Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suhtlemispsühholoogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ajataju, terviklikkus, tervikut, sõrm, jäävus, tunneme, valivus, ruumitaju, väikelastel, istuma, liikumistaju, aeglast, illusioonid, kuulmiseMõni omadus on inimesele tähtsam. Vajadus võib sõltuda soost, vanusest, huvidest jne. Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte, millel on tema jaoks mingi tähendus või mõte. N: tundmatu esemega kokkupuutel, üritatakse tabada midagi sarnast mingi tuntud esemega. Apestreptsioon taju sõltuvus tajuva inimese psüühhilist seisundist, emotsioonidest, isiku omadustest, eelnevast kogemusest. Taju liigid: 1. ümbritsevate objektide taju 2. Ruumitaju 3. Liikumistaju 4. Ajataju 1.) Ümbritsevate objektide taju Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist. Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni.
· Sarnasus ühesuguseid objekte eristatakse teistest tavaliselt värvi, suuruse ja paiknemise alusel. · Hea jätk kui joone kõverus teatud punktis ei muutu (nt ei katke) või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. Samalaadsel põhimõttel toimub looma maskeerumine looduses kaitsevärvusega sulandub loom taustaga ühte. Taju peamised omadused: ... on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. · Püsivus e konstantsus inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. · Valivus e selektiivsus objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pöörame rohkem tähelepanu. Nt inimnäo
Eesmärk on ümbritsevast maailmast tervikliku pildi või mudeli loomine, et otsustada adekvaatselt esemete ja keskkonna omaduste üle, nt: kuju, suurus, kiirus, paiknemine ruumis, magusus, kõrgus, kuid ka kavatsused, meeleolu, suhtumine, eesmärk jm. Taju terviklikkuse tagavad nt objektide lähedus, suletus, sarnasus ja ,,hea jätk" (nt pidev joon). Taju peamised omadused on: püsivus e konstantsus, valivus e selektiivsus, mõtestatus ja kogemuste, hoiakute, emotsioonide mõju. Taju liigid on: isikutaju (nt empaatia, samastamine), ruumitaju (kolmemõõtmeline pilt, sügavustunne), binokulaarsus (kahe silmaga nägemine) ja liikumistaju (näiv ja esilekutsutud liikumine, ajataju). Esineb ka illusioone ehk eksitaju, kus tegelikkuses eksisteerivaid objekte või nähtusi tajutakse moonutatult. 3. Tähelepanu
NÄGEMISKESKUSES TEKIB NÄGEMISAISTING. MAITSMISAISTING KUIDAS TEKIB, KUS ASUVAD KEELEL ERINEVAD MAITSED? KUJUNEB LÕPLIKULT OIMUSAGARAS . MAITSMISRAKUD ASUVAD KEELEL. KEELE OTS TUNNEB KÕIGE PAREMINI MAGUSAT, SERVAD HAPUT JA PÄRA MÕRU MAITSET, SOOLANE ON SUUREM KEELE OTSAS NING SERVADES. TAJU OMADUSED. PÜSIVUS E. KONSTANTSUS TAJUTAKSE OBJEKTI SÕLTUMATA SELLEST, ET KONTEKST ON MUUTUNUD. VALIVUS E. SELEKTIIVSUS TAJUTAKSE OBJEKTI ERINEVALT; MÕNI ESEME OMADUS ON OLULISEM. MÕTESTATUS OBJEKTID , MILLEL ON MEILE MINGI TÄHENDUS, ON SELGEMAD . KOGEMUSTE, HOIAKUTE JA EMOTSIOONIDE MÕJU VARASEMAD KOGEMUSED VÕIB TAJU HÕLBUSTADA, KUI KA VASTUPIDI PÄRSSIDA. TAJU LIIGID. ISIKUTAJU E. SOTSIAALNE TAJU TEISE INIMESE TAJUMINE, MÕISTMINE JA HINDAMINE. RUUMITAJU RUUMILINE PILT; SELLE SÜGAVUS. BINOKULAARNE E. KAHE SILMAGA NÄGEMINE ERINEVAD KUJUTISED, AGA AJU LIIDAB ÜHEKS
MIS LIIGUB NÄRVIIMPULSSIDENA PEAAJU KUKLASAGARA NÄGEMISKESKUSSE. NÄGEMISKESKUSES TEKIB NÄGEMISAISTING. MAITSMISAISTING KUIDAS TEKIB, KUS ASUVAD KEELEL ERINEVAD MAITSED? KUJUNEB LÕPLIKULT OIMUSAGARAS. MAITSMISRAKUD ASUVAD KEELEL. KEELE OTS TUNNEB KÕIGE PAREMINI MAGUSAT, SERVAD HAPUT JA PÄRA MÕRU MAITSET, SOOLANE ON SUUREM KEELE OTSAS NING SERVADES. TAJU OMADUSED. PÜSIVUS E. KONSTANTSUS TAJUTAKSE OBJEKTI SÕLTUMATA SELLEST, ET KONTEKST ON MUUTUNUD. VALIVUS E. SELEKTIIVSUS TAJUTAKSE OBJEKTI ERINEVALT; MÕNI ESEME OMADUS ON OLULISEM. MÕTESTATUS OBJEKTID, MILLEL ON MEILE MINGI TÄHENDUS, ON SELGEMAD. KOGEMUSTE, HOIAKUTE JA EMOTSIOONIDE MÕJU VARASEMAD KOGEMUSED VÕIB TAJU HÕLBUSTADA, KUI KA VASTUPIDI PÄRSSIDA. TAJU LIIGID. ISIKUTAJU E. SOTSIAALNE TAJU TEISE INIMESE TAJUMINE, MÕISTMINE JA HINDAMINE. RUUMITAJU RUUMILINE PILT; SELLE SÜGAVUS. BINOKULAARNE E. KAHE SILMAGA NÄGEMINE ERINEVAD KUJUTISED, AGA AJU LIIDAB ÜHEKS
Taju salapärasused: 1. Taju on püsiv (järv on järv) 2. Me tajume eri omadusi erinevalt, valivalt. Mis on tähtsam, sellele pöörame rohkem tähelepanu 3. Me tajume selgemini objekte, millel on meie jaoks mingi tähendus või millega me oleme juba kokku puutunud 4. Mõtted, hoiakud, ootused ja emotsioonid mõjutavad tajumist Taju liigid: 1. Isikutaju ehk sotsiaalne taju – teise inimese, tema emotsioonide, vajaduste tajumine 2. Ruumitaju – ruumi tajumine kolmemõõtmelisena 3. Liikumistaju – info objektide liikumise kohta 4. Ajataju – kuidas aeg tegelikult kulgeb ja kuidas see meile tundub? 5. Eksitaju ehk illusioon, moonutatud tajumine AISTINGUD Aisting on psüühiline protsess, mis annab meile infot esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta. Aistingute seaduspärasused: 1. Ärritaja peab olema teatud tugevusega, et aisting üldse tekkiks 2. Inimene kohaneb ärritajaga 3
Kõige rohkem on puuteretseptoreid: keeles, huultes ja sõrmeotstes. Taju Taju on tunnetusprotsess, mis töötleb keskkonnast erinevate meelte kaudu omandatud infot ühtseks, terviklikuks kogemuseks. Taju põhiomadused · Konstantsus ehk püsivus - see väljendub esemete suuruse, vormi, värvi suhtelises püsivuses ka juhul kui tajutingimused on muutunud ehk me tajume enamasti asju samasugustena olenemata nende valgustusest, nurgast, kaugusest · Selektiivsus ehk valivus - taju iseloom sõltub taju otstarbest, aga ka tajuja isikust. · Mõtestatus - midagi nähes, kuuldes, kompides, nuusutades asuvad lisaks tegevusse ka meie mõtlemine, ja tähenduste teadvustamine. 0 Taju liigid · Isikutaju ehk sotsiaalne taju teiste inimeste tajumine, mõistmine ja hindamine. · Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub
TAJU JA AISTINGUD TAJU Taju on tunnetusprotsess Peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult Töötleb meelte kaudu saadud infot Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk Taju peamised omadused Püsivus - inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud Valivus - objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus Mõtestatus - inimene tajub selgemini neid objekte ja nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid- apertseptsioon Taju liigid Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja
Veenmise perifeerse tee puhul sõltub edu kommunikatsiooniahela erinevatest lülidest: sõnumi allikas, sõnumi meedium (TV, raadio, ajaleht), sõnumi saaja/vastuvõtja ja sõnum ise. Grupiprotsessid Konformsus ehk sotsiaalsete standarditega kohanemin/muganemine; kuuletumine, ka kuuletumine autoriteedile; deindividualiseerumine. Deindividualiseerumine on omaenese individuaalsuse kaotus, millega kaasneb hälbivate käitumisele vastuseisu nõrgenemine oleme massis ja tunneme vähe individuaalset vastutust. Hälbivat käitumist toetavad 2 keskkonnategurit: vähenevad äratuntavad tunnused, mis mõjutavad karistuse tõenäosust (ananüümsus, mis omakorda suurendab agressiivsust) ja keskendumine situatsioonile mitte endale (ei mõelda tagajärgedele). Gruppidesse ühinemise põhjused: kaasasündinud grupilooma tung; grupiga on eesmärke saavutada kergem kui üksi; inimesed saavad gruppides sotsiaalse staatuse ja identiteedi;
kujundi moodustamisel tajume selliseid kontuure, mida tegelikult pole. Sarnasus - ühesuguseid objekte eristatakse teistest tavaliselt värvi, suuruse ja paiknemise alusel. Hea jätk - kui joone kõverus teatud punktis ei muutu (nt ei katke) või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. TAJU OMADUS Püsivus ehk konstantsus inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Valivus ehk selektiivsus - objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pöörame rohkem tähelepanu. Mõtestatud - inimene tajub selgemini neid objekte või nähtusi, mille on tema silmis mingi tähendus või mõte Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju kogemuste osa tajus nimetatakse apertseptsiooniks. Võivad tajumist hõlbustada või pärssida. TAJU LIIGID
Sünesteesia, st teiseste aistingute teke. Ühe meeleelundi ärritamisel tekib aisting mõnes teises meeleelundis. TAJU Peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult ja töötleb põhjalikumalt. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju omadused: a) Püsivus (inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest et kontekst on muutunud, nt. järv on järv ka siis, kui see on jääs) b) valivus (pöörame tähelepanu omadustele, mis on olulisemad meie jaoks) c)mõtestatus (tajume paremini objekte või nähtusi, millel on meie jaoks mingi tähendus või mõte, st tuttavaid objekte). d) kogemused, hoiakud, emotsioonid. Taju liigid: a) Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Pole kunagi objektiivne. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, samastamine (üritatakse teise inimese
Kategoriseerimisel kasutatakse tihti järgnevaid tunnuseid: vanus, sugu, elukutse, rahvus jne. Isikutaju seaduspärasused. Oreooliefekt inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta positiivne oreool. Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivne oreool. 2.) Ruumitaju Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt ehk ruumilise pildina. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Binokulaarne nägemine kahe silma nägemine. Mõlema silma võrkkestal tekkivad erinevad kujutised ja aju liidab need üheks tervikpildiks. 3.) Liikumistaju. Annab infot objektide liikumise kohta vaatleja ja üksteise suhtes. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire või väga aeglane
Sünesteesia Näiteks inimene näeb sõna kaks sinisena või 3 rundub roosa. TAJU - esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses kui need mõjuvad meeleorganitele, sealjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine tervikuks. Taju omadused - Püsivus ehk konstantsus Inimene tajub objekti samasugusena ehk muutumatuna, olgugi, et selle kontekst on muutunud. Näiteks tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. - Valivus e selektiivsus objektide ja nähtuste eri omadustel on erinev tähtsus, mõni omadus on tähtsam ja pöörame sellele rohkem tähelepanu. Näiteks inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule. Valivus võib sõltuda ka isiku vanusest, soost, huvidest jne. - Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte/nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte. Tundmatu esemega kokkupuutel üritatakse tabada
4. Hea jätk – kui joone kõverus teatud punktis ei muutu või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. 4. Selgita mõisted: Lähedus - ühtse tervikuna tajutakse üksteisel lähemal olevaid objekte Suletus - tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri Hea jätk - kui joone kõverus teatud punktis ei muutu, siis tajutakse kujutist ühtse tervikuna ( kaitsekuju, värv) 5. Leia ja selgita mõisted. A) Valivus e. selektiivsus - Objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pööramine ka rohkem tähelepanu. B) Püsivus e. konstantsus (vormitaju). - Inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. C) Taju kestvus e järeltoime - Tajumine ei lakka siis kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib mõnda aega veel sensoorses mälus.
eksperimentide teooriat, metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes. TEEMA 2- PSÜHHOLOOGIA ARENGULUGU 4. Gestaltpsühholoogia- on psühholoogia haru, mis oli populaarne eriti 1930. aastatel ning mis pööras erilist tähelepanu tervikkujundite ehk [[gestalt]]ide [[taju]]le ning [[holism|holistlikule]] lähenemisele. Lühidalt öeldes gestaltpsühholoogia uurib õppimist, mälu, taju. Inimene tajub tervikut. Gestaltpsühholoogia (saksa keelsest sõnast ''Gestalt'' konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses [[Max Wertheimer]], [[Kurt Koffka]] ja [[Wolfgang Köhler]] tööde põhjal. Need kolm on tuntud ka kui Berliini koolkond. Gestaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade
kompimis-, liigutus-, maitsmis- ja haistmistaju. Tajumine kui protsess koosneb mitmest osast: seega võtavad sellest üheaegselt osa erinevat liiki närvimehhanismid. Samas võib taju veel klassifitseerida ka tegelikkusse eksisteerimise vormidest lähtuvalt, ehk siis saab selle jaotuse järgi eristada ruumi-, aja- ja liikumistaju. Taju saab käsitleda ka objektina, selle alusel on olemas näiteks vormi-, sündmuse-, tekstuuri- ja värvustaju. Taju tähtsamateks omadusteks on tema mõtestatus, valivus, konstantsus, aperetseptiivsus (see, mis tuleneb eelnevast kogemusest) ja ökoloogiline põhjendatus; lisaks on veel olulised ka taju terviklikkus, struktuursus ja produktiivsus. Taju mõtestatust saab defineerida niimoodi: inimene tajub esemeid sellisena, et sellel esemel on tema jaoks teatud tähendus, mõte või sisu. Mõtestatuse puudumisel taju puhul ei omaks inimene vastavaid teadmisi või kogemusi,
uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne) Sensibilisatsioon tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel) 7.Taju mõiste ja liigid Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajude liigitus: · nägemistaju · kuulmistaju · kompimistaju · liigutustaju · maitsmistaju · haistmistaju · ajataju · ruumitaju 8.Taju omadused Taju omadused: · taju terviklikkus püüdlus tervikliku struktuuri poole · taju konstantsus taju püsivus sõltumata keskkonna tingimustest · taju mõtestatus maailma tajumine tähendustes · taju valiv iseloom sõltuvus inimese vajadustest ja seisundist · taju apertseptsioon sõltuvus varasemast kogemusest · taju aktiivsus organsüsteemide aktiivne olek tajus 9.Tahteline ja tahtmatu tähelepanu Tahtamatu tähelepanu tekib sel juhul kui inimene ei ole püstitanus eesmärki olla tähelepanelik
Piia Maria Nahkur Isikutaju Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. 1.1 TAJU PEAMISED OMADUSED ... on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. · Püsivus e konstantsus inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. · Valivus e selektiivsus objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pöörame rohkem tähelepanu. Nt inimnäo puhul
mõistetakse liigutuste kogumina vastuseks ärritusele. Palju on tehtud loomkatseid. Biheivioristide põhiliseks teeneks on tähelepanu juhtumine käitumise sõltuvusele keskkonnast, klassikaliste õppimisalaste eksperimendiskeemide väljatöötamine ja mõnede õppimisprotsesside seisukohalt oluliste seaduspärasuste avastamine. Gestaltpsühholoogia tekkis saksmaal 20 saj alguses. Lähtutakse ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktureeritus. Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksik omaduse tunnetamisest. Oluliseks puuduseks selle suuna juures oli geneetilise lähenemise eiramine. Kuid g.psühholoogia on andnud märgatava panuse taju ja loomingulise mõtlemise ning sotisaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisele. Psühhoanalüüs kuulub mõnede spetsialistide arvates teadusliku psühholoogia hulka. Algul oli esmalt
· Adaptsioon (valgusadaptsioon, ruumisageduse a., ...) · Sensibilisatsioon: tundlikkuse tõus · Järelefektid; järelkujundid (negatiivne, kromaatiline) · Assimilatsioon (ühtlustumine) · Sünesteesia · Värvusaistingud (heledus, spekter, komplementaarsus, toon, küllastus, soojad/külmad v.) Tajuteema: Taju ja tähelepanu Taju: esemete ja nöhtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess: terviklikkus, mõtestatus, apertseptiivsus (see, mis ei tulene tajumisest), selektiivsus, kontekstist sõltuvus, konstantsus, kategoorilisus, üldistatus, ökoloogiline põhjendatus. · Liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne) · Liigitamine tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) · Liigitamine taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju, tekstuuritaju.)
Sensoorsed protsessid: taju lisa Tasakaalumeelest. Tasakaalumeel on hea sisetaju näitaja. Pea kalutamine paneb liikuma ka sisekõrva poolringkanalites oleva viskoose vedeliku, mis liigutab kanalite ühes otsas olevaid karvrakkusid. Need omakorda muudavad pea liikumisest põhjustatud vedeliku liikumise närviimpulssideks. Tasakaalu säilitamiseks sellest aga ei piisa, tasakaaluinformatsioonin kannavad veel nii lihased, liigesed, nahk kui ka nägemine. Vastavalt poolringkanalite signaalidele kontrollitakse automaatselt ka silmalihaseid, mis tagab pea liikumisele vastavad sobiva suuruse ja vastupidise suunaga silmaliigutused- see on ka põhjuseks, miks ümbritsev maailm näib vaatamata tajuja enda liikumisele suhteliselt paigalseisva ja muutumatuna. Meeltega tajutavad omadused. Kuigi lõviosa näidetest tugineb nägemisele, on suunda, kaugust, kuju ja liikumist võimalik tajuda ka teiste meeltega. Nägemine on informatiivseim ja universaalseim maailma tunnetamise vahend. �
KONFLIKTID Põhimõtteliselt on inimesel konfliktiolukorras kaks käitumisvõimalust: Kas seista enda eest ja asuda konflikti lahendama või vältida konflikti(põgeneda teise tuppa, keelduda rääkimast, tõmbuda endasse) ja koguda endasse viha ja trotsi. Konfliktiolukorras on inimene suure pinge all ja tunnete meelevallas-ta pole võimeline rahulikult mõtlema ega asju arutama. Esimene samm lahendama asumisel oleks oma tunnete üle kontrolli saavutamine. Kui oleme endast väljas , siis tunneme solvumist, viha, vastikust, masendust, häbi, hirmu või muid negatiivseid tundeid. Negatiivsete tunnete kontrollimiseks tuleb nad välja öelda. Selleks on hea kasutada nö mina-teadet. Mina-teade ei mõju ärritavalt ja ei õhuta tüli jätkamist, vaid võimaldab kokkulepete sõlmimist ja rahulikku vestlust. N: Selle asemel, et öelda süüdistavalt "Sa oled üks igavene talumatu tüüp, Sind peab alati ootama:"
ISIKUTAJU Referaat Sissejuhatus Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid: · Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. · Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärritajad) vahetu mõjuga meeleelu
aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti (d) ruumidimensioon- teatud liiki aistingute abil saab leida ärritaja asukohta. Nendeks liikideks on nägemine, kuulmine ja haistmine. 4. Taju mõiste, omadused, liigid: Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Omadused: (a) püsivus (tajume järve veekoguna isegi kui ta on jääs või mitte) (b) Valivus (inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule) (c) Mõtestatus (inimene tajub selgemini neid objekte või nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendusvõi mõte) (d) Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju (meeleelunditelt saadava info on tajumise puhul tähtsad ka varasemad kogemused) Liigid: Isikutaju (teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist), Ruumitaju (saame ruumilise pildi), Binokulaarne (kahe silmaga
suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne) · Sensibilisatsioon tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel). 5. Taju mõiste ja liigid -> Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess nägemistaju kuulmistaju kompimistaju liigutustaju maitsmistaju haistmistaju ajataju ruumitaju 6. Taju omadused -> · taju terviklikkus - püüdlus tervikliku struktuuri poole · taju konstantsus - taju püsivus sõltumata keskkonna tingimustest · taju mõtestatus - maailma tajumine tähendustes · taju valiv iseloom - sõltuvus inimese vajadustest ja seisundist · taju apertseptsioon - sõltuvus varasemast kogemusest · taju aktiivsus - organsüsteemide aktiivne olek tajus 7. Tahteline ja tahtmatu tähelepanu -> Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile, millel
Taju valivust mõjutavad sisemised ja välised faktorid. Sisemised faktorid on hoiak, motiivid, huvid, varasemad kogemused, ootused ja tajuja isiksus. Välised faktorid on liikumine, hääled, suurus, taust, lähedus, aeg, koht, kontekst. Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus. Tajumine ja taju valivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Välimised on samad mis järgnevalt saavad tähelepanuga loetletud, sisemised aga on intelligentsus, kohanemine ja kogemused. Need kõik suurendavad tajumisvõimet. Iseenda ja teiste taju mõistmisel ning olemasoleva informatsiooni süstematiseerimisel kasutatakse Johari Akent (vaata lisa nr.1). Tähelepanu Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsetreerimine mingile
· Sarnasus- ühesuguseid objekte eristatakse tavaliselt värvuse, suuruse ja paiknemise alusel. · Hea jätk- kui joone kõverus teatud punktis ei muutu, siis tajume kujutist ühtse tervikuna. Taju omadused: · Püsivus ehk konstantsus- Inimene tajub objekt sõltumata sellest, et kontekst on muutunud (nt. tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte) · Valivus ehk selektiivsus- Mõni omadus on inimesele tähtsam ja sellel pöörame ka rohkem tähelepanu (nt. inimese puhul satub meie tähelepanu rohkem silmadele ja suule) · Mõtestatus- Inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte. · Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju- Taju liigid: 1. Isikutaju- teise inimese tajumine, mõistmine ja hindamine. Teise inimese
teaduslikule uurimisele.1930.a osutus juba tugeva kriitika all olevaks.Küsitavus seisnes selles,et üks stiimul võib esile kutsuda erinevaid reaktsioone ja erinevad stiimulid sama reaktsiooni. Geštaltpsühholoogia (saksa k Gestalt-konfiguratsioon,kuju) tekkis Saksamaal 20.sajandi alguses Max Wertheimeri,Kurt Koffka ja Wolfgang Köhleri(sündinud Tallinnas) tööde põhjal.Lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus,struktureeritus.Psüühikanähtstele algselt omast kuju ehk vormi ei saa nagu elavat organismigi kokku panna osade pelga liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga-tervik on primaarne,osad sekundaarsed.Viisid läbi hulga katseid taju uurimiseks.Oluliseks puuduseks oli geneetilise lähenemise eiramine. Psühhoanalüüs (peamine variant freudism) kuulub mõnede spetsialistide arvates teadusliku psühholoogia hulga, teiste meelest mitte
Ruum - teatud aistingud võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. Aistingute seaduspärasused on adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine, kompensatsioon ehk ühe aistinguliigi korvamine teisega ja sünesteesia ehk ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meeleelundi ärritamisel. Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju peamised omadused on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. Kogemuste osa tajumises nimetatakse apertseptsiooniks. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, projitseerimine ja empaatia. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Need on binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv ja kattumine.
8 teaduslikule uurimisele.1930.a osutus juba tugeva kriitika all olevaks.Küsitavus seisnes selles,et üks stiimul võib esile kutsuda erinevaid reaktsioone ja erinevad stiimulid sama reaktsiooni. Gestaltpsühholoogia (saksa k Gestalt-konfiguratsioon,kuju) tekkis Saksamaal 20.sajandi alguses Max Wertheimeri,Kurt Koffka ja Wolfgang Köhleri(sündinud Tallinnas) tööde põhjal.Lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus,struktureeritus.Psüühikanähtstele algselt omast kuju ehk vormi ei saa nagu elavat organismigi kokku panna osade pelga liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga-tervik on primaarne,osad sekundaarsed.Viisid läbi hulga katseid taju uurimiseks.Oluliseks puuduseks oli geneetilise lähenemise eiramine. Psühhoanalüüs (peamine variant freudism) kuulub mõnede spetsialistide arvates teadusliku psühholoogia hulga, teiste meelest mitte
Kognitiivne psühhologia I Taju protsess Mis on taju? Taju on aistinguline protsess, mille käigus aistingute kaudu väliskeskkonnast saadud informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade. Taju on protsess, mille käigus sünnib väliskeskkonnast terviklik sisemine representatsioon, mis on aluseks keskkonna tunnetamiseks ja selles käitumiseks. Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas? · Kiskjate vältimine · Õige toidu leidmine · Liitlaste ja sõprade leidmine · Laste ja sugulaste aitamine · Teiste mõtete lugemine · Teistega suhtlemine · Seksuaalpartnerite leidmine Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Representatsioon taju mõistes tähendab väliskeskkonnast saadud info ümbertöötlemist, sümbolite kaudu tegelikkuse esitamine ajus. Meeltesüsteem ja organismi omailm Milliseid füüsikalise energia liike suudab inimene tajuda? Keemilist (maitsmine, haistmine
Sellest järeldudes alateadlikult kas teed seda või ei. Skinner- Inimene on õnnelik siis kui on ümbritsetud kõige paremate stiimulitega, unustage vabadus. Gestaltpsühholoogia. (Wertheimer, Köhler, Koffka) (sks keeles gestalt- kuju) Vastandasid end teistega, kritiseerisid struktualiste. Väitsid, et element on tühine, ilma et ta oleks koondatud terviklikuks heaks struktuuriks. Psüühilistele nähtustele (taju, probleemi lahendamine) on loomuldasa omane terviklikkus, struktureeritus, milles selle terviku elemendid on allutatud tervikule ja ilma selleta ei oma olulist sisu. Formuleerisid terve rea katseandmetest lähtuvaid tunnetuse elementide organisatsiooni printsiipe ('hea' gestalti tunnused, figuuri ja fooni eristamise seaduspärasused). Staatilised pildid, mitte liikumine. Liikumise illusioon, struktuurne koherentsus piltides- film!moodustavad osakesed, elemendid on sekundaarsed. Köhler algatas suuna. Humanistlik psühholoogia (Rogers, Maslow)
Käitumine alguses reflektiivne. Käitumine muutub eesmärgipäraseks. Hakkavad tegelema jäljendamisega. Operatsioonide-eelne periood (1,5-2 aastat 7 aastani) eelkooli iga, hakkab arenema kujundlik mõtlemine, hakkavad kasutama sümboleid, lastel on ekotsentriline mõtlemine ei oska teise olukorda end panna. Lapsed ei oska pöörata sündmuste käiku tagurpidi. Raskused klassifitseerimisega, ei erista osa ja tervikut Konkreetsete operatsioonide periood (7-12 aastat) ekotsentrism väheneb, hakkab kujunema reversiivne mõtlemine, hakkab arenema loogiline mõtlemine Formaalsete operatsioonide periood (alates 12. eluaastast) laps hakkab mõtlema loogiliselt, abstraktne mõtlemine areneb, mõtlevad nagu täiskasvanud, laps on võimaline seadma hüpoteese ja neid kontrollima. Loogiline arutlus on Piaget´ jaoks kõige olulisem.
annaabi.ee 
