Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga anda palju järglasi . Seejuures on järglased geneetilise info poolest samased vanemorganismiga . Protistid , seened , vetikad , sammal- ja sõnajalgtaimed paljunevad eostega . Nende moodustamisele eelneb tavaliselt meioos . Seetõttu on eosed haploidse kromosoomistikuga ning on geneetiliselt emastaimest erinevad . Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse kahe suguraku ühinemisel moodustunud sügoodist . Valdavalt pärinevad sugurakud kahel vanemorganismilt . Isas- ja emassugurakud on haploidse kromosoomistikuga . Kromosoomide arvu kahekordne vähenemine toimub meioosi teel sugurakkude arengu käigus . Meioos koosneb kahest järjestikusest rakujagunemisest , mille tulemusena tekib neli tütarrakku . Meioosi esimesel jagunemisel võib toimuda homoloogiliste kromosoomide ristsiire , mille tulemuseks on geenivahetus
Embrüoloogia Inimorganismi individuaalne arenemine (ontogenees) jaguneb kahte perioodi: 1. Üsasisene ehk embrüonaalseks ehk prenataalseks nimetatakse arenguperioodi, naise suguraku viljastumisest (raseduse algus) kuni lapse sündimiseni [ Embrüonaalne kestab viljastumisest 8nda nädalani ehk 56 päeva. Üsasisene kestab viljastumisest kuni sünnini. Perinataalne periood algab 22. rasedusnädalal ja lõppeb 7 päeva pärast sündi.] 2. Üsaväline ehk postnataalne periood vältab sünnist surmani. O(v)ogenees Ovogenees on munaraku areng ovogoonist kuni küpse munarakuni. Fertilisatsioon on munaraku viljastamine.
Dominantne alleel – geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub Retsessiivne alleel – geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub organismis juhul, kui vastav dominantne alleel puudub 2. Inimesel keharakus 46 kromosoomi, sugurakus 23 kromosoomi. 3. Kromosoomide arv säilib, kui jagunevad keharakud. Kromosoomide arv väheneb kaks korda suguraku eellase jagunemisel, mille tulemusena saame suguraku 23 kormosoomiga. Pärast sugurakkude (sperm ja munarakk) ühinemisel viljastatud munarakus areneva organismi keharakkudes kokku 46 kromosoomi – sellepärast on vajalik, et sugurakus oleks 23 kromosoomi. 4. Soo määramise viisid Keskkonnaregurite poolt – nt temperatuuri toimel (merikilpkonnad) Sugukromosoomidega 5. Soo määramine Sugu määratakse viljastumise momendil ISA 44+XY EMA 44+XX
moodustuvad kääviniidid, mis koosnevad niitjatest valkudest Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale, kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud Anafaasis lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniididja kromatiidid eralduvad Telofaasis kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed MEIOOS Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne diploidne kromosoomistik Esimese jagunemise profaasis tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, tsentrioolide paarid eralduvad teineteisest ja nende vahele moodustuvad kääviniidid Sarnaneb mitoosiga, aga erinevus on see, et toimub kromosoomide ristsiirdamine, millega kaasneb geenivahetus Metafaasis liiguvad kromosoomid ekvatoriaaltasandile
2)Metafaas: *Kromosoomid koonduvad raku keskele *Kaaviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsenromeeri külge ja teisega tsentriooli külge 3)Anafaas: *Kääviniidid lühenevad *Kromatiidid liiguvad poolustele 4)Telofaas: *Kromosoomid keerduvad lahku *Tekivad tuumakesed *Sünteesitakse uued tuumamembraanid *Toimub tsütoplasma jagunemine *Kääviniidid kaovad Paljunemine - elu tunnud, millega tagatakse liigi säilitamine Suguline paljunemine - uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisel e. Viljastumisel. N: Paljaseemnetaimed, õistaimed. Mittesuguline - uus organism pärineb ainult ühest vanemast. EOSELINE-saab alguse eosest ( tuule ja vee abil) N: sõnajalataimed, seened, sammaltaimed, vetikad VEGETATIIVNE-saab alguse ühest vanemast või selle osast. N: Bakterid, tulp, maasikad, kartulid. Pooldumine Pungumine Sibulatega(tulp) Mugulitega(kartul) Sugulise ja mittesugulise paljunemise eripärad: Suguline paljunemine *Järglased geneetiliselt erinevad
- On haigusi, mis takistavad või teevad lapse saamise riskantseks. - On üksikuid inimesi, kel puudub partner laste saamiseks, kuid soov last saada on suur 4. Asendusemadus - eetika ja hea tava Kahtlemata sisaldab asendusemaduse teema hulga eetilisi dilemmasid. Keeruline teema on ka kolmandate osapoolte munaraku ja spermadoonorite ning surrogaatemade osalemine soojätkamises: Mõned religioossed traditsioonid näevad võõra suguraku kasutamises abielurikkumist. · Kas tuleks tagada doonorite anonüümsus ja hoida saladust või lähtuda lapse huvidest ja tagada talle õigus kujundada ise oma identiteet, olles bioloogilisest sugulusest teadlik? · Vanemakontseptsioon lahutatakse osadeks: geneetiline sugulus, rasedus ja sünnitamine, lapse kasvatamine. Sageli on raske otsustada, keda teatud puhkudel
Embrüoloogia Inimorganismi individuaalne arenemine (ontogenees) jaguneb kahte perioodi: 1. Üsasisene - ehk embrüonaalseks ehk perinataalseks nimetatakse arenguperioodi, naise suguraku viljastumisest (raseduse algus) kuni lapse sündimiseni 2. Üsaväline - ehk postnataalne periood vältab sünnist surmani. O(v)ogenees - ehk munaraku areng toimub munasarjas. Inimkeha kõige suurem rakk. Viljastamata munaraku eluiga on umbes 8-12 tundi. Ovulatsioonil väljub munarakk munasarjast, liigub edasi munajuhasse ja sealt emakaõõnde. Munarakk pole iseseisvaks liikumiseks võimeline Ta liigub edasi
5. Reageerimine keskkonna muutustele...................................... Loomad tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi meeleorganitega. Rakumembraanid on valgumolekulid, mis muutes oma kuju, saadavad infot raku sisse. 6. Paljunemine............................................................................. Mittesuguline: uus organism saab alguse sugurakkude ühinemiseta Pooldumine – ainuraksed Vegetatiivne – taimed Eostega – seened Suguline – uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest Sugulisel paljunemisel on kõik järglased geneetiliselt pisut erinevad, mis tagab evolutsiooni. 7. Areng....................................................................................... Organismid arenevad igal juhul. Organismil on muutused tema eluaja jooksul. Sugulise paljunemise puhul algab areng viljastumisega, mittesugulise paljunemise puhul eraldumisega vanemorganismist.
Raku ehitus ja talitlus 11.klass Kontrolltöö konspekt + joonis(loomarakk) Päristuumse raku ehitus Ehitus: Y kahekihiline tuumamembraan, Y poorid, Y kromatiim(aine) - DNA, RNA, valgud, Y tuumake - tekivad ribosoomid Kromosoomid: mikroskoobiga nähtavad ainult raku jagunemise ajal. Ehitus: Y DNA mol. 1 või 2 Y Histoorid Kromosoomistik: ehk karüotüüp on kromosoomide kogum inviidi keha- või suguraku tuumas. 1)Kahekordne kromosoomistik - nim diploidne kromosoomistik 2)Ühekordne kromosoomistik - nim haploidne kromosoomistik Rakumembraan Ehitus: Y Kaks kihti fosforlipiide Y Valgumolekulid Y Kolesterool Y Digosahhariid(välispinnal) Ülesanded: Y Hoiab sisu koos ning kaitseb Y Ainete valikuline transport rakku; 1)passiivne transport ning 2)aktiivne transport Y Endotsütoos nt. Õgirakud Y Seob rakud kudedeks Y Retseptor(valgud vahetavad infot)
kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed. Mitoosi toimumine on vahetult seotud DNA kahekordistumisega: kui see on toimunud, järgneb enamasti ka mitoos. Suur osa rakkudest jääb aga interfaasi. Interfaasis enamik rakke diferentseerub. Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nim meioosiks. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim haploidseks. Munaraku viljastamisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne e dipoloidne kromosoomistik. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Interfaas: mioosiga sama algus, kuid 1 erinevus: liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. See on nim kromosoomide ristsiirdeks. Sellega kaasneb geenivahetus. Metafaas: homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid.
Sotsiaalselt iseseisvamaks, kujuneb oma sõprade ring, sotsiaalsete rollide teadvustamine, seksuaalne identiteet prepuberteet ja puberteet Prepuberteedis jätkub sugurakkude areng, sellest tingituna tekivad teisesed ehk sekundaarsed sootunnused, kuid ühtki küpset sugurakku veel ei teki. Puberteedi alguseks loetakse P iseeneslike seemnevooluste ehk pollutsioonide teket ( sagedamini öösel ), T menarhet (esimene menstruatsioon), millele eelneb esimese suguraku küpseks saamine andropaus Klimakteeriumis/andropausis lõpeb suguelundite tsükliline talitlus ja sugurakkude küpsemine ning N järsemalt kui M võimalus soo jätkamiseks, seksuaalne aktiivsus väheneb. andropausi füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse arengu tunnused/sümptomeid · energia vähenemine · psüühiline ebastabiilsus · seksuaalse huvi vähenemine · erektsioonivõime langus · vaimse võimekuse langus · depressioon · lihas- ja liigesvalud
taastuvad loetud minutite jooksul. Sperm isassuguraku seemnerakk, mis moodustub isasorganis. 2. Täida lüngad. ( 9,5 punkti ) Mittesuguline paljunemine on kõige lihtsam paljunemisviis, mis leiab aset paljudel taimedel ja alamatel loomadel. Neid paljunemisviise on palju, näiteks eoseline, vegetatiivne paljunemine, pungumine ja pooldumine . Suguline paljunemine seisneb kahe suguraku ühinemisel, mida nimetatakse viljastamiseks . Viljastunud munarakk ehk sügoot on uue elusolendi esimene rakk, mis moodustub isas- ja emassuguraku ühinemisel. Rasedus on naise seisund, mille ajal tema organismis areneb laps. Platsenta kaudu loode toitub, hingab ja eritab. Rakkude jagunemisviisi, mis leiab aset sugurakkude moodustamisel nimetatakse meioosiks . Sel puhul toimub kaks järjestikku rakujagunemist.
· Tagab raku sisekeskonna stabiilse pH. 2) Rakutuum: · Sisaldab ja säilitab pärilikkuse infot · Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Juhib raku elutegevust 3) Kromosoomid: · Sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene · Sisalduvad tuumas · Moodustavad kromatiini, nähtavaks muutuvad kromosoonid raku jagunemise ajal · Inimese keharakus on 46 kromosoomi, suguraku tuumas 23 kromosoomi. 4) Rakumembraan: · Rakukest · Koosneb 2 kihist · Välispinnal asuvad süsivesikud · Membraanis on poorid, mille kaudu toimub ainevahetus · Ümbritseb ja kaitseb rakku · Säilitab rakukuju · Välistab tsütoplasma laialivalgumise · Membraani välispinnal olevad retseptorid kannavad üle informatsiooni raku sisemusse · Läbi membraani toimub raku toitumine:
Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv. Et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks, peab nende arv sugurakkudes vähenema kaks korda. Meioosiks nimetatakse raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Haploidseks nimetatakse meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku (tähiseks n). Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne e. diploidne kromosoomistik (tähiseks 2n). Somaatilisteks rakkudeks nimetatakse keharakke ja gameetideks sugurakke. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. Protsess koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Meioosile eelnevas interfaasis toimub DNA kahekordistumine, rakuorganellide arvu suurenemine, makroergiliste ühendite süntees ja tsentrioolide kahestumine
Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. MEIOOS Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes vähened kaks korda, nim. Meioosiks. Kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks. (n) organismide sugurakkudes on enamasti haploidne kromosoomistik. Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne e. Diploidne kromosoomistik. (2n) Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Protsess koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Meioosi mõlemas jagunemises on neli faasi. Meioosile eelnev interfaas sarnaneb mitoosi omaga: toimub DNA
faasina: profaas, metafaas, anafaas,telofaas. Mitoosi tähtsus: kasvamiseks, kudede uuendamiseks, haavade parandamiseks, vegetatiivseks paljunemiseks. Taimedel on enamus rakke mitoosivõimetud. Jagunevad ainult juure ja varre tippudes meristeemrakud. Meioos on rakujagunemis vorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseteks. Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosomid ja taastub liigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik. Meioos kaasneb sugurakude küpsemisega ning eoste moodustumisega.Protsess koosneb kahest järjestikulisest jagunemisest mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Tsütokinees on mitoosi lõpus toimuv tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel.
IV- telofaas (toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine, tekib 2 tütarrakku) 4.Mis on mitoosi tulemus? Mitoosi tulemusel moodustuvad 2 uut identset tütarrakku. 5. Mis moodustuvad meioosi teel? Meioosi teel moodustuvad sugurakud, kus on poole vähem kromosoome, kui keharakkudes 6. Miks kromosoomide arv sugurakkudes on poole väiksem keharakkude kromosoomide arvust? Kromosoomide arv sugurakkudes on poole väiksem kuna kahe suguraku ühinemisel peab taastuma normaalne kromosoomide arv (inimestel 46 kromosoomi) 7.Spermatogenees Speratogenees on meioos, mis toimub mehe munandite väänilistes torukestes. Selle tulemusel moodustub 4 spermi. Spermatogenees kestab kogu suguküpsuse perioodi. Spermatogoon on spermi eellasrakk. Spermi eluiga naise kehas on umbes 72 tundi. 8. Ovogenees Ovogenees on munarakkude küpsemine. Ovogenees algab esimese menstruatsiooniga ja lõpeb menopausiga
* Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel * Tütarrakud on geneetiliselt identsed * Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv * Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Meioos Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust heploidset tütarrakku Meioosis 2 korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks. Munaraku viljastamisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub kõigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik. Interfaas meioosile eelnev, sarnaneb mitoosi omaga Toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid Meioosi profaas Liituvad kromoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, seda nim. Kromosoomide ristsiirdeks. Toimub I faasis, võib kesta päevi või isegi aastaid Sarnased protsessid mitoosiga:
Vaegmoondeline areng- esineb putukatel, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid (rohutirtsudel) Tõene või väär Folliikul edastab toitaineid ovotsüüti õige Viljastunud munarakku nimetatakse ovogooniks. Viljastunud munarakku nim. Sügoodiks. Täismoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. Õige vastusevariant Meioosi lõpuks on inimese suguraku kromosoomides DNA molekule kokku: a)23 b)26 c)43 d)46 Replikatsioon toimub mitoosi: a) interfaasis b)profaasis c)metafaasis d) telofaasis Munaraku viljastumine toimub: a) munasarjas b) munajuhas c)emakas d)tupes Seemerakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: a)8 b)12 c)36 d)48 e)72 tundi Täida lünk. Inimese embrüogenees algab viljastumisega ja lõpeb sünniga Inimese gameet on haploidse kromosoomistikuga. Ovogeneesi tulemusena saadakse üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm arengu- ja
ühest eellasrakust Sugurakkude Pidev protsess Tsükliline; ~iga 28 päeva järel küpsemise perioodilisus Sugurakkude areng elu kõrge elueani 50-55a jooksul Valminud sugurakkude munandimanustes Ei säili, toimub säilumiskoht menstruatsioon Suguraku 72h 36-48h viljastumisvõimelisus Spermatogeneesi ja ovogeneesi sarnasused: - Tekivad haploidse kromosoomistikuga sugurakud 7. Tekkinud rakkudes on vanemorganismi geneetiline materjal Tunnus Seemnerakk e sperm Munarakk e ovotsüüt suurus väiksem suurem liikumisvõi olemas, aktiivne puudub me
mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nim. Tsütokineesiks. Interfaasis enamik rakke diferentseerub-kaob jagunemisvõime: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talituse. Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda nim. Meioosiks. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks. Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik. Näiteks on inimesel kõigis keharakkudes e. Somaatilistes rakkudes diploidne kromosoomistik 2n=46 ja sugurakkudes e. Gameetides haploidne kromosoomistik n=32. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustamisega. Meioosi faasid(4): Profaas I: tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku,
Kui viljastumist ei toimu, siis munarakk hukkub ja järgneb menstruatsioon. Meioos – raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda (Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset rakku. Homoloogiliste kromosoomide ristsiirde ja üksteisest sõltumatu lahknemise tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad). Meioosi 2 korda vähenenud kromosoomistikku nim haploidseks. Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik. Inimesel on kõigis keharakkudes diploidne kromosoomistik(46) ja sugurakkudes haploidne kromosoomistik (23). Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Meioosile eelnev interfaas sarnaneb mitoosi omaga: toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid. Profaasis tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad
ÕIGE ✗ Viljastunud munarakku nimetatakse ovogooniks. VALE Parandus: Munaraku eellast nimetatakse ovogooniks. 2. Leia õige vastus! ✗ Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu vähenemine kaks korda. ✗ DNA kahekordistumine toimub mitoosi interfaasis. ✗ Spermid moodustuvad spermatogeneesil. ✗ Bakterid paljunevad enamasti vegetatiivselt. ✗ Meioos esineb ovogeneesil. ✗ Meioosi lõpus on inimese suguraku kromosoomides DNA-molekule kokku 23. ✗ Geenivahetus kaasneb meioosi esimese profaasiga. ✗ Inimese munarakkude küpsemise keskmeks intervallik on 28 päeva. 3. Täida lünk ✗ Organismid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. ✗ Mitoosi anafaasis lahknevad kromatiidid raku poolustele. ✗ Ovogeneesi tulemusena saadakse üks viljastusvõimeline munarakk ja kolm arengu- ja viljastumisvõimetut rakku.
1.5. Reageerimine keskkonna muutustele Organismid võtavad väliskeskkonnast info vastu ja reageerivad sellele. Rakumembraanis on valgumolekulid, mis muutes oma kuju, saadavad infot raku sisse. Inimesele on meeleelundid eluliselt vajalikud. 1.6. Paljunemine Jaguneb mittesuguliseks ja suguliseks paljunemiseks. Mittesuguline: pooldumine (ainuraksed), vegetatiivne (taimed), eostega (seened). Suguline – uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest. 1.7. Areng Organismi muutused tema eluaja jooksul. 1.8. Evolutsioneerimine Areng, mis on tekkinud pika aja jooksul, alates ürgajast kui tekkisid esimesed elusorganismid. 2. ORGANISEERITUSE TASEMED 2.1. Molekulaarne tase See on esmane uurimisobjekt. Mitmesugused bioloogilised molekulid – biomolekulid. Väiksem kui rakk. Eluta objektid ei sisalda orgaanilisi aineid. Anorgaanilised ained esinevad kõikides organismides.
II meiootiline jagunemine: ühest II järku ootsüüdist kujuneb välja üks ootiid (kõrgdiferentseerunud munarakk) ja üks reduktsioonkeha. Samuti jaguneb ka eelmise jagunemise käigus tekkinud reduktsioonkeha. Ovogeneesi käigus tekib üks viljastumisvõimeline munarakk ja 3 reduktsioonkeha. Üldjuhul reduktsioonkehad taandarenevad ja kaovad. NB! teatud partenogeneesi erivormidel osalevad aga viljastumisel: n munarakk + n reduktsioonkeha = 2n organism Suguraku ja keharaku võrlus: · tuuma ja tsütoplasma suhe on muutunud · keharakkudes on kromosoomistik diploidne ja sugurakkudes haploidne · sugurakkudes on ainevahetus alla surutud · sugurakkude eluiga on väga lühike: munarakul:36h ja spermatosoidil: 72h · küpsed sugurakud on paljunemisvõimetud · sugurakud on kõrgelt diferentseerunud rakud Viljastumise võimalused looduses 1. Kehasiseselt täiuslikum, kindlam, toimub emasorganismis
geen- DNA lõik mis osaleb kehas ühe või mitme tunnuse kujundamises. kromosoom- pärilikkuse kandja kromosoomistik- geeni vorm, mis jaguneb retsessiivseks ja dominantseks. geenialleel- mutatiivne muutlikus- väliskeskkonna mõjust põhjustatud juhuslik muutus geenide või kromosoomide arvus. kombinatiivne muutlikkus- sugulisel paljunemisel esinev muutlikkus, mis on põhjustatud kahe erineva suguraku ühinemisest. mutatsioon- mutatiivne muutus. mutageen- tegur, mis põhjustab mutatsioone eos- üherakuline ja paksu kestaga kaetud struktuur, mille abil toimub eoseline paljunemine meioos- rakkude paljunemise viis. (Inimesel ja teistel loomadel) geenhaigus- haigus, mille põhjustajaks on vigane geen või geenid kromosoomhaigus- haigus, mida põhjustab geenide arvu või struktuuri muutumine geeniteraapia- geenide siirdamine.
33. Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust (partenogeneesi korral viljastamata munarakust)) küpsuseni (ehk loomuliku surmani). Inimese ontogenees Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks: 1) sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks ja 2) sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks arenguperioodiks. Üsasiseseks nimetatakse arenguperioodi naise suguraku viljastamist (raseduse algus) kuni lapse sündimiseni. Üsaväline periood vältab sünnist surmani. 34. Rakutsükkel raku eluring ühe jagunemise lõpust teise jagunemise lõpuni. Rakutsükkel (raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi inerfaasi järgmise mitoosi lõpuni) koosneb interfaasist ja mitoosist Interfaas - vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite süntees, tsentrosoolide kahestumine, raku mõõtmete suurenemine, DNA kahekordistumine).
Põhjus, miks taimi sugulisel teel ei paljundata, on see, et nad kaotaksid oma sordiomadused" (Sikut 2008) 4 1. 2. Mis ei ole kloonimine? Sugulise sigimise teel saadud järglased ei tähenda kloonimist. ,, Näiteks taime seemned saadakse sugulise sigimise teel. See sisaldab endas sugurakkude tekkimise protsessi ehk meioosi, millega kaasneb geneetilise materjali ümberkombineerimine, ning kahe sel viisil tekkinud suguraku ühinemist ehk viljastumist .Isegi siis, kui näiteks mingi taime õis viljastub isetolmlemise teel (tolmutera võib ju tulla samalt taimelt), on sellest tekkiva uue organismi alge ehk idu geneetiliselt erinev emataimest. Siit tuleneb vajadus viljapuid,-põõsaid ja muid kultuurtaimi paljundada vegetatiivselt ehk kloonimise teel. Seemnetega paljundamisel kaotaksid nad sordiomadused"(Sikut 2008). 1. 3. kloonimise etapid 5
N: Prokarüoodid, seened, algloomad e.protistid, protistid, bakterid, paljud taimeliigid. Pooldumine Bakterid jagunevad 2ks otsepooldumise teel. DNA kahekoristub->sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja-kestad ning moodustub 2 tütarrakku. Pungumine Pärmirakus DNA kahekordistub->moodustunud tütarrakud saavad ühesuguse kromosoomistiku. ainuõõssed, käsnad, pärmseened. Suguline paljunemine Uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest. Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne tolmlemine. 5.2 MITOOS Järgneb paljunemisele ja on vajalik organismi kasvamiseks, hukkunud või hävinud rakkude asendamiseks. Ei jagune vöötlihaskoe-, närvirakud, ilma tuumata vererakud. Tagab kromosoomide arvu püsimise tütarrakkudes. Eristatakse: 1tuuma jagunemist e. Karüokinees geneetiline info jagatakse tekkinud tuumade vahel. 2Tsütokinees jagatakse tsütoplasma tekkinud rakkude vahel ära.
õistaimed sibula abil) Eoseline paljunemine- ühekordse pärilikkusega rakk, millest hakkab kasvama uus organism (seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadesl) Eelised- vaja ainult ühte vanemat, toimub kiiresti, arvukas Puudused- Geneetiliselt sarnased, lihtsamaks ohvriks putukatele, haigusetekitajatele 7. Suguline sigimine. Partenogenees. Sugulise sigimise puudused ja eelised. Suguline sigimine- uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisel partenogenees- emastel organismidel esinev paljunemisviis, mille puhul uus isend areneb viljastamata munarakust. Enamasti esineb ajutiselt. Eelised- geneetiline erinevus, vastupidavam haigustele Puudused. Tuleb leida partner, sugurakud peavad ühinema, paljunemisel saab edasi anda pooled geenid 8. Kehaväline ja kehasisene viljastumine. Kehasisene: Sugurakkude arv on väike, sest sugurakud ja viljastatud munarakud on väliskeskkonna
lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises 14. Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu: Suurenemine 4 korda DNA kahekordistumine toimub mitoosi: interfaasis Spermid moodustuvad: spermatogeneesil Bakterid paljunevad enamasti: vegetatiivselt Meioos esineb: ovogeneesil Meioosi lõpuks on inimese suguraku kromosoomides DNA molekule kokku: 23 Geenivahetus kaasneb: Inimese munarakkude küpsemise keskmine interval on: 28 päeva. Organismid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. Mitoosi anafaasis lahknevad kromatiidid raku poolustele. Ovogeneesi tulemusena saadakse üks viljastumisvõimeline munarakk ja 3 arengu- ja viljastumisvõimetut rakku(polotsüüti). Risoomi, sibula ja mugula abil paljunemine on katteseemnetaimedele omased mittesugulise paljunemise vormid.
· Interfaasis enamik rakke diferentseerub ehk omandab vastava koe tüübile iseloomuliku koju ja talitluse. Meioos · Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv. · Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nimetatakse meioosiks. · Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseks (n=23). · Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik (2n=46). · Inimesel on kõigis keharakkudes (somaatilistes rakkudes) diploidne kromosoomistik, sugurakkudes (gameetides) haploidne. · Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega. · Meioosi käigus toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv, sünteesitakse makroergilisi ühendeid, tsentrioolid kahestuvad.
n n n n diploidne kromosoomistik, rakud identsed, moodustub kaks uut rakku, ei toimu kromosoomide ristsiiret, üks mitootiline jagunemine Meioos- eoste ja sugurakkude moodustumine, rakkudes haploidne kromosoomistik, rakud geneetiliselt erinevad, moodustub neli uut rakku, I profaasis kromosoomide ristsiire, kaks järjestikust jagunemist. Inimese sugurakkude areng · Spermatogenees ehk mehe suguraku areng- on spermide küpsemine, see algab suguküpsuse saabumisel munandites. Spermide eellasteks on spermatogoonid. Spermatogoonid on diploidne kromosoomistik. Suguküpsuse saabudes hakkavad arenema spermatogoonid. Neist jagunemise teel saadakse spermid. Neil on haploidne kromosoomistik. Ühest spermatogoonist saadakse neli erinevate omadustega aga võrdse eluvõimega spermi. Sperm on viljastumisvõimeline 48-56 tundi, sellest ajast kui ta satub tuppe
Sest, et kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kaherkodsitusk peab kromosoomide arv sugurakkudes vähenema kaks korda. See toimub sugurakkude arengu käigus ja meioosi teel. 2. Selgitage haploidse ja diploidse kromosoomistiku mõistet. Haploidne kromosoomistik- meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistik.(esineb sugurakkudes n=23) Diploidne kromosoomistik- kahekordne kromosoomistik, tekib siis kui viljastumisel ühinevad ühte rakku kahe suguraku kromosoomid. ( Esineb keharakkudes, 2n=46) 3. Milliste protsessidega kaasneb meioos? Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustamisega. 4. Milline on esimese meiootilise jagunemise tulemus? Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. 8. Miks on meioosi tulemusena moodustunud tütarrakud geneetiliselt erinevad? Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Homoloogiliste
I Profaas Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku. Seejuures vahetavad kromatiidid omavahel fragmente(võrde pikkusega otsi) Toimub kromosoomide ristsiire ehk krossinover See suurendab pärilikku muutlikus Meioosi tähtsus Emarakus moodustub neil haploidset tütarrakku, milles igaühes on kromatiid algpaarist Ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega Suguraku areng Sugurakkude iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburitega, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustunud ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel Spermid moodustuvad munandite väänilistes torukestes
10. DNA kahekordistumine toimub mitoosi: a) interfaasis, b) profaasis, c) metafaasis, d) telofaasis 11. Spermid moodustuvad: a) ovogeneesil, b) spermatogeneesil, c) meioosil, d) viliastumisel. 12. Bakterid paljunevad enamasti: a) mitoosiga b) meioosiga c) vegetatiivselt d) eoseliselt 13. Meioos esineb a) vegetatiivsel paljunemisel b) somaatiliste rakkude pooldumisel c) sügoodi lõigustumisel d) ovogeneesil 14. Meioosi lõpuks on inimese suguraku kromosoomides DNA molekule kokku: a) 23 b) 26 c) 43 d) 46 15. Geenivahetus kaasneb: a) interfaasiga b) mitoosi profaasiga c) meioosi esimese profaasiga d) meioosi teise profaasiga 16. Inimese munarakkude küpsemise keskmine intervall on: a)12 päeva b) 20 päeva c) 28 päeva d) 32 päeva Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Organismid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. 18. Mitoosi anafaasis lahknevad kromatiidid raku poolustele. 19
alkoholi, narkootiliste ainete mõjul); 3) füüsikalised (põrutused, löögid) -) Selgita, millal ja millest tekib platsenta? Mis ülesanne platsental on? (2p) *) Platsenta tekib kõldkesta ja emakaseina ühinemisel juba esimesel nädalal. Platsenda kaudu liiguvad toitained hapnikuga. Lisaks kaitseb see ka haiguste eest. -) On teada, et sugurakkudes on kromosoomide arv poole väiksem, kui keharakkudes. Mis on selle nhtuse otstarve? (2p) *) Kahe suguraku liitumisel tekib uus diploidne rakk. * 6. Joonisel on kujutatud üks mitoosi faasidest. (4p) -) See mitoosi faas on: metafaas. -) Kirjeldage, mis toimub sellele faasile järgnevas mitoosifaasis? *) Kääviniidid lühenevad, kromosoomide kromandid eralduvad teineteisest, tsendhomeeni ekslevad, lahknevad ja jõuavad vasakpoolustele. -) Milles seisneb mitoosi tähtsus organismile? *) Kromosoomide arv tütarrakkudes jääb muutumatuks ja organism saam kaks identset tütarrakku. * 7
lõhnaretseptorite eest http://science.howstuffworks.com/environmental/life/human-biology/smell2.htm Retseptorvalgu töö 6. Paljunemine Mittesuguline: uus organism saab alguse sugurakkude ühinemiseta, ühest vanemast: Pooldumine ainuraksed ... Vegetatiivne taimed ... Eostega seened ... Suguline uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest. 7. Areng Organismi muutused tema eluaja jooksul. · Sugulise paljunemise puhul algab areng viljastumisega, mittesugulise paljunemise puhul eraldumisega vanemorganismist. · Arengu käigus omandatakse uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid, kohanetakse keskkonnaga. · Areng jätkub ka peale kasvu lõppu ja lõpeb alati surmaga. · Arenevad ka ökosüsteemid ja biosfäär Kahepaiksed Monarhliblikad 8. Evolutsioneerumine ..
lõhnaretseptorite eest http://science.howstuffworks.com/environmental/life/human-biology/smell2.htm Retseptorvalgu töö 6. Paljunemine Mittesuguline: uus organism saab alguse sugurakkude ühinemiseta, ühest vanemast: Pooldumine – ainuraksed … Vegetatiivne – taimed … Eostega – seened … Suguline – uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest. 7. Areng Organismi muutused tema eluaja jooksul. • Sugulise paljunemise puhul algab areng viljastumisega, mittesugulise paljunemise puhul eraldumisega vanemorganismist. • Arengu käigus omandatakse uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid, kohanetakse keskkonnaga. • Areng jätkub ka peale kasvu lõppu ja lõpeb alati surmaga. • Arenevad ka ökosüsteemid ja biosfäär Kahepaiksed Monarhliblikad 8. Evolutsioneerumine ..
geneetilist materjali. (2kromatiidiline → 1kromatiidiline) ● Kääviniidid lühenevad, kromatiidid lahknevad raku poolustele. 4. Telofaas II ● Toimub tsütokinees: ühest diploidsest rakust moodustus neli geneetiliselt erinevat haploidset tütarrakku. Spermatogenees ja ovogenees Meioosi käigus tekivad rakud, mis sisaldavad eellasrakuga võrreldes 2x vähem kromosoome (haploidne). Kahe haploidse suguraku (mees ja naine) ühinemisel geneetiline materjal taaskord kahekordistub (muutub diploidseks ehk VILJASTUB). Spermatogenees - spermi küpsemine Mehe seemnerakud e. spermid moodustuvad munandites asuvates seemnetorukestes. Spermide eellasteks on spermatogoonid. Protsess, mille käigus spermatogoon kasvab spermiks, on spermatogenees. (1 spermatogoon on diploidne e. kokkupakitud kromosoomidega, meioosi tulemusena tekib 4 haploidset)
Kui subpopulatsioon on väga väike, siis ta triivib juba ise oma kohastumisega adaptatiivsel maastikul ja jõuab uuele kohastumuslikule tasemele. Geenivahetus selle subpopulatsiooni ja emapopulatsiooni vahel soodustab kogu populatsiooni kohastumist uuele tasemele. Evolutsioonibioloogias kutsutakse seda evolutsiooniteooriat Wright'i tasakaalustatud nihke teooriaks (Shifting Balance Theory). Geneetilist varieerumist suurendavad mehhanismid Mutatsioonid Rekombineerumine Iga meie suguraku kromosoom on segu ema ja isa geenidest. Rekombineerumine ongi geenide vahetumine samade lookuste vahel homoloogses kromosoomis. Geenivool (gene flow) Isendite migratsioon ühest populatsioonist teise toob sinna uusi isendeid. Paaritumisel toovad nad populatsiooni genofondi sisse uusi alleele- protsessi nimetataksegi geenivooluks ehk geenisiirdeks. Üksikute väga lähedaste liikide korral toimub ka liikidevaheline hübridisatsioon. Kui hübriidid on viljakad, töötabad nad nagu
selgrootutest ja paljudele taimdele. Katteseemnetaimedest paljunevad vegetatiivselt enamasti mitmeaastased liigid. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga anda palju järglasi. Seejuures on järglased info poolest samased vanemorganismidega. Protistid, seened, vetikad, sammal- ja sõnajalgeosed haploidse kromosoomistikuga ning on geneetiliselt emastaimest erinevad. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse kahe suguraku ühinemisel moodustunud sügoodist. Valdavalt pärinevad sugurakud kahelt vanemorganismilt. Isas- ja emassugurakud on haploidse kromosoomistikuga. Kromosoomide arvu kahekordne vähenemine toimub meioosi teel sugurakkude arengu käigus. Meioos koosneb kahest järjestikusest rakujagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Meioosi esimesel jagunemisel võib toimuda homoloogiliste kromosoomide ristsiire, mille tulemuseks on geenivahetus.
Võsund Sigikeha Õistaimed o Lehe, varre, juure või varre muudandite abil (sibul, mugul, risoom) Eeoseline paljunemine Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel Järglased on geneetiliselt identsed Paljunemine on kiire Korraga palju järglasi Paljunemiseks on vaja 1 organismi Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust Uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest Esineb iseviljastumist: sugurakud pärinevad ühelt vanemalt (hermafrodiidid) Ja ristviljastumist: sugurakud pärinevad kahelt vanemalt Partenogenees – abivariant taimedel – organismi areng viljastumata munarakust (nt võilill) Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu Seemnetaimedel – paljasseemne- ja õistaimedel toimub enne tolmlemine: ise- ja risttolmlemine (putuktolmlemine ja tuultolmlemine). Õistaimedel toimub kaheviljastumine
radiaalselt *kübara alaküljel ja mille välispinnal tekib *eoslava . Eostugi e. sterigma, sterigma -*eoskanna tipus paiknev väljakasv, millele kinnituvad *kandeosed. Etsiospoor, aeciospore - vt. kevadeos. Fragmobasiid, phragmobasidium - risti- või pikivaheseinte abil tüüpiliselt neljaks osaks jagunenud *eoskand Gameet, gamete - diferentseerunud sugurakk või sugulise funktsiooniga tuum, mis on võimeline *sugulise paljunemise protsessis ühinema vastassugupoole suguraku või tuumaga. Gametangium, gametangium - *sugulise paljunemise struktuur, milles tekivad *gameedid. Gametotallus, gametothallus - *tallus, millel tekivad *gameedid Haustor, haustorium - *peremeesorgansimi rakku tungiv spetsiaalne, mõnikord harunev niitjas *talluse osa või *seeneniit, mille abil organism *parasiitselt toitub. Helmintovoor, nematode predator - nematoodidest toituv kiskjaseen Heterotalne (liik), heterothallic - *suguline paljunemine toimub kahe erineva, suguliselt
60. Miks merilõvide emased on nõus olema haaremis? Et saada parimate geenidega/tugevamaid järglasi (tugevaimalt/parimalt isaselt). ***Kas isaste ämblike ja jaanalindude pulmakäitumine on sarnaste eesmärkidega? ***Männi ja sisaliku ontogeneesi sarnasused: ***Päevalille ja pääsukese ontogeneesi sarnasused: Organismide paljunemine 102-113 1. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Tooge välja 2 erinevuste paari.Suguline-uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisel, järglased geneetiliselt erinevad/Mittesuguline-uus organism pärineb alati ühest vanemast, järglased geneetiliselt samad. 2. Tooge 2 konkreetset näidet mittesugulise paljunemise kohta loomadel. Käsnade pungumine, hüdra pungumine. 3. Millise eelise lõi sugulise paljunemise teke evolutsioonis? Järglased geneetiliselt erinevad, võimalik evolutsiooniline areng. 4. Millised eelised tõi kaasa kehasisese viljastumise teke evolutsioonis (3)? Viljastunud munarakk
kahes eksemplaris. Vaid sugurakkudes (http://www.ebc.ee/~skivi/tsytog/tsytogeneetika.html). on igast homoloogsete kromosoomide (paardunud kromosoomid, mis sisalda- vad samasid pärilikke tunnuseid määra- vaid geene, millest kumbki on pärit eri vanemalt) paarist ainult üks kromosoom (seega on suguraku tuumas kokku n kro- mosoomi, mida nimetatakse haploidseks kromosoomistikuks ja mis moodustavad organismi genoomi). Diploidsetes rakku- des on kaks genoomi (2n), ühe annab Joonis 2b. DNA struktuur. sügoodi (viljastunud munaraku) moodus- tumisel isas- ja teise emasrakk. Kromosoomide arv varieerub ulatuslikult eri liikidel ja seda isegi ühe organismiderühma piires. Kromosoomiarvu varieerumises ei ole tendentsi olla
*vegetatiivne otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine (putuk ja tuultolmnemine) et vältida isetolmnemist tolmukad kas lühemad või erinev valmimisaeg. Õistaimedel kahelviljastumine: tolmuteras generatiivne ja vegetatiivne rakk- vegetatiivsest
Muutlikkus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda ning see jaguneb pärilikuks (geneetiline) ja mittepärilikuks (modifikatsiooniline) muutlikkuseks. Kombinatiivne muutlikus- vanematelt pärit geenide ümberpaigutumist sugurakkude valmimisel ja viljastumisel Munaraku viljastamisel tekib diploidne rakk isalt ja emalt pärit kromosoomikomplekt ühineb Homoloogilise kromosoomid jagatakse kahe tekkiva suguraku vahel Emalt ja isalt pärit kromosoomid satuvad järglaste sugurakkudesse segiläbi Ristsiire homoloogiliste kromosoomide osade vahetus Ahelenud geenid-geenid, mis asuvad kromosoomil üksteise naabruses ja päranduvad sageli koos T.H.Morgan äädikakärbse katse näitas, et valgesilmsust põhjustav geen on aheldunud kärbse sugu määrava geeniga tal tuntakse palju erinevaid mutatsioone tal on vähe kromosoome (4 paari) isas- ja emaskärbsed on kergesti eristatavad
* Tütarrakud on geneetiliselt identsed * Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv * Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Meioos Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust heploidset tütarrakku Meioosis 2 korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks. Munaraku viljastamisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub kõigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik. Interfaas meioosile eelnev, sarnaneb mitoosi omaga Toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid Meioosi profaas Liituvad kromoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, seda nim. Kromosoomide ristsiirdeks. Toimub I faasis, võib kesta päevi või isegi aastaid Sarnased protsessid mitoosiga:
Ovogenees- Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine. Viljastumine Toimub naise munajuha laienenud osas. Viljastumisel ühinevad seemne- ja munaraku tuumad ja kahe haploidse suguraku liitumisel moodustub diploidne 46 kromosoomiga sügoot. 10)Kunstlik viljastamine Võib toimuda naise kehas või kehaväliselt, kasutatakse last soovivate vanemate- või doonorsugurakke. • Intrauteriinse inseminatsiooni (IUI) puhul toimub viljastamine naise organismis. • Kehavälise viljastamine korral (In Vitro Fertilisatsioon – IVF) toimuv viljastamine katseklaasis loomulikult või süstitakse seemneraku tuum munarakku. 11)Varane embrüogenees
annaabi.ee 
