külmikusse jahutama (külmikus hoidmine muudab kalarasvad veidi tahkemaks ning mass ei ole siis liiga vedel) Mass peab olema enne segamist täiesti mahajahtunud! Massi hulka segatakse pidevalt munavalged, rõõsk koor ja maitseained nin mass klopitakse vahtu. 13. Milliseid pooltooteid valmistatakse kalahakkmassist? * Kalakotlette, kalapikkpoisse, kalapalle, kalahakkpalle, kalafrikadelle, kalarulle, kalaterriinid, kalatimbaleid. 14. Kuidas kalu suitsutatakse? Kalu suitsetatakse kas külmas või kuumas suitsus. Külma suitsu temperatuur on 10-20°C, kuuma suitsu temp. 80-120°C. Suitsutamisaeg sõltub kalaliigist. Toitlustusasutustes suitsutatakse kala kuuma suitsuga. 15. Nimeta 5 eestimaist kala * ahven, forell, angerjas, siig, luts 16. Nimeta 3 suurt ja 3 väikest kala 3 suurt: angerjas, haug, forell 3 väikest: tint, räim, ahven 17. Nimeta 10 meresaadust ja iseloomusta neid mõne lausega, lisa 1-2 rooga igaühest 1
laagerdumine. Vorstisegu valmistamine teistkordne peenendamine kutris Vorstide pritsimine ettevalmistatud vorstikestade täitmine vorstipritsi abil; Vorstide sidumine, klipsimine, riputamine Vorstide termiline töötlemine keeduvorstide suitsutamine (üle 45ºC); keeduvorstide keetmine (umbes 75ºC); Jahutamine külma veega 10-20 minutit või külma õhuga SUITSUVORSTID NB! Pool ja täissuitsuvorstid suitsutatakse teist korda 40-50ºC juures 12-48 tundi NB! Külmsuitsuvorstid suitsutatakse 18 -22ºC juures 1 7 ööpäeva TOORSUITSUSINK JA KEEDUSINK AITÄHH!
Lest Lest on laia ja lapiku, veidi pikliku kehakujuga, mis on suurepärases vastavuses tema eluviisiga. Lest on põhjakala, kes ujub ringi ühe küljega vastu merepõhja liibudes. Tema keha ülemine poole on tumedam, liivapruun kuni kollakashall, sageli punakate või kollakate laikudega. Kõhtmine ehk alumine pool on kahvatu ja valkjas. Lest on merekala, keda võib leida kogu Eesti rannikuvetest. Lest elutseb kuni 40 m sügavuses, liivasel või savisel põhjal. Mõnikord harva võib ta tungida ka jõgede suudmealadele. Lest elab üksikult ning on küllaltki liikuva eluviisiga. Kudemispaiga otsinguil võib ta läbida pikki vahemaid. Vastavalt erinevatele kudemispaikadele, jaotatakse meie lestad 2 rassi:süvikukudulestad ja rannikukudulestad. Esimesed siirduvad kudema Gotlandi süviku piirkonda, teised koevad aga madalatel rannikualadel, 4...22 m sügavusel. Erinevused ilmnevad ka kudemisajas ja marja arengus. Süvikusse rändajad koevad apri...
väga väärtuslik kuna see sisaldab A- ja D-vitamiini Sellest tehakse kalamaksaõli LEST Lest on kuni 50 cm pikk Elutseb kuni 40 m sügavusel Elavad üksikuna Süvikulestad, kes koevad Gotlandi sügaviku piirkonnas Rannikukudulestad, kes koevad 4-22 m sügavusel Sööb merikarpe ja väikesi kalu Laia ja lapiku, veidi pikliku kehaga Lesta silmad on ühel küljel Tal on väga maitsev liha, mida suitsutatakse, kuivatatakse või praetakse Meriforell ehk iherus Meriforell võib kasvada umbes 80 cm pikkuseks Siirdekala, veedab enamuse oma elust meres, aga läheb kudema jõkke Toitub selgrootutest, konnadest, vihmaussidest ja isegi oma liigikaaslastest Ta on ohus kudemispaikade hävimise tõttu Jässaka kehaga ja suure peaga kala Meriforell on kõrgelt hinnatud maitsva liha tõttu Varusid püütakse suurendada kunstlikult
Massile lisatakse munad, sulatatud rasvaine ja maitseained ning segatakse hästi läbi.Knellmass- nahata kalafilee aetakse 2 korda läbi hakkmasina ja asetatakse külmusse jahtuma(rasvad muutuvad tahkemaks) Segatakse munavalged, rõõsk koor ja maitseained ning mass klopitakse vahtu. 13. Milliseid pooltooteid valmistatakse kalahakkmassist? Kalakotletid, kalafrikadellid, kalapallid, kalapikkpoisid, kalarullid 15. Nimeta 5 eestimaist kala: Räim, silk, ahven, Forell, Latikas 14. Kuidas kalu suitsutatakse. Suitsutatakse kas külmas või kuumas suitsus. Aeg sõltub kala liigist ja võib olla mõnest minutist kuni mõne päevani. Kalad soolatakse ja lastakse tund aega seista. Peale seda kuivatatakse ja määritakse õliga. Kalu võib ka täita nt rabarberiga. 16. Nimeta 3 suurt ja 3 väikest kala: 3 suurt: Forell, ahven, Lõhe. 3 väikes: silk, lest, räim 17. Nimeta 10 meresaadust ja iseloomusta neid mõne lausega, lisa 1-2 rooga igaühest:
Sobib suurepäraselt ka võileibadele ja salatisse.Valio Ritari - kui keskmine Soome juust on suhteliselt mahedamaitseline siis Ritari tänu oma 10 kuulisele küpsemisele pakub põnevat vaheldust. Hea leid juustulauale! Suitsujuust, suitsujuust singiga. Üllatuslikult on see tuntuim ja suurim ekspordiartikkel saksa juustude seas. Leiutatud munkade poolt Rotthalmunsteri kloostris, kogus kiiresti populaarsust Bayeri lehmakasvatajate seas. Juust tehakse kõigepealt valmis ja siis suitsutatakse väga erinevate meetoditega. Sellest tingituna on ka suitsujuustu sorte väga erinevaid. Suitsujuustu tegemine tähendab rohket käsitööd, seepärast on see väiketootjate pärusmaa. Tihti lisatakse suitsujuustule ka sinki.Mahedamaitseline juust, milles pole liialdatud ei suitsu ega soolaga. Tänu oma neutraalsele maitsele sobib maitsestama paljusid roogi. Tasub proovida juustusupis, millele annab sametise konsistentsi ja õhk-õrna suitsumaitse.Tugev
mineraalaineteks. · Mügarbakterid seovad õhulämmastikku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega. · Inimesed kasutavad baktereid toiduainetööstused, põllumajanduses, meditsiinis, energeetikas ja isegi sõjalistel eesmärkidel. · Toiduainete säilitamiseks muudetakse keskkond bakteritele mittesobivaks. Selleks toiduained kuivatatakse, soolatakse, suhkrustatakse, marineeritakse või suitsutatakse. · Bakterite hävitamiseks toiduaineid ka steriilitakse või pastööritakse. · Inimorganismis on kasulikke baktereid, kahjutuid kaaslejaid ja haigust tekitavad baktereid · Bakterhaiguste vältimisel on oluline osa nii organismi loomulikel kaitsesüsteemidel kui ka bakterhaigusi ennetaval vaktsineerimisel. · Bakterhaigusi ravivad arstid antibiootikumidega. Bakterid satuvad inimorganismi: 1. sissehingatava õhuga (tuberkuloosi tekitaja) 2
Räim koeb kõval, kivisel või kruusasel põhjal 220 m sügavuses. Räim on Läänemere peamine töönduskala, andes poole sealsest kalasaagist. Teda püütakse tavaliselt ranna lähedalt seisevvõrkude ja seisevnootadega.Rohkem kui pool kogu saagist läheb konservide valmistamiseks (sprotid õlis ja räim tomatis). Erilise küpsetusmeetodi abil saadakse poolsuitsuräim. Väiksem osa saagist realiseeritakse jahutatult või külmutatult. Räime marineeritakse, suitsutatakse, praetakse või küpsetatakse hapukoore ja tilliga. 19541956 prooviti räime aklimatiseerida Araali merre. Kolm aastat pärast marja toomist Araali hakkasid räimed seal juba kudema. Esimestel aastatel kasvas räim Araalis väga hästi, tunduvalt paremini kui Liivi või Visla lahes, kust ta pärines. Räim sõi vähikesi Diaptomus ja Dikerogammarus, aga nende arvukus hakkas tunduvalt vähenema. Toidupuuduse ning
poeb lbi seinas oleva augu ja toob ka kosilastele relvi,siis aga püütakse ja seotakse ta kinni.Athena ilmub Mentori näol ja õhutab Odysseust.Kosilased pilluvad Odysseust piikidega,kuid ei taba,küll aga Odysseus neid.Viimaks tormavad Odysseus ja ta kaaslased kosilastele suisa peale ja tapavad nad kõik.Ainult laulik Phemios ja heerold Medon saavad armu.Tuuakse peigudega sõbrustanud kaksteist orjapiigat,lastakse neil laibad välja kanda,ja siis poob Telemachos nad üles.Tuba suitsutatakse väävliga ja teised teenijanaised tervitavad nuttes Odysseust. Penelopeia tunneb Odysseuse ära. Eurykleia kutsub Penelopeia alla,see aga ei usu,et saabunu on Odysseus.Odysseus teeb ettevalmistusi kosilaste omaste kättemaksuürituse puhuks.Ta laseb teeselda Penelopeia pulmapidu.Penelopia proovib Odysseuse teadmisi nende abieluvoodi suhtes.Odysseus teab selle saladust.Nüüd nad sülelevad ja Odysseus räägib niihästi oma eksisõitudest kui ka tulevikust
moonduvad koljuluud ja suu kõverdub. Ka lõpuseaparaat muutub ebasümmeetriliseks. Pimeda poole värvus kaob. Noored lestad toituvad surusääsklaste vastsetest ja pisivähilistest. Alates 7...8 eluaastast toiduvalik muutub. Nüüd saavad eelistatuks limused ja väikesed kalad. Lesta eluiga võib küündida 16 eluaastani. Lest on rannarahva toidus olnud üks tähtsamaid kalu juba kaua aega ja on seda ka praegu. Lesta liha on väga maitsev ning seda suitsutatakse, kuivatatakse või praetakse .Lest on töönduskala. -8- -9- 4. Tursk Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik.Tursal on Eesti vetes elutsevatest kaladest uimi kõige rohkem – kogunisti 10 (3 selja-, 2 päraku-, 2 rinna-, 2 kõhu- ja sabauim). Värvuselt on küljed kaetud rohekate, pruunikate või punakate laikude ja täppidega, kõhupool on seljast heledam.
püüdlevad ränneldes jumala suunas. "Ainult voolav jõgi on puhas". Jooga eesmärk on jõudma oma brahmnani. Jooga 8-astmeline tee. Õige kehaasend, õige hingamine, keskendumine, seisund kus saadaks teadlikuks teadvusest. Karmajooga. Pühad lehmad - lehm on elusümbol (maa ja India sümbol).Pole suuremat kuritegu kui lehma tapmine. Inimese jaotamine: õpilase aastad, pere aastad, metsa eraku, ränderaku aastad. Hindu tempel - jumalakujud (kuhu tuuakse ande, suitsutatakse lõhnaaineid) mille kaud näeb jumal inimest. Templite juures asuvad köögid, kus jagatakse süüa. Kujud ja jumalapildid kuuluvad ka kodudesse. Kodu kõige puhtam ja püham paik on köök. BUDISM (14. dalai laama) Buddha - õpetaja. Dharma - õpetus. Shanga - kogukond. Dharma - neli õilsat tõde: 1) õilis tõde kannatusest 2)tõde kannatuse põhjusest (lõbujanu, elujanu, surmajanu) 3) tõde kannatuse vaibumisest 4) tõde teest kannatuse vaibumisele.
mineraalaineteks mügarbakterid seovad õhulämmastikku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega inimesed kasutavad baktereid toiduainetööstuses, põllumajanduses, meditsiinis, energeetikas ja isegi sõjalistel eesmärkidel toiduainete säilitamiseks muudetakse keskkond bakteritele mittesobivaks. selleks toiduaineid kuivatatakse, soolatakse, suhkrustatakse, marineeritakse või suitsutatakse bakterite hävitamiseks toiduaineid ka setriilitakse või pastööritakse inimorganismis on kasulikke baktereid, kahjutuid kaaslejaid ja haigust tekitavaid baktereid bakterhaiguste vältimisel on oluline osa nii organismi loomulikel kaitsesüsteemidel kui ka bakterhaigusi ennetaval vaktsineerimisel bakterhaigusi ravivad arstid antibiootikumidega mügarbakterid – elavad liblikõieliste taimede ja leppade juurtel
Toorest ega küpsetatud liha ei või jätta toatemperatuurile kauemaks kui kaheks tunniks. Kvaliteetset liha saab erinevate meetoditega säilitada pikemat aega. Suitsutamine suitsutamise all mõistetakse liha töötlemist suitsuga. Suitsutamise käigus liha kuivab, muutub värvilt tumedamaks ning maitselt suitsuseks. Kodus suitsutatud liha võib hoida külmikus 6-7 päeva või sügavkülmikus 1-2 kuud. Soolamine on toore liha töötlemine soolaga. Mõnikord soolatud liha ka suitsutatakse või vinnutatakse. Enne valmistamist tuleb soolaliha nähtavast soolast puhastada. Vinnutamine ehk välisõhus kuivatamine sai alguse maades, kus on kuum ja kuiv kliima, kuid liha saab vinnutada ka tööstuslikul meetodil, mida nimetatakse külmkuivatamiseks. Mõnikord vinnutatud liha ka suitsutatakse või soolatakse. Külmkuivatamine tänapäevane ja suhteliselt kulukas, seetõttu peamiselt lihatööstustes
õlisid. Hinduistlikud viis taevast on lõhnavad ja täis lilli, samuti lõhnavad jumalad. Lõhnarohte kasutatakse ka templites ja kodualtareil. Matusetalitustes on tuleriit lõhnavatest puudest, vürtsidest ja kummidest. Roosiveega piserdamine on kombeks Krisna pidustuste ajal ja jõukamates peredes ka aasta viimasel päeval. (Warwood lk 261, 275-276). Vanal Testamendil põhinevad usundid (islam, kristlus ja judaism) on kasutanud samuti palju lõhnaaineid. Kirikuis suitsutatakse, lõhnavate õlidega võitatakse nii elavaid, surnuid, kui kirikulampe, ikoone või pühasid kujusid, et tõrjuda kurja või sissepühitsemise puhul. Islam on vahetpidamata lõhnaaineid soosinud. Osalt kindlasti sellepärast, et araablased on lõhnu aastatuhandeid armastanud ja varustanud neid ka tsivilisatsioonidesse nagu Egiptus ja Mesopotaamia. Prohvet Muhamed uskus Avicenna eeskujul, et aroomid hoiavad meeled erksana, mis omakorda hoiab mõtted täpsed ja järeldused selged
Kergelt hapuka maitsega. Lundabaggi lambarasv Svinasulta lambapeasült, mida on kahes variandis hapendatud ja värske Harfiskur tuules kuivatatud tursk või kilttursk. Süüakse Islandil aasta ringi ning on saadaval peaaegu igal pool. Islandlased kuivatavad kala tuules ja enamasti külma ilmaga, sest siis ei tule kärbseid peale. Kuivab kivikõvaks, vanade kommete kohaselt pekstakse spetsiaalse kalakivi peal uuesti pehmeks. Hangikjot sõnnikuga suitsutatud lambakints. Suitsutatakse umbes viis päeva ja siis keedetakse. Lifrarpylsa maksavorst rupskitest, maksast ja rukkijahust. Keedetakse, süüakse hapendatult. orrablót / thorrablot on Islandi kesktalve festival, mis toimub orri kuul, vana islandi kalendri järgi algab see jaanuari lõpus ja kestab veebruari lõpuni. Festivalide alustajateks olid islandi õpilasrühmad 19. sajandi teisel poolel. Algselt oli see õhtusöök, kus peeti ka kõnesid ja loeti luuletusi Norra jumala Thori austamiseks. 1958
küpsetisi, kastmeid. Liha söömine on viimasel ajal kindlasti näidanud tõusutrendi. Praegugi sööb eestalne kõige rohkem sealiha. Rahva vaieldamatuks lemmikuks on praetud liha, viimasel ajal on aga tõusnud grillimise populaarsus, mis on märksa tervislikum kulinaaria võte kui rasvaga praadimine. Värske kala on täna kättesaadav enamikus paigus. Värsket kala praetakse, grillitakse, küpsetatakase, kuid peaaegu üldse ei valmistata enam roogi keedetud kalast. Kuivatatakse, suitsutatakse ja soolatakse kalu ka praegu, kuigi harvem kui varasemal ajal ning selle töö on paljudel juhtudel enda peale võtnud kalatööstused. Uued märgatavad trendid eestlaste toitumises-kuhu me läheme Tulevikus muutuvad eestlaste toidud veel lihtsamalt valmistatavaks. Eestlase igapäevane toit muutub väga üksluiseks. Kasvatatakse vähesel määral juurvilju ja puuvilju kuid liiga vähe tarbitakse erinevaid köögivilju, kaunvilju, kala, leiba, puuvilju ja marju. Ülemäära aga rasvu,
kauemaks kui kaheks tunniks. Kvaliteetset liha saab erinevate meetoditega säilitada pikemat aega. 3 Suitsutamine suitsutamise all mõistetakse liha töötlemist suitsuga. Suitsutamise käigus liha kuivab, muutub värvilt tumedamaks ning maitselt suitsuseks. Kodus suitsutatud liha võib hoida külmikus 6-7 päeva või sügavkülmikus 1-2 kuud. Soolamine on toore liha töötlemine soolaga. Mõnikord soolatud liha ka suitsutatakse või vinnutatakse. Enne valmistamist tuleb soolaliha nähtavast soolast puhastada. Vinnutamine ehk välisõhus kuivatamine sai alguse maades, kus on kuum ja kuiv kliima, kuid liha saab vinnutada ka tööstuslikul meetodil, mida nimetatakse külmkuivatamiseks. Mõnikord vinnutatud liha ka suitsutatakse või soolatakse. Külmkuivatamine tänapäevane ja suhteliselt kulukas, seetõttu peamiselt lihatööstustes rakendatav liha töötlemise viis, mille käigus liha külmutatakse ja
Tänapäeval kallatakse selle helerohelise vilja terava ja magusamaitselise mahl teekeetmise käigus valge või rohelise teega üle või kuumutatakse mitmekordselt Kongo mustas tees. Lapsang souchongi peetakse lõhnastatud teeks – see on suitsune ja seda kutsutakse tihti šoti viski joojate teeks. See tuli kasutusele kummalisel viisil – kui teekaravanid rändasid mööda legendaarset Siiditeed Kesk-Aasias, saabus tee sihtkohta tihti laagrituledest suitsutatuna. Tänapäeval kui teelehti suitsutatakse ettevaatlikult männisuitsus, tuntakse teed ikka kui Vene Karavaniteed. Kõige kuulsam kõikidest maitsestatud teedest on muidugi Earl Grey, mille lõi Inglise peaminister 1830ndatel, ning mis on maitsestatud Kantoni pirnikujulise apelsiniga. Nagu enamus maistestaud teesid on ka see armastatud nii oma lõhna kui maitse tõttu. Tänapäeval on mitmed maitsestatud teed maailmas traditsiooniks saanud. Venelased lisavad pisut moosi oma teeklaaside põhja ja rüüpavad teed läbi suhkrutüki
ringi, peale moonet laskuvad aga merepõhja nagu täiskasvanud lestale kohane. Maimu ülemine, silmadega pool tumeneb, alumine jääb heledaks. Noored lestad toituvad surusääsklaste vastsetest ja pisivähilistest. Alates 7...8 eluaastast toiduvalik muutub. Nüüd saavad eelistatuks limused ja väikesed kalad. Lesta eluiga võib küündida 16 eluaastani. Lest on rannarahva toidus olnud üks tähtsamaid kalu juba kaua aega ja on seda ka praegu. Lesta liha on väga maitsev ning seda suitsutatakse, kuivatatakse või praetakse. 2.5 Lõhe Lõhe ehk teisisõnu ka lõhi (Salmo salar) on suur ja tugev kala. Täiskasvanud lõhede keskmine pikkus on 1 m ja
võib põletada lastiruumis kohviube. Üheks lõhnade allikaks võivad olla pilsikaevud. Lastiruumi koristamise käigus tuleb pilsikaevud avada, puhastada sinna kogunenud mustusest, pesta ja (või siis kuivendada. Seejärel paigutatakse pilsikaevude luugid oma kohale tagasi. Luukide ja lastiruumi põranda vahelised praod täidetakse takuga või linaga, vältimaks prügi sattumist pilsikaevudesse reisi jooksul. Et vältida taimehaiguste ja -kahjurite sattumist koos veetava kaubaga teise riiki, suitsutatakse lastiruume mürkgaasidega. Enne lastimise algust kontrollitakse lastiruumide valmisolekut. Lastiruumid loetakse kauba vastu- võtuks valmis olevaks, kui nad on kuivad, õhutatud, pilsikaevude luugid on tihedalt suletud ja puuduvad kauba seisukorda halvendada võivad tegurid. Ruumide lastivalmiduse kohta tehakse sissekanne laeva logiraamatusse. 2.3. Lastide vastuvõtmine ja väljaandmine Kaubavedaja vastutus kauba eest algab hetkest, kui kaup ületab laeva pardajoone. Sellest hetkest peale
Räim on Läänemere peamine töönduskala, andes poole sealsest kalasaagist. Teda püütakse tavaliselt ranna lähedalt seisevvõrkude ja seisevnootadega. Rohkem kui pool kogu saagist läheb konservide valmistamiseks (sprotid õlis ja räim tomatis). Erilise küpsetusmeetodi abil saadakse poolsuitsuräim. Väiksem osa saagist realiseeritakse jahutatult või külmutatult. Räime marineeritakse, suitsutatakse, praetakse või küpsetatakse hapukoore ja tilliga. 19541956 prooviti räime aklimatiseerida Araali merre. Kolm aastat pärast marja toomist Araali hakkasid räimed seal juba kudema. Esimestel aastatel kasvas räim Araalis väga hästi, tunduvalt paremini kui Liivi või Visla lahes, kust ta pärines. Räim sõi vähikesi, aga nende arvukus hakkas tunduvalt vähenema. Toidupuuduse ning vaenlaste ja toidukonkurentide arvukuse tõttu Araali meres töönduslikku räimevaru ei kujunenudki
Tänapäeval kallatakse selle helerohelise vilja terava ja magusamaitselise mahl teekeetmise käigus valge või rohelise teega üle või kuumutatakse mitmekordselt Kongo mustas tees. Lapsang souchongi peetakse lõhnastatud teeks see on suitsune ja seda kutsutakse tihti soti viski joojate teeks. See tuli kasutusele kummalisel viisil kui teekaravanid rändasid mööda legendaarset Siiditeed Kesk-Aasias, saabus tee sihtkohta tihti laagrituledest suitsutatuna. Tänapäeval kui teelehti suitsutatakse ettevaatlikult männisuitsus, tuntakse teed ikka kui Vene Karavaniteed. Kõige kuulsam kõikidest maitsestatud teedest on muidugi Earl Grey, mille lõi Inglise peaminister 1830ndatel, ning mis on maitsestatud Kantoni pirnikujulise apelsiniga. Nagu enamus maistestaud teesid on ka see armastatud nii oma lõhna kui maitse tõttu. Tänapäeval on mitmed maitsestatud teed maailmas traditsiooniks saanud. Venelased lisavad pisut moosi oma teeklaaside põhja ja rüüpavad teed läbi suhkrutüki
valmistatakse Eestis Vigala külas ·Tiramisu on kreemjuust ·Ahja- ehk leibjuust - toorjuust, mis on ära küpsetatud. Hapupiima juustud Kalgendamisel kasutatakse piimhapebaktereid (nt sõer). Töödeldud juustud Sulatatud juustud valmistatakse kõvadest või pehmetest laabijuustudest sulatamise teel, võib lisada piimapulbrit või nt juustuviilud, müügil on pakidena Suitsujuust on lisatud kohupiima, võid, vorstikujuline, valmis juust kergelt suitsutatakse Määrdejuustud on lisanditega nt Sõpruse, Pere juust, Merevaik Sulatatud plastilised juustud tehakse kohupiimast, pehme Creme-Bonjour, Bellette kasutatakse toorjuustu asemel. Toorjuustu säilitamise aeg on 20-40 päeva (kui ei ole säilitusaineid), võidejuustud aga 10 päeva. Serveerimine Paljudes Euroopa maades, eriti aga Prantsusmaal, kus tuntakse üle viiesaja juustusordi, serveeritakse enne magustoitu alati juustu.
varjulises ja tuulises kohas. Kalad tuleb katta soolvette kastetud marliga. Väiksemaid kalu tuleb kuivatada umbes nädal, suuremaid 10 päeva või kauemgi. (joons 6) Joonis 6. kalade kuivatamine 20 Kalade suitsutamine Kalade suitsutamiseks peaks olema suitsuahi, mis ehitatakse tavaliselt elumajast eemale varjulisse kohta. Kõige lihtsam on suitsutada väiksemaid kalu, nagu lesti, ahvenaid, rääbiseid, räimi jt. Väiksemaid kalu suitsutatakse koos sisikonnaga. Kalad tuleb pesta, nõrutada ja lükkida peadpidi metallvardasse nii, et nende vahele jääksid väikesed vahed. Seejärel süüdata poolkuivad lepapuud ja hoida leek koldes väike, kuni kalad on täiesti tahenenud. Alles siis sulgeda ahi pealt täielikult ja kütta tooreste lepaokstega nii, et need annaksid palju suitsu. Kalu tuleb suitsutada, kuni nad on muutunud kuldpruuniks ja saanud küpseks. Suitsutatud kalu hoida külmas pimedas ruumis
valmistatakse Eestis Vigala külas ·Tiramisu on kreemjuust ·Ahja- ehk leibjuust - toorjuust, mis on ära küpsetatud. Hapupiima juustud Kalgendamisel kasutatakse piimhapebaktereid (nt sõer). Töödeldud juustud Sulatatud juustud valmistatakse kõvadest või pehmetest laabijuustudest sulatamise teel, võib lisada piimapulbrit või nt juustuviilud, müügil on pakidena Suitsujuust on lisatud kohupiima, võid, vorstikujuline, valmis juust kergelt suitsutatakse Määrdejuustud on lisanditega nt Sõpruse, Pere juust, Merevaik Sulatatud plastilised juustud tehakse kohupiimast, pehme Creme-Bonjour, Bellette kasutatakse toorjuustu asemel. Toorjuustu säilitamise aeg on 20-40 päeva (kui ei ole säilitusaineid), võidejuustud aga 10 päeva. Serveerimine Paljudes Euroopa maades, eriti aga Prantsusmaal, kus tuntakse üle viiesaja juustusordi, serveeritakse enne magustoitu alati juustu.
täiskasvanud lestale kohane. Maimu ülemine, silmadega pool tumeneb, alumine jääb heledaks. Noored lestad toituvad surusääsklaste vastsetest ja pisivähilistest. Alates 7...8 eluaastast toiduvalik muutub. Nüüd saavad eelistatuks limused ja väikesed kalad. Lesta eluiga võib küündida 16 eluaastani. Lest on rannarahva toidus olnud üks tähtsamaid kalu juba kaua aega ja on seda ka praegu. Lesta liha on väga maitsev ning seda suitsutatakse, kuivatatakse või praetakse. Ogalik Nagu nimigi ütleb, on ogalik ogaline kala. Seljauime ees asetseb 3 pikka oga, kõhuuimed on aga täielikult ogadeks muutunud. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Ogalik on pisike kala - kõigest 5...8 cm pikkune ning ta kaal ei ületa 4 g. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane, kuid kudemise ajaks tõmbab ta selga erksa pulmarüü - kõhualune ja rind värvuvad
· Kreemjuustud - tuntuim esindaja mascarpone, toorjuustust kreemjama konsistentsiga, veidi hapuka maitsega koorene toode. Sulatatud juustud - algtooraineks tavaline naturaaljuust, mida sulatatakse teatud temperatuuril, rikastamine koore või võiga annab suurema rasvasisalduse, koorese maitse, enamik on pehmed ja poolpehmed. Suitsujuust - valmistatakse põhiliselt sulatatud juustust kuum juustusegu valatakse pakendisse ning suitsutatakse. Snäkkjuustud - käepärased suupisted reisil või piknikul, toodetakse nii naturaalsest kui suitsutatud juustust. Maitsete mitmekesistamiseks lisatakse kuivatatud ürte, küüslauku, vürtse jm. Sõir - Eesti ja Läti köögis traditsiooniline laagerdumata kohupiimajuust. Valmistamiseks tuleb piim kuumutada keemiseni, lisada kohupiim, kuumutada madalas kuumuses, kuni eraldub vadak. Saadud kohupiimamass pannakse
muu varutud sööt oli otsas. Kadaka oksad koos okastega olid talu majapidamises tuntud desinfitseerivaks vahendiks. Nimekas balti-saksa kirjamees Johann Wilhelm Ludwig von Luce kirjeldas seda 1823. aastal järgmiselt. "Eestlased tarvitavad kadakat parfüümina, võtavad ühte kätte küünla või põleva puutüki, teise kadakaoksa, süütavad selle ja kustutavad vehkides taas ära, ja nende tuba on kohe läbisuitsutatud. Veisetaudide puhul suitsutatakse sel viisil ka lehmalautasid" (Luce,1823). Talurahva komme neljapäeviti kadakaokaste suitsuga ruume suitsutada oli eestlastele tõesti iseloomulik. Oldi veendunud, et sel viisil püsivad haigused ja üldse kurjad jõud talust eemal. Kuid ka okastega kadakaoksi kasutati ka näiteks piimapüttide puhastamiseks. Arvati, et selliselt puhastatud piimanõus püsib piim kaua värske. Lehtpuude lehed koos okstega olid mitmel pool Eestis olnud heina kõrval äärmiselt oluliseks talviseks loomasöödaks
ja magusamaitselise mahl teekeetmise käigus valge või rohelise teega üle või kuumutatakse mitmekordselt Kongo mustas tees. Lapsang souchongi peetakse lõhnastatud teeks see on suitsune ja seda kutsutakse tihti soti viski joojate teeks. See tuli kasutusele kummalisel viisil kui teekaravanid rändasid mööda legendaarset Siiditeed Kesk-Aasias, saabus tee sihtkohta tihti laagrituledest suitsutatuna. Tänapäeval kui teelehti suitsutatakse ettevaatlikult männisuitsus, tuntakse teed ikka kui Vene Karavaniteed. Kõige kuulsam kõikidest maitsestatud teedest on muidugi Earl Grey, mille lõi Inglise peaminister 1830ndatel, ning mis on maitsestatud Kantoni pirnikujulise apelsiniga. Nagu enamus maistestaud teesid on ka see armastatud nii oma lõhna kui maitse tõttu. Tänapäeval on mitmed maitsestatud teed maailmas traditsiooniks saanud. Venelased lisavad pisut moosi oma teeklaaside põhja ja rüüpavad teed läbi suhkrutüki
Sugukonda kuuluvad lõhe (võib kaaluda kuni 40 kg), kaug-ida lõhelased keta, gorbuusa, nerka jt., meriforell, vikerforell, merisiig, peipsi siig, rääbis jt. Kasutatakse soolatult, suitsutatult, pooltoodete ja konservide valmistamiseks. Kaug-ida lõhelastelt saadakse punast kalamarja. Tintlased on väikesed kalad. Neil on nagu lõhelastelgi üks seljauim ja sabauime lähedal rasvauim. Tintlased on meritint, peipsi tint ja moiva (Atlandi ookeani põhjaosas). Tintlasi suitsutatakse, peipsi tinti ka kuivatatakse. Karplaste sugukonda kuuluvatel kaladel on kõrge, külgedelt kokkusurutud keha. Selja keskosas üks seljauim. Nahk on kaetud paksu soomusega (soomkalad), neil on hästi nähtav küljejoon. Liha on üldiselt keskmise rasvasusega (8%), kuid sisaldab palju väikesi luid. Enamik karplasi on mageveekalad. Karplased on latikas, karpkala, vobla, särg, vimb, säinas, turb, linask, koger, pardkala jt. kokku üle 1700 liigi.
Kala ja kuivatatud kala ning mereannid (eriti krevetid). Kala marineeritakse väheses veinis või šerris koos ingveri, talisibula ja küüslauguga. Marineerimisega vähendatakse toidul kala lõhna. Delikatessid on kuivatatud haiuimed, kuivatatud meduusid, väikesed kuivatatud krevetid, kuivatatud kammkarbid. Muna kasutatakse koos teiste toiduainetega pannkookides, omlettides. Munast valmistatakse nuudleid. Mune ka suitsutatakse või keedetakse tee sees. Sojauba ja saadused sellest. Pähklid, neid lisatakse toitudele. 307 Leib ja teraviljatooted. Riisi ja nisu kasutatakse aurutatud leibade ja klimpide valmistamiseks. Eelistatud on pikateraline riis. Kleepuvat riisi kasutatakse magusroogade valmistamiseks. Riisijahu on vajalik kastmete ja suppide paksendamiseks. Nisust valmistatakse nuudleid.
sutamise kombeid. Kolba mis oli kuldne . kasutamine joogin~ouna v~oi potina on ilustatult sama / ¡ Vana kuju , koosneb tava. on kolba valgest £ ¢ ja 139 . kujutab pungil v¨arvusest omandanud valge kotti , mida tule paistel v¨arvi, selguse ja puhtuse suitsutatakse ning mis ning sellisest r~ohuasetusest seel¨abi mustaks v¨arvub. ka u ¨lestunnistuse pakub m¨ argi u ¨laossa akna t¨ahenduse. kujutist. Tumepunane on samuti seotudsuitsutamisega, / ¡ M¨ argi algses
66 黒 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 11 302 263 139 ✄ かん か ふくろ ✂会意 ✁Vana kuju ぐんじょう, koosneb 柬 ja 火. 柬 kujutab pungil kotti , mida tule 火 paistel suitsutatakse 熏蒸 ning mis seel¨abi mustaks v¨arvub. 〔説文〕pakub m¨argi しゅ u¨ laossa akna kujutist. Tumepunane 朱 on samuti seotud suitsutamisega, m¨ark ‘tu- ゆう me’ 幽 on samuti tule ja selle kohal suitsus tumestuvate l˜ongakimpude kujutis. 参考 参考 ⇒晦 ⇒煤
annaabi.ee 
