Värvulised (0)

Ülevaade värvuliste (Passeres) 
süsteemist ja eluviisist
EMÜ
Sandra Kaasik
2015/ VR II
Taksonoomia

Riik- loomad

Hõimkond - keelikloomad

Klass- linnud

Selts- värvulised

4 alamseltsi - lainokalised

- türannilised

- lüürasabalised

- laululised
Päritolu
- Päritolu oli 20 sajandini ebaselge
- Sugukondi grupeeriti vaid välise sarnasuse 
põhjal
- Keskmise suurusega või väikesed linnud
- Värvuliste selts hõlmab ~ 5700  liiki 
- Kõige enam  troopiliste  alade metsades
 
Seltsi suurim lind:
 - Ronk  1100-1600 grammi
- Väiksemad põialpoiss 6-7g
Välimus
- Noka kuju varieeruv, sagedamini sirge
- Küünised on kõverad ja ainult tagavarbal võib 
mõnikord olla pikk ja sirge küünis
- Tiivad võivad olla pikad ja üsna teravatipulised 
või lühikesed  ja tömbid
- Saba – Väga erineva kujuga
- Suguline  dimorfism  väljendub mõõtmetes 
hääles, sageli sulestiku värvuses, mõnikord 
isastel tuttide ja ilusulgede esinemises
-  Peaaju  on värvulistel kõrgelt arenenud
Eluviis
- Enamik liike seotud puistute või põõsastikega
Porr (Certhia familiaris)
Hänilane (Motacilla flava)
- Värvulised on monogaamsed pesahoidjad 
linnud
- Pojad kooruvad munadest abitutena, 
pimedatena
 
- Pesas viibivad vähemalt 10 päeva, kuni 
sulgkatte tekkimiseni, kuhu vanemad neile toitu 
kannavad
- Munad on värvulistel väikesed, harilikult kireva 
värvusega, kuid mõnikord, enamasti õõnsustes 
pesitsevatel lindudel ühetoonilised
- Kurnas tavaliselt 4-6 muna
- Hauduvad tavaliselt pärast kõigi  munade  
munemist
- Haudevältus enamikel 11-14 päeva
- Ronk haub 19-20  
- Lüürasaba  ~45 päeva
 
- Suluspesitsejatel lendavad pojad 26. elupäeval
- Maapinnal pesitsejatel 10-11. elupäeval
- Suguküpsus saabub tavaliselt 1 aasta vanuselt 
rongal 2 a
- Sulgivad 1 kord aastas
- Paljude liikide ere kevadsulestik ei teki 
sulgimise tulemusel vaid tuhmide suleservade 
kulumise tõttu- need variavad  sule  eredamat 
osa
Värvuliste 4 alamseltsi

1. Lainokalised (Eurylaimi)

2. Türannilised (Tyranni)

3. Lüürasabalised (Menurae)

4. Laululised (Oscines)
Lainokalised (Eurylaimi)
- 1  sugukond  ja 14 liiki
- Alakõri lihtsa ehitusega- 1 paar lihaseid
-  Levinud peamiselt Kagu-Aasias Himaalaja 
jalamilt Filipiinideni 
- Varblaste kuni harakate suurused
- Enamasti putuktoidulised, 
Kollalainokk- (Eurylaimus ochromalus)
  
Ebasarvnokk- (Pseudocalyptomena graueri)
- 2 sugukonda ja ~1100 liiki
T-ür
 L ann
õuna  ili
-  s
ja ed 
 Kes (
k T
-A yr
m anni)
eerika vihmametsades
- Alakõri lihtsaehitusega- kuni 2 paari 
häälelihaseid
Kastanrähnik(Hylexetastes perrotii)
Kroonkiskat- Onychorhynchus coronatus
- 2 sugukonda ja 4 liiki
Lü
- üra
Levik sabalis
-Austraa ed 
lias (Me nurae)
-  Keeruka  ehitusega alakõri ja rikkalikum 
häälelihastik kui türannilistel 
Hund-lüürasaba – Menura novaeholladiae
Ruske-tihnikuhüpik- Atrichornis rufescens
 Hall- lüürasaba- Menura alberti
 Kisa-tihnikuhüpik- Atrichornis clamosus 
- 49 sugukonda ja ~4000 liiki
La
- ul
Alaulis
- eh ed 
k la (O
uluk sc
õr i
i k n
e es
eru )
kas ehitus ja suur arv 
häälelihaseid
- Paljudel liikidel kõrgelt arenenud lauluvõime
- Väga laialt levinud üle maailma
Vanga  (Vanga curvirostris)
Pradiisitikk (Terpsiphone paradisi)
Mägikrook (Pyrrhocorax graculus)
Siidisaba  (Bombycilla garrulus)
Värvulistest Eestis
1. Loomade elu:6.  kõide . Linnud/ toimetanud R.Ling.L73-
Kasu
Tln.: Vta
al t
g ud kirj
us, 
and
1980.-4 us
64 lk., 64 lk. Ill
2.  https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4rvulised 
3.  http://entsyklopeedia.ee/artikkel/v%C3%A4rvulised1 
Tänan  kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Lainokalised (Eurylaimi)
• Slide 18
• Türannilised (Tyranni)
• Slide 20
• Lüürasabalised (Me nurae)
• Slide 22
• Laululised (Oscines)
• Slide 24
• Värvulistest Eestis
• Kasutatud kirjandus
• Tänan kuulamast!