Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Stromboli vulkaan". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vulkaan, stromboli, vulkaanipurse, vulkaane, vulkaanipursete, vulkaanid, vulkaanilise, maapinnast, avause, tunnid, fikseerida, püsivalt, seitse, aimu, fumaroolid, purskedMoonde käigus kristalliseeruvad kivimid ümber, kusjuures kristallstruktuuris olnud vesi tõrjutakse välja. Just kristallstruktuurist pooriruumi eraldunud vesi ongi subduktsioonivööndite vulkanismi põhjustajaks, sest ta alandab kivimite sulamistemperatuuri. Sulanud kivimmassi ehk magma tihedus on lähtekivimist väiksem, mistõttu hakkab magma tõusma ülespoole. Maapinna lähedal moodustuvad suured magmakehad, mida nimetatakse magmakambriteks. Nende kohale tekivadki vulkaanid. Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks. Aktiivselt tegutsevaiks ehk purskavaiks loetakse vulkaane, mille kraatrist paiskub välja auru, laavat või püroklastilist materjali. Praegu tegutsevaks loetakse ka vulkaani, mis hetkel midagi kraatrist välja ei paiska, kuid tegi seda mõned tunnid või päevad tagasi. Vulkaanipurske lõppemise aja saab fikseerida alles tagantjärgi. Umbes kümme protsenti vulkaanipursetest
Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Veelgi vägevamad kärgatused kostavad äikese ajal kõrbetes, kui välgud tabavad sammaskaktusi, mis on kui hiiglaslikud looduslikud veereservuaarid. Kahjustuste vältimiseks kaitstakse ehitisi piksevarrastega. Vulkaanipurse Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks. Aktiivselt tegutsevaiks ehk purskavaiks loetakse vulkaane, mille kraatrist paiskub välja auru, laavat või püroklastilist materjali. Praegu tegutsevaks loetakse ka vulkaani, mis hetkel midagi kraatrist välja ei paiska, kuid tegi seda mõned tunnid või päevad tagasi. 11
Reeglina tegutsevad nad lühikest aega, millele järgneb pikem paus. Ränivaesem ehk aluseline magma on aga oluliselt vedelam ning voolab kraatrist välja rahulikumalt. Tüüpiliseks purskeproduktiks on basalt. Vähemal määral esineb ka vulkaanilist tuhka. Basalt on ultraaluselise koostisega vahevöö osalise sulamise tulemus, mistõttu tekib basalt peamiselt siis, kui teekonnal maapinnani pole magma olulisel määral mandrilise maakoore materjaliga segunenud. Sellist tüüpi vulkaanid ei kujuta endast väga suurt ohtu, väljaarvatud laavavoolud, mis võivad voolata kraatrist väga kaugele ning hävitada kõik enda teele jääva. Inimohvreid aga reeglina ei kaasne, sest laava liikumine on piisavalt aeglane, et inimesed jõutaks evakueerida. Klassikalised pursketüübid 20. sajandi alul lõi itaalia geoloog Giuseppe Mercalli vulkaanipursete klassifikatsiooni, mis põhines tuntud vulkaanidele iseloomulikul käitumisel. Süsteem on tänapäevalgi kasutusel,
SISSEJUHATUS Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast vulkaaniline materjal.Vulkaane on ka teistel taevakehadel. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Vulkaanilisest kivimist on isegi valmistatud lõikeriistu. Tänapäevalgi on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad, näiteks sulfiidsed maagid ja väävel, ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral evakueerida. VULKAANIDE ASUKOHAD Peamised ohtlikud piirkonnad, kus paiknevad vulkaanid. Vulkaanid ei paikne ükskõik kus. Vaba ruumi aga laamade vahel pole, mistõttu nad pidevalt omavahel hõõrduvad ja kokku põrkavad. Maa sügavusest tõusvate kuumade ainevoogude kohal laamad lahknevad. Tekkinud tühimikku
Vulkaanipurse Üheks suurimaks katastroofiks, mis võib inimeste, loomade ning taimede tavapärast elutegevust segada, peetakse vulkaanipurskeid. Siiski on vulkaanipursked piisavalt harva aset leidev nähtus, et selle pärast igapäevaselt muretseda pole vaja. Õnneks on ka tänapäevane tehnoloogia ning teadlaste valvsus abiks vulkaanipursete ettenägemiseks, kuid pole olemas kaljukindlaid arvamusi. Sageli juhtub nii, et kustunuks loetud vulkaanid ärkavad taas ellu.Seega võib ette ennustada paljutki, kuid paraku ei saa keegi kindlalt ette teada looduse käike. Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Seega lihtsustatult on vulkaanid enamasti rahulikud ja vaiksed mäed, mis erinevad teistest mägedest
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid......................................................................................
Vulkaanipursked Maal ja nende mõju keskkonnale Vulkaan on tuld purskav mägi, mis mingi aeg otsustab plahvatada. Antud essees kirjutan ajaloo suurimatest vulkaanipursetest ja nende tagajärjest keskkonnale, samuti toon välja vulkanismi positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Minule kõige enam kõneainet pakkuv vulkaanipurse toimus 26.augustil 1883, kui otsustas purskama hakata Krakatau vulkaan, mis asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saare vahel. Seda on nimetatud ka kaasaja kõige võimsamaks vulkaanipurskeks, kus kaotas oma elu üle 37000 inimese. Märkimisväärne on ka see, et 27. augustil plahvatus kuuldi ka 4800 km kaugusele. Kuuldavalt heli kirjeldati kahuripakkudena. Isegi löökaine on piisavalt võimas, et purustada saarest 64 km kaugusel seilanute madruste kuulmekiled. Kuigi enam 5000 km kaugusel polnud
Järvamaa Kutsehariduskeskus Referaat Vulkaanid Vesuuv Elina Kardsepp KM11 Järvamaa 2014 Vesuuv Vesuuv Vaade Vesuuvile Pompei varemetelt Kõrgus 1281 m Asukoht Itaalia Tüüp Kihtvulkaan Purskas viimati 1944 40° 49′ 17″ N, Koordinaadid 14° 25′ 32″ E
ee/m/maavarinad-3/) 4 Mõõtmisskaalad 1. Richteri skaala. Selle järgi mõõdetakse seismiliste lainete tugevust. 2. Maavärina tekitatud kahju inimestele ja hoonetele mõõdetakse Mercalli skaalal. Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim laamade äärealadel. Foto 2, Mercalli skaala (Carol Varley ja Lisa Miles "Laste geograafiaentsüklopeedia" lk 18) Rahvauskumustes on maavärin alati olnud jumala viha märk. (vt kasutatud kirjandus 1) 1.2 Vulkaanid Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks 5 nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Päikesesüsteemi teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha on Jupiteri kuu Io
Võru Kesklinna Gümnaasium Looduskatastroofid Referaat Sisukord 1. Saateks lk 3 2. Maavärinad lk 4 3. Üleujutused lk 5 4. Vulkaanid lk 6, 7, 8 5. Tornaadod lk 9 6. Kokkuvõte lk 10 7. Kasutatud allikad lk 11 8. Pildid lk 12 Saateks Me elame planeedil, mis on täis ohte. Maavärinat inimtühjas kõrbes või keeristormi asustamata piirkonnas ei peeta katastroofiks ning äärmisel juhul nimetatakse toimunut looduse vaatemänguks. Loomulik sündmus muutub katastroofiks alles siis,
kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina aktiivsetes tagajärgede hindamiseks kasutatakse piirkondades, eriti Mercalli skaalat. Tähelepanuväärseim oli maakoorelaamade vulkaanilisusteooria: maa sisemuses piirialadel. tekivad tule mõjul rõhu all olevad aurud. Eristati juba merevärinat, langatusvärinat Vulkaanid: Pompeji ning püst- ja rõhtsihiliste tõugete tagajärjel häving 79 p. Kr., St. tekkivat maavärinat. Helensi purse 1980, Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks. Aktiivselt tegutsevaiks ehk purskavaiks loetakse vulkaane, mille kraatrist
.................(India laam põrkunud Euraasia laamaga) 7. kuuma täpi magmatism...........................( vahevööst tuleb soojus voog, aga selles kohal liigub laam, selline soojus voog ei suuda tekkida sinna mingisugust ookeani tekke või murenemist. Ta pidevalt murrab ülespoole voona ja laam liigub selle peale ja tekkivad vulkaanilised saared) 2. Laamade piirjoonte seos kitsaste meredega, mäestikega, kitsaste saarte ja poolsaartega, ookeanide keskahelikega Mäestik ja vulkaanid nendes piirkondades toimub ookeanide laama sukkeldumine kontinentaalse laama alla. Põhja ja Lõuna Ameerika (Andid) Kõrged mäestikud ja ei ole vulkaane siis siin toimub kaks laamade põrkumine. Nad on väga paksad ja nad ei ole võimelised esile kutsuma soojus voogusid mis viiksid vulkanii tekkeni. (Himaalai) Nii Atlandi kui Vaikse ookeani keskel on kõrgemad vööndid, mis on ookeanide kesahelikud, need vööndid , kus toimub ookeanide laamade lahknemine.
Laava võib väljuda kas rahulikult voolates või plahvatusega. Plahvatuse ajal paisatakse maakoore lõhedest välja suuri kivipomme koos gaaside, veeauru, tolmu ja tuhaga. Seejärel purskab või voolab välja laava. Maapinnal laava jahtub ja ajapikku moodustab koos muu purskematerjaliga koonuse- või kuplikujulise mäe. Osa magmast ei jõuagi maapinnale, vaid tardub juba maakoore lõhedes, moodustades seal kivimkehi. Iga purskega vulkaani kõrgus kasvab. Seega vulkaan ehk tulemägi on moodustunud purskesaadustest maakoores oleva lõhe peale. Vulkaanipursete tagajärjed võivad olla traagilised mudavoolud, laava ja tulekahjud hävitvad asulaid ja põlde. Kuid vulkaanipursetega kaasneb ka kasulikku nt. Purskematerjalist tekib kivim (tuff), mis on hea ehitusmaterjal ; vulkaanilisele tuhale võib kujuneda ka viljakas muld. Seetõttu on vulkaanilised alad tihedalt asustatud ja pärast vulkaanipurskeid pöörduvad laava eest põgenenud koju tagasi
Inimesed kuulevad hoiatust raadiost. Nii jõuavad nad oma rannikul asuvatest majadest kõrgematele aladele varjuda. See kõik peab siiski kiiresti toimuma. Vaikse ookeani põhjaosas tekkinud hiidlainel kulus kõigest viis tundi, et Vaikse ookeani keskel asuvale Hawaiile jõuda. Seal, 3200 km kaugusel maavärina epitsentrist, oli hiidlaine kõrgus 15 meetrit.Väidetakse, et tsunami võib Vaikse ookeani rannikute vahel pendeldada terve nädala. 6. Vulkaan Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaanid kujunevad, kui maa sügavustest tekkinud magma purskub pinnale. Magma moodustub kivimite osalisel sulamisel vahevöö ülemisesosas või maakoore alumises osas. Magma ün üldiselt väiksema tihedusega kui kivimid
Palavvöötmes on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine. Eestis on kiirgusbilanss suvel positiivne, talvel negatiivne. Hoovused ja tuuled ühtlustavad soojuse jaotust. Tsonaalsus Looduslike seaduspärasuste korrapärane vaheldumine. Selleks on loodusvööndid ja kliimavöötmed. Energiaallika alusel jaotatakse loodusprotsessid: 1) Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid: Mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, termaalvesi, vulkaanid. 2) Maa välisjõud ehk eksogeensed protsessid: päikesekiirgus, vooluvesi, kuu, tuul. Globaalprobleemid: Peamiseks põhjuseks on inimetegevus (globaalne soojenemine- kasvuhoone gaasid, liikide häving, osooniaugud, happevihmad; puhta vee puudus; kõrbetumine; tööstused; kaevandused; linnastumine; metsaraie; ressursside otsa saamine jne). Jätkusuutlik ehk säästlik areng Rahuldab inimkonna praegusi vajadusi kahjustamata
ookeanisüvikuga - "uppuva" laama vahevöösse vajumise lähtekohaga. Kui protsess areneb ookeanilise koore sees, ehitatakse subduktsiooni käigus tekkiva basaltse ja andesiitse magma poolt süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaaniline saarkaar. Kui aga ookeaniline litosfäär "upub" vahevöösse vastu mandri äärt tekib viimasele vulkaaniline mäestik. Mõlemat olukorda võib kaasajal näha Vaikset ookeani ümbritseva vulkaanilise "tulerõngana". Subdutseeruva ookeanilise litosfääri vahevöösse vajumise trajektoori tähistavad järjest sügavnevad, kuni 670 kilomeetrini, maavärinate kolded. 8. Isostaasia mõiste ja sisu? Isostaasia on litosfääri ja astenosfääri vaheline gravitatsiooniline tasakaal. Litosfääri all paiknev astenosfäär on mõne protsendi ulatuses ülessulanud ning seetõttu võimeline aeglaselt voolama. Tema kohal olev litosfäär on aga valdavalt tahke ning
Nii aktiivseid ookeaniääri kui mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. On selgunud, et pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega hiid- ehk superkontinendiks. Selline hiidmanner võib ühtse tervikuna püsida 200-400 miljonit aastat ja laguneb siis uuesti mandrite ,,kildudeks", mille vahele tekivad ookeanid. Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nn kuumi täppe. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku, kusjuures tekkinud vulkaanid on erineva vanusega
KIVIMITE TEKE- kivimid on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõng teist tüüpi kivimikehana. Kivimid (tekivad) tulevad maapinnale vulkaani pursete, laamade põrkumise, lahknemise või nihkumise tagajärel (tardkivimid). SÜVIKUTE TEKE- süvikud tekivad kui okeaanilised laamad põrkuvad või ehk kui üx laam sukeldub teise laama alla. MAAKOORE TEKE- maakoor tekib kuuma täpi piirkonnas, kui seal purskab vulkaan ja siis tuleb sealt kivimeid välja mis kujundavad uue maakoore kuju MAAKOORE HÄVIMINE-kui maa kerkib kuumatäpi piirkonnas ja rebeneb, (maakoor muutub aja jooksul nii oma välimuse kui ehituse poolest, see esineb laamade põrkumise, lahknemise, nihkumise piirkonnas, vulkaanide piirkonnas ja maavärinate piirkonnas) OKEAANILISTE LAAMADE EEMALDUMINE- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja- Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad. Moodustub okeaaniline maakoor, kui magma tõuseb
Epitsenter Hverageri ja Selfossi linna vahel, u 45 km kaugusel pealinnast Reykjavík. Kolle 10 km sügavusel. Tekke põhjus: Euraasia ja Põhja-Ameerika laamade lahknemine. Maavärinast oli mõjutatud u 12 000 elanikku, kannatasid põllumajandusettevõtted. Hukkunuid ei olnud, vigastunud u 30, 200 inimest kodudeta, arvukalt lambaid suri. See oli selle hetkeni Islandi tugevaim maavärin aastast 2000. Vulkaanid Islandil on väga palju vulkaane, peaaegu 200, kuid neist tegutseb ainult 30. Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 56 aasta tagant. Praeguse aja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, milles on umbes 27 km pikkune lõhe, kust võimsa purske ajal võib enam kui sajast punktist laavat voolata ja õhku lennutada tuhka. Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla. Kõrgeim on Hvannadalshnjúkur (Öræfi, Öræfajökull; 2119 m).
organismide elutegevuse saadustest) 2. oskab iseloomustada laamade liikumist ja selgitada laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; Tekivad: Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel; vulkaanid – kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel. Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,) Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida- Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.)
Mandriliste laamade lahknemine. Tõusvad magmavoolud sulatavad maakoort ning tekitavad venituspingeid, mille tulemusel tekib kolmeharuline rebend ehk kontinentaalne rift. Piki murranguid tõuseb kuuma täpi allikast pärit magma, mis voolab edasi maapinnale. Esinevad magmavoolud ja maavärinad. Nt. Yellowstone rahvuspark USAs 9. Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid: Vulkaanid purskavad samasugust laavat, nagu see millest nad tekkinud on! Vulkaanid tekivad laamade äärealadele. V.a kuumad täpid(suvalises kohas paiknevad vulkaanid). a. kihtvulkaanid, ehk stratovulkaanid tekivad mandritel ja laamade sukeldumisvööndites. Vulkaan on tekkinud räni- ja gaasiderikkast halvasti voolavast magmast. Vulkaan on küllaltki terav ja ehitus on vahelduv tardunud laava ja tuha kihtidest. Sageli murrab tugeva purske korral magma end
Ühel neist saartest asub ka Kolumbuse maja. 6. Millal ehitati Kanaaridele esimesed hotellid? Hotel Santa Catalina (1890) Las Palmasel http://www.spain-grancanaria.com/uk/tourism.html 7. Kanaari saarte kliima? Iseloomusta! Pehme kliima. Mõjutab Golfi hoovus, suvel 26-28 kraadi cielsiust, talvel 22-24 kraadi celsiust. Lähistroopiline kliima. Kerged tuuled, vahepeal on võimalik mägede tipus näha lund. 8. Missugune on saarestiku loodus? Too välja iseloomulikud jooned. Vulkaanid. Missugused puuliigid on iseloomulikud? Kus piirkonnas on rahvuspargid ja mida seal rahvusparkides kaitstakse? Teide? Maspalomase liivaluited? Loorberimets Anaga mägismaal? jne. Kanaari saared on vulkaanilise päritoluga. Vulkaanid: Cumbre Vieja - La Palma,Fuerteventura, Gran Canaria, Hierro, Lanzarote, Teide (Tenerife). 2000 erinevat liiki taimi. Kanaaride mänd mis kasvab üle 60 m kõrguseks, ning mis suudab üle elada metsatulekahjud. Draakonipuu, palmid, kaktused.
16. Millised pinnavormid tekkivad kahe ookeanilise laama põrkumisel? Tooge näiteid. 17. Millised pinnavormid tekkivad ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel? Tooge näiteid. 18. Millised pinnavormid tekkivad kahe mandrilise laama põrkumisel? Tooge näiteid. 19. Mis on kontinentaalne rift? PILET nr 14 20. Mida tähendab tekkiv ookean ja sulguv ookean? PILET nr 9 21. Kirjeldage Havai saarteaheliku näitel ,,kuuma täppi". PILET nr 10 22. Kuidas jaotatakse vulkaane purske sageduse järgi? PILET nr 11 23. Millistes piirkondades leidub vulkaane laamtektoonika teooria järgi? PILET nr 15 24. Kuidas mõjutab magma koostis vulkaanide kuju ja purske iseloomu? PILET nr 12 25. Miks ja kuidas vulkaanid purskavad? 26. Millistes piirkondades on aluseline magma ja millised vulkaanid seal tekkivad? 27. Millistes piirkondades on happeline magma ja millised vulkaanid seal tekkivad? 28
Arvatavasti genereeritakse seal vahevööst ülestõusvad magma hiidtilgad e pluumid. Nimetus tuleneb lainetest, mida kasutati selle tsooni avastamisel. 33. Maa tuum, selle keemiline koostis ja jaotumine sise- ja välistuumaks. Maal on vedel välistuum ja tahke, kuid vedelale lähedases olekus sisetuum. Tahke sisetuum koosneb peamiselt rauast, Ni, S,hapnik. VULKAANIPURSKED Kõigile vulkaanipursetele eelneb 2 staadiumit: (1) kivimimassi ülessulamine kümneid kilomeetreid maapinnast allpool (magma teke); (2) magma liikumine maapinnale. Esimene staadium määrab magma koostise (järelikult ka viskoossuse) ja algtemperatuuri, mõjutades viskoossuse kaudu purske iseloomu, teine purske tugevuse ja aja. (Meeldetuletus: magmade tüübid sõltuvalt ränioksiidi sisaldusest ja viskoossusest.) Magmade temperatuur: 6OO...125O°C. Magmas lahustunud gaaside ja veeauru sisaldus on tähtis purske iseloomu seisukohalt. Basaltses magmas on võrreldes teistega vähem lahustunud gaase
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . ..9 2.3.Maavärina tegevuse mõõtmine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . 10 3.Vulkaanid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 3.1.Mitmesugused magmakivimid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . .11 3.2 Vulkaanid ja nende tegevus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12 3.3 Lõhanguvuklaanid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. .12 3.4 Vulkaanide paturegister. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 Kokkuvõte. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14
alates 1950. aastatest suureneb troposfääriosooni hulk atmosfääris ~1% aastas esineb lühiajalisi kõrgeid kontsentratsioone esineb nn osoonipuhanguid osooni teke sõltub päikesekiirgusest, mistõttu on O 3 kontsentratsioonid kõrgeimad aprillist augustini ja madalaimad talvel osooni moodustumine algab pärast päikesetõusu ja on maksimumis pärastlõunal öösel osooni kontsentratsioon väheneb Maa atmosfääris kõrguse suurenedes maapinnast õhurõhk kahaneb Õhurõhu mõõtmise ühikud: mm elavhõbedasammast (mmHg) millibaar (mb) hektopaskal (hP) Normaalne õhurõhk merepinnal: 760 mmHg = 1013 mb (hP) Õhutemperatuuri ja –rõhu jaotus Maa atmosfääris: TROPOSFÄÄR (ca kuni 12 km) → STRATOSFÄÄR (ca kuni 40-50 km) → stratopaus → MESOSFÄÄR (kuni 80 km) → mesopaus → TERMOSFÄÄR e. IONOSFÄÄR Troposfääri kõrgus sõltub laiuskraadist ja aastaajast Hüdrosfäär:
Seal, kus maakoor oli õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu.Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid. Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid. Noor Maa nägi seetõttu välja umbes selline nagu Kuu tänapäeval,kuid selle erinevusega, et igal pool üle terve maakera purskasid vulkaanid. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa primitiivsesse atmosfääri. Põhiliselt oli nendeks gaasideks veeaur ja süsihappegaas. Need gaasid tekitasid kasvuhooneefekti. Seda peetakse üheks olulisemaks põhjuseks Maa elukõlblikuks muutumisel. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid.
Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolude kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. Epitsenter - punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal.
6.Laineenergia-laineliikumisega seotud energiasumma. 7.Kiirgus-energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlaine vahendusel. - Päikeseenergia-päikeselt saabub Maale aastas 5,7x10´24 J energiat,mis moodustab 99% maaenergiavoost.Maale jõuab ainult osa päikesekiirgusest see on lühilaineline valguskiirgus,Maalt lahkub aga pikalaineline soojuskiirgus. - Maa siseenergia-selle mõjul toimub laamade liikumine,purskavad vulkaanid,maavärinad,toimub kivimite teke ja moondumine. - Gravitatsioonienergia-tekivad maailmameres looded ja liikumised litosfääris - Inimese energiatarve-majanduslikult kasutatav energia(küte,transport jne.), füsioloogiline energiatarve(saadakse toidust). - Fotosüntees-taimedes muudetakse valguskiirguse energia fotosünteesi käigus molekulide keemiliste sidemete energiaks.See on protsess kus veest,süsihappegaasist lühilainelisest kiirgusenergiast moodustub or
Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn polaarmütsidena), mille all leidub ka jääd.
aastani. Teaduspüüki alustati taas 2003. aastal. Jaapan, Norra, Island ja paljud teised vaalapüüki pooldavad riigid on aastaid üritanud taastada kommertsiaalset vaalapüüki ning muuta rahvusvahelise vaalanduskomisjoni keelavat otsust. 15. Islandit külastanu reisikiri Island külm ja kuum korraga (ilmunud "Õpetajate Lehes" 6.09.2002.) autor: MERI ARRO Tänavu juulis täitus minu suuri unistusi käia ära Islandil. Olen varasematel matkadel näinud nii vulkaane kui ka liustikke, kuid mitte mõlemaid koos. Ja muidugi on põnev reisida kohta, mis õhtustes uudistes Euroopa ilmakaardilegi ei mahu ja mille külastamisega vaid vähesed kaasmaalased kiidelda võivad. Reisivahendiks sai valitud jalgratas kiiremad liiklusvahendid jäävad sellel ülikallil maal tavalisele eestlasele kättesaamatuks. Jalgsi kõndides ei jõua kolme nädalaga aga kõike huvitavat ära vaadata. Üliturvaline maa
Vallil on veel kaks vastastikku asuvat väiksemat kraatrit. Pikka aega käis vaidlus kahe erineva kraatrite tekketeooria pooldajate vahel. Ühed väitsid, et need on vulkaanilist päritolu, teised pidasid tekkepõhjuseks meteoriitide põrkeid. Neist teine saavutas juba enne kuulendude algust kindla võidu ja kuulennud kinnitasid seda seisukohta veenvalt. Meie looduslikul kaaslasel leidub küll ka (kustunud) vulkaane, kuid need on mõõtmetelt väikesed ja pole Kuu välimuse kujundamisel mänginud olulist osa. Tavaliselt umbes kiirusega 20 km/s liikuva meteoriidiga kokkupõrkel ei lüüa mitte lihtsalt auk Kuu pinda, vaid toimub võimas plahvatus. Selle käigus välja heidetava pinnase mass ületab sissetungija massi 10 000 korda ja tekkinud augu läbimõõt tema läbimõõdu 10 kuni 20 korda. Väljapaisatud aine moodustab augu ümber kraatrile iseloomuliku valli. Lisaks osa ainest
(nt Draakonimäestik). Kurdpangasmäestik tekib, kui kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (nt Altai, Vogeesid). Vulkaanid Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. Vulkaan on koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivide ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Kihtvulkaan koonusekujuline tekib suure viskoossusega, vaevaliselt voolavast magmast laavavoolud on lühikesed ja harvad, laava tardub kiiresti magma tardub sageli juba lõõris, tekivad laavakorgid
annaabi.ee 
