidepidamiskohtades vabanevad keemilised molekulid kannavad sõnumeid edasi. Ajus on erinevaid närvirakkude kooslusi, mis edastavad oma sõnumeid erinevate keemiliste molekulide kaudu. Neuronid - rakud, mis on spetsialiseerunud vahendama informatsiooni sinu kehaosade vahel. "Informatsioon" võib koosneda paljudest erinevatest osadest, näiteks sinu otsusest liigutada kätt või sinu emotsioonidest, mida sa tunned head filmi vaad
Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tuntuimad ergutava toimega uimastid on: kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, MDMA, Ecstasy. Kokaiin: Kokaiini saadakse Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias kasvava kokapõõsa lehtedest valmistatud kokapastast. Kokaiin on enamasti valge, lõhnatu, tihti lund meenutava pulber. Suhteliselt kõrge hinna tõttu ei ole kokaiin Eestis väga laialt levinud. Slängis kutsutakse teda nimedega: koks, triip, koka, lumi, charlie, coke, dorogoi, kokos. Tuntuim illegaalne kasutamisviis on ninna tõmbamine, aine mõju kestab siis umbes 30 minutit. Harvem süstitakse kokaiini ka otse veeni, et mõju oleks tugevam. Kokaiini töödeldes saadakse sellest mitu korda kangemat ja kiiremini sõltuvust tekitavat crack'i, mida suitsetatakse. Kokaiinist tekkiv sõltuvus on rohkem vaimne, kuid see võib tekkida väga kiir
UURIMUSTÖÖ Meelemürgid SISSEJUHATUS Valisin uurimustöö meelemürkidest. Seda sellepärast, et kõige rohkem probleeme ongi just nendes valdkondades. Üks suurimaid ühiskonna probleeme ja palju halbu tagajärgi ongi just nimelt kas alkoholi, narkootiliste ainete kasutamises. Seda üritatakse vältida kuid pahatihti juhtub jälle nii mõnigi õnnetu juhtum. Oma uurimustöös räägin alkoholi tagajärgedest ja narkootiliste ainete mõjudest ja muust. Mida võib üks või teine aine, vedelik põhjustada kas liigsel või kauaaegsel tarbimisel. Alati ei mõisteta tagajärgi, mistõttu ka tehakse vigu. Paljud sellised juhtumid on lõppenud noore inimese surma või halvatusega. Alati tuleks ennem mõelda kui hakata midagi tarbima. Kui inimene tarbib kõike mõõdukalt ja mitte tihti siis ei ole ka probleeme. Sellest peaks igaüks aru saama. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ohustab inimese tervist. Sageli seab narko- ja alkoholijoobes inimene
Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk soovi ja vajadust saada seda uimastit üha uuesti. Uimast
Keila Hariduse Sihtasutus Keila Kool mittestatsionaarne õpe Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil Uurimistöö Koostaja: Liina Virolainen Juhendaja: õp. Eve Torv Risti 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ……...…………………………………………………….… 3 1. SUITSETAMISE OLEMUS ………………………..…………………..... 4 1.1 Alustamine ……………………………………………………………...….. 4 1.2 Suitsetamisest on raske loobuda, sest … …..….…………………………. 5 1.3 Suitsetamise mõju organismile ……………………………...………….…6 1.4 Organism pärast suitsetamisest loobumist ………………………………. 8 2. ABIVAHENDID SUITSETAMISEST LOOBUMISEKS …………….... 9 2.1 Nikotiini asendusravi ehk NAR ……
Tallinna Muusikakeskkool XXXXXXXX 7.klass Narkootikumid: Opiaadid Referaat Opiaadid Sisukord Opiaadide ajalugu Mis on oopium Morfiin Heroiin Kodeiin Fentanüülid Disainitud opioodid Muud sünteetilides opiaadid Tootjad Tarvitamis viisid Opiaaditde mõju Kahjustused Sõltuvus Ajalugu Oopiumimooni ehk unimagunat on kasvatatud tuhandeid aastaid, sama kaua on oopiumi kasutatud ka ravimina ja joovet tekitava ainena. 19. sajandil kehtestasid Inglismaa ja Prantsusmaa oopiumikaubanduses Hiinaga peetava kaubavahetuse üle monopoolse kontrolli. Kahe riigi ainuõiguslik seisund selles valdkonnas, eriti inglaste liiga vaba kauplemine oopiumiga tõi kaasa uimasti kuritarvitamise laialdase leviku hiinlaste hulgas. Vähesel määral oli oopiumi suitsetamine Euroopas levinud juba 19. sajandil. Tugevatoimeliste opiaatide nagu puhta morfiini ja heroiini sünteesimine ning süstalde ja kanüülide ehk õõnesnõelte kasutuselevõtm
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT INIMESEÕPETUS P2NC.00.495 KONSPEKT ,,Uimastid ja sõltuvused" Kodutöö 4 Yulia Shipitsyna Juhataja: Marge Grauberg NARVA 2011 SISUKORD 1) SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 2) LÜHIKE ÜLEVAADE UIMASTITEKASUTAMISE OLUKORRAST EESTIS...............4 3) UIMASTITE KASUTAMIST ALUSTAMISE PÕHJUSED..............................................5 4) NARKOOTIKUMIDE KASUTAMISE PÕHJUSED................................................6 5) TARBIMIST MÕKUTAVAD RISKIFAKTORID..................
Lähte Ühisgümnaasium KOKAIIN Referaat Mattias Kuusik 9.a klass Lähte 2012 Sisukord 1.Kokaiin....................................................................................3 2.Ajalugu....................................................................................3 4.Kokaiini valmistamine...................................................................4 5.Kokaiini mõju............................................................................5 6.Kahjustused...............................................................................5 7.Sõltuvused.................................................................................6 Kasutatud kirjandus......................................................................8 2 Kokaiin Kokaiin on kanepiürdi ja kanepivaigu järel kõige laialdasemalt kaubitsetav uimasti kogu maailmas. Ta on
Kuressaare Gümnaasium SUITSETAMINE JA SELLE POPULAARSUS KURESSAARE GÜMNAASIUMIS Uurimustöö Koostaja: Kristiina Kill Juhendajad: Viive Kiil, Sirje Kereme Kuressaare 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. TUBAKA TARBIMINE...................................................................................................................4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS............................................................................................................6 1.1.2. SUITSETAMISE MÕJU KOPSUDELE..........................................................................6 1.2. PASSI
Rakvere Reaalgümnaasium Margus Braust 10. M klass KANEP JA MARIHUAANA psühholoogia referaat Hindaja: Eda Peinar Rakvere 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. KANEPI PÄRITOLU.........................................................................................................4 2. OLEMUS............................................................................................................................5 2.1 Marihuaana ..................................................................................................................6 3. KASUTAMISVIISID................................................................
KEILA GÜMNAASIUM 10B klass Eva Vipper SUITSETAMISE POPULAARSUS KEILA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLIS Uurimustöö Juhendaja: õp. Enely Prei Keila 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU ..................................................................... 9 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED ............................................................................ 11 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS.........................................................................
annaabi.ee 
