Pere ja Inimsuhted (0)

Sarnased õppematerjalid

20

doc

Uurimustöö: Laste ja vanemate suhted

KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA.....................

Informaatika

21

doc

Täisealiste suhted vanematega

nende vanematevahelisi suhteid. Eks üldiselt toetavad vanemad ikka oma lapsi ja lepivad nende poolt valitud otsustega, isegi kui need neile ei meeldi. Seega ei mõjuta vanemad ametialaselt eriliselt oma lapsi. Õppima minnakse siiski seda, mis huvitavana näib ning mida võimaldab rahakott. Paaril korral vastati, et vanematest erinev töökoht valitakse just lapsepõlve meenutuste põhjal, sest kui lapsed näevad, et nende vanematel ei ole töö tõttu aega pere jaoks, siis püüavad nad tulevikus mõelda rohkem sellele, et nende endi lapsed ei peaks kannatama oma vanemate ametivaliku tõttu. 11 5. Väljakujunenud traditsioonid Paratamatult tekivad või kanduvad perest peresse traditsioonid, millest hakatakse kinni hoidma ning mida peetakse tähtsaks. Arvan, et igas peres peaks olema kasvõi üksainus

Uurimistöö

46

doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

kohelnud (ibid.). Vanemlikkus on peegel, kuhu vaadates õpib laps nägema, kes ta on. Lapse isiksuse rikkus, tema tunded ja vajadused on tema selja taga just nagu võimalusena olemas. Sinna laps ei näe. Et ta võiks näha, mis on selja taga, vajab ta peegleid. Sellest, mida vanemad temas näevad, kujuneb pilt, mille sarnaseks laps kasvama hakkab (Hellsten 2004: 16). Tänapäeval on vanemaksolekule esitatud mitmeid väljakutseid ­ majanduslik stress ja vaesus, perekonnaüksuste isoleerumine, pere vajadustega vastuolus olevad töökohapoolsed nõudmised jne (ibid.). Et leevendada topeltkoormust ja vähendada perekonnaga seotud kohustusi, on loodud erinevaid süsteeme ­ lastehoiuvõimalused, riiklik haridussüsteem, tervishoiuteenused jms. Need süsteemid võtavad osa ülesandeid ja kohustusi lapsevanemate õlgadelt ning võimaldavad neil tööl käia. Kuid teenused ei saa üle võtta kogu lapsevanemaks olemist (Karu. Töö ja Pere: 7).

Perepsühholoogia

17

doc

Kodu ja perekonna roll lapse arengus

SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.

Eelkoolipedagoogika

33

rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

mitteväärkoheldud lastega oli väärkoheldud d L v l I - - - - l Browne on täiendanud Gelles'i algupärast teooriat, näidates kompleksse mudelina, et perevägivalda põhjustavad situatsioonilised ja strukturaalsed stressorid sõltuvad interaktiivsetest peresisestest suhetest (viidanud Browne 1988, 19). Gelles'i ja Browne mudel (Browne 1988, 23) näitab ilmekalt, et kindel suhe pereliikmete vahel on "puhvriks" mistahes stressi mõjudele ning kergendab pere toimetulekut stressiga. Et ebakindlad ja rahutud suhted ei suuda olla peres puhvriks stressi korral, võib "ajutine ülekoormus" (nt. vaidlus) põhjustada emotsionaalset või füüsilist vägivalda, millel võib olla negatiivne mõju olemasolevatele interpersonaalsetele suhetele ning seega vähendada veelgi enam puhvri efektiivsust, mis omakorda lihtsustab stressoritepoolset süsteemi ülekoormamist. Nii tekib positiivne tagasiside

Ühiskond

27

doc

Keskkond lapse arengu mõjutajana asendusperes

.................................................................................................. 22 2.1.2 Mesosüsteem.....................................................................................................22 2.1.3 Eksosüsteem..................................................................................................... 22 2.1.4 Makrosüsteem................................................................................................... 23 3 PERE VÄÄRTUSHINNAGUD................................................................................... 24 Kokkuvõte.......................................................................................................................... 25 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 26 2 Sissejuhatus

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

52

docx

Perekonna ökoloogia ja eetika loeng

õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel- analoogia masinale, osad funktsioneerivad eraldi, masin töötab välise faktori mõjul, väline- operantne tingimine ja stiimul Pere indiviidide kogum kellel kõigil on sõltumatu mõju märklaua indiviidile peres mida nad vormivad on väärtuste ja normide järgi. Pere kontekst on eraldi indiviidist. Õppimine )oper tingitus) toimub iga pereliikme

Perekonnaõpetus

34

pdf

PEREPSÜHHOLOOGIA

Üleminekuperioodides püütakse jääda eelmisele arengufaasile harjumuspäraste suheteviiside juurde, sest suhete muutmine on keeruline ja konfliktirohke ning nõuab tõsist ja jõupingutust. Kõige tajutavamad on drastilised üleminekuetapid: jõudmine noorukiikka toob lapse ja vanemate suhetesse tõsiseid muutusi; samuti paar  lapsevanemad; nooruk  täiskasvanu (muutused identiteedis, suhetes). Üritatakse säilitada varasemat kooslust. - Kui muutub pere liikmelisus, eeldab see ka muutusi suhetes. Probleem on sarnane nii liikmete lahkumisel kui ka lisandumisel perekonda (üleminek 2-liikmeliselt süsteemilt 3-liikmelisele on väga keeruline; nt lapsesaamine on keeruline otsus nii somaatiliselt kui ka psüühiliselt). - Kui suhe on probleemne, võib üheks suhte säilitamise põhjuseks olla harjumuspärase suhetemustri (tasakaalu) säilitamine

Perepsühholoogia

Kommentaarid (0)