10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
isav6tmed
Õppematerjali autor
mis algselt viitas ainul kuivale nuusktubakale see oli populaarne 18. sajandil. Snuffi kasutatakse tihti Scotch Snuff'ks. Snuffi saadakse tavaliselt kellegi sõbra käest ja kui sa 2-3 korda juba teinud oled, siis sa tahad veel ja veel ning oledki sõltuvuses. Referaat räägib siis, et miks noored teevad snuffi ja mis on selle põhjuseks ning mis snuffi tegemisega kaasneb.( http://et.wikipedia.org/wiki/Nuusktubakas) Snuffist lähemalt Snuff ehk nuusktubakas on pulbriks jahvatatud või hõõrutud valmistubakas, mis on ette nähtud ninna tõmbamiseks. See sisaldab nikotiini (nagu ka sigaretid), mis on sõltuvust tekitav aine. Snuff on üldine termin, mis algselt viitas ainult kuivale nuusktubakale, mis oli peamiselt populaarne 18. sajandil. Arvatakse, et nuusktubakas tekitab sõltuvust veelgi kiiremini kui sigaretid. Nuusktubakaga satub vereringesse lühikese ajaga suur doos nikotiini. Nuusktubakas on tervisele kahjulik ning tekitab sõltuvust
Uurimustöö teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada, miks inimestele meeldib suitsetada ja kuidas see neile mõjub. Mis on suitsetamine? Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja 20. sajandi algul. Algul tubakat nuusutati või näriti. Tubakas on taim, mille kuivatatud lehtedest valmistataksegi sigarette, sigareid, vesipiibutubakat, nuusktubakat jms. Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Tänapäeval mõistetakse suitsetamise terminit, kui suitsetamist sigareti, sigari või piibuga. Mida sigaret sisaldab? Sigaretis on enam kui 4000 keemilist ühendit. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuits sisaldab: · Ammooniumi · Ammoniaaki
TUBAKATOODETE KAHJULIKKUSEST TERVISELE Uurimistöö Autor: Hanna-Maria Hurt, 8.b klass Juhendaja: õp. Aigi Sikkal Põlva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Tubakatoodete kahjulik mõju tervisele ……………………………………………..4 2. Erinevad tubaka liigid ……………………...……………………………………….7 2.1 Nuusktubakas ehk snuff ………………………………………………………....7 2.2 Huuletubakas ehk snus ………………………....………………………………..7 2.3 Närimistubakas …………………………………………………………………..8 2.4 Gutka …………………………………………………………………………….8 2.5 Vesipiip ………………………………………………………………………….8 2.6 Sigaret ........
· Formaldehüüd- kasutatakse näiteks surnukehade konserveerimisel · Arseen tuntud mürk (2). 3. Suitsetamise mõju inimorgansmile. Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust mis kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujunebtubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis-harjumust (3). Neil kõikidel eelmainitud ainetel on tervisele erinev kahjulik toime. Nikotiini peamine kahjustus seisneb selles, et näljatunne väheneb, langeb kopsude töövõime, soodustub kahjulike ainete ladestumine arterites ja tekib tubakasõltuvus
3000 tonni tubakat ja meil on 350 000 regulaarset suitsetajat. Seetõttu püütakse üha enam tähelepanu pöörata tubakatoodete leviku vähendamisele, alternatiivide leidmisele ning üldisele inimeste teadlikkuse suurendamisele tubaka kohta. Koos tehnoloogia arenguga on leitud ka uuenduslike meetodeid nikotiini-sõltuvuse rahuldamiseks, seejuures reaalset sigareti süütamata. Noorte ning tuleb tunnistada, et ka paljude minu tuttavate seas on juba aastaid populaarsust kogunud moka- ja nuusktubakas. Kuigi need kopse ei kahjusta, on neilgi oma negatiivsed mõjud. Mokatubaka padjake sisaldab kuni 16 korda rohkem nikotiini kui tavaline sigaret, mistõttu tekib ka sõltuvus kiiremini ja kergemini. Tihtipeale tekib mokatubaka kasutajatel probleeme ka igemete ja hammastega ning lisaks võivad vaevata neid tähelepanu- ja keskendumisraskused. Neid omadusi lugedes veendusin üha enam, et mokatubakas on asi, mida mina kunagi proovida ei kavatse
Töö esimeses peatükis on täpsustatud suitsetamist, antud ülevaade tubaka ajaloost, kirjeldatud tubaka koostist ning toodud välja tähtsaimad suitsetamise põhjused. Teises peatükis on käsitletud suitsetamise otsest mõju inimese füsioloogiale ning psüühikale. Kolmandas peatükis on välja toodud kuidas võitleb Eesti suitsetamise leviku vastu ning millises vanuses on suitsetamise oskaal suurim. 1.Tubakast ja suitsetamisest üldiselt Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Põhiliselt kasvatatakse tubakat USA-s, kust eksporditakse seda sigarettidena peaaegu 93% ulatuses. Suitsetamist alustatakse enamasti noores eas. Noortest, kes jätkavad suitsetamist pärast 20. Eluaastat, hakkab igapäevasuitsetajaks üle 90%. Suitsetamise mahajätmine õnnestub esimesel üritusel vaid 25%-l. Enamikul on vaja 3-4 katset, enne kui saavutatakse püsiv tulemus
SISSEJUHATUS Inimesed on juba kaugetest aegadest saadik mõjutanud oma enesetunnet erinevate ainete abil. Eelkõige on püütud end muuta rõõmsamaks ja energilisemaks. See küsimus on väga aktuaalne ka tänapäeva ühiskonnas, eriti meie noorte seas. Üha enam tarbivad noored illegaalsel erinevaid mõnuained. Ka tänavapilt kirjeldab seda kui levinud on noorte seas erinevad mõnuained: tubakas, alkohol, narkootikumid. Selle teema valisin ma seepärast, et uurida narkootiliste ainete tausta, mida noored enamasti ohutuks peavad. Noorte seas on levinud arusaam, et nad tunnevad oma piire. Nad tunnevad seda, millal aitab ning millal oleks vaja lõpetada nende ainete tarvitamisega. Aga kahjuks tihtipeale on just vastupidi. Mõnuained tekitavad väga kiiretsi endast sõltuvust ning kui sa nende küüsi oled kord sattunud on neist väga raske lahti öelda.
Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pakendis vabadust ning elu ülistamist? Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO - World Health Organisation, ka Eesti on selle liige) andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune (47% mehi ja 12% naisi). Eestis suitsetas 1998. aastal regulaarselt 42% meestest ja 20% naistest, lisaks neile oli veel 8% juhusuitsetajaid. 1993/94 läbiviidud rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid