Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Vote UP
1
Vote DOWN
Sugukond huulõielised – Lamiaceae - rohttaimed, poolpõõsad - vars neljakandiline, lehed ristvastakud - sisaldavad eeterlikke õlisid - õied sügomorfsed (huuljad) - kaks paari tolmukaid, - sigimik kahepesaline, arenb neljapesaliseks, igas üks seeme - õied ebamännastena v. paarikaupa varresõlmedes, tihti võsu
Biosüstemaatika botaanika osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond kaunviljalised e. liblikõielised Fabaceae # ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, põõsad, puud # juuremügarad sümbiootiliste mügarbakteritega seovad lämmastikku # liitlehed, sageli köitraoga, abilehtedega # õis viietine, kroon liblikjas (puri, tiivad, laevuke), tolmukaid 10 (meie liikidel 9+1), tupp liitlehine # õisik: kobar, nutt # vili: kaun
Biosüstemaatika botaanika osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond mürdilised - Myrtaceae puittaimed, eeterlike õlidega Lehed terved vastakud lihtlehed, läbipaistvate näärmetäppidega Õied neljatised või viietised, aktinomorfsed, lahklehise krooniga Tolmukaid palju, värvilised, sissepoole käändunud Vili on mari või kupar troopiline sugukond, ka Austraalias ja Lõuna-Aafrikas
Biosüstemaatika botaanika osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond jõgitakjalised – Sparganiaceae Üks perekond põhjapoolkera parasvöötmes, veetaimed Rohttaimed, lehed varrel vahelduvalt Õisikud koosnevad ümaratest osaõisikutest, asetsevad lehekaenaldes, alumised emasõitega, ülemised isasõitega Õiekate 3-6 nahkjat lehekest või puudub Tolmukaid 3-6, viljalehti 1-3
Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukondades on loomariigis nimetuse lõpus –lased(Põualibliklased) ja taimeriigis – lised (Liblikõielised). Seltsides on loomariigis –lised(Liblikalised) ja taimeriigis – laadsed(Oalaadsed). 6. Organismide grupeerimine nimetuste järgi ei anna ülevaadet nende tunnuste kohta.
Eluslooduse süsteem
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond - - lised FAMILIA -- aceae alamsugukond subfamilia --oideae TRIIBUS TRIBUS -- eae PEREKOND GENUS alamperekond subgenus SEKTSIOON SECTION LIIK SPECIES alamliik subspecies varieteet varietas vorm forma Binaarne nomenklatuur – perekonnanimi ja liiginimi.
Eesti taimed ja taimekate
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond hundinuialised – Typhaceae Üks perekond kogu põhjapoolkeral ja Lõuna-Aafrikas Rohttaimed roomava maa-aluse tärkliserikka risoomiga, ühekojalised Õied ruljates tõlvikutes, ülaosas isasõied, alaosas emasõied Isasõies kolm tolmukat, emasõies üls emakas
Biosüstemaatika botaanika osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond lõikheinalised – Cyperaceae Põhjapoolkera parasvöötmes, üle 4000 liigi Märjad või niisked kasvukohad Rohttaimed kolmekandilise säsika varrega, sõlmekohtadeta Lehed pikad, kitsad, kinnise tupega, enamasti kolmes vertikaalses reas Õied tuultolmlevad.
Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond nelgilised – Caryophyllaceae Rohttaimed, lehed vastakud, lihtsad, tavaliselt kitsad Sõlmekohad sageli paksenenud Õiekate aktinomorfne, viietine, kaheli, kroon lahklehine Sigimik alumine Õied sageli ebasarikõisikutes Vili on kupar
Biosüstemaatika botaanika osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond –  on omavahel suguluses olemate perekondade ühendus. Sugukonna elu juhtisid vanemad ja auväärsemad liikmed. Arenesid tööriistad: Kivist ­ oda, nooleotsad loomaluudest ­ nõelad, harpuunid.
Ajaloo konspektid
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond kanarbikulised – Ericaceae Kukemarjalised (Empetraceae), uibulehelised (Pyrolaceae) ja seenlillelised (Monotropaceae) ning rööpkanarbikulised (Australaasia päritolu) kuuluvad nüüd kanarbikuliste hulka, kokku umbes 4000 liiki.
Biosüstemaatika botaanika osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond kukerpuulised - Berberidaceae Rohttaimed või põõsad, puit kollakas, vahelduvad lihtlehed, õied mitmesugustes õisikutes, õiekate lihtne harilik kukerpuu – Berberis vulgaris Sugukond tulikalised – Ranunculaceae
Biosüstemaatika botaanika osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond rosacae - roosõielised Roosõieliste sugukond on üks suuremaid sugukondi (perekondi u. 100, liike rohkem kui 2000), kuhu kuuluvad vahelduvate liht- või liitlehtedega puud, põõsad ja rohtaimed.
Dendroloogia eksami piletid
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond - ühiskondlik ühik, mis moodustus perekondadest, tähtsal kohal oli nimetraditsioon • Nimetraditsioon-roomlaste nimi koosnes kolmest osast:eesnimi ehk praemomen.
Vana-Rooma kultuur, ühiskond, sõjad, elukorraldus.
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond pterophoridae – sulgtiiblased Väga iseloomuliku välimusega liblikad: keha sale, jalad pikad, tiivad enamasti jagunenud 2-3 sagaraks, siruulatus kuni 5 cm. Eestis 40 liiki.
Eesti putukad
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond - liblik õielised, perekond- ristik, liik- valge ristik 12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? Maa tekkis ligi 4.5 milj aastat tagasi.
Evolutsiooni küsimused ja vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond kaselised - mustani, ristikiuline, sageli ketendab ja erladub 1) Perekond kask Betula (Betulaceae) vettpidav väliskoor- toht; Pungad rootsud, väikesed, võrsed ruljad.
Puud
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond vesiroosilised – Nympheaceae Levinud kogu maailmas, 50-100 liiki vee-rohttaimi, kasvavad seisvas magevees Eestis kaks vesiroosi (Nymphaea) ja kaks vesikupu (Nuphar) liiki
Biosüstemaatika botaanika osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond laugulised – Alliaceae Sibulatega rohttaimed Lehed rööproodsed, kodarikuna või vahelduvalt Õied ühe või kahe paberja kandelehega, ülemise või alumise
Biosüstemaatika botaanika osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond magunalised – Papaveraceae 700 liiki, levinud põhjapoolkeral Suurimad perekonnad – lõokannus (Corydalis) ja magun (Papaver), unimagun on oopiumi allikas
Biosüstemaatika botaanika osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond – võimusuhted püsivamad Territoriaalne kogukond – tööjaotus – perekondlike sidemete tähtsuse vähememine, territooriumi rolli kasv.
Ühiskonnaõpetuse konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond kassitapulised - Convolvulaceae palju väänduvate vartega rohttaimi kassitapp seatapp bataat e. maguskartul Sugukond maavitsalised – Solanaceae
Biosüstemaatika botaanika osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond geometridae – vaksiklased Tavaliselt väikesed kuni keskmise suurusega, saleda keha, laiade õrnade tiibade ja hea varjevärvusega liblikad.
Eesti putukad
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond gracillariidae – keerukoilased Reeglina pikkade tundlate ja saledate tiibadega väikesed liblikad, siruulatus kuni 20 mm. Eestis üle 70 liigi.
Eesti putukad
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond sõstralised – Grossulariaceae Lehed sulgroodsed kuni sõrmroodsed lihtlehed Sigimik alumine, õiekroon liitlehine, õied kobarõisikus
Biosüstemaatika botaanika osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond nelgilised on võetud netist! Sugukond nelgilised – Caryophyllaceae (2000) Rohtsed, lehed vastakud, lihtsad, tavaliselt kitsad.
Botaanika Eksam
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond kivirikulised – Saxifragaceae Lähedane sugukondadele paksulehelised (eristab, et pole sukulentsed) ja sõstralised
Biosüstemaatika botaanika osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukondlik kord on universaalne, selle organisatsiooniline põhiüksus oli sugukond ning see on kõigile omane olnud.
Õiguse entsüklopeedia I
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond siniladvalised - Polemoniaceae Polemonium caeruleum – harilik sinilatv Sugukond karelehelised – Boraginaceae
Biosüstemaatika botaanika osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond kuslapuulised - Caprifoliaceae Kuslapuuliste alla kuuluvad uniohakalised, palderjanilised, harakkuljuselised
Biosüstemaatika botaanika osa
Vote UP
-1
Vote DOWN
Sugukond pajulillelised - Onagraceae Perekonnad pajulill (Epilobium) kuningakepp (Oenothera) Rohttaimed, parasvöötmes, peamiselt Uues Maailmas Õis neljatine, neli viljalehte on õiepõhjaga torujaks moodustiseks kokku kasvanud Emakasuue nuia moodi või neljatine Vili: kupar, avaneb neljaks Seemned karvatutiga
Biosüstemaatika botaanika osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond zygaenidae – kireslased Enamasti päevase eluviisiga, väikesed kuni keskmise suurusega liblikad.
Eesti putukad
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond nepticulidae - kääbuskoilased Kõige väiksemad liblikad, siruulatus maksimaalselt 1,5 cm ümber.
Eesti putukad
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond tortricidae – mähkurlased Enamasti väikesed liblikad, harva ulatub siruulatus 6 sentimeetrini.
Eesti putukad
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond teelehelised - Plantaginaceae Sugukond soomukalised Orobanchaceae Suur robirohi - Rhinanthus major
Biosüstemaatika botaanika osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond — sotsiaalne üksus, mille liikmeksoleku tingimuseks on ühine põlvnemine teat.
Etnoloogia üldkursus
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond konlased on üks suuremaid päriskonnaliste seltsi sugukondi, kuhu kuulub umbes 700 liiki.
Konlased Eestis ja Venemaal
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond sphingidae – surulased Keskmise suurusega või suured valdavalt öösel lendavad liblikad.
Eesti putukad
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond on riigieelne süsteem, kus käitumisprintsiibid ja normistik kajastus tavades.
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond – muistsed inimesed elasid üheskoos gruppidena, kes olid omavahel suguluses.
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond nelgilised – Caryophyllaceae (2000) Rohtsed, lehed vastakud, lihtsad, tavaliselt kitsad.
Botaanika Eksam
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond sealõuarohulised – Scrophylariaceae Selle sugukonna nimi eesti keeles oli varem mailaselised.
Biosüstemaatika botaanika osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond loalised - Juncaceae Rohttaimed, lehed kolmes vertikaalses reas, kõrreliste lehtede
Biosüstemaatika botaanika osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukondlikel sidemetel on endiselt suur roll, ühiskondlik kokkukuuluvus sugusprintsiibi alusel.
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond coleophoridae – tupekoilased Peamiselt põhjapoolkeral levinud liigirikas rühm.
Eesti putukad
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond – Poxviridae -> Alamsugukond – Chordopoxvirinae -> Perekond –
DNA viirused
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond – mõnekümne ( saja) liikmega veresugulusega seotud grupp.
Euroopa ja Eesti õigusajalugu
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond psychidae – märslased Röövikud elavad kaasaskantavates märssides.
Eesti putukad
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond kellukalised – Campanulaceae Nüüd lisatud siia sugukond lobeelialised
Biosüstemaatika botaanika osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond - - lised FAMILIA -- aceae alamsugukond subfamilia --oideae
EESTI TAIMESTIK
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond lasiocampidae – kedriklased Keskmise suurusega kuni suured liblikad.
Eesti putukad
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond - rästiklased (Viperidae): rästik (Vipera berus). [5]
Roomajate liigirikkuse võrdlus
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond – inimrühm, millesse kuuluvad inimesed on omavahel
5. klassi ajaloo kokkuvõte
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukondadeks – genus ja need omakorda perekondadeks – familia.
III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond viinapuulised - Vitaceae Perekond metsviinapuu - Parthenocissus
Liaanid
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond noctuidae – öölased Suurim liblikarühm maailmas.
Eesti putukad
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond – sarnaste tunnustega perekondade rühm.
Bioloogia konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond melanthiaceae – upsuõielised Paris Trillium
Biosüstemaatika botaanika osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond käpalised e. orhideelised -- Orchidaceae
Biosüstemaatika botaanika osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond muskuslillelised – Adoxaceae Leedr Sambucus
Biosüstemaatika botaanika osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond ristõielised - Cruciferae, Brassicaceae.
Botaanika Eksam
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond - KANNIKESELISED-VIOLACEAE
Taimeökoloogia iseseisev töö
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond liblikaõielised - Fabaceae, Papilionaceae.
Botaanika Eksam
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond - inimlased e. hominiidid
Süstemaatiline kuuluvus
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond - veresugulaste ühendus.
Ühiskonna kujunemine
Vote UP
0
Vote DOWN
Sugukond - Hominiidid e.inimesed
Inimene
Vote UP
-1
Vote DOWN
Sugukond adelidae - pikktundelkoilased Liblikad ise pole kuigi suured, kuid on silmatorkavad – tihti metalliläikega ning iseäranis isastel eriti pikkade tundlatega.
Eesti putukad

Näita kõiki


Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

lootevee ülesandeks on hoida emaka sisekeskkond stabiilsena ja vähendada väliskeskkonna mõju lootele.
Ajalugu
Ametid
Antropoloogia
Arhitektuur
Astronoomia
Auto
Biograafia
Bioloogia
Botaanika
Eesti keel
Ehitus
Elektroonika
Energeetika
Ergonoomika
Filmikunst
Filoloogia
Filosoofia
Füüsika
Geograafia
Haldus
Informaatika
Infoteadus
Inimeseõpetus
Insenerigraafika
Kategooriata
Keeled
Keemia
Kirjandus
Kosmeetika
Kultuur-Kunst
Logistika
Loodus
Maateadus
Majandus
Masinaehitus
Matemaatika
Materjaliteadus
Meditsiin
Meedia
Mehaanika
Mehhatroonika
Merendus
Metroloogia
Metsandus
Muu
Muusika
Õigus
Pedagoogika
Politoloogia
Põllumajandus
Psühholoogia
Semiootika
Sõjandus
Sotsioloogia
Sport
Tants
Teatrikunst
Tehnika
Tehnoloogia
Teoloogia
Toit
Turism
Varia
Ühiskond
Ökoloogia


Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Registreeri ja teeni
10 punkti

Konto olemas? Logi sisse

Info
K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap
Kontakt
Saada kiri
kiri@annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused
Sõnastikud
Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
Püsiühendus(es)
Facebook Instagram Twitter Reddit
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun