Tartu Descartes´i Lütseum Täisealiste suhted vanematega uurimistöö Teele Sarapuu juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Rahalised suhted............................................................................................................5 2. Probleemid ja nende lahendamine.................................................................................7 3. Moraalne tugi.................................................................................................................9 4. Ametialased mõjutused.............................................
Maturita Solutions Upper-Intermediate Workbook Key Unit 1 2 members of the royal family, politicians, reality TV contestants, 4 1 2 had known had been waiting singers and TV presenters 3 had enjoyed/had been enjoying 1A Talking about people ...
Põlvkondade vahelised erinevused ja suhted vanematega Me kõik teame, et ühes suguvõsas on alati noorem põlvkond ja vanem põlvkond. Vanaemad, vanaisad, onud, tädid, isad ja emad, kuuluvad selle vanema põlvkonna alla. Meie lapsed ja teismelised, kuulume noore põlvkonna alla. Noorte ja vanade põlvkondade vahel esineb palju suhtlusbarjääre, kuna noortel on kõigest oma arusaam ja vanematel enda arusaam. Ükskõik, mis olukord on, arvab noor, et vanem valetab või ajab mingit ,,kägujaani". Noorem põlvkond arvab tihtipeale, et neil on õigus, kuid alati pole see nii. Enamasti on ikkagi vanemal põlvkonnal õigus. Kuid, millest need rasked erinevused tekivad ja milliseks muutub lapse suhtumine vanematesse? Kuidas me saaks erinevusi ära hoida ja suhtlemise lihtsamaks muuta? Me ju teame, et vanemad inimesed on alati olnud targemad ja elukogenumad, seda on ühel heal päeval ka üks noor, kui ta ise vanemaks ja elukogenumaks saab....
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika Loodusteaduste Instituut Geoökoloogia õppetool Maiki Lauri TEISMELISED JA SUHTED Referaat Juhendaja: H. Puksand Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. MUUTUSED TEISMEEAS .......................................................... 4 2. SUHTED .................................................................................. 7 2.1 SUHTED VANEMATEGA ....................................................7 2.2 SUHTED EAKAASLASTEGA ............
Põlvkondadevahelised suhted ja vanemate roll selles Iga inimene kuulub oma suguvõssa, suguvõsa aga koosneb omakorda erinevatest põlvkondadest. Erinevatesse sugupõlvedesse kuulub nii vanemaid kui nooremaid, näiteks vanavanemad, vanemad ning lapsed. Sageli on generatsioonidevahelised suhted erinevates vanustes küllaltki erisugused. Suurt rolli nooremate suhtlemises eakamate inimestega mängivad ka vanemad, kes last kasvatavad. Kuid millised on need suhted ning missugust rolli mängivad neis vanemad? Üks võimalus nendes suhetes on hea läbisaamine endast vanematega. Selline suhete vahekord vanematega on üldjuhul neil, keda lapsevanemad on korralikult kasvatanud ja kes tegelevad ka muuga peale internetis aja veetmise ja lihtsalt laisklemisega. Erinevad hobid ja huvid mängivad selles suurt rolli seetõttu, et mida aktiivsem ja ettevõtlikum on laps, seda rohkem abistab ta ka vanemaid ja tülisid tekib vähem.Kui vanemad on andnu...
Põlvkonnad on ligikaudu ühe vanuste inimeste kogum. Ka suguvõsas on erinevad põlvkonnad, näites vanavanemad, vanemad ning lapsed. Nende vahelised suhted on eri vanusteses erisugused. Suurt rolli nooremate suhtlemises eakamate inimestega mängivad vanemad, kes last kasvatavad. Kuid millised on need suhted ning missugust rolli mängivad neis vanemad Üks võimalus nendes suhetes on hea läbisaamine endast vanematega. Selline suhete vahekord vanematega on üldjuhul neil, keda lapsevanemad on korralikult kasvatanud ja kes tegelevad ka muuga peale internetis aja veetmise ja lihtsalt laisklemisega. Erinevad hobid ja huvid mängivad selles suurt rolli seetõttu, et mida aktiivsem ja ettevõtlikum on laps, seda rohkem abistab ta ka vanemaid ja tülisid tekib vähem.Kui vanemad on andnud oma võsukesele korrliku kasvatuse, oskab ta olla viisakas ja lugupidav endast vanemate vastu. Kõrvaltvaatajad näevad samuti seda viisakust, ning see annab lastele nende e...
Hõbedapoiss Kertu Hermaküla Jüri Gümnaasium 6.b Autorist Kristina Ohlsson 2.märts 1979 Üks tuntumaid Rootsi kirjanikke Varasemalt töötanud Julgeolekupolitseis ja terrorismivastase võitluse ametnikuna Alates 2012. aastast vabakutseline kirjanik Ülevaade loomingust: Tegelaste üldiseloomustus Peategelased: Aladdin, Billie ja Simona Aladdin oli natuke arglik, aga uudishimulik Billie oli samas julge, aga ka arglik Simona oli julge ja hooliv Peateema tutvustus ja tegevuse käik Keegi varastab toitu Aladdin näeb lühikeste pükstega poissi Aladdin, Billie ja Simona uurivad välja, kes toitu varastab Aladdin peab tegema kooliprojekti kadunud hõbedast Aladdin ja Billie otsivad hõbedat Simona isa hakkab Aladdini vanematelt toitu ostma Aladdin ja Billie leiavad hõbeda Ühe lemmiktegelase põhjalikum tutvustus Lemmiktegelane: Aladdin Is...
Noorteprobleemid vanasti ja tänapäeval Noortel on väga palju probleeme. Nad olid vanasti ja on ka siiamaani. Selles kirjandis ma proovin tuua võrdlusi vanast ajast ja tänapäevastest noorteprobleemidest. Millal probleeme oli rohkem ja millised nad olid? Nende küsimuste vastused on selles kirjandis. Vanasti kui ka tänapäeval suur noorte probleem on välimus. Enamasti see on tüdrukute probleem, aga ka mõned poisid tahavad hästi välja näha. Kõik ostavad endale uued riided ja igasuguseid ehteid, mis on väga kallid ja mõnedele ei jätku raha selle peale. RAHA. See probleem on sajandist sajandisse. See on rohkem täiskasvanute probleem, aga taskuraha on noorteprobleem. Kõik noored paluvad oma vanematelt taskuraha, aga mõnedel täiskasvanutel sellist võimalust pole ja sellepärast tulevadgi tülid vanematega. Suhted oma vanematega on ka üks suur noorteprobleem. Aga vanal ajal ja tänapäevased suhted on erinevad. Vanasti lapsed olid...
Noor olla on raske Paljud vanema generatsiooni inimesed armastavad öelda, et noorus on hukas. Nad ei tea, et tänapäeval lapsepõlvest muretusse täiskasvanuikka jõudmiseks ja endale normaalse elu tagamiseks, tuleb noortel hakkama saada nii suure probleemipuntraga, mis paneks proovile ka kõige vaimselt tugevama täiskasvanu stressitaluvuse. Olgu probleemiks siis kas kool, suhted eakaaslastega või hoopiski vanematega. Väga paljude probleemide põhjustajaks noorele on kool. Haridussüsteem on muutunud väga palju keerulisemaks ning õpilastelt nõutakse üha rohkem. Noor veedab tavaliselt koolis oma päevast 6-8 tundi. Peale seda läheb ta koju ja lahendab seal koolis antud koduseidülesandeid, sõltuvalt päevast umbes 2-4 tundi. Kui noor peaks suutma jääda haigeks siis koolis järelejõudmine on väga väga keeruline. Koolipäevad on alati üpris pingelised. Päevas on mitu kontrolltööd, plus veel mõned tunnikont...
Kui elukaaslastest saavad lapsevanemad Vanavanemad ja sõbrad võivad pakkuda noorele perele olulist täiendust ja tuge. (Eckert 2001; 75) Paljude noorte emade suhted vanematega muutuvad varasemast palju lähedamaks. (Eckert 2001; 76) Noored isad võivad tunda end naise ja ämma lähedasest suhtest kõrvale jäetuna. (Eckert 2001; 77) Nii pere kui ka sõpraderingis toob lapse sünd kaasa muutused. Perekondlikud sidemed sunnivad vastseid vanavanemaid leidma suhtes poja või tütre ja tema lastega endale uue koha. Osale vanavanematest muutuvad nende lapsed uuesti lasteks, teised aga peavad neid alles siis täiskasvanuteks, kui nad ise lapse saavad. (Eckert 2001; 78) Lapsevanemaks saades käivituvad meis lapsena omandatud perekonnakogemused ja mudelid. Kui suheldakse mõlema partneri vanematega, siis tulevad mudelid mängu ka isikute näol. Niipea kui partneritest saavad lapsevanemad, peavad nad vahetama lapsepõlves perekonnaelust saadud kogemusi. (...
Depressioon Õpilastel on stress põhiliselt koolist - on liiga palju õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt. Vältida saab depressiooni siis kui oled rahul ise endaga. Koolitöödeks oled ettevalmistanud ja muu selline, kuid on ka asju mida on raske vältida ja on suured depressiooni valmistajad. Selleks võib olla suhted vanematega. Palju on selliseid vanemaid veel kes oma lapsest ja tema tegemistest ei hooli, seega on see suur stressi ja depressiooni tekitaja lapsele, mille tõttu võib lapsel koolis suhted teiste õpilastega ja üldse kooli tegemisteg...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond LÕ-11 Miroslava Karlova Millega peab õpetaja arvestama laste arendamisel ja kasvatamisel Essee Juhendaja: Gerta Sooserv Tallinn 2010 ESSEE Millega peab õpetaja arvestama laste arendamisel ja kasvatamisel Mis tähendab sõna "areng"? Mis on lapse kasvatamine? Mida peab teadma õpetaja, kui ta tegeleb lastega? Mida tema peab arvestama, et ta saaks paremini kasvatada meie tuleviku? Mis mõjub lapse arengule ja kasvatamisele? Sellest ma tahan kirjutada oma esses. Areng on organiismi kasvamine ning muutumise protsess, mis algab munaraku viljastamiseks ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimeste arengus toimuvad kõige suuremad muutused sünnieelsel perioodil, imikueas ja lapsepõlves. Lapse arengus leiavad asset n...
Kirjandiõpetus Ülesanne 45. Õpilaste hooletus või hoopis saatus. Väga palju õpilasi jätab põhikooli pooleli kuna lähevad tööle või isegi mõnel teisel põhjusel. Kindlasti on põhikooli pooleli jätmine suur viga, mida hiljem kahetseda võid. Paljud lapsevanemad süüdistavad selles kooli kuid vahel nad ei märkagi, et nad ise on hoopis midagi teinud või siis tegemata jätnud, et laps on otsustanud põhikooli pooleli jätta. Kindlasti on üheks suureks põhjuseks see kui teismeline on lapse ootele jäänud ning ei taha just selle pärast kooli tagasi minna või siis otsustab aasta vahele jätta. Vahele jätmisega on aga see häda, et leitakse endale sobiv töökoht ning unustatakse kool sootuks ära. Teiseks suureks põhjuseks ongi just töökoha leidmina. Kui teismeline on leidnud töö arvab ta kohe, et teenib piisavalt, et ise ära elada. Võibolla saabki hakkama mõne kuu paremal juhul isegi aasta. Kuid...
Psüühilised probleemid inimeste elus Igat inimest on kujundanud tema lapsepõlv. See, kuidas ta täna mõtleb ja käitub on tulemus sellest, kuidas teda kasvatatud on. Ükskõik, kas ta kasvas emaga, kes ei hoolinud nii palju kui oleks pidanud või kui tal oli isa, kes uskus, et lapsed kasvavad iseenesest, pole kahtlust, et tema lapsepõlve kogemused avaldasid ta elule suurt mõju. Laps, kes veedab aega oma vanematega ja tunneb nende tähelepanu, on elus tõenäoliselt edukam ja õnnelikum kui need, kelle vanemad lapse jaoks olemas ei ole. Kui last on juba varasest east peale tunnustatud ja märgatud, siis ei tunne ta end üksikuna. Paljud noored, kelle suhted vanemate ja lähedastega on halvad, hakkavad otsima lohutust erinevatest sõltuvust tekitavatest ainetest. Nad võivad sattuda halbadesse seltskondadesse ja hakata mõtlema suitsiidlikke mõtteid. Paljudel inimestel tekivad mingis eluetapis suitsiidlikud mõtted. Nad ka...
E.Eriksoni teooria inimese arengust: I ETAPP(0 -l.a) Usalduse ja usaldamatuse tekkimise faas. Tekib usaldus iseenda, teiste ja maailma vastu. II palju kaotada ja taand areneda. VIII ETAP(üle 65 vanadus) Rahulik pensionipõli, rõõm tehtust, lapselapsed, reisid jne. Lapse arengu etapid S.Freudi ETAPP(1-3.a) Enesekindluse ja enesehäbenemise tekkimine, laps omandab autonoomia sellel perioodil.Vanemad, kes liiga palju teevad lapse heaks, ei lase käsitluses: S.Freudil psühhoseksuaalne teooria. Oluline3 esimest eluaastat- olulineon suhe emaga. I-ORAALNE FAAS(0 -1 a) Suu ja huuled on erogeensed lapsel kujuneda sõltumatuks ja iseseisvaks. III ETAPP(3-6.a) Initsiatiivi või süütunde tekkimine, autoriteediks saab samast soost lapsevanem. IV ETAPP(6- piirkonnad, naudingut pakub imemine. Oraalne rahuldamatus- probleemid täiskasvanueas. Laps vajab toitu ja armastust. Kuiei saa seda piisavalt- tekib aplus, 12.a) Ettevõtlikk...
Perekond on ühiskonna mudel. Esimene mida abiellujad tajuvad on, et nad saavad väga vähe teha raskuste likvideerimiseks, mis neile peale pannakse. Peamised probleemid tunduvad tulevat väljastpoolt ja abikaasade tegevuse kooskõlastamatusest. Peamine reegel perekonnaelus pere liikmete ideaalid peavad olemas kooskõlastatud. Samuti peavad väärtused olema kooskõlastatud. Muidu tekivad mõrad. Mis ühele on väärtus, peab teisele pereliikmele ka olema väärtus. Sellist kooskõlastust saada pole kerge ja selle kooskõla taotlemine peaks olema pere ühisväärtuseks. Väärtused on sellised uskumused ja seisukohad, mille alusel inimesed saavad otsustada, mis on neile oluline ja mis mitte. Väärtused ümbritsevad meid kõikjal ja võib julgesti väita, et ilma väärtusteta pole inimesel võimalik elada. Kuid need väärtused võivad olla valdkonniti väga erinevad ja seega tekitada ka inimesele endale erinevaid ootusi. Kõik räägivad perev...
ENESEHINNANG Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Nii ei tule Robinson Crusoel ainsama inimolevusena üksikul saarel kindlasti mitte pähegi tõsiselt mõtiskleda iseenese olemuse, väärtuste, vajalikkuse ning vigade üle. Tal ei ole seda vaja, sest pole kaasinimesi, suhtluspartnereid, kelle pärast ja kellega võrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest hinnang antakse enamasti millegi- kellegi suhtes. Tõsi, Robinson võib vägagi murelikuks muutuda, kui tema jahipidamised järjekindlalt äparduvad nõnda et nälg muutub reaalseks ohuks. Läbikukkunud jahiretkede tõttu võib tal lõpuks enesest kujuneda ka arvamus kui kehvast kütist, aga see hinnang on midagi muud kui enesehinnang, millest räägitakse sotsiaalses kontekstis. Enesehinnang, nii nagu seda val...
12-16. a. Murdeiga ehk mürsikuiga ehk puberteediiga Füsioloogilised aspektid Füsioloogiline suguküpsus saabub koos sugurakkude valmimisega. Naistel (tütarlastel) annab sellest tunnistust esimene menstruatsioon, millega heidetakse organismist välja viljastamata munarakk koos lisanditega. Meestel (noormeestel) annab sellest tunnistust esimene sperma, mis võib erituda pollutsiooniga või tahtlikult stimuleerituna, onaneerides või seksuaal-vahekorra käigus. Koos füsioloogilise suguküpsuse saabumisega toimuvad organismis ka muud muudatused. Tütarlastel arenevad rinnad, kasvavad häbemekarvad ja karvad kaenlaalustel Noormeestel kasvavad häbemekarvad peenise ümbruses ja skrootumil; toimub häälemurre, karvad hakkavad kasvama ka kaenlaalustel ning näo piirkonnas. Sotsiaalsed aspektid Paljudes kaasaegsetes ühiskondades ei tunnustata füsioloogilise suguküpsuse saabumist veel sotsiaalselt aktsepteeritava...
TiitelLeht Sissejuhatus Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Enesehinnang tähendab seda, kui kõrgelt inimene hindab oma väärtust ja tähtsust. Selles referaadis käsitlen teemasid, kuidas tekib enesehinnang, millest see langeb ning mil viisil seda tõsta. Enesehinnangu juured Alguse inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?". Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima ka mingisugune suhe enese isikusse. L...
KIRJANDUS Antiik: Klassitsism: Barokk: * Jumalad/jumalakultus * Mõistuse kultus/ * Sidus vastandeid tähtsustamine * Kangelased olid tähtsal * Mitmemõtteline kohal. * Kultuse algus * Reeglite puudumine Prantsusmaal * Gilgamesi/Odüsseuse * Parimad näited Hispaania seiklused * Sümmeetrilisus kirjandusest * Lepiti surmaga * Must-valge vastandamine ...
KUIDAS KUJUNEB ENESEHINNANG? Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Nii ei tule Robinson Crusoel ainsama inimolevusena üksikul saarel kindlasti mitte pähegi tõsiselt mõtiskleda iseenese olemuse, väärtuste, vajalikkuse ning vigade üle. Tal ei ole seda vaja, sest pole kaasinimesi, suhtluspartnereid, kelle pärast ja kellega võrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest hinnang antakse enamasti millegi-kellegi suhtes. Tõsi, Robinson võib vägagi murelikuks muutuda, kui tema jahipidamised järjekindlalt äparduvad nõnda et nälg muutub reaalseks ohuks. Läbikukkunud jahiretkede tõttu võib tal lõpuks enesest kujuneda ka arvamus kui kehvast kütist, aga see hinnang on midagi muud kui enesehinnang, millest räägitakse sotsiaalses kontekstis. Enesehinnang, nii nagu seda valdav...
Enesehinnang Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Enesehinnang tähendab ka seda, mida inimene arvab oma tegevuste ja saavutuste kohta. Siia kuuluvad inimese eneseväärikus ja positiivsed või negatiivsed tuunded iseenda suhtes. Enesehinnang võib olla madal, paras ja kõrge. Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada, taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad ju...
Millist jumalat oleks Eestile vaja? Minu jaoks ei ole kodu nelja seina ja laega ruum, vaid koht, kus on kodutunne ning positiivne emotsioon. See on ja jääb mulle kohaks, kuhu naasen nii heas kui halvas. Kodutunnet aitavad tekitada inimesed, kes seal on ning nendevahelised suhted. Kahjuks tunnen, et Eestis on paljud kodud sellest tundest ilma jäänud. Sellepärast arvan, et Eestile kõige sobilikum jumal on koldetule ja kodurahu jumalanna Hestia. Hestia on oma loomult, nagu eestlanegi: tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid just teda jumalatest enim ja kodus ohverdati tihti temale kõige esimesena. Hestia aitaks eesti peredel lahti saada koduvägivallast. 37% eesti naistest on kokku puutunud perevägivallaga. Saanud haiget, näinud valu ja pidanud seda ise kogema. Hestia tooks kodudesse rahu, harmoonia ja muudaks inimeste omavahelised suhted paremaks. Kaotaks igaühest tunde, et nad ei julge koju minna, ses...
Noorte probleemid elus Maailmas on üle miljardi inimesi, neist miljoneid on noori vanuses 16-25. Tänaval ringi kõndides ei oskaks iial arvata, et neil kõigil võib olla ühiseod probleeme. Kõikidel noortel on siiski ühiseid probleeme armastus, narkootikumid, alkohol, suhted ja peod. Milline inimene ei vajaks enda kõrvale inimest, keda armasta ja kes armastaks. Aga alati kaasneb sellega probleeme. Kord on ühepoolne armastus teinekord hoopis ei jää suhe püsima. Võibolla liialdataksegi sellega, et mõeldakse liiga palju sellele, kuidas suhe püsima jääks. Kuigi peaks mõtlema kuidas olla hetkel õnnelik kuna elatakse siisi ju päev korraga. Mõni ei julge aga armastada ja oma armastust pakkuda kuna kardab haiget saada. Muidugi see võimalus on alati olemas, aga kes bingot ei mängi see jackbotti ei võida. Armastus see paneb kõik noored elama. Suhted, need pole vaid tüdruku ja poisi vahel olevad suhted. Igapäevaselt ...
Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest see antakse enamasti millegi-kellegi suhtes. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Aluse inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised...
LASTE ARV, ÕNNASPOSITSIOON JA - SUHTED Sissejuhatus Kui vanemad soovivad rohkem kui ühte last, siis on nende loomulik soov ja ootus, et lapsed armastaksid oma õdesid-vendi ja hoolitseksid nende eest Kogemused näitavad siiski, et harva kujunevad suhted heaks ilma vanematepoolse koostööta Laps, kes on harjunud, et kogu tähelepanu on tema päralt, tajub ões-vennas ohtu ja võistlejat Millest saavad probleemid alguse? Vanemad pööravad ühele lapsele rohkem tähelepanu kui teisele/teistele. Tavaliselt neelab vanemate tähelepanu noorim laps Kui laste endi suhtlejaomadused on erinevad Nõrga tervisega, sageli haigestuv, füüsilise või vaimse erivajadustega laps saab endale rohkem tähelepanu, nii positiivset kui ka negatiivset Laste sünnijärjekord ja selle mõju Õnnaspositsioon, lapse positsioon õdede ja vendade keskel, mõjutab isiku kujunemist terve elu. Vanem...
Noor olla pole sugugi kerge ''Noorus on hukas'' see on ilmselt üks tuntumaid lauseid, mis iseloomustaks tänapäeva noorust. Nii räägivad vanemad inimesed ja need lapsevanemad, kelle laps on millegagi hakkama saanud. Aga mina nii ei arva. Noorus ei ole veel hukas. Noorusaeg lihtsalt muutub. Minu ema ütles, et tema ajal olid kõik korralikud ja tublid. Hukatuseks on vaja rohkem kui ühte põlvkonda. Noortel võib olla igasuguseid muresi riiete valikst kuni varakult rasedaks jäämiseni. Üks suuremaid probleeme on ilmselt üldises mõistes suhted. Noorukieas ei pruugita vanematega üldsegi hästi läbi saada. Aga vahel saad tulevikus aru, et vanematel võib mõnes asjas ka õigus olla. Tihtipeale tundub, et vanemad teevad ülekohut ja keeravad asja just nii nagu neile kasulik on. Ühel hetklel oled liiga noor, et minna sõprade juurde ööseks ja siis oled juba piisavalt vana, et nooremat õde/venda hoida. Va...
TEISMELISUS Teismeiga e. murdeiga algab umbes 11-12 aastaselt ning lõpeb tavaliselt 18-21- aastaselt Varajane murdeiga e. mürsikuiga algab 11-12 aastaselt ja kestab kuni 16-nda eluaastani. Murdeea algus on lapsepõlve lõpp. Hilisem teismeiga e. noorukiiga toimub aastatel 16-22. Mürsikuea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse Teismeiga on aeg kus iga laps tahab ennast leida. Tema mõtteid ja tegusid juhib soov olla täiskasvanud ja iseseisev. Kui suhted vanematega on head ja laps tunneb end kodus mugavalt, siis suudab ta end kodus leida. Selles vanuses otsitakse aktiivselt ideaali, matkimise eeskuju. Heas peres on selliseks eeskujuks poisile isa ja tütrele ema isiksus. Väga harva tuleb ette, kui ebaterved suhted peres ei lase lapsel oma vanematest eeskuju võtta, sellis...
UNISTUSED JA TEGELIKKUS Kõik inimesed unistavad erinevalt, ühed neist suurejooneliselt ja võimsalt, teised aga tagasihoidlikult ja malbelt, kuid põhimõte jääb samaks. Unistused on inimeste hinge peegliks, nad näitavad, kes isiksus tegelikult on. Iga inimese hinges on peidus salajased unistused. Unistused on väga erilised, kuna nendesse võib eksida ja tagasiteed enam mitte leida. Kuid kui palju suudavad inimesed oma unistused täide viia ? Üks tark mees nimega Louv on öelnud järgmist: " Sõprus põhineb kehakeemial ja usaldusel. Miks ta kasvab või kahaneb, on saladus, nagu kaunis muusikapala. Selle muusika pala kadumine mõtetest, tähendab justkui sõpruse ja unistuste kadumist. " Inimestele kujuneb juba lapsepõlves välja parim sõber/sõbranna, kellega kakeldakse, mängitakse liivakastis, luuakse suured unistused tulevikule ja veedetakse koos kõige ilusamad hetked. Kuid suur tõenäosus on sellel, et peale kooli lõpeta...
Kreeka kultuur Kreeka kultuuris on kõrge võimudistantsi näitaja. See tähendab, et vanemad eeldavad lastelt kuulekust ning lapsed ei ole vanematega päris võrdsed, vaid vanemad on siiski kõrgemal lastest. Õpetajatesse suhtuvad õpilased austusega, sest õpetajad on palju targemad ning annavad edasi isiklikku tarkust. Õpetaja peab alati teadma kõike ning suutma kõigele vastata. Hariduse eesmärgiks on õppid, kuidas asju teha. Ettevõtte juhatuse ja tööliste palgavahe on suur ja alluvad teevad seda, mida kästakse. Juhatus on palju kõrgemal ning tähtsam töölistest. Alluvaid on palju ning ülemusi vähe. Kreeka kuulub multi-aktiivsete kultuuride hulka. Kreeklased on puudutuslembesed, vestluse ajal nad puudutavad vestluskaaslast ning väljendavad ennast tihti ka kehakeele abil. Nende jaoks on oluline ka silmside olemasolek. Nad näitavad enda emotsioone väga välja ja ei jää kunagi vestluste juures ükskõiksete nägudega. Vestlused on paljusõnalised ja ...
MINU TULEVANE PEREKOND Missugune võiks olla mu elu 10- ne aasta pärast? Loodan elada oma majas, kuskil linna ääres, kus on hea elada oma mehe , tütarde ja poegadega. Minu koduks peaks olema maja koos aia ja kõrvalhoonetega. Kindlasti oleks mul iluaed ja ka tarbeaed, kus ma saaks kasvatada endale sobivaid köögivilju. Tarbeaias oleks koht ka maasikapeenardel, kasvuhoonel ja maitseainete peenardel. Nii hea on söögi sisse oma peenralt võtta supirohelist. Iluaias kasvataksin roose ja kindlasti oleks mul kiviktaimla. Sobilik oleks ka väike veesilm, kus kasvaksid vesiroosid. Millisena ma kujutan ette oma tööd? Töötaksin meeldivas kohas, kus on hea palk ja normaalne töö aeg, et jääks aega laste kasvatamiseks ja perega koos olemiseks. Minu töö ei peaks olema selline, kus ma pean palju inimestega suhtlema. Mulle meeldiks oma kätega midagi teha, et sellest oleks kasu nii mulle, kui mu klientidele. Oma perre soovik...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ Jekaterina Sei KELA 1 AÜ NOORUKIEA PSÜHHOLOOGILISED ISEÄRASUSED OBJEKTISUHETE TEOORIA VAATEPUNKTIST Referaat Juhendaja lektor Sergei Džalalov NARVA 2014 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1NOORUKIIGA................................................................................................................4 2VARANE NOORUKIIGA...............................................................................................5 2.1OBJEKTISUHTED.................................................................................
LAPSE KOHANEMINE LASTEAIAGA. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ. Igal lapsel on pöördepunktiks tema elus lasteaeda minek. See on üleminek senisest kodusest miljööst lasteaia elutegevusele, uutele suhetele eakaaslastega ja täiskasvanutega. Lateaeda minek on elumuutus, mis vajab nii lapselt kui täiskasvanult põhjalikke ettevalmistusi. See ei tohi olla juhuslik, vaid pikemat aega kestev tegevusprogramm. Väike inimene väärib seda, et teda lasteaeda minekuks põhjalikult ette valmistatakse, lähtudes tema vajadustest ja oskustest. Kohanemise edukus sõltub enamalt jaolt kodusest ettevalmistusest. Tähtis on kodu ja lasteaia koostöö. Lateaia ja kodu lähenemine teineteisele tähendab seda, et koolieelse kasvatuse tulevik kuulub lapsele ja perekeskusele. Lapsevanem tavaliselt muretseb,kui jätab lapse esialgu võõraste inimeste hoole alla. Hinges on kartus, kuidas laps lepib, kas ta ssab hakkama äkki nutab jne....
Lähedussuhted (sõprus, romantilised suhted) Lähedussuhted Erinevused lähedussuhetes ja suhte kulgemisel: - jõulisus, intensiivsus - pühendumine - emotsionaalsus - seksuaalsus (kõik lähedussuhted ei ole seksuaalsuhted) Meeldimine - Geograafiline lähedus, interaktsioonide sagedus - Sarnasus – hoiakud/väärtused; huvid; sotsiaalne klass - Füüsiline atraktiivsus - esteetiline aspekt - stereotüüp “ilus on ka hea” - sotsiaalsed oskused (enesekindlus interaktsioonides) - ülekanne Sõprus Kahe isiku vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine: - vabatahtlik, – avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus – toetuse pakkumine – vastastikusus – sümmeetriline (võrdsed) – puuduvad eksplitsiitsed seksuaalsed elemendid – välise surveta aja pühendamine teineteisele Sõprussuhtes kehtivaid reegleid - abistamine - sõbra privaatsusega arvestamine - konfidentsiaalsus - usaldusväärne k...
Tapa Gümnaasium Elli Soosaar SUHTED Uurimistöö Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2012 1 SUHTED Sõnal "suhe" on mitu tähendust. 1. Matemaatikas on suhe sama mis jagatis. 2. Filosoofias nimetatakse suhteks ehk relatsiooniks aktsidentsi, mis mitut substantsi omavahel seob. 3. Kõnekeeles on suhe ehk inimsuhe inimestevaheline vahekord. 4. Seksuoloogiliselt võib suhe tähendada seksuaalsuhet. Mina räägin inimsuhetest. Inimene on sotsiaalne olend ja seega meie elu koosneb suhetest. Alguses ümbritsevad meid meie vanemad või/ja õed-vennad, siis lisanduvad naabrid, sõbrad, koolikaaslased ja õpetajad. Hiljem silmarõõmud, armsamad, töökaaslased jne. Ajalehes räägitakse linnade- ja riikidevahelistest suhetest. Suhete aluseks on suhtlemine, millest räägitakse väga palju. Suhted ja suhtlemisviis on väga palju muutunud. Inimestevahelised suhted ei ole enam nii head kui varem, abielul...
! Inimese elutee algab siis, kui ta esimest korda ilmavalgust näeb. Väike inimene sõltub täielikult oma vanematest, sest ta pole ise võimeline enda eest hoolitsema ja endast tulenevaid otsuseid langetama. Pealegi ta ei teagi, mida siin suures ilmaruumis tegema peab. Selleks ongi vanemad, kes selle ameti enda peale võtavad. Aga kui olulised on siiski vanemate roll lapse elus ja milliseks kujunevad põlvkondade vahelised suhted? Vanemate roll lapse suhtes on maksimaalselt edasi anda kõik oma elamise oskused ja kogemused, mis neil lapse kasvamise ajaks on kogunenud. Lapsel on tähtis näha vanemate omavahelisi suhteid, et õppida suhtlema ja tundeid teadvustama Laps vajab vähemalt kümnel eluaastal mõlemat vanemat, et õppida selgeks omasooliste käitumine, ja kogeda tundeelu. Perekond võimaldab kogeda lähedust, millest inimene saab jõudu hilisemas elus vastu seista ka raskustele. Nagu on öelnud J.M. Sailer: ,,Kasvatuses on peamine...
MURDEIGA Tüdrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. 10-12 a - üleminek murdeikka 12-14 a - varane murdeiga 15-16 a - keskmine murdeiga 17-18(20) a - hiline murdeiga Arenguülesanded 12-18 ea: Füüsiline kasv Formaalne mõtlemine Identiteedi kujunemine Emotsionaalne kasv Osalemine eakaaslaste gruppides Suhted vastassooga Füüsiline areng Toimuvad suured muutused, füüsiline kasv on väga kiire - see kurnab ja väsitab organismi. Saavutatakse füüsiline ja füsioloogiline küpsus (T 12-a, P 13-a). Hormonaalsed muutused tekitavad emotsionaalset tasakaalutust. Toimub ka seksuaalne areng - seksuaalse identiteedi kujunemine, huvi vastassoo vastu, esimesed seksuaalkogemused. Murdeea keskel võib noor olla väliselt sarnane täiskasvanuga, kuid vastupidavus on väiksem (pikaajalise füüsilise pingutuse korral) ja suhteline jõud on väiksem (jõud kehakaalu suhtes) kui täiskasvanut...
Virtuaalsed inimsuhted. Kirjand Meie elus mängivad suurt rolli suhted teiste inimestega. Kuidas me saame läbi oma sõpradega, vanematega mõlemad on tähtsad. Kumbagi ei saa teisest kõrgemale tõsta, kuna oma tähtsuselt on nad meile samasugused. Me sõltume neist võrdselt. Saab öelda, et kõik, mis toimub kodus, kajastub suhetes sõpradega ja ka kõik, mis väljendub sõprussuhetes, mõjutab meie pereelu. Nüüd vallutab maailma virtuaalne inimsuhe. Selle roll ühiskonnas üha suureneb. Miks muutub see üha populaarsemaks? Kas sellepärast, et ta on uus ja huvitav ning selle kohta on väga vähe teada? Võib-olla tõesti. Virtuaalmaailma ajalugu on lühike. Seda, mis see meile edaspidi toob, saame teada lähitulevikus. Virtuaalmaailm toob endaga kaasa mitmeid positiivseid asju. Üheks nendest võib lugeda anonüümsust. Inimene saab vabalt rääkida kellegi teisega, ilma et...
Meie elus mängivad suurt rolli suhted teiste inimestega. Kuidas me saame läbi oma sõpradega, vanematega mõlemad on tähtsad. Saab öelda, et kõik, mis toimub kodus, kajastub suhetes sõpradega ja ka kõik, mis väljendub sõprussuhetes, mõjutab meie pereelu. Nüüd vallutab maailma virtuaalne inimsuhe. Selle roll ühiskonnas üha suureneb. Miks muutub see üha populaarsemaks? Kas sellepärast, et ta on uus ja huvitav ning selle kohta on väga vähe teada? Võib- olla tõesti. Virtuaalmaailma ajalugu on lühike. Seda, mis see meile edaspidi toob, saame teada lähitulevikus. Virtuaalne maailm toob kaasa endaga palju positiivsust. Saab inimestega suhelda kodunt lahkumata. Kui sul näiteks hea sõber kolis välismaale, siis on hea temaga interneti teel suhelda. Inimene saab vabalt rääkida kellegi teisega, ilma et peaks olema otseses kontaktis. Miks on see hea? Inimene säilitab tänu sellele oma vabaduse. Ta saab öelda kõike, mida oleks näost ...
Vastutustundetu massimeedia Massimeedia on suure levialaga, tal on oma roll ning ta mõjutab suurt osa ühiskonnast. Arvan, et enamjaolt on massimeedia vastutustundetu. Meedia poolelt on rõhuasetus tehtud ajakirjanduse ja kodaniku sõnavabaduse õigusele ning õigusele infot saada. Paraku on aga meedia negatiivsete sõnumitega nii üle ujutatud, et positiivsete jaoks ei jää ruumigi. Näite võib tuua sellest kuidas Postimehe koostatud statistika esilehel ilmuvate uudiste kohta andis tulemuseks negatiivsete sõnumite tugeva ülekaalu. Negatiivse sõnumiga uudised mõjuvad ka ühiskonnale negatiivselt. Seda tõestab näiteks Eesti Päevalehe artikkel ,,Suitsiidiuudis tapab 58 inimest". Iga kord kui mõni enesetapp jõuab ajalehe esikaanele ja pälvib avalikkuse tähelepanu, hakkavad inimesed tavalisest rohkem surema. See artikkel tõestab, et inimesi on väga kerge mõjutada isegi sellisel viisil, mis puudutab ajalehe ...
Milliseid probleeme käsitleb tänapäeva noorsookirjandus tänapäeval leiab raamatupoe riiulilt väga palju noorsookirjandust. Kõik need raamatud räägivad tänapäeva noorte probleemidest. Milliseid probleeme siis käsitleb tänapäeva noorsookirjandus? Üks põhiline probleem, mida tänapäeva noorsookirjandus käsitleb on koolivägivald. Üheks väga heaks näiteks on Diana Leesalu ''Mängult on päriselt''. See raamat räägib 12-aastasest Mikust. keda kiusatakse koolis suuremate poolt. Samas ei ole tal ka klassis sõpru. See kõik toimub sellepärast, et tal on punased juuksed, tedretähnid ja koolidirektorist isa, keda kõik vihkavad. Mingil hetkel ei suuda ta seda kõike enam taluda. Koolikaaslaste surve tõttu põletab ta maha koolimaja ning põgeneb Tartusse, kus hakkab elama tänavapoisi elu. Tema seiklus lõppeb surmaga. Samast raamatust võib välja tuua ka teise probleemi narkootikumide alkoholi ja suitsetamise kohta. Mikul on õde Mirjam, kes ela...
Milliseid probleeme käsitleb tänapäeva noorsookirjandus tänapäeval leiab raamatupoe riiulilt väga palju noorsookirjandust. Kõik need raamatud räägivad tänapäeva noorte probleemidest. Milliseid probleeme siis käsitleb tänapäeva noorsookirjandus? Üks põhiline probleem, mida tänapäeva noorsookirjandus käsitleb on koolivägivald. Üheks väga heaks näiteks on Diana Leesalu ''Mängult on päriselt''. See raamat räägib 12-aastasest Mikust. keda kiusatakse koolis suuremate poolt. Samas ei ole tal ka klassis sõpru. See kõik toimub sellepärast, et tal on punased juuksed, tedretähnid ja koolidirektorist isa, keda kõik vihkavad. Mingil hetkel ei suuda ta seda kõike enam taluda. Koolikaaslaste surve tõttu põletab ta maha koolimaja ning põgeneb Tartusse, kus hakkab elama tänavapoisi elu. Tema seiklus lõppeb surmaga. Samast raamatust võib välja tuua ka teise probleemi narkootikumide alkoholi ja suitsetamise kohta. Mikul on õde Mirjam, kes ela...
Loote areng, rasedus ja sünnitus Tööleht 1. Loote areng. Millal järgnevad asjad välja kujunevad? Tee rist vastavasse lahtrisse 1.kuu 2.kuu 3.kuu 4.kuu 5.kuu 6.kuu 7.kuu 8.kuu Süda hakkab lööma X Silmad avanevad X Aju võnkeid on X võimalik salvestada On une- ja X ärkvelolekufaasid Juuksed kasvavad X Lootel on olemas kõik, X mis täiskasvanul Naha alla tekib X rasvakiht Loode kuuleb X Ema tunneb loote X liigutusi Rasu-ja higinäärmed X töötavad...
Hector Berlioz 1803-1869 Berlioz oli prantsuse romantiline helilooja. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse. Oma eluajal oli ta rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks teravad suhted Pariisi konservatooriumiga. Lapsepõlv Berlioz on pärit väiksest provintsi linnast Gote SaintAndrest. Tema isa oli arst ja väga lugupeetud linnakodanik, armastas kirjandust. Õppis varakult erinevaid instrumente. 14aastaselt komponeeris oma esimese teose. 18aastaselt läks Pariisi, et õppida isa soovil arstiks, kuid ta jättis õpingud pooleli. Konflikt vanematega, jäi ilma materiaalsest toetusest Tekkis aineline puudus ja võlad. 1826. aastal astus Pariisi konservatooriumi. Isiklik elu 1833. aastal abiellus Harriet Smith...
A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I, 1926 1. ,,Tõde ja õiguse" I osa on avar panoraamromaan, mis kujutab möödunud sajandi lõpu eesti talupoja elu. 2. Tegevuse aeg -19.saj. 70-ndatest aastatest sajandivahetuseni. 3. Ainestik 3 esimest kõidet on kõik seotud kirjaniku biograafiaga, kodu- ja lapsepõlvemälestuste ja muljetega. Terve rea tegelaste puhul on teada elulised eeskujud. Nii on Vargamäe Andresel kirjaniku isa Peeter Hanseni iseloomuomadusi, Pearus tunneme ära üleaedse Jakob Sikenbergi, Hundipalu Tiidus Hans Grossthali, Krõõdas kirjaniku ema Ann Hanseni, Indrekus kirjaniku enda pisikeseeas jt. 4. Kirjanik on püüdnud käsitleda neid põhilisi probleeme ja ideid, millega kõik inimesed ja kõik rahvad oma eluvõitluses paratamatult kokku puutuvad. I köide kujutab võitlust maaga, autor on näinud selles võitluses elu alust, inimest hinnatakse romaanis töö järgi....
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seot...
Maimu Berg "Ma armastasin venelast" Tekstianalüüs Sissejuhatus Romaan ,,Ma armastasin venelast" oli kirjutatud 1994 aastal. See raamat jutustab armastusest 13- aastase tüdruku ja täisealise mehe vahel. Vaid, see pole ainuke teema, mis on puudutatud romaanis. Peale selle, siin räägitakse eesti-nõukogude ajast, peresuhetest, kooliprobleemidest ning inimese tunnetest. Serdtse plohho platset Romaan algab tüdruku mälestusega haiglast. Viieaastasel tüdrukul olid probleemid kopsuga ja ta asus haiglas. Temal oli surmadiagnoos ja üks poiss ütles talle sellest ning teatas: ,,Serdtse plohho platset". See fraas mängib olulist rolli romaanis ning korduvalt ilmneb tekstis. Analüüsides seda fraasi võiks eeldada et see sobib kõikidele situatsioonidele. Süda võib halvasti nutta kui väike tüdruk haiglas asub ning teab, et varsti sureb. Teisel juhul, kui tüdruk on armunud täise...
1) HOLDENI SUHTED a. PEREKONNAGA b. KLASSIKAASLASTEGA c. TÜTARLASTE/NAISTEGA 2) MÕTESTA LAHTI TEOSE PEALKIRJAS PEITUV SÕNUM? 3) KELLE VÕI MILLE VASTU HOLDEN SÕDIS JA KUIDAS SEE VÕITLUS LÕPPES? 4) MITU PÄEVA VÄLTAS TEOSE TEGEVUS? 1. Holdeni suhted a. Holdeni suhted perekonnaga olid head. Kõige paremad suhted olid Holdenil õega, kelle nimeks oli Pheobe. Teoses visatakse ta Pencey erainternaatkoolist välja, sest ta põrus kõikides eksamites, va inglise keeles. See juhtub täpselt enne vaheaega, kuid ta ei kavatse ootama jääda, vaid lahkub sealt varem. Ta sõidab rongiga New Yorki, kuid ei julge koju minna, tahtmata oma ja ema isa mitte ärritada, st üritas vältida nende karjumist, kui ta ise oleks neile olukorda seletanud. Selleks ajaks, kui ta koju plaanis minna, pidavat kiri koolist kohale olema jõudnud ning vanema...
SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................ 3 AJALUGU (MINEVIKUST TÄNAPÄEVANI) ................................................ 4 PEDOFIILIA PÕHJUSED .................................................................................. 6 RAVI .................................................................................................................. 7 STATISTIKA ..................................................................................................... 8 KOKKUVÕTE ................................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................... 10 SISSEJUHATUS Pedofiilia on täiskasvanute psühholoogiline häire, mis väljendub seksuaalses kiindumuses lastesse. Selle alla kuulub ka efebofiilia (sksuaalne kiindumus puberteedi- ea...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
