Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSED JA NEDE RAVIKS KASUTATAVAD AINED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ravim, rütmihäire, stenokardia, südamepuudulikkus, kardio, vereringe, nitroglütseriin, rütmihäired, digoksiini, nitraadid, varustus, kasutamisel, annus, pingutus, kanalite, adrenoblokaatorid, sagedasem, verevarustus, verevarustuse, vererõhk, ravimid, ravis, annust, preparaatide, lööki, virvendus, pingutusel, sagedasemaks, müokardi, iiveldus5. Milliseid ravimeid kasutatakse südamepuudulikkuse ravis ja mida need ravimid antud olukorras teha saavad (AKEI, beeta-blokaatorid, digoksiin)? AKEI: Vähendavad südame eelkoormust ja järelkoormust ARB: kasutatakse, kui AKEI ei sobi pt. Beeta-blokaatorid: (metoprolool, karvedilool, bisoprolool, nevbivolool). Valikravimiks pt, kellel süstoolne funktsioon on vähenenud standardravi kasutamise tulemusel. Digoksiin: Kasutatakse siis kui kaasneb kodade virvendusarütmia, pikaajaline digoksiini manustamine ei paranda elulemust. Aeglustavad südame löögisagedust ja parandavad kontraktiilsust. Paraneb vatsakeste funktsioon ja vähenevad SP sümptomid. 6. Mida kujutab endast südame isheemiatõbi ja millised on selle erinevad vormid? Isheemiatõbi – koronaararterite verevarustuse häire. * Pingutusstenokardia (stabiilne stenokradia) – tekib kindlatel tingimustel. Kaob puhates, vaibub nitroglütseriini manustamisel.
Sümptomid: Essentsiaalse hüpertensiooniga seotud sümptomid avalduvad sageli alles tüsistuste tekkimisel. Vahel esinevad mittespetsiifilised ilmingud: peavalu, pearinglus, väsimus, ninaverejooks, närvilisus. Võib kurta üldist halba enesetunnet koos peavaluga, töövõime langust, südame ,,kloppimist" ning unetust. Tüsistusteks on südame puudulikkus, südame isheemiatõbi, silmapõhjade muutused ning nägemise halvenemine; raskematel juhtudel aju insult, stenokardia või neerupuudulikkus. Hüpertoonia on pidevalt süvenev haigus, mistõttu aja jooksul võivad haigusnähud muutuda. RR tõusu soodustavad faktorid: · Meestel eluiga > 55 a. · Naistel eluiga > 65 a. · Suitsetamine · Düslipideemia: · Abdominaalne rasvumine, s.t. vööümbermõõt M >102 cm, N >88 cm Hüpertooniatõve ravi eesmärgid Vererõhku tuleb langetada vähemalt 140/90 mm Hg-ni ja soovitavalt veel madalamale.
Nitraadid Isosorbiiddinitraat · Näidustus: stenokardia profülaktika ja ravi · Ravimvormid: tabletid, retardkapslid, pihusti, sublingvaalne tablett · Suu limaskestalt imendub kiiresti, toime avaldub 1-2 minutiga; seedetraktist 30 min, imendub täielikult, allub maksapassazhile, tekivad aktiivsed metaboliidid (mononitraadid); eritub meatboliitidena neerude kaudu. Korduval manustamisel toime väheneb (tolerantsus) · Lõõgastab veresoonte silelihaseidvasodilatatsioon (peamiselt veenid); väheneb
MITTEKONTROLLITAVAD/MITTEMUUDETAVAD Vanus, meessugu Pärilikkus ja perekondlik eelsoodumus Rass- valgetel enam kui mustadel Kehaehituse tüüp (püknikud). Kirjelda pingutusstenokardia hoogu. Pingutusstenokardia Elus esmakordselt tekkinud pingutusstenokardia (vähem kui 2 kuud). Stabiilne pingutusstenokardia I klass – valu esinemine raske kehalise koormuse ajal II klass –normaalse kehalise aktiivsuse kerge piiratus stenokardia tõttu III klass – kehalise aktiivsuse märkimisväärne piiratus stenokardia tõttu (valu vallandub 100- 500m käimisel, 1. Korrusele tõusmisel) IV klass – valu tekib käimisel <100m, ka puhkeolekus Progresseeruv stenokardia Spontaanne stenokardia STENOKARDILINE VALU Iseloom – pigistav, rõhuv, ängistav Lokalisatsioon – rinnaku taga või sellest vasakul Kiirgumine – vasakusse õlga, lõuga, kaela, kätte, mõnikord ülakõhtu, abaluusse,
Arteriaalne Hüpertooniatõbi ehk Hüpertensiivne kriis Ateroskleroos - Krooniline Südame isheemiatõbi Stenokardia ehk Müokardi infarkt Endokardiit - Müokardiit - hüpertensioon kõrgvererõhutõbi atherosclerosis kardiovaskulaarne Morbus ishaemicus rinnaangiin Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI
Aeglaselt tekkiv hapnikuvaegus väljendub stenokardiana, valuta kulgeva isheemiatõvena, kiiresti süvenev hüpoksia aga ka müokardi infarktina. Isheemiatõve ravi Ühed tähtsamad ravimid on nitraadid. Paljudel juhtudel aga ravimitest ei piisa ja siis on vajalik operatsioon. Üheks tähtsaks teguriks isheemiatõve ärahoidmisel on mitmekülgne ja suhteliselt mõõduka intensiivsusega liikumine. Samuti tuleks vältida stressi ja rohkem lõõgastuda. STENOKARDIA Südame pärgarterite aterosklerootiline või kramplik ahenemine, mille tagajärjel halveneb südame vere- ja seega ka hapnikuvarustus. Valuhoogudena avalduv stenokardia on südame isheemiatõve kergem vorm, mille süvenemisel võib aga ühel heal päeval tekkida südameinfarkt. Stenokardiavalu ilmneb sageli koormuse ajal. Pigistav, ängistav rõhumistunne lokaliseerub rinnaku all, rindkere keskel, kiirgub vasakusse käsivarde, õlgadesse, kaela ja lõuapärasse.
Kõige väiksemad lümfisooned on lümfikapillaarid, millest lümf liigub lümfisoontesse, siis lümfijuhadesse, mis viimaks suubuvad veenidesse Lümf voolab vaid ühes suunas ja kui miski lümfitee blokeerib, tekib ödeem ehk lümfiturse Lümfisüsteemi kaitsevad lümfisõlmed, mis on lümfirakkude ehk lümfotsüütide tootmis- või varupaigad Südame-veresoonkonna haigused Levinumad haigused on: Ateroskreloos Hüpertensioon Isheemiatõbi Stenokardia Südamepuudulikkus Ateroskreloos Ateroskreloos on arterite kõvastumine Kõige tavalisem vorm on tingitud rasvaühendite ladestumisest arterite seintele Ateroomid ahendavad arteri valendikku ja selle tõttu võivad need isegi täielikult sulguda Kui ateroomid tekivad südamelihast toitvatele soontele ja südamelihas ei saa piisavalt verd, võib tekkida rinnaangiin Viimane tagajärg võib olla infarkt Ateroskreloosi riskitegurid Riskiteguriteks on:
STENOKARDIPATSIENDI PÕETUS Angina pectoris Stenokardiavalu ehk rinnaangiin ilmneb sageli koormuse ajal. Pigistav rõhumistunne lokaliseerub rinnaku all rindkere keskel, kiirgub eriti vasakusse käsivarde, õlgadesse, kaela ja lõuapäradesse. Valupunkt ei ole palpeeritav. Lisaks valule on sageli sümptomiteks hingeldus ja väsimus, mõnikord iiveldus. Ebastabiilne stenokardia Medikamentoossele ravile halvasti alluv äge rinnavalusündroom või stabiilse rinnaangiini äkiline halvenemine. Patsiendil tavaliselt ka rahulolekuvalud. Südameinfarktivalu Tüüpilise stenokardiavalu sarnane, kuid tugevam ja kestvam. Selgita · Valu tugevus · Valu asukoht · Kas valu kiirgub · Valu kestus · Kas on alanud rahuloleku või koormuse ajal · Millised tegurid suurendavad/leevendavad valu · Varasemad samalaadsed valukogemused
on enamasti lühiajalised ning pikemaajalised hood on harvad nähtused. Vatsakeste laperdus ja virvendus Vatsakeste laperdust registreeritakse EKG'ga harva põhjusel, et see rütmihäire on väga stabiilne. Läheb väga kiiresti üle kas siinusrütmiks või sagedamini vatsakeste virvenduseks. Haige seisund halveneb kiiresti, seda hemodünaamika tõttu, mille sagedus on 200/min. Vatsakeste virvenduse puhul on südamekontraktsioonide sagedus 400-500/min, mis tähendab vereringe täielikku seiskumist. Pulss kaob hetkega, inimene kaotab 4-5 sek pärast teadvuse ja veidi hiljem võivad tekkida krambid. Harva võib vatsakeste virvendus iseeneslikult mööduda ja taastuda siinusrütm, enamasti lõpeb seisund letaalselt. Vatsakeste virvendust iseloomustavad väga ebakorrapärase amplituudiga lained. Vatsakeste virvenduse põhjuseks on südame infarkt või koronaarverevarustuse järsk
Üldfarmakoloogia 1. Mis on ravim (WHO definitsioon)? Milleks ravim lähtuvalt definitsioonist mõeldud on? Iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks. 2. Mis on ravimi kõrvaltoime (WHO definitsioon)? Milliste annuste manustamisel räägime ravimi kõrvaltoimest?
eelsoodumus südamehaiguste tekkeks (südamehaigused esinenud perekonnas <60 aastastel lähisugulastel)- lakanud menstruatsioon e. menopaus naistel (südameinfarkti haigestumise risk suureneb järsult) Riskifaktorid, mida saab ja tuleb mõjutada (vähendada)- suitsetamine- vere kõrge kolesteroolisisaldus- kõrge vererõhk- kõrged veresuhkru väärtused- ülekaalulisus- vähene kehaline aktiivsus Haiguse sümptomidSüdame isheemiatõve olulisim tunnus on stenokardia e. rinnaahistus.Stenokardia on valu, mis tüüpilisel juhul annab tunda rindkeres keskel (rinnakutagune valu), kuid voib esineda ka laiemal alal vasakul pool rindkeres. Stenokardia tekib tavaliselt seoses koormusega. Valu voib kiirguda vasakusse (voi molemasse)õlga ja kätte. Vahel kiirgub valu selga, alalõuga või kohtu. Stenokardiaga voivad kaasneda: iiveldus higistamine ohupuudustunne norkus, pearinglus südamepekslemine (ebaregulaarne südametöö, "loperdamine")
Vähenemisele. Areneb kerge või mõõdukas aneemia.Põhjustavad: bakteriaalne endokariit, osteomüeliit (luuüdi põletik), reumatoitartiit, põletikuline soolehaigus, reuma, neerupuudulikkus. Ravi ja uuringud: hematokrit, hgb madal, retikulotsüütide Bret (mitteküpsed ER) hulk madal. S-ferritiini tase , S-fe sisaldus, rausidumisvõime, kr haiguste või inf ravi. MEGALOBLASTILINE ANEEMIA: er on normaalsest suuremad ja vähenenud L ja Tr hulk, B12 ja foolhappe defitsiit, leukeemia, ravim merotreksaat põhjustab. Tingitud vere erütrotsüütide tootmisega kuid võrreldes teistega palju rohkem. Kaebused: isutus, kahvatus, väsimus, peavalu, kõhulahtisus, käte ja jalgade tuimus. Uuringud: madal Hgb ja Er arv, kõrgenenud MCV , madal Hk, madal retikulotsüütide arv. HEMOLÜÜTILINE ANEEMIA: vähenenud ringlevate ER hulk nende suurenunud lagunemise tõttu. Luuüdi ei ole võimeline kompenseerima ER lagunemist , nende tootmist suurendades
koosesinemisel. Antihüperlipideemilist ravi on näidustatud neil, kellel hoolimata dieedist on üldkolesterool vereplasmas > 7-8 mmol/l ning eelnevalt olid müokardi infarkti riskifaktorid: suitsetamine, hüpertensioon, diabeet ja varajasemad isheemitatõve juhud lähisugulastel. Tõsisemate hüprelipideemiate korral on vaja mitme antihüperlipideemilise preparaadi kombineerimine Ateroskleroosi tagajärjeks on aju verevarustuse häired, insult, stenokardia, müokardi infarkt. Kokkuvõtteks: ateroskleroosi farmakoteraapia on näidustatud hüperlipideemiate raviks riskifaktoritega patsientidel, kellel dieet ei suuda hüprelipideemita kõrvaldada. Ateroskleroosi teket võib aeglustada vere kolesteroolisisaldust langetavate ravimitega, millest kõige tähtsamad on satiinid. Kolesterooli langetavad ravimid 1. HMG CoA reduktaasi inhibiitorid e statiinid 2. Sapphapete sekvestrandid 3
jõuetus, väsimus ja halb koormustaluvus (Mäkijärvi 2008b). 2. Kodade virvendus: lühiajaline pearinglus, teadvusekaotus, tsüanoos (Maramaa 1993). 3. Tahhükardia: järsud südamepekslemishood, halb enesetunne, nõrkus, pearinglus, valu või pingutustunne südames, jõudluse langus, suurenenud urineerimisvajadus, väsimus, peapööritus, teadvusehäired (Mäkijärvi 2008b). Eluohtlikud rütmihäired on kõik häired, mis kulgevad vereringe seiskusega (vatsakeste virvendus) ning häired, mis kulgevad kardiogeense šoki (seisund, kus süda äkki ei saa piisavalt verd pumbata, et rahuldada keha vajadusi) nähtudega (Talvik ja Sipria 1988). Südame rütmihäirete diagnostika Põhiuuringud: anamnees arstlik läbivaatus (tausthaigused, sümptomid, kahinad, haiguse esinemise tõenäosus) EKG (rütmihäirete tüüp, südamehaigused) (Mäkijärvi ja Yli-Mäyry 2008). Lisauuringud:
Tugevatoimelised lingudiureetikumid viivad välja kuni 25% Na-ioonist. Keskmise e. mduka toimetugevusega tiasiid- diureetikumid viivad välja 5 -10% Na-ioonist. Nrgatoimelised K-säästvad diureetikumid diureetikumid viivad välja umbes 5% Na-ioonist. Diureetikumide näidustused aluseks vttes nende toime aktiivsust on järgmised. Mdukalt toimivad keskmise mjuajaga on kasutusel hüpertoonia ravil, kui ei ole tegemist neerupuudulikkusega. Ka sobivad need kroonilise vereringe puudulikkuse, glaukoomi ja suhkruta diabeedi korral. Vimsad, kuid lühikese vi ka keskmise toimekestvusega diureetikumid on kasutusel hüpertoonia korral, kui kaasneb neerupäsmakestes filtratsiooni vähenemine. Ka tugevate tursetega kulgeva kroonilise südame- ja vereringe puudulikkuse korral, aju- ja kopsutursete ning mürgituste puhul kasutatakse nn. vimsaid diureetikume. Kaaliumi säästvad diureetikumid kui suhteliselt nrgatoimelised on kasutusel
uimasus ja kehakaalu langus.Siirded võivad anda neuroloogilisi sümptomeid Mis on kopsupõletik ja mis on selle põhjused? Pneumonia on põletik kopsukoes endas. Põhjused: nõrgenenud immunsüsteem, passivsusest tekkinud pinnapealne hingamine,ebaõige köhatehnika,voodiresiim,baktrid hingamisteedes ja soolestikus,operatsioon,halvatus,teadvusetus,KOK,hingamisele mõjuvate ravimite kasutamine Mis on stenokardia, õendustegevus selle korral ebaõige köhatehnika; voodireziim; bakterid hingamisteedes ja soolestikus; operatsioon, halvatus; teadvusetus; KOK; hingamisele mõjuvate ravimite kasutamine Mis on krooniline bronhiit? Bronhide kestev põletik.Köha ja rögaeritus vähemalt kolmel kuul aastas ja vähemalt kahel järjestikusel aastal Mis on emfüseem?alveoolide vaheseinte katkemise tõttu alveoolid laienevad, hingamispind väheneb.
liikuvate meeste puhul. Regulaarselt treenivate inimeste äkksurma oht oluliselt väiksem, kuni 60%. Äkksurma risk tõuseb vanusega, meestel sagedasem kui naistel. Suhteliselt harvad kuni 40 aastaste seas. 35-40 aastate seas äkksurm seotud kaasasündinud südamehaigustega. Südamehaigusega indiviidi äkksurma risk kõrge tugeval kehalisel koormusel. Äkksurma põhjused: hüpertroofiline kardionüopaatia. Südame diastoolse täitumise häired- enamast sümptomiteta, hingeldus, stenokardia, ebatavaline väsimus, teadvusekaotushood, rütmihäired. Parema vatsakese kardiomüopaatia- tahhükardia või vatsakeste fibrillatsioon koormuse ajal, parema vatsakese müokard on asendunud rasvkoega või fibroseerunud, parem vatsake laienenud ja kontrahheerub halvasti. Pärgarterite anomaaliad: ÄS tavaliselt kuni 20 aastatel (minestamine ja stenokardia liikumise ajal), tekib südame isheemia; Marfani sündroom – pikakasvulised, pikkade jäsemetega, mitraalklapi prolaps
jõuavad ka koolini. Umbes pooled kaasasündinud südameriketega lastest vajavad operatsiooni kas täielikuks või osaliseks rikke likvideerimiseks. Mõned kaasasündinud rikked võiva lapse arenedes ja kasvades loomulikul teel paraneda. Teatud hulk rikkeid on nii väikeses mõjuga, et ei vaja mingisugust aktiivset ravi ja lapsed on võimelised elama oma normaalset eakohast elu. 2. Suur ja väike vereringe. SUUR VERERINGE saab alguse vasakust vatsakesest, vasakust vatsakesest suundub veri aorti, aort hargneb edasi arteriteks, need arterioonideks, edasi kapillaarideks (kõige peenemad veresooned, mille vahendusel toimub toitainete minek kudedesse), kapillaaridele järgnevad peenikesed veenid, kui arterites voolab hapinkurikas veri, siis kapillaarides gaasivahetuse tagajärjel vere koostis muutub (CO2 rikas veri venoosne veri). Veenulid koonduvad
Seedetrakt Peristaltika vähenemine Maks Glükogenolüüs, Emakas glükoneogenees Lõõgastus Kuidas toimivad otsese toimega adrenergilised ravimid ja kuidas kaude toimega ehk mida see otsene ja kaudne tähendab? Otsese toimega adrenergiline ravim seostub postsünaptilisel membraanil adrenergiliste retseptoritega (adrenaliin, noradrenaliin). Kaudse toimega adrenergiline ravim mõjutab neurotransmittorite tagasihaaret või lammutamist (kokaiin, amfetamiin). Millised on adrenergiliste ravimite peamised näidustused? *südame seiskumine ja bradükardia *hüpotensioon (madal vererõhk) *hüpovoleemilise soki (tekib suure verekaotuse või vedelikupuuduse tõttu) korral on
terviku elutegevuse jätkumist šokk hetkeline paus suremisprotsessis; sündroom, millal esineb: kudedesse verevoolu vähenemine, kudede hapnikutarbimine ei vasta juurdevoolule, kapillaaride mitteküllaldane perfusion;hemodünaamika äge muutus, millega kaasnevad elutähtsate organite kapillaarhäired; rakkude ainevahetushäired, mis on tingitud kudede halvast verevarustuseset Kliiniline surm pöörduv vereringe, hingamise ja kesknärvisüsteemi talitluse lakkamine, mille maksimaalne kestvus on 3-5 minutit. Kuni pole veel tekkinud ajusurma- verevoolu taastamisega ajus taastub aju funktsioon. Bioloogiline surm suremisprotsessi viimane etapp, mis järgneb kliinilisele surmale ning avaldub pöördumatute muutuste tõttu peaajus organismi elutähtsate funktsioonide pöördumatu lakkamisena; need muutused peaajus kujunevad ca 10 min. jooksul
Vereringes vabaneneud renniini abil toimub maksa toodetud valgu lõhustumine, moodustub angiotensiin (angiotensiin II), mis suurendab aldosterooni eritumist neerupealiste koorest.(3) Angiotensiin II tekitab ka janu, mis suurendab organismi vedeliku hulka. Angiotensiin II on üks tugevaimatest vererõhku tõstvatest ainetest. Renniini eritades suudavad neerud kogu organismis tõsta vererõhku, eelkõige siis kui neerudes on hapnikuvaegus, nt kui vereringe on häirunud veresoonkonnahaiguse tõttu. (1) Angiotensiini toimel suureneb ka aldosterooni produktsioon, mis suurendab Na+-ioonide resorptsiooni nefroni distaalses osas ja naatriumi väljutamine organismist väheneb. See diureesi mõjutav süsteem on reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem. Südamekoja lihasrakud eritavad kodade venimise korral vereringesse atriaalset natrireetilist peptiidi (ANP)-atriopeptiidi, mis suurendab naatriumioonide ja vee eritumist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
vähendades peenise rigiidsust. Diureetikumid Diureetikumid, eelkõige tiasiidid alandavad testosterooni taset organismis ja põhjustavad erektsioonihäiret. Antidepressandid ja uinutid Antidepressantide üheks enim esinevaks kõrvaltoimeks on erektsioonihäire. Lisaks põhjustavad antidepressandid libiido langust ja ejakulatsioonihäireid. Põhjuseks uinutav toime, kesknärvisüsteemi pärssimine ja sekundaarne hüperprolaktineemia. Digoksiin Pikaaegne digoksiini tarvitamine põhjustab testosterooni taseme langust ja östrogeenide taseme tõusu veres. Digoksiini toimel halveneb ka peenise silelihaste lõõgastumisvõime. Alkohol On hästi teada, et alkohol tõstab seksuaalset aktiivsust, kuid samas vähendab võimekust. Alkohol langetab testosterooni ja tõstab östrogeenide taset veres ning pikaaegsel tarvitamisel põhjustab närviregulatsiooni häireid. Alkohol põhjustab ka maksa funktsiooni häireid ja seeläbi jääkainete kuhjumist organismis
ioniseeritusest teised molekulid Ravimisisaldus erinevates keharuumides püüdleb tasakaalu poole, NB ! liigib vaid seondumata fraktsioon. Hematoentsefaal- e. veri-aju barjäär suurem osa suurtest molekulidest & 1 - neuroleptik psühhoosi raviks kasutatav rahustav ravimiterühm 2 - antideperessant depressiooni raviks kasutatav psühhofarmakon 3 - nootroopik mälu, kognitiivsete võimete jm parandaja, « nutikas ravim » elektrilise laenguga molekulid ei pääse läbi. Ravimite metabolism koosneb muundavatest & sünteesivatest reaktsioonidest. Enamasti ravimid inaktiveeruvad selle käigus, kuid võib olla ka vastupidi. ' Tüüpilised I faasi ainevahetuslikud muundumised maksas: hüdroksüleerumine, demetüleerumine, oksüdeerumine, hüdroksüleerumine (vt slaidi). Kui üks ainevahetustee on häiritud, saab mõnikord valida teisitimuundatava ravimi II faasi ehk sünteetilised reaktsioonid maksa
Mittemõjutatavad riskifaktorid: 1) Geneetiline eelsoodumus 2) Vanus (kasvades) 3) Meessugu Mõjutatavad riskifaktorid 1) Hüperlipideemia 2) Arteriaalne hüpertensioon 3) Suitsetamine 4) Suhkurdiabeet Ebaselged või vähem olulised riskifaktorid Rasvtõbi Vähene füüsiline aktiivsus Stressi (A-tüüpi isiksus) Postmenopausaalne östrogeenide defitsiit Ülemäärane süsivesikute ja alkoholi tarbimine Sümptomid: Hingeldus, valu rinnus, rütmihäired, tursed e. ödeemid, köha (kuiv), tsüanoos (naha sinakus) Rütmihäired: tahhükardia - südamepekslemine bradükardia aeglustunud südametegevus ekstrasüstolid vahelöögid absoluutne arütmia süda on rütmist väljas Norm vererõhk: < 130<85 Ateroskleroos haigusena - Ateroskleroos e. arteri lubjastus on krooniline haigus, mis kahjustab suuri ja keskmise suurusega artereid ja mille morfoloogiliseks väljenduseks on
sammuandja rakkude supresseeriv mõju teistele rakkudele. Näiteks normaalsete suppresseeritud rakkude mitte-paardumine AV-sõlmes (isheemilise kahjustuse tõttu) võib vähendada inhibeerivat elektritoonilist mõju ja suurendada automatsimi, mis põhjustab ektoopiliste rütmide tekitamist latentse sammuandja koe poolt3. 2. Arütmia tekkemehhanismid Kõrvalekaldeid südame rütmis nimetatakse arütmiateks. Rütmihäired jagatakse omakorda kaheks kiireteks rütmideks ehk tahhükardiaks ja aeglasteks rütmideks ehk bradükardiaks. Tahhükardiaid võib jagada omakorda veel supraventikulaarseteks ja ventikulaarseteks. Südame rütmhäirete põhjuseks on muutused kas impulsi tekkes, impulsi juhtivuses või mõlemas. 2.1. Muutunud impulssi tekke Südamerütmihäirete ehk arütmiate tekkimise põhjuseid on mitmeid, üheks võimalikuks põhjuseks võib olla muutunud impulssi tekke
Salmeterool: • Sümptomaatika kestev vältimine • Kasulik öise astma korral (t1/2=15t) • Ei tohi kasutada ägeda sümptomaatika või ägenemise korral! • Nendega ei tohi asendada põletikuvastast toimet. Paljud arstid kirjutavad välja inhalaatorina beetamimeetikumi ja sellega ravi piirdub. See aga on suur viga. Tuleb kasutada ka põletikuvastast ravi, eriti lastel. Salmeterool jt ei mõjuta absoluutselt põletikulist protsessi! • Pideva beetastimulaatori kasutamisel kaob efektiivsus, kujuneb teatud määral resistentsus. See on küll aeglane protsess aga siiski probleem üsna tõsine. Kuna retseptoreid pidevalt aktiveeritakse, püüab organism kompenseerida (väheneb uute beetaretseptorite süntees, bronhide pinnalt kaovad 30-40% ulatuses retseptorid). See paikne toime ei ole enam seega võimeline bronhospasmi kõrvaldama. Sellisel juhul rakendatakse süsteemset ravi. See tähendab kõrvaltoimeid. K. Vahenõmm 2018
Puuvilju süües oleme vähem haige. Puuviljades on ka palju mahla, mis aitab janu kustutada. Neil on ka hea toime seedesüsteemile, vereringele, limaskestadele. Hommikul ärgates soovitatakse süüa õunu aeglaselt närides. Nii paraneb imendumisvõime. Enne magama jäämist tagab üks õun hea une. Õunu ei tohiks külmalt süüa. Puuviljad mõjuvad tervistavalt. Soe sidrunimahl aitab meid näiteks külmetuse ja gripi vastu. Avokaadi on tõhus looduslik ravim halva tuju vastu. Õnnetunde allikaks on rohke kiudainete sisaldus, seega peale banaani söömist me ei ole enam närviline ja masendunud. Palju ravimeid tarbides võib kaaliumi sisaldus organismis langeda ja tekkida kõhupuhitus. Granaatõun aitab selle vastu. 4 kiivit päevas annab vajaliku C vitamiini sisalduse. Peale sööki kirsse süües tugevdame hambaid. Maasikad sisaldavad palju rauda ja toimivad väsimuse vastu. Mangode söömine aitab siis, kui
Allikad: Vaid loomsetest allikatest!!!! Taimsetest saad eelühendeid (karotenoide). · Kalamaks, kalaõli, loomamaks, või jt piimaproduktid · Küpsetatud maguskartul, keedetud porgand, keedetud spinat, melon, aprikoosid, tomat Kasutamine: · Koos Ca, Zn, B-grupi vitamiinidega, vit E, vit C (pärsib võimalikku toksilisust) · Dermatiit, akne, psoriaas, alkoholism, gastriit, astma, allergia, hepatiit, kollatõbi, artriit, stenokardia, diabeet, katarakt, hemofiilia, osteomalaatsia Toksilisus: Steroidhormoonide laadne toimemehhanism! POT: 1,5 mg · Väsimus, söögiisu langus, naha sügelemine, dermatiit, lihasvalud · Iiveldus oksendamine, tugev peavalu, hüperkaltseemia, kahelinägemine, unisus, papilliödeem, juuste väljalangemine, luude valulisus, neutropeenia, naha pigmenteerumine jne. · Raseduse ajal võib liigtarvitamine põhjustada loote arenguhäireid (näo ja kõrvade
pangandustöötajad, müügitöötajad, sotsiaalsfääri töötajad, pääste- ja muude operatiivteenistuste töötajad, professionaalsed sõjaväelased, alg- ja keskastme juhid, projektijuhid, töödejuhatajad, õppejõud, õpetajad jne. Vibroakustiline teraapia sobib: Häid tulemusi on vibroakustilise teraapia rakendamine andnud näiteks: 1. Valu ja lihaspingete vähendamisel; 2. Kõrgenenud vererõhu alandamisel; 3. Vereringe soodustamisel; 4. Kopsuhaiguste (nt astma) ravis; 5. Stressinähtude leevendamisel; 6. Psühholoogiliste häirete ravis (Wigram, 1997: näit. unetus, ärevushäired, enesevigastuslik käitumine, autism ja depressioon) ja tserebraalse paralüüsi puhul (Rüütel, 2004). Huvipakkuvaid tulemusi andis uurimus vibroakustika toimest parkinsonihaigetele, mis viidi läbi Mida VAT täpsemalt parendab? 1. lihastoonuse alanemine ja -liikuvuse suurenemine; 2. süstoolse vererõhu alanemine; 3
2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE · Informatsioon juhtumi kohta · Tunnused · Sümptoomid Juhul, kui kannatanu on teadvusel · Selgita, kus on vigastuse (valu) koht ning alusta ülevaatust nimetatust kohast · Küsi, kas miski veel häirib ning veendu, kas vigastust ei varja valu, tuimus või ravimite toime Teadvushäirete korral Esmane ülevaatus · Suur väline verejooks? (trauma korral) · Teadvus? Hinda üheaegselt · Hingamine? · Vereringe (pulss)? Teisene ülevaatus · Pea · Kael (trahhea ja kaelaveenid) · Rangluud, käed · Rindkere · Kõht · Vaagen · Selg · Jalad 5 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Kõrgemad prioriteedid · Lämbumine, hingamisraskus · Raske verejooks · Teadvusetus · Sokk Järgmised prioriteedid · Põletused · Murrud · Seljavigastused Madalad prioriteedid
Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev perifeerne tsüanoos. (Lastehaiguste... 1986, Paves
valkudest), püruvaadist ja laktaadist ning glütseroolist (lipiidide lõhustusprodukt) b. püruvaadi ja laktaadi kuhjumine Seda just intensiivse füüsilise töö korral. Need 2 põhjustavad järsu töövõime languse (nö surnud punkt). N: 800m jooksus 600.meetril. Energiavarusid nii kiiresti kasutusele võtta ei saa. c. Monotoonne tegevus Lisandub närvisüsteemi mõju. Kui pikka aega selline tegevus kestab (N: aeglases tempos mööda linna kõndimine). Jalgade vereringe pole kuigivõrd kiire ning ainevahetuse laguproduktid ei lähe jalgadest ära ja põhjustavad väsimuse tekke kergemini (vastu aitab see, kui jalad kõrgemale panna). Lihaste väsimuse vastu (hüpoglükeemia – glükoosi järsk vähenemine org): 1. Puhkus – reservid võetakse kasutusele (makstast ja lihastest, glükoneogenees). Puhkuse ajal viiakse välja ka kogunenud ainevahetuse laguprodukte. Sellele aitab
annaabi.ee 
