Suhelda on mõnus Kõik loomad, linnud ja paljud teised elusolendid on juba aegade algusest peale omavahel suhelnud. Ainsad olendid kes suudavad omavahel rääkida sõnadega on inimesed. Loomad ja linnud suhtlevad omavahel häälitsedes. Kuid enne veel kui inimene rääkima õppis, suhtles ta oma liigikaaslastega joonistuste, käte ja näoilmete ning ka teatud märkide abil. Miks on suhtlemine vajalik? Mis oleks juhtunud kui inimesed ei oleks kunagi rääkima õppinud? Mul on üks sõber kellele meeldib teistega suhtlemine väga. Ta räägib koguaeg ja väga kiiresti. Kuid ma tunnen ka inimesi, kes ei suhtle teistega eriti. Kuid esmamulje inimestest, kellega sa ei räägi võib olla väga vale. Kui mina kooli vahetasin ei tundnud ma alguses klassist mitte kedagi. Ma ei suhelnud eriti kellegiga ja mul jäi nii mõnest inimesest väga vale mulje. Nendega hiljem rääkides mõistsin ma, et ma olin eksinud ning leidsin endale palju uusi...
O skan suhelda ja teha valikuid M is on suhtlem ine? Suhtlemine on enese väljendamine Suhtlemine tähendab ka kuulamist ,,Hea suhtleja oskab ennast arusaadavalt väljendada ja püüab teiste vaatenurka mõista" M illeks on suhtlem ine vajalik? Oma tunnete ja mõtete jagamiseks Kaaslaste tunnete ja mõtete arusaamiseks Kontakti loomiseks ja hoidmiseks Suhtlemine peegeldab inimeste väärtusi Piiride seadmiseks Probleemide lahendamiseks Otsuste langetamiseks Suhtlem is stiilid Näoilme Kehaline suhtlemine Liigutused Emojid Probleem ide lahendam ine ja otsuste langetam ine ,,Seda rohkem inimesed teistega ühiskonnas kokku puutuvad seda rohkem on võimalik et tekivad probleemid mis vajavad lahendamist" Tähtis on - probleemide täpne kirjeldamine - selgeks teha et kõik mõistavad probleemi samamoodi - oma seisukohast ja väärtustest kindel olla - püüda aru saada teise inimese seisukohast Valikute teg...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Väikeettevõtluse õppekava MINA SUHTLEJANA Essee Mõdriku 2015 „Suhtlemine on nagu mustkunstietendus. Hea mustkunstnik suunab publiku vaatama täpselt vajalikku kohta selleks, et samal ajal teha mõni ootamatu ja varjatud liigutus. Suhtlemine on täpselt samasugune etendus, kus öeldud sõnad, näoilmed, liigutused ja teod mõjutavad suhtluspartnereid meile vajalikus suunas. Tõsi, enamus meist ei rakenda neid võtteid teadlikult, rohkem alateadlikult või siis üldse mitte. Kuid nagu iga planeerimisega, saab ka suhtlemise planeerimine aidata kaasa enda valitud märksõnade rõhutamisele“ (Reinsalu, 2013). Meie elu koosneb väga palju suhtlemisest, me suhtleme nii tööl, kodus kui ka vabal ajal sõpradega. Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, mille abil me loome kontakte ja suhteid teiste inimestega, rahuldame ar...
Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi ja oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teistele inimestele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite raadio, televisioon ja ajakirjanduse kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, arvuti aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaadi. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt küll teisejärguline, kuid siiski oma kindel tähendus. Seda näiteks liiklusm...
Sotsiaalne elu Teineteisega suhtlemine Triin Kangro Aap-10 Mitte suhelda on võimatu Suhtlemine on inimese vastastikune mõjustamine. Suhtlemine on inimeste elu lahutamatu osa. Võimatu on mitteverbaalselt vaikida, isegi kui on võimalik mitte rääkida. Inimestevaheline suhtlemine on mitmetasandiline, sõltudes sellest, kui teadlikud on asjaosalised.See võib võtta paradokside kuju, mis asetab meid topeltsidemesse. Kuidas ja miks me suhtleme Suhtlemine on imeseks olemise lahutamatu osa. Me oleme seltskondlik liik ja meil on teistega suhtlemiseks palju põhjusi. Me suhtleme teineteisega nii teabe väljendamiseks kui ka kogumiseks, mis kõik väljendab ebakindlust ja teeb niimoodi sotsiaalse elu lihtsamaks. Verbaalne suhtlemine on kõige selgem suhtlemisviis, kuid on ka võimalik suhelda peaaegu täiesti mitteverbaalselt. K...
Väga tihti inimesed mõtisklevad selle üle, mis on suhtlemine ja milleks on vaja suhtlemisoskust? Juba lapsepõlve erinevates etappides on lapsel kogu aeg vajadus olla suhetes teistega, sest ta sõltub oma ettekujutuste loomisel iseendast ja ümbritsevast maailmast suuresti teiste hoiakutest, tunnetest ja ootustest. Kui nüüd rääkida sellest, mis on suhtlemine ja milleks seda vaja on üldse siis vastus sellele on lihtne - suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega.Suhtlemises on väga oluline enese väljendamine, nii suuliselt kui kehakeeles. Nende alla kuuluvad kindlasti ka mõõdukalt aeglane ja selge rääkimine. See aitab paremini mõista, mida isik tahab öelda.Kui nüüd defineerida suhtlemisoskust si...
Sotsiaalpsüholoogia alused Nicky Hayes Sotsiaalsed suhted toimuvad alati kontekstis, mis võib meid paljudel viisidel mõjutada. Kontekstid hõlmavad kultuuri, keskkonda, sotsiaalseid gruppe. Füüsilised kontektsid- keskkonnapsühholoogia, kuidas mõjutab inimest ruum. Milliseid sõnumeid annab edasi ruumispaiknemine võimu ja kontrollisuhete kohta? Sotsiaalsed kontekstid- Sotsiaalsete toimingute aluseks on sotsiaalsed mehhanismid. Stsenaatium siia alla kuuluv mõiste, selle mõiste kujundasid Schank ja Abelson. Nad väidavad, et suure osa sotsiaalse aktiivsuse korral kasutame toimingute planeeritud järjestusi, kus kõik on reguleeritud ja ette kavatsetud nagu näidendi tsenaariumis. Restoranis on igaühel kohustused tuttavad, kui inimesed ka üksteist ei tunne. Schank ja Abelson väitsid, et nii toimub seetõttu, et kõik osalejad toimivad ühe ja sama iseenesestmõistetava stsenaariumi kohaselt nning teevad seega võimalikuks sujuvalt reguleeritud suhtlem...
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine 2 Üldiselt: Suhtlemine on nagu kahesuunaline tee. See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja on valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit (Hamilton 1993). Suhtlemisprotsessi õnnestumiseks ei ole oluline ainult rääkija ja tema poolt saadetud sõnum, vaid samuti kuulaja ning tema oskused sõnumit vastu võtta. Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Suhtlemine on koostoime ja vastastikune mõjutamine. Kui keegi ei ole sõnumit vastu võtmas või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole suhtlemist tegelikult toimunud (Bradley 1988). Inimeste elu ja nende kogemused oma elust tekivad interaktsioonis (vastastikuses mõjutamises) keskkonna ja teiste inimestega. Ka elus loodus toimib pidevas omavahelises interaktsioonis, kuid teadaolevalt ainult inimene suhtub sellesse tea...
Antud küsimustiku eesmärgiks on välja selgitada, mida töö peaks pakkuma 9 klassi õpilastele. Üldkogumiks oleks Pärnu linna koolides õppivad üheksanda klassi õpilased, küsimustik on ananüümne, mille andmeid ei kasutata kuskil mujal . Ülesande paremaks mõistmiseks loe kõigepealt läbi terve loetelu. Seejärel loe see punkthaaval uuesti läbi ja hinda, kui oluline on iga kirjeldatu väärtus Sinu jaoks. Kasuta hindamisel järgmist skaalat: 1 = ei ole üldse oluline 2 = ei ole eriti oluline 3 = mingil määral oluline 4 = väga oluline Hindamisskaalal on ,,1" kõige madalam ja ,,4" kõige kõrgem hinne. Mida madalama hinde Sa annad, seda vähem olulisem tegur sinu meelest on. 1. ___ Aidata Ühiskonda- anda oma panus maailma parandamiseks 2. ___ Suhtlemine- palju igapäevaseid kontakte inimestega 3. ___ Töö koos teistega- tihedad koostöösuhted teistega; tegutsemine meeskonnaliikmena ühiste eesmärkide nimel. 4. ___ Sõprus- arendada ...
MIKS ME SUHTLEME? Me kõik vajame teisi inimesi. Me kõik vajame suhtlemist. 1. Füüsiliste vajaduste rahuldamiseks Seda tõendavad inimsuhete purunemisel tekkivad tervisehäired (vererõhu tõus, infarkt, vähk, insult, eluea lühenemine); enesekahjustused (maksatsirroos, tuberkuloos, enesetapud) ning psüühilised häired (depressioon, hirmud jms.). Oma füüsiliseks ning psüühiliseks heaoluks ja elu säilitamiseks vajame inimsuhetelt nii kvantiteeti kui kvaliteeti. 2. Ego (mina) vajaduste rahuldamiseks Kas ma olen tark või loll, ilus või inetu, osav või kobakäpp? Peeglisse vaadates neile küsimustele vastuseid ei saa. Ainult suheldes saame iseennast tundma õppida, leida oma identiteeditunde. 3. Sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks Suhtlemine lubab meil rahuldada vähemalt järgmisi olulisi sotsiaalseid vajadusi: · lõbu järele · (kellessegi) kiindumuse järele · (millessegi) kaasatuse järele · (kohustuste eest) põgenemise jä...
1. Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Suhtlemine on kahe või enama isiku ühis-tegevus, kus ühe partneri tegevuse edukus, sõltub suuremal või vähemal määral teiste edukusest. Põhitunnused: Suhtlemine on vältimatu, isegi siis, kui ei kõnelda sõnagi. Suhtlemine on sihipärane tegevus. Suhtlemisakt on pöördumatu. Suhtlemist mõjutab eetiline aspekt. Suhtlemises avaldub nii tahtelisus kui impulsiivsus. Suhtlemisakt pole korratav. Tagada suhtlemise võimalikkus, Markeerida sotsiaalsete kohtumiste algus ja lõpp, Vältida tarbetu info kuhjumist, vältida mõistmist takistavat keerukat väljendusviisi, Vältida ühel ajal rääkimist. Suhtlemise probleemvaldkonnad Suhtlemise kommunikatiivsed funktsioonid: Teabevahetus e kommunikatsioon on vastastikune tajumine, tun...
Mõjuvõimu tähtsus suhtlemisel ,, Oleanna" on lavastus, mille üldiseks teemaks on suhtlemine. Lavastus toob välja, kuidas suhtlemine ja mõttemaailm võib inimeste vahel, kes ei arva end olevat hariduselt samal tasemel, tulla probleemiks. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Taago Tubin. Ülikooli professorit mängib Janek Vadi ja üliõpilast Klaudia Tiitsmaa. Etenduse ettekandmine toimub auditooriumis kahes osas ning see räägib võimu ärakasutamisest suhtluses. Lavastus on ülesehituse poolest loogiline ja sujuv, väga hästi on kasutatud keskkonda (auditooriumit). Ülikooli professori ja õpilase vahel tekib suhtluskonflikt, kuna osapooled ei ole üksteisega rahul. Etenduse kvaliteet sõltub paljuski näitlejate oskustest. Selle lavastuse puhul oli näha, et näitlejad teavad, mida nad teevad. Emotsioone väljendati ka kehakeeles ning seda oli hästi aru saada. Vahepeal oli professori jutt arusaamatu, kuna oli kasutat...
Tänapäeval käib enamus suhtlemine läbi interneti. Sest see on odav, kõigile kättesaadav ja ka kiire, võrreldes vanaaegsete kirjatuvide ja postihobustega. Läbi interneti saavad inimesed üksteisega suhelda üle maailma. Tänapäeval enamus inimesi ei näegi üksteist pikka aega, aga neil on võimalus üksteisele kirjuta meilile, helistada läbi Skype või klõbistada MSN- is. Inimesed julgevad arvuti taga igasugu asju öelda ja kirjutada, sest keegi ei näe neid. Aga varsti inimesed ei julgegi enam teistega silmast- silma rääkida. Nad pole harjunud teisele inimesele otsa vaatama ja nad on ära unustanud kuidas teist inimest peaks kuulama. Ja kui inimesed ainult kirjutavad üksteisele läbi MSN-i siis muutub ka nende kirjakeel. Nad kasutavad järjest rohkem slängi sõnu ja igasuguseid lühendeid. Ning kui nad peavad ise oma käega midagi kirjutama, siis on käekiri ebaloetav ja tekstist ei saa ka suurt midagi aru. Aga läbi telefoni on suhtlemine hoopis teine....
Kontakt 4. märtsil 2014 käisin Eesti Draamateatris vaatamas Martin Alguse ja Ingomar Vihmari lavastust "Kontakt". Näidend räägib kolme paari tegelaste lugusid, keda juhuslikud kohtumised tõukavad iseendasse vaatama, endaga uuesti ühendust võtma ja avanema, et üksindusest väljapääsu leida ning eluga edasi minna. Etenduse alguses jäi mulle kohe silma lava- ja valgustuskujundus, mis oli väga mõjuv. Lavalt peegelduvad värvid aitasid loosse süveneda ning panid mind tundma otsekui ühe osana etendusest. Näitlejate riietuses oli märgata oranži tooni, kuid mida oranž täpsemalt sümboliseeris, ei olnud lavastusest kohe välja loetav. Kuna oranž värvus on positiivsuse sümboliks ning on abiks hirmude vabanemisel, siis selle peale pikemalt mõeldes näis mulle, et tegelased, kellel oli riietuses oranži tooni rohkem, olid võimelisemad oma probleemidest vabanema ja olid endaga rohkem kontaktis. Teised aga olid e...
Inimene ja inimsuhted Põhimõisted Emtosioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Liigid: 1. afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; 2. kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks 3. frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel 4. ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja. Tänapäeval elab Maal selle liigi alamliik Homo sapiens sapiens ('nüüdisinimene'). Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, ...
Käitumine kinos ja teatris Kinos ja teatris käitumist õpetatakse lastele juba lasteaiaeast peale.See arendab süvenemisoskust ja silmaringi.Kuidas aga käituda kinos ja teatris nii,et sa ei häiriks teisi vaatajaid seda pole aga kõik selgeks õppinud.Kui inimene pole lapseeas käitumiskasvatust saanud,ei oska ta käitumisele ka täiskasvanuna tähelepanu pöörata.See hoolimatus teiste suhtes avaldub tänapäeval väga selgelt ka liikluskultuuris.Tooksin siin välja mõned näited,kuidas peaks käituma kultuurne ja teistega arvestav inimene. Juba lapseeas on õpetatud,et ära krõbista kommipaberitega kinos või teatris.See segab teisi vaatajaid väga.Olen seda isegi kogenud kui häiriv võib see olla.Sellepärast ei maksa võtta komme kinno ja teatrisse kaasa.Ameerikas on levinud popkorni söömine kinos.See on nagu traditsioon,et kui kinno minna siis kindlasti popkornituutuga.Meie kinodes on ka see võimalus olemas,kes soovib saab endale...
MINA KUI SUHTLEJA Suhtlemine on inimestevaheline infoprotsess, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et s...
Isikutaju Isikutaju on ümbritseva keskkonna tajumine, mõistmine ja hindamine meeleelundite kaudu. Vaatamine - tajud, et lund sajab. Rääkimine - tajud vestluskaaslase meeleolu. Keskkond - tajud, et väljas on külm. Inimesed tajuvad ümbritsevat keskkonda erinevalt. Tekivad erinevad isikutaju liigid. Isikutaju liigid * Edasiantava sõnumi mõistmine (tekstitaju) * Olukorra erisuse mõistmine (olukorrataju) * Teiste inimestega kontakti olemasolu või selle puudumine (kontaktitaju) * Veendumus, et teineteist mõistetakse (mõistmistaju) * Läheduse ja avatuse tunnetamine (distantsitaju) * Gruppi kuulumine (rühmataju) Isikutaju eripära Mõistmine ja tunnetamine erineb: * Inimese roll, päritolu, rahvus jne * Koht ühiskonnas * Omavahelised suhted * Heade omaduste esiletõstmine Isikutaju toimimisviisid Oma seniste kogemuste ja teadmiste põhjal võib teha valesid järeldusi või tajuda ümbritsev...
Kontrolltöö küsimused Halvatud haige õendus-hooldustöö põhimõtted: 1. Patsiendikeskne tegevus 2. Ühtne meeskond 3. Lähtutakse olemasolevatest võimetest ja järgitakse loomulikku arengut 4. Inimene on ühtne tervik, arvestada tuleb inimese kõigi vajadustega 5. Usalduslik vahekord 6. Pikaaegne tegevus Probleemid: 1. Raskused igapäevaelu vajaduste rahuldamisel 2. Söömine ja joomine 3. Uriini pidamatus 4. Kõhukinnisus 5. Raskused hügieenivajaduste rahuldamisel 6. Oht ennast vigastada 7. Oskamatus oma võimeid ja jõuvarusid hinnata 8. Tundlikkuse häired 9. Muutunud liigutuste täpsus ja sujuvus, häiritud ruumitaju 10. Kaalu läbi võimalikud ohud ja võta tarvitusele julgestusabinõud !!!! Õendus/hooldusprobleem Kuidas aidata Tegevuse eelduseks on et patsient tahab uuesti liikuma õppida Häiritud liikumine 1. Kõik õpetavad kõiki liigutusi ühtemood...
Minu tugevad ja nõrgad küljed suhtlemises Öeldakse, et suhtlemine on inimeseks olemise alus. See, kuidas me teiste inimestega ümber käime, määrab me elus kõik. Usun, et suhtlemisoskusi on võimalik elu jooksul õppida, kuid palju on ka lihtsalt kaasa sündinud. Arvan nii, sest kuigi minu suhtlemisoskus on aastatega palju muutunud, on tuum siiski samaks jäänud. Mäletan nii selgesti oma lapsepõlve, kui olin arg, vaikne, endassetõmbunud, eriti midagi ei rääkinud, küsimusi esitada ei julgenud. Ka minu vanemad on olnud ja on praegugi väga tagasihoidlikud. Samas on minu tagasihoidlikkuse taga alati varjus olnud sõbralik inimene – isegi tahaplaanile hoides oli mul palju sõpru. Pärast põhikooli lõpetamist asusin õppima suures linnas. Olin vanematest eemal ja muutusin enesekindlamaks. Ma ei oleks suutnud muutuda, kui suhtlemisind poleks kuskil minus juba olemas olnud. Nüüd oli lihtsalt selle aeg pinnale kerkida. Hakkasin rohkem oma arvamust aval...
Kõne Austatud õpetaja, kallid klassikaaslased. Mul on väga hea meel rääkida täna, kaunil novembrikuul, nii paeluval ja lummaval teemal, kui seda on tänapäeva noorte lemmikmuusika. Muusika on noorte fännide elus keskse tähendusega. Lemmikmuusika järgi identifitseeritakse ennast ja teisi. Muusikaline maitse määrab inimese mingisse ringkonda, mille kaudu ta ennast teadvustab ja teistega vastandab. Suhtlemine toimub peamiselt muusikat kuulates või sellest rääkides. Eriti nooremad on kindlamini kinni ühes muusikastiilis, mille järgi nad ennast teadvustavad, sinna juurde kuulub tihti ka väline imidz. Oluline koht on DJ'l, kelle tähtsus on suuresti tõusnud tänu tehnika arengule. Tänapäeval on plaadid toodetud nii, et lõpliku kuju muusikale annab DJ oma miksimisega. DJ-d on lemmik muusika kultuuri autoriteedid, kellel on teistega võrreldes enam subkultuurilist kapitali, nad tunnevad hästi muusik...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Kertu Mölder AÜSR1 TEENINDUSKEEL KUI ORGANISATSIOONI TEENINDUSKULTUURI KANDJA Seminaritöö Juhendaja:dotsent Heli Tooman Pärnu 2015 SISSEJUHATUS Igas asutuses on tähtsal kohal nii klienditeenindajad kui kliendid. Ilma nendeta ei saa organisatsioon toimida. Alati on vaja inimestega suhelda, seda siis kas verbaalselt või mitteverbaalselt. Mitteverbaalset keelt ehk kehakeelt nimetame me teeninduskeeleks. Suhtlemine on väga laiali ulatuv. Suhtlemine toimub kas internetis, telefoni teel, inimesega näost-näkku. Inimesed peavad suhtlemist vajalikuks iga päevaselt. Seminaritöö eesmärk on analüüsida teeninduskeelt suheldes tööandjaga, kliendiga, kolleegidega. Leida enda teeninduskeele head ja vead ning teha ettepanekuid teeninduskeele parandamisek...
ELUKAAR Liana Kukava Õ16 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2015 SISUKORD Sissejuhatus Elukaare perioodid Arengu perioodid Mõjutavad tegurid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Elukaar ELUKAARE PERIOODID Eripära, põhiprobleemid, arenguülesanded, erinevad vanusepiirid. ARENGU PERIOODID 1. IMIKUIGA (0-1.a) .Kiire areng; .harjumine välismaailmaga; .ümbritseva usaldamine; .inimkeele mõistmine; .usaldamatus; .turvatunde puudumine; .inimkeele mittetundmine. 2. MAIMIKUIGA (1-3.a) Kiire areng; õppimine; liikumine; soovid; iseseisvus; hoiakud ja normid; 3. KOOLIEELIKUIGA (3 - 6/7.a) Hea ja halva mõiste; lubatud ja keelatud mõiste; iseloomu arenemine. 4. KAINIKUIGA (06/7 - 11/12.a) Kohusetundlikkuse ja töökuse arenemine; lugemine; kirjutamine; arvutamine; liitumine ja suhtlemine teistega; ...
Erivajadustega inimestega suhtlemine Puue Puue on muutuv mõiste. Puudega inimeseks loetakse tänapäeval inimest, kellel on anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhestumuslik ja keskkondlike takistustega tõkestab teda ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel osalemist Suhtlusnõuded puuetega inimestega suhtlemisel: Ära paku tervituseks kätt, kui tal pole käsi Ära kiirusta! Abi või toetuse pakkumisel ole kannatlik. Küsi, jälgi ning ära solvu, kui seda vastu ei võeta. Ära karda küsida, kui pole oma tegevuses päris kindel. Ära karju, vaid säilita normaalne hääletoon. Ära räägi temaga ülevalt alla Ära tee välise põhjal järeldusi, mida isik suudab või ei suuda. Ta ise teab ennast kõige paremini! Ära teeskle, et said aru, kui tegelikult ei saanud. Küsi uuesti! Ära tunne piinlikkust, kui kogemata kasutad väljendeid nagu "kuulmiseni" või "nägemiseni", mis viitavad isiku...
essee Mis Segab ja soodustab olla edukas? Monika Sepp Saue Gümnaasium 10A 28.02.2005 Õpetaja Jaan Palumets Mis segab ja soodustab olla edukas? essee Mis tähendab olla edukas ja mis on edu segajad ja soodustajad? Selles ei ole ma veel päris kindel. Igaühe jaoks on edu erinev mõiste. Kes peab eduks seda, et tal on töö, mis talle endale meeldib või tähendab edukas olemine tema jaoks palju raha. Enamik teab juba varakult mida ta tulevikult tahab ja mida ta selle eest vastu peab andma. Et saavutada edu peab eelkõige olema tahtejõudu ning kindlasti ka iseloomu. Kui aga need tegurid puuduvad on väga ebatõenäoline, et saad olla edukas. Järelikult ei ole asjaga tõsiselt tegeletud. Tihti peale tabab meid soov al...
FACEBOOK'I SÕLTUVUS ON SUUREKS PROBLEEMIKS Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem, uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Mina valisin enda teemaks internetisõltuvuse, keskendudes rohkem facebook'i sõltuvusele. Facebook loodi 2004-ndal aastal. Sellest ajas saati on esinenud suuremaid probleeme suhtlusportaali käsitlemisega. Kuid kõige suurem probleem, minu arvates, on selle sama suhtlemisportaali sõltuvus. Olen täheldanud palju inimesi, kaasaarvatud mina, kes veedavad päevas mitmeid tunde Facebookis. Miks see halb on? Kas tõesti on suhtlemine internetis halb? Mina vastaksin mõlemale küsimusele jaatavalt. Interneti portaalis suhtlemine on muutnud vanu traditsioone, kus sõbrad saavad väljas kokku, suhtlevad näost näkku, mitte ei istu a...
Virtuaalsed inimsuhted Tänapäeval on üheks tähtsamaks abivahendiks igas kodus ja ka töö juures arvuti ning internet. Mõnes peres on internet isegi igal lapsel. Tänu sellele on virtuaalne suhtlemine noorte seas väga populaarseks ja igapäevaseks muutunud. Läbi interneti hoitakse alal häid suhteid tuttavate ja sõpradega ning luuakse uusi kontakte. Kuid mida toob endaga kaasa maailm, mis on üha enam mõjutatav virtuaalmaailma poolt? Kuigi internet on suhteliselt uus leiutis, on see oma populaarsuse võitnud just tänu selle funktsionaalsusele, mugavusele ning suures osas kindlasti tänu võimalusele teistega suhelda, kas siis läbi Skypi ja messengeride või e-kirjade teel. Nagu teame mõjub igasugune suhtlemine inimesele positiivselt, olenemata sellest kas seda tehakse arvuti abil või mitte. Kuid peab tõdema, et läbi interneti on seda siiski kõige lihtsam ning mugavam teha. Internet annab meile suhtlemiseks peaaegu piiramatud võimalused. Läheda...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemis...
Lapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse. Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis ini...
Turvalisus internetis Ei tohiks kindlasti kasutada oma vanust, aadressi, telefoninumbrit, kooli nime, klassi, ema-isa / õe-venna või sõprade nime, ametit, vanust, telefoninumbrit. Mitte riputada üles sotsiaalvõrgustiku pilte, kus on näha kasvõi natukenegi paljast ihu, siis on päris suur tõenäosus, et tänu sellele pildile võib sattuda halbade kavatsustega inimeste küüsi. Internetis suhtlemine ei anna õigust teistega halvasti rääkida või neid ebaõiglaselt kohelda. Tea, et isegi kui Sa ei kirjuta oma nime, on võimalik teha kindlaks, millisest arvutist kommentaar saadetud on. Internetis on palju asjalikku ja kasulikku informatsiooni, kuid seal on ka palju ebatäpset ja valet informatsiooni. Ole tähelepanelik info suhtes! Kui sa näed üleskutset vihkamisele või vägivallale, siis räägi sellest oma vanematele, õpetajale või kooli psühholoogile. Tuleks olla ettevaatlik, k...
Pere ja Inimsuhted Tänapäeval on inimsuhted perekonnas varasemast veelgi tähtsamad, sest pereliikmeid on vähem ja lisaks on peredel kalduvus eralduda. Vanasti kui leibkond oli suurem ja kõik elasid koos, oli lihtsam ka suhelda ja kõik arvestasid kõigiga. Muud moodi ei osatudki elada, nooremad hoolitsesid vanemate eest, et vanemad saaksid oma vanaduspõlve nautida. Kuid nüüd kui on olemas nii palju võimalusi, siis pere luuakse hilja ja ronitakse karjääriredelil. Pered eralduvad, kõik elavad erikohtades, paljudes peredes on lapsed välismaal ja vanemad kodumaal. Suhtlemine käib läbi interneti ja seegi on hägune. Kuid on ka peresid kes suhtlevad pidevalt ja toetavad üksteist läbi aegade. Kõik oleneb perekonnast, kuidas põlvkonniti on õpetatud. Minu peres on tähtis respekt, iseendaga hakkama saamine ja kohati ka teistega arvestamine. Meie pere ei hoia nii kokku, meil ei avaldata armastust ega ole tugevat toetumisp...
Arvutimaailm muudab inimest Terve elu on inimesed üritanud oma elu lihtsamaks teha. Selleks on targad inimesed mõelnud välja erinevaid teid, kuidas inimeste elu lihtsamaks teha: tolmuimejad, lennukid, raadiod, telefonid ja arvutid. Arvutitehnoloogia on maailma märgatavalt muutnud, nii paremuse kuid kahjuks ka halvemuse suunas. Miks, siis ikkagi arvutimaailm inimesi muudab, sealhulgas ka mind? Praegune generatsioon on arvutitega tihedamalt seotud, kui ükski teine. Seda näitavad kõik uuringud. Noored raiskavad enda elu, rikuvad silmi, rühti ja kõike seda tühise arvutis istumise pärast. Kindlasti kannatab inimese vaimne pool ja suhtlemisoskus. Pidev suhtlemine Facebookis või messengeris võib rikkuda keelekasutust, teeb selle lohakaks, minul õnneks seda probleemi pole. Arvutimängud võivad rikkuda mõttemaailma, sest enamik mängudest on tapmisega seotud. Nii võib juhtudagi ühel päeval, et nooruk ...
Loksa Gümnaasium ...
1 Sotsiaalsete oskuste areng ning nende alaoskuste kirjeldamine Lapse sotsiaalne areng peab tagama ühiskonnas elamiseks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuste omandamise. Seepärast on sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üks tähtsamaid kasvatus ülesandeid. Eelkoolieas on oluline kasvatusülesanne kujundada esmaseid sotsiaalseid oskusi: abistamist, lohutamist ja jagamist. Sotsiaalse oskuse liik Eeldatavad oskused Eeldatavad oskused Minu rühm Positiivsed käitumisviisid 3 aastased 5 aastased 3-5 aastased Suhtlemine eakaaslastega Oskus öelda ja vastu võtta Algatab vestlust eri Teeb eesmärgi Oskavad teh...
„MINU ELU LUGU“ Me näeme, me kuuleme, me räägime, liigume....On inimesi, kes ei kuule, on inimesi, kes ei näe. Kuid on ka inimesi, kes ei näe ega kuule ja ei saa rääkida. Olen alati mõelnud, et selline elu ei ole võimalik. Arvasin, et kui inimene ei näe ega ei kuule ning ei saa ka rääkida, siis on ta kõigest ümbritsevast justkui ära lõigatud, sest ta ei näe kuhu ta astub ning ei näe, mis on tema ümber. Ta ei kuule, mida teised ütlevad või räägivad. Teiste inimestega suhtlemine tundub täiesti võimatu. Elu oleks nagu pimedas kotis... Arvasin niimoodi kuni lugesin Helen Kelleri raamatut „Minu elu lugu“. Kui inimene midagi väga tahab, siis on aga kõik võimalik. Hea õpetaja abil on võimalik õppida suhtlema, ümbritsevat tundma. Eelnimetatud autobiograafia tõestab, et hea tahtmise juures võib pimekurt inimene käia koolis, õppida ja lõpetada ülikooligi. Ta võib omandada sama palju haridust kui puueteta inimene. Kindlasti ei tule see kergelt, ...
Kuidas hajutada enda sotsiaalse tõrjutuse riske? 24.11.2008 Tänapäeva kõiki arenenud maid võib pidada heaoluriikideks, kuid hoolimata sellest on paljud inimesed sotsiaalse tõrjutuse ohus. Ükski heaoluriik ei ole suutnud likvideerida vaesust, mis on üheks suurimaks sotsiaalse tõrjutuse põhjuseks. Kuid tänapäeval ei ole vaesus ainukeseks näitajaks sotsiaalses tõrjutuses. Väga suureks ühiskonnast eraldumise põhjuseks on ka diskrimineerimine teiste inimeste poolt. Tihti koheldakse teistsuguseid inimesi halvasti. Kindlasti saab iga inimene selleks midagi ise ära teha, et teda ei tõrjutaks. Tänapäeva kiire elu juures pööravad inimesed küllaltki vähe tähelepanu oma tervisele. Erinevad haigused võivad mõjutada sotsiaalse tõrjutuse riske. Palju tööandjad ei taha enda firmasse palgata inimest, kellel on mingid terviseprobleemid. Kuigi minu jaoks tundub tööle asumine kauge tulevikuna, mõtlen siiski enda t...
Käitumisstiilid Domineeriv ja aktiivneD D Kuidas Sa kaldud käituma? Oled üldiselt tugeva tahtejõuga isik, kes pürgib pidevalt uute eesmärkide poole. Olles enesekindel ja sõltumatu nii mõtetes kui tegudes, meeldib Sulle otsida omapoolseid lahendusi mistahes probleemidele. Sa kaldud käituma sirgjooneliselt ja otsekoheselt. Oled tavaliselt iseseisev ja julge. Kõige paremini tunned Sa end keskkonnas, mis pakub Sulle pidevalt uusi tegevusi, võimalusi ja vaheldust. Sulle meeldivad uued väljakutsed ja Sa ei karda riskida. Sa naudid, kui saad olukorda kontrolli all hoida ja Sulle võib tunduda, et kui Sa ei ole olukorra peremees, ei lähe asjad hästi. Oled iseteadlik ja tulemustele orienteeritud. Sulle ei meeldi takistustele ja teiste vastuväidetele alla anda. Tavaliselt on Sul energiat ja julgust rohkem kui teistel, mistõttu võib teiste aeglane otsustamine ja tegutsemine Sind kärsituks muuta. Sulle meeldib saavutada eesmärke kiiresti tegutsed...
Tõhusa eneseväljenduse reeglid Sõnum peab olema otsekohene Esimene nõue: mitte eeldada, et inimesed teavad, mida tuntakse, tahetakse või vajatakse. Otsekohene suhtlemine välistab oletused. Samuti on ohtlik kolmanda osapoole kaudu suhelda, sest sõnum võib olla moonutatud või ei taheta seda lihtsalt kuulata. Sõnum tuleb edastada kohe Kui ollakse haavunud, vihane või on tekkinud vajadus midagi muuta võib vestluse edasilükkamine vaid negatiivseid tundeid süvendada ning sellest saab krooniline ärritaja. Hakatakse end väljendama edaspidi passiivsel-agressiivsel moel (vihjed, kaudne negatiivne käitumine), mille põhjused pole mõistetavad. Kohesel suhtlemisel on kaks positiivset poolt, kohene suhtlemine Sõnum peab olema selge Selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste, tähelepanekute täielik ja täpne peegeldus. Selget sõnumit saab edastada siis, kui ollakse oma tunnetest teadlik. Seda, mida nähakse ja kuuldakse, on lihtene oma tunnetega segi ajad...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................3 1.Enesekehtestamine ..................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus .......................................
Elame infoajastul Elame infoajastul, kus järjest tähtsamaks on saanud informatsiooni levik. Praegu on meie jaoks kõik info on saadaval ühe liigutuse teel. Tehnoloogia muudab info meie jaoks lihtsalt ja kiiresti kättesaadavaks. Igal pool vaatavad vastu väikesed mobiilid, natukene suuremad arvutid ja teised elektroonilised asjad, mis kannavad infot edasi ja paljastavad vajaliku info meile. Need on meie igapäevased kasutusvahendid nii kodus, tööl või koolis, tänavatel kui ka igal pool mujal. Praegu me ei kujutaks ette elu, kui poleks olemas mobiili, et sõbrannat kätte saada või arvutit, et Windows Live Messengeris lobiseda sõpradega. Me peaksime muidu igakord kohtumise kokkuleppima ja siis omad mured ära rääkima või kirjutama kirju, mis saadetakse posti teel. Kõik see võtaks väga palju aega ja info ei kanduks enam nii ruttu edasi, kui vaja. Inimesed ei oska enam suhelda ilma arvu...
REFERAAT SUHTLEMISOSKUS PILLE EEVARDI SEKRETÄRITÖÖ II KURSUS NORAX KOOLITUSKESKUS 05.2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SUHTLEMISOSKUS................................................................................................................. 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS........
Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru SUHTLEMISE LÜHIKONSPEKT Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks v...
Organisatsioonikäitumise kordamisküsimused 1. Organisatsiooni tegevust mõjutavad sisekeskkonna ja väliskeskkonna tegurid Sisekeskkond: · Eesmärk o organisatsiooni poliitika; o organisatsiooni strateegia. · Inimesed: o nende teadmised ja oskused; o nende tegelikkuse tajumine ja väärtused. · Tehnoloogia: o masinad; o info töötlemine. · Struktuur: o ülesanded; o rollid. · Kultuur: o organisatsiooni väärtused; o juhtimisstiil. Väliskeskkond: · Majanduskeskkond majanduslikud tingimused, mille raames organisatsioon tegutseb: o Majanduskasv o Majanduse stabiilsus o Majanduskasv globaalsel turul (IKT areng, glob...
MUUSIKATERAAP IA Liis Ruben 1 Leana Stepanova 1 ÕDE II MUUSIKATERAAPIA EESTIS Eestis hakati laiemalt muusikat teraapiliselt kasutama 1980ndate teisel poolel. Eesti Muusikateraapia Ühing asutati 1990. aastal. Esimesena loovteraapiatest sai muusikateraapia akadeemilisel tasemel täienduskoolitus tuule tiibadesse 1991. aastal Tallinna Ülikoolis. 1996. aastal alustas TPÜ Psühholoogia osakonnas kaheaastane muusikateraapia lisaeriala programm, millest käesolevaks hetkeks on kujunenud Kunstide Instituudi kunstiteraapiate kõrvalaine muusikateraapia suund. 2 2 MUUSIKATERAAPIA (1) Muusikateraapia on muusika ja/või selle elementide kasutamine kvalifitseeritud muusikaterapeudi poolt kliendi või grupiga protsessis, mis on...
SÕIMERÜHM Kognitiivne areng Sotsiaalne Liigutusmäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng tase Teeb käega Ehitab Jäljendab Laskub kükki Luuakse alus ringi kujulisi kolmest täiskasvanut ja tõuseb kõrvu- ja liigutusi klotsist torni lihtsates püsti ühismängule Veeretab Paneb neli toimingutes Kasutab sõnu palli rõngast pulga ,,ära" ja otsa ,,peidus" Veab Nimetamisel pliiatsiga näitab kriipse tuttavaid esemeid Näitab kolme ...
Tallinna Polütehnikum Mitteverbaalne suhtlemine. Referaat Koostas: Tallinn 2011 1 Mitteverbaalne suhtlemine. Erinevad allikad on numbrites eri arvamusel, kuid: Suhtlemises teistega, omab mõju/ efekti: Informatsioon ise 10-30% muljest Hääl (+ diktsioon jne) 20-30%, ning Kehakeel/ väline mulje kuni 70% Isegi suurepäraselt ettevalmistatud ettekannet võib füüsiliste näitajatega ära rikkuda! "Fight or flight" reaktsioon: Ürgne instinkt: tundmatus olukorras hindan, kas situatsioon on ohtlik või mitte Kui liiga ohtlik põgenen (suhtlemisest, vestlusest, ruumist) Kui mõõdukalt ohtlik võitlen (võtan kokku ja olen silmitsi olukorraga) Toimib igas tundmatus olukorras, aitab teha reeglina õigeid ...
JUHTLAUSE: "Mina tahan!" ON: Romantiline egoist EESMÄRK: Olla esimene OLEMUS, OMADUSED Jäär on sodiaagi esimene märk. Tema ülesandeks on asju algatada ja kui tarvis peaga vastu seina joosta. Kuid sellepärast on Jäär kogu sodiaagi juhtmärk. Oma algatusliku energiaga juhib Jäär kogu ringi, mitte ainult oma kvadranti, nagu teised kardinaalmärgid. Jäär jääb kogu eluks nagu egotsentriliseks lapseks. Enda arvates on neil ikka õigus. Tegelikult on Jäärad head ja abivalmid, neile meeldib olla vajalik ja nad on uhked oma jõu üle kui suudavad aidata. Nende egoismi saladus peitub teadmatuses, et on vaja ka teistega arvestada, sest nende ülitugev sisemine impulss välistab sellise vajaduse. Enamasti iseloomustavad Jäära jõulised maneerid, tugev käepigistus, selge silmavaade, äärmine otsekohesus. Tule stiihia kõige tüüpilisema esindajana on Jääral koleeriline temperament, kallutades teda äärmusest äärmusse. Tõenäoliselt on Jäär sodiaagi märkidest k...
Lõputöö Arvuti ja muusika 2007-05-08 Sissejuhatus Mina valisin selle teema kuna ma ei teadnud sellest valdkonnast just kõige rohkem ja ma tahaksin teada. Tänapäeval tiirleb peaaegu kõik arvuti ja muu elektroonika ümber, tundub et inimkond on juba sellest täiesti sõltuvuses. Seetõttu arvan mina, et peaksin sellest rohkem teadma ja kui võimalik siis ka nö teistega seda jagama. Kuna mu teema on arvuti ja muusika siis ma arvasin, et kõige parem ja arvatavasti kergem on selle kohta otsida informatsiooni internetist ja loomulikult ka muusika õpikust. Minu teema arvuti ja muusika hõlmab enamasti ainult elektroonikaga seonduvaid muusika elemente elektroonilist muusikat. 2 1920. a tekkeaeg Elektroonilise muusika tekke ajaks võib lugeda 1920 aastaid. Lev Termen (Leon Theremin), kes oli laiade huvidega, ülikoolis õppinud ...
A.Kivi "Seitse venda" Tegevuspaigad ja -aeg: Tegevus kestab 15-20aastat ja tegevusaeg on 19.sajandi algus, tegevuspaik on Jukola talu, kus elavad 7 venda. Vennaskond: Seitse venda Juhani, Tuomas, Aapo, Simeoni, Timo, Lauri ja Eero on üks pere, kui vaja, siis ka koguni üks hing. Need seitse venda on tolle aja tüüpilised soome talupojad, kes üle kõige ihaldavad vabadust siin laante rüppes, kus saab jahtida metsloomi ning elada just oma tahtmise järgi. Need seitse venda on jäärapäised ja tugevad, kuid nad kardavad igavat ja pealesunnitud tööd. Nad on valmis isekeskis ja teistega kaklema, kuid vajaduse korral töötavad üksmeelselt koos. Juhani kui kõige vanem- romaani algul 25aastane tunnetab endas juhi kohustusi. Ta on äge ja vihastub kergesti, kuid teiste vendade, eriti Aapo rahustavad sõnad teevad ta alati leplikuks. Juhani ei ole just lahtise peaga; ometi on tema repliigid tabavad, rahvatarkusest ammutat...
Kui mina oleksin juht Lugedes pealkirja ,, Kui mina oleksin juht ,, tekib kindlasti küsimus, kas ma sobiksin üldse juhiks ja kas ma oleksin hea juht. Me teame, et juhtimine seisneb organiseerimises ja motiveerimises, üheskoos teatud eesmärkide saavutamise nimel tööd tehes. Et kujuneda tõhusateks liidriteks, kes suudavad meeskonnaliikmeid inspireerida ja arendada, peab juht inimese vajadusi ja käitumisi tundma. Ei ole olemas juhtimises õigeid ja valeid meetodeid, kuid on olemas üldised tehnikad, mida kasutades, saab üles ehitada sobiva juhtimissüsteemi. Ennem kui ma saaksin edukaks juhiks, peaksin ma ennast põhjalikult tundma. Pean tundma oma käitumist ja seda, kuidas ma teistega suhtlen. Kindlati peaksin ka arendama endas välja oskuse tundlikult kaasinimestega suhelda ja õppima selle toel inimeste isiklikke raskusi ja konfliktiolukordi lahendama. Me teame, et ükski juht ei ole täiuslik.Kuid edu saavutam...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
