.. Suitsetamine lühendab eluiga ja halvendab elukvaliteeti. Eestis võib ligikaudu 1/5 kõigist surmajuhtumitest olla põhjustatud otseselt või kaudselt suitsetamisest, suitsetamine toob endaga kaasa keskmiselt kümme surmajuhtu päevas. Sigareti suitsuga tõmbab inimene oma hingamisteedesse suurel hulgal erinevaid gaase ja tahkeid osiseid. Suitsetamise mõju hingamiselunditele on väga otsene. Suitsetamine ja kasvajad Suitsetamisega kaasneb oluliselt kõrgenenud risk haigestuda vähki. Suitsetajal on see risk kaks korda suurem ja ahelsuitsetajal neli korda suurem. Seejuures võib kasvaja tekkida väga erinevatesse kohtadesse, nii hingamiselunditesse, suuõõnde, huultele, söögitorru. Suitsetamine ja rasedus Last ootav naine kahjustab suitsetamisega nii enda kui oma sündiva lapse tervist, kuna suitsetamisega saadavad kahjulikud ühendid jõuavad ka looteni. Probleemid võivad ilmneda nii raseduse ajal kui lapse sündides. Suitsetaja välimus.
sigaretisuits ägestab ja ei lase välja ravida. Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit. Suitsetaja elab tavaliselt 713 aastat vähem kui oleks võinud. Suitsetamine lühendab eluiga ja halvendab elukvaliteeti. Eestis võib ligikaudu 1/5 kõigist surmajuhtumitest olla põhjustatud otseselt või kaudselt suitsetamisest, suitsetamine toob endaga kaasa keskmiselt kümme surmajuhtu päevas. Suitsetaja vananeb kiiremini, suitsetajal tekib ,,suitsetaja köha," suitsetajal väheneb lõhnataju ja maitsemeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui varem. Suitsetajal väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus sellepärast on suitsetajal hingamine raskem ning tekib sagedamini õhupuudus. Suitsetaja on igasugu haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, sest suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest. Tubaka mõju tervisele ja välimusele
Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja Seedeorganid söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk. Toitumine Vähendab söögiisu Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad Kesknärvisüsteem kogevad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal Põhjustab impotentsust, 80% liigsuitsetajate Suguelundid impotentsuse probleemidest johtub suitsetamisest Viljakus Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet
haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. KÕIGE OLULISEMAD SUITSETAMISEGA SEOTUD HAIGUSGRUPID ON: vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused; vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused. Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi
seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. KÕIGE OLULISEMAD SUITSETAMISEGA SEOTUD HAIGUSGRUPID ON: vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused; vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused. Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on
piibuga ja vesipiibuga. Ajalooliselt oli rahupiibu suitsetamine Ameerika põlisrahvaste rituaal. Kanepit suitsetatakse tavaliselt kanepipiibuga. Kopsude kahjustamine Tubaka tarvitamise mõju hingamiselunditele on väga otsene. Peamised probleemid, mida suitsetamine põhjustab, on krooniline bronhiit,kopsupuhitus ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. (KOK) 90% KOKi haigetest on see haigus tingitud suitsetamisest. KOK areneb vähemalt igal viiendal suitsetajal, kes on suitsetanud juba 1520 aastat. KOKi haigel langeb invaliidistavale tasemele kuskil 60. eluaastal, kui mitte suitsetaja on veel täis jõus. Sigaretisuitsuga tõmbab inimene oma hingamisteedesse suurel hulgal erinevaid gaase ja tahkeid osiseid. Sigareti koostised Sigaret sisaldab: Bensiin Atsetoon Formaliin Kaadmium Metopren ja palju muid ohtlikke aineid. Alkohol Alkohol on sõltuvust tekitav ja tugeva
Joonis 1.1 Mittesuitsetaja ja suitsetaja kopsud kõrvuti. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on
põletikke ja kopsuvähki. Suitsetamine on peamine kroonilise kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks krooniline bronhiit põhjustab sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki. Kahjustab suu limakesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk. Vähendab söögiisu. Miks loobuda? Miks ka mitte? Kuigi suitsetamisest loobumine ei ole lihtne, on tulemus pingutust väärt. Tubakast loobujad, olenemata east, elavad suure tõenäosusega kauem kui temaealised suitsetajad, kes jätkavad suitsetamist. Suitsetamine on kahekordselt kallis: pakk sigarette päevas
võtnud oma iidolist, näiteks mõnest räpparist. Teine võimalus on see, et nad tunnevad ennast lahedana, kui julgevad alaealisena ja avalikult tubakat tarvitada. Tegelikult teame kõik, et suits ei tee kedagi lahedaks. Suitsetamisel on inimesele palju erinevaid mõjusid, nii tõsisemaid kui ka kergemaid. Samuti kahjustab see inimesi, kes viibivad pidevalt suitsetajate läheduses. Neid kodanikke nimetatakse passiivseteks suitsetajateks. Nii tubaka-, vesipiibu- kui ka passiivsel suitsetajal suureneb risk vähkkasvajate ja südamehaiguste tekkeks. Samuti vähendab tubaka tarbimine mehe sigitusvõimet ning põhjustab impotentsust, naistel võib langeda viljakus. Tihti ilmnevad noortel õppimisraskused ning suurenevad psühholoogilised probleemid depressioon, ärevus ja ebaküpsus. Iga üheksa sekundi järel sureb maailmas tubaka tarbimise tõttu inimene. Just seetõttu ongi suitsetamine saanud tõsiseks probleemiks. Eriti hull on see noorukite seas, sest
sigarettidega, veel kiiremini sõltuvust ning ka mürgiseid kemikaale satub organismi rohkem. Tihti on tubaka tarbimise põhjuseks tahtmine kuuluda gruppi. Arvatakse ka seda, et hõõguv sigarett sõrmede vahel muudab noormehed mehelikumaks ja tütarlapsed kütkestavamaks. Suitsetamisel on inimesele palju erinevaid mõjusid, nii tõsisemaid kui ka kergemaid. Erinevalt alkohoolsete jookide tarvitamisest kahjustab suitsetamine ka suitsetaja läheduses olevate inimeste tervist. Suitsetajal suureneb risk vähkkasvajate ja südamehaiguste tekkeks. Tihti ilmnevad noortel õppimisraskused ning suurenevad psühholoogilised probleemid – depressioon ja ärevus. Noorte tervisele mõjuvad alkoholist ja tubakast veel laastavamalt narkootikumid. Kuna narkootikumid on peaaegu kõikjal illegaalsed, siis on noortel neid raskem kätte saada. Kõige levinumaks narkootikumiks noorte seas on kanep. Kanep on teistest
Kopsuvähki Õhupuudus, aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. NORMAALNE KOPS KOPSUVÄ KOPSUEMFÜSEEM e KOPSUPUHITU 3. SEEDEORGANID: Põhjustab mao talitusehäireid Kõhulahtisust Maohaavu Suu ja söögitoru vähki Kahjustab suu limaskesta Halb hingeõhk 4. TOITUMINE: Vähendab söögiisu 5. SUGUELUNDID: Põhjustab imporenrsust 6. VILJAKUS: Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet 7. PSÜHHILINE SÕLTUVUS: Regulaarsel suitsetajal kujuneb välja tugev tegevussõtluvus 8. FÜÜSILINE SÕLTUVUS: Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism satub nikotiinist sõltuvusse. 9. SURMAJUHTUMID AASTAS: Sureb aastas miljoneid inimesi. 10. MÕJUB LOOTELE: Suits etajatel esineb rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi ja alakaalulisena sündinud lapsi. Suureneb oht, et laps sünnib surnuna. Lastel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega
millega suitsetaja riskib. 1 SUITSETAMINE Kõige olulisemad suitsetamisega seotud haigusgrupid on: - vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused - vähkkasvajad - hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on
kõiki meie tegevusi. Inimesele meeldib nautida, kogeda tunnet mis on hea ja on meeldiv. Naudingu nimel tehakse tegevusi, mis võib tekitada sõltuvust. HARJUMUS, NAUDING VÕI NARKOMAANIA? Suitsetamine on harjumus seda tehakse hommiku kohvi juures, vaba aja veetmiseks, sotsiaalsetel põhjuste. Suitsetamine on nauding inimesele meeldib nautida, nautida asju tegevusi, mis ergutavad meeli. Suitsetamine on narkomaania rangelt võttes on narkomaania, sest suitsetajal tekivad märgatavad häired nikotiini vajakajäämisel. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. Seedeorganid Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk. Toitumine Vähendab söögiisu Kesknärvisüsteem Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal Suguelundid Põhjustab impotentsust, 80% liigsuitsetajate impotentsuse probleemidest johtub suitsetamisest Viljakus Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet Mõjud lootele Suitsetajatel esineb tavaliselt rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid
Nikotiin C10H14N2 Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetaja siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele. 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe
seedehäiretena ning köhana. (Pedaste, 1999) 2. Vingugaas on mürgigaas, mis ühineb punaste verelibledega märksa aktiivsemalt kui hapnik. 15% suitsetaja vingugaasiga ’’rikastatud’’ verd kandub selle tulemusel kopsudest kudedesse. Hapnikupuudus kudedes on kahjulik keha kasvuperioodil, raseduse ajal ja haigustest või vigastustest paranemise etapil. Arterite märkimisväärsed kahjustused ilmnevad kaudsel suitsetajal vähem kui tunniajalisel viibimisel tubakasuitsuses keskkonnas pikema ajaperioodi vältel. (Tigane, 2009) 3. Tõrv on keemiliste ühendite segu, mis koosneb paljudest komponentidest. Nendest enamus on vähki tekitavad ained. Suitsu sisse hingates kondenseerub tõrv hingamisteedele. Tõrva komponendid on pahaloomuliste kasvajate ning krooniliste kopsuhaiguste põhjustajad. (Tigane, 2009) Tubakasuits soodustab näiteks maohaavandite tekkimist, naha enneaegset
on tootjate poolt teadlikult tubakatoodetesse lisatud ained, mille eesmärk on muuta toksilised tubakatooted ostjale enam maitsvamaks ja vastuvõetavamaks. Lisatakse ka aineid, mis muudavad väljahingatava suitsu värvuse puhtaks ja valgeks. Sigaretitootjad soodustavad lisandite kasutamisega sigarettide suitsetamist nende inimeste seas, keda puhta tubaka ebameeldivad omadused muidu suitsetamisest eemale peletaksid. Mida meeldivam sigaret, seda lihtsam on suitsetajal oma harjumust kinni hoida ja seda tõenäolisem on nikotiinisõltuvuse teke. Nikotiini sõltuvus on võrdväärne heroiini või kokaiini sõltuvusega. 7.Miks suitsetamisest loobuda? Eestis ei suitseta ligi 70% täiskasvanutest, igapäevaselt tarbib tubakat 21% elanikkonnast. Suitsetamine ei ole igapäevane elunorm. Me kõik sünnime tubakavabana- tubaka tarvitamine on õpitud tava. Tubakatarvitamise lõpetamine ei ole millestki heast loobumine, vaid oluline võit enda ja tubaka üle
hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki. Suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. 3.Seedeorganid Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk. 4.Toitumine Vähendab söögiisu. 5.Kesknärvisüsteem Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal. 6.Suguelundid Põhjustab impotentsust, 80% liigsuitsetajate impotentsuse probleemidest johtub suitsetamisest. 7.Viljakus Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet. 8.Mõjud lootele Suitsetajatel esineb tavaliselt rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi, ja alakaalulisena sündinud lapsi
jpg Hapniku Erütrotsüüdid kapillaarist seostumine läbi pugemas: hemoglobiiniga: Vaata hapniku transporti kehas youtube animatsioonina Erütrotsüüte on inimesel kõikidest rakkudest kõige rohkem: 1 ml-s veres on 4 - 5 miljardit. 1 liitris on ligikaudu 150 g hemoglobiini. Hapnikku on ühes liitris arteriaalses veres ligikaudu 200 ml ja venoosses 150 ml. Vingugaas seostub hemoglobiiniga 350 korda efektiivsemalt kui hapnik! Suitsetajal on veres 20 % hemoglobiinist seotud CO-ga, sest CO jääb pikemaks ajaks hemoglobiini külge. Kuidas mõjutab see töövõimet? Kas see mõjutab kõigi organite tööd? Transportvalgud membraanis viivad ainemolekule rakku või rakust välja. Vaata transportvalgu tööd youtube animatsioonina Animatsioon ainete aktiivsest transpordist läbi rakumembraani Ava ja vaata, kuidas igas rakus kinesiin veab : Kinesiin veab vesiikulit
aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. Seedeorganid Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk. Toitumine Vähendab söögiisu Kesknärvisüsteem Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal Suguelundid Põhjustab impotentsust, 80% liigsuitsetajate
kergemini (bronhiit, kopsupuhitus, kopsutuberkuloos, kopsupõletik). Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad (,,Tubakast põhjustatud kopsukahjustused" http://www.tervis.ee/infomat/tubakas_tervis) Vähki tekitavad ained Vähki tekitavaid ehk kantserogeenseid aineid on tubakasuitsus küllaltki palju. Nende hulgas on mitmed lämmastikuühendid, metallid (nikkel, kaadmium), poolmetall arseen, radioaktiivsed ühendid (poloonium), benseen jt. Nende koosmõjul tõuseb regulaarsel suitsetajal risk haigestuda vähkkasvajatesse kümneid kordi. Kuna suurem osa tubakasuitsust satub kopsudesse, siis tõuseb eriti palju risk haigestuda kopsuvähki. Kuid samuti tõuseb risk haigestuda huulevähki, keelevähki, suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku (ibid). Radioaktiivsed ained Radioaktiivsed ained tubakasuitsus võivad toimida väga mitmel erineval moel. Nende toimel võivad
kergemini (bronhiit, kopsupuhitus, kopsutuberkuloos, kopsupõletik). Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad (,,Tubakast põhjustatud kopsukahjustused" http://www.tervis.ee/infomat/tubakas_tervis) Vähki tekitavad ained Vähki tekitavaid ehk kantserogeenseid aineid on tubakasuitsus küllaltki palju. Nende hulgas on mitmed lämmastikuühendid, metallid (nikkel, kaadmium), poolmetall arseen, radioaktiivsed ühendid (poloonium), benseen jt. Nende koosmõjul tõuseb regulaarsel suitsetajal risk haigestuda vähkkasvajatesse kümneid kordi. Kuna suurem osa tubakasuitsust satub kopsudesse, siis tõuseb eriti palju risk haigestuda kopsuvähki. Kuid samuti tõuseb risk haigestuda huulevähki, keelevähki, suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku. Radioaktiivsed ained Radioaktiivsed ained tubakasuitsus võivad toimida väga mitmel erineval moel. Nende
Helika Paas 8.klass Juhendaja:Seidi LamusTsistotin Sissejuhatus Vaatamata sellele, et suitsetamise populaarsus on viimase paari aasta jooksul märgatavalt langenud, muutub suitsetaja keskmine vanus aina nooremaks ning suitsetajate seas on üha rohkem naissoo esindajaid. Sellega seoses on suitsetamisest loobumise teema muutumas üha rohkem aktuaalsemaks ühiskonnas. Avalik pahameel ning informatsiooni üleküllus ei võimalda ühelgi suitsetajal sellest teemast mööda vaadata. Mittesuitsetavad inimesed arvavad, et suitsetamisest loobumine on puhtalt ettevõtmise asi, kuid inimene, kes on olnud suitsetamise küüsis, oskab öelda, et see on üks raskemaid eneseületamisi. Sellise inimese jaoks on esimesed suitsuvabad päevad võitlus iseenda ja suitsunäljaga. Vaid mõnede aastate möödudes, saab suitsetamisest loobunud inimene olla rahulik suitsetavate inimeste seltsis, tudmata kiusatust ise suitsetada.
abivahendite najal. (http://www.advent.ee/tervis/?op=artikkel&id=33 viide nr.2) Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette. Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sissehingatud nikotiin satub kopsudest verre, mis kannab selle kogu organismis laiali. Nikotiin mõjub inimesele nii ärritajana kui pärssijana: ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, pärsib vereringet jäsemetes ning alandab nahatemperatuuri veresoonte ahendamise tõttu, samuti aeglustab seedimist.
Uuringust selgub, et Eestis on passiivne suitsetamine suureks probleemiks- üle pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed passiivse suitsetamise all.(5) Võitluses tubakavaba keskkonna eest on üks olulisemaid tahke ühiskonna suhtumise muutmine. Kuigi 95% vastanuist kinnitas, et passiivne suitsetamine on kahjulik, nähtub Haigekassa uuringust, et vaid 9% mittesuitsetajatest omab kodanikujulgust paluda suitsetajal enda lähedusest lahkuda, 37% vastanuist ütles, et suitsetajaga ühte ruumi sattudes läheb ta eemale. (5) Uuringutulemustest selgub, et üle pooltes Eestimaa kodudest suitsetatakse, 41% toimub see siseruumides ja vaid 36% siseruumidest väljaspool, 13% vastanuist kinnitasid, et suitsetamine toimub kogu korteris.(5) Haigekassa ja Eesti Vähiliit kutsuvad avalikkust üles senisest aktiivsemalt looma suitsuvaba keskkonda nii kodus kui ka avalikes kohtades
ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning ooksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sissehingatud nikotiin satub kopsudest verre, mis kannab selle kogu organismis laiali. Nikotiin mõjub inimesele nii ärritajana kui pärrsijana: ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, pärsib vereringet jäsemetes ning alandab nahatemperatuuri veresoonte ahendamise tõttu, samuti aeglustab seedimist. Nikotiini kahjulik toime: 1
suitsetajad õnnelikud mittesuitsetajad. Allen Carr’il on enam kui 150 esindust enam kui 45 riigis maailmas. Uuringute kohaselt soovib ligi 70-80 % suitsetajatest enda sõltuvusest vabaneda, kuid ei tea kuidas seda teha. Üle kümne aasta on Allen Carr „Easyway“ aidanud ka koos tööandjatega suitsetajatel sõltuvusest vabaneda. Eestis suunasid nad enda tegevuse firmaturule 2011. suvel. Töötajate suitsetamisest loobumine on tööandja huvides kuna: 1) Suitsetajal kulub suitsupausidele päevas 30-90 minutit, mis teeb aasta kokkuvõttes 14-42 tööpäeva; 2) Statistika kohaselt võtavad suitsetajad mittesuitsetajatest 5 haiguspäeva aastas enam; 3) Kindlustus on kallim ja see number on tõusuteel; 4) Konfliktid suitsetajate ja mittesuitsetajate vahel; 5) Ettevõtte kannatav imago; 6) Kõrgem tuleoht. Allen Carr’i teenuseid kasutavad paljud rahvusvahelised ettevõtted, kes on mõistnud suitsuvaba ja tervisliku tööjõu kasulikkust
suitsetamisest loobumise meetodid, aidates 30 protsendil juhtudest. Hüpnoosi edu võti on, et see ei võitle mitte ainult nikotiinisõltuvusega nagu muud vahendid, näiteks plaastrid. Hüpnoos programmeerib alateadvust suitsetamisharjumusest loobuma, lõhkudes seose suitsetamist vallandavate tegurite ja suitsetamise vahel. Sellise harjumuse vallandajaks võib olla pingeid tekitav telefonikõne, tass kohvi, ärikohtumine või lihtsalt lõunasöögi lõpetus. Igal suitsetajal on üks või mitu sellist põhjust, mis tekitavad soovi süüdata sigaret. Alateadvuses 8 eksisteerivad seosed teatud vallandavate tegurite ja suitsetamise vahel ning need jäävad sinna isegi siis, kui füüsiline sõltuvus nikotiinist on kadunud. Kuid kui hüpnotiseerija viib suitsetaja alateadvusesse õigeid sisendusi, seosed kaovad või hoopiski asenduvad.
kõrvalsuitsu sisse hingates mitte ainult teatud koguse tubaka ja tubaka paberi põlemisproduktide peasuitsust, vaid oluliselt suurema kontsentratsiooni kõrvalsuitsuvoolus sisalduvatest kartsinogeenidest ja mürkainetest, kui suitsetaja ise. Sama toime on mitte-suitsetavatele töökaaslastele, sõpradele ja nende lastele ja kõigile teistele suitseja lähedal viibivatele inimestele. Teades sellist ränka kahjustavat toimet, mida passiivne suitsetamine kaasinimestele teeb, on vaevalt suitsetajal kerge leida positiivset suhtumist küsimusele "Ega ma ometi ei häiri teid, kui siin ühe suitsu teen?" Tagasihoidlikumad inimesed ei söanda vastata eitavalt kartes solvata keeldumisega küsijat, eitavalt vastavaid küsitavaid sageli saadab meie ühiskonnas ebaviisaka ja iseka inimese imago. Kuid kellel siiski on õigus? Kas sellel, kes ei soovi, et tema enda ja lähedaste tervist kahjustatakse või sellel, kes soovib oma harjumuspärase eluviisiga kahjustada kaasinimesi?
une ajal suureneb ajus valgusüntees; -magamine kergendab õpitu meeldejätmist) · Unustamise hüpotees: une ajal kustutatakse mälust juhuslikud ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades ajule vajalikku infotöötlusmahtu (Crick & Mitchison, 1983). · Evolutsiooniline hüpotees: unenäol on hirmu simuleerimise funktsioon, - et in õpiks eluohtlikes olukordades reageerima (Revonsuo, BBS, 2000) Suitsetamise kahju kuulmisele- suitsetajal on veresooned pidevalt ahenenud, seega ainevahetus on häirunud Õppematerjalid: Loengukonspektid ja materjalid ÕISis (7 loengut): ,,Psühhofüüsika", ,,Meeled I", ,,Meeled II: kuulmine", ,,Meeled III: Nägemine", ,,Taju", ,,Tähelepanu", ,,Teadvus ja uni" Gleitmani jt õpikust peatükid: ,,Sensation", ,,Perception", ,,Consciousness" ,,Psühholoogia gümnaasiumile" õpikust peatükid: 6 (,,Taju"), 1 (,,Psühholoogia, psüühika, teadvus"), ja 2 (,,Psühholoogia ajaloost")
Muutused on vajalikud selleks, e inimesel on kalduvus käituda nii, et ta saaks iseendast maksimaalselt lugu pidada. See on ebamugava pinge tunne, mis tuleneb sellest, et mul on samaaegselt kaks üksteisega konfliktis olevat mõtet. Ebakõla on seda suurem, mida tähtsam teema meie jaoks on. Näiteks kui usume midagi enda kohta ja siis käitume vastupidiselt sellele uskumusele (usun, et olen hea aga teen midagi paha). Näiteks suitsetajal, kes teab, et suitsetamine põhjustab kopsuvähki, on kaks vastuolulisust kognitsiooni: mina suitsetan ja suitsetamine põhjustab kopsuvähk 17. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Väärtushinnangud on üldised tõekspdamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinavates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtused on abstraktsed ning neid pole võimalik vahetult jälgida. Väärtuste tähendus on kodeeritud paljudesse
interpreteerimist. Muutused on vajalikud selleks, e inimesel on kalduvus käituda nii, et ta saaks iseendast maksimaalselt lugu pidada. See on ebamugava pinge tunne, mis tuleneb sellest, et mul on samaaegselt kaks üksteisega konfliktis olevat mõtet. Ebakõla on seda suurem, mida tähtsam teema meie jaoks on. Näiteks kui usume midagi enda kohta ja siis käitume vastupidiselt sellele uskumusele (usun, et olen hea aga teen midagi paha). Näiteks suitsetajal, kes teab, et suitsetamine põhjustab kopsuvähki, on kaks vastuolulisust kognitsiooni: mina suitsetan ja suitsetamine põhjustab kopsuvähki. 17. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtused on abstraktsed ning neid pole võimalik vahetult jälgida. Väärtuste
Nikotiin,C10H14N2 Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetaja siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele (ibid).
põlemisproduktide peasuitsust, vaid oluliselt suurema kontsentratsiooni kõrvalsuitsuvoolus sisalduvatest kartsinogeenidest ja mürkainetest, kui suitsetaja ise. Sama toime on mitte-suitsetavatele töökaaslastele, sõpradele ja nende lastele ja kõigile teistele suitseja lähedal viibivatele inimestele. Teades sellist ränka kahjustavat toimet, mida passiivne suitsetamine kaasinimestele teeb, on vaevalt suitsetajal kerge leida positiivset suhtumist küsimusele "Ega ma ometi ei häiri teid, kui siin ühe suitsu teen?" Tagasihoidlikumad inimesed ei söanda vastata eitavalt kartes solvata keeldumisega küsijat, eitavalt vastavaid küsitavaid sageli saadab meie ühiskonnas ebaviisaka ja iseka inimese imago. Kuid kellel siiski on õigus? Kas sellel, kes ei soovi, et tema enda ja lähedaste tervist kahjustatakse või sellel, kes soovib oma harjumuspärase eluviisiga kahjustada kaasinimesi
Hapnikusisaldus veres väheneb, mis põhjustab naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihaste infarkti ohtu. Põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ning kopsuvähki. Põhjustab mao talitlushäireid, kõhulahtisust. Meestel esieneb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal selle tõttu halb hingeõhk. Vähendab söögiisu. Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise tunnet suitsetamise ajal. Põhjustab impotentsust, 80% liigsuitsetajate impotentsuse probleemidest johtub suitsetamisest. Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet. Suitsetajatel esineb tavalisest rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi ja alakaalulisena sündinuid lapsi
Sellisteks aineteks võivad olla suitsus sisalduvad ained, korduval termilisel töötlusel (praadimisel) lipiidides tekkinud ühendid, olmemürkides sisalduvad ühendid. 2. Viiruste mõju. 3. Radioaktiivse kiirguse mõju. 4. Immuunprotsesside muundumine. 5. Kroonilised põletikud, mis kulgevad rakkude pideva proliferatsiooni ja regeneratsiooniga. Eriti iseloomulikud on need muutused kroonilisele kingamisteede põletikule ehk bronhiidile. Krooniline bronhiit suitsetajal on kindel prekantseroos ehk vähjaeelne seisund. Pahaloomuliste kasvajate tekkes omavad suurt tähtsust soodustavad tegurid, milleks on pärilik eelsoodumus, keskkonna saastatus, kahjulikud harjumused, elukutse , radiatsioon. Kasvajate ravi üldised põhimõtted. 1. Varane diagnostika. Selleks tuleb maksimaalselt ära kasutada elanikkonnas läbiviidavaid profülaktilisi läbivaatusi. 2. Kasvaja kirurgiline eemaldamine – annab väga häid tulemusi healoomuliste kasvajate korral. 3
Siiski on pikemas perspektiivis kõige tähtsam suitsetamisest loobumine, ükskõik milliste abivahendite najal. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette. Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sissehingatud nikotiin satub kopsudest verre, mis kannab selle kogu organismis laiali. Nikotiin mõjub inimesele nii ärritajana kui pärssijana: ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, pärsib vereringet jäsemetes ning alandab nahatemperatuuri veresoonte ahendamise tõttu, samuti aeglustab seedimist.
annaabi.ee 
