Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Statistika ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arvtunnused, tõenäosusteooria, valim, üldkogum, andmestik, ossa, põhimõisted, üldistav, tabelite, graafikud, veeru, venelane, soomlane, järjestustunnused, põhiharidus, keskharidus, vahemikud, 9900, binaarsed, tabelid, violetta, veronika, roman, roland, riinu, mirjam, jalatsi, grupeerida, järjestatud, jagab, kvartiilid, andmestikuLinear-by-Linear Association ,363 1 ,547 suurusest. Seosele viitab väike (<0,05) p N of Valid Cases 555 (“Asymp. Sig.”). Ettevaatust! Suurte a. 7 cells (38,9%) have expected count less than tabelite puhul ja kui tabelis on palju väikeste 5. The minimum expected count is ,04. väärtustega lahtreid (selle kohta märkus a) ei saa hii-ruut statistikut eriti usaldada. Andmete
Andmeanalüüs ja statistika uurimistöös 2016 Andmeanalüüsi põhimõisted Neli andmeanalüüsi juures möödapääsmatut terminit objekt tunnus väärtus skaala Objekt / objektid Vastavalt sellele, mida me uurida tahame, kogume me andmeid kas inimeste, koolide, valgete hiirte, kalendrikuude, kartulipõldude vms kohta. Kõiki selliseid indiviide või üksusi, kelle/mille käest või kohta me andmeid kogume, nimetatakse statistilises andmeanalüüsis objektideks. Muutujad ja tunnused Andmeid koguma asudes oleme valmis mõelnud mingid neid objekte
Uurimus mille eesmärkideks on nähtuste kirjeldamine, võrdlemine, seletamine, ennustamine ning tõlgendamine. Sisaldab uute andmete kogumist või olemasolevate andmete töötlemist, analüüsimist ja interpreteerimist. 5. Mis on kvalitatiivne uuring? Kvalitatiivne uuring – uuritakse nähtusi nende loomulikus keskkonnas ning püütakse ilminguid mõtestada ja tõlgendada nende tähenduste kaudu mida inimesed neile annavad. 6. Mis on kvantitatiivne uuring? Kvantitatiivne uuring - andmestik kogutakse meetoditega, mis võimaldavad arvulist mõõtmist ning järeldusi tehakse statistiliste järelduste põhjal. 7. Mis on tsiteerimine? Teise autori loodud teose üksühene kordamine oma teoses. 8. Mis on refereerimine? Teise autori teksti sisu ja vormi küllaltki autorilähedane edasiandmine. 9. Mis on plagiaat? Plagiaat on autoriõiguste rikkumine, teose osaline või täielik kopeerimine ja selle esitamine oma loominguna. 10
1) Üldkogum – (ka populatsioon) looduse või ühiskonna või objektide hulk, mille kohta soovitakse teha järeldusi teda esindava valimi põhjal. Valim – väljavõtukogum; liikmed tuleb valida juhuslikult, st igal üldkogumi liikmel peab olema võrdne võimalus saada valitud valimisse. Valimi maht – vaatluste arv Tunnused: Kvalitatiivsed (sõnadega) – nominaalsed (värvid, rahvused, tõud) – järjestus e ordinaalsed (ei meeldi, pigem meeldib) Kvantitatiivsed e arvtunnused (mõõdame, loendame) – sõredad e diskreetsed – saavad omandada väärtusi ainult kindlate ajavahemike järel (laste arv peres). – pidevad – teatud piires võivad omandada, mistahes väärtusi ainult kindlate ajavahemike järel (nisu saagikus). 2) Statistilise uurimistöö etapid Uuringu ettevalmistamine (eesmärk, plaan, andmete vajadus, andmete kogumisviis, töötlemisviis, võimalikud järeldused). Statistiline vaatlus (küsitlus, dokumentide läbivaatamine, ankeedi
küsimustele tahan vastuseid. Andmete kogumine. Enne kogumist kontrollida, ehk on andmed juba olemas ja arvestada aja- ning raharessursiga. Vaatlus: otsevaatlus, varjatud vaatlus, osalusvaatlus Eksperiment Intervjuu: struktureeritud, poolstruktureeritud või struktureerimata Küsitlus Kas uurida valimit või üldkogumit? Üldkogum ehk populatsioon. Valim on üldkogumist uurimiseks eraldatud osa, mille põhjal tehakse statistilisi järeldusi üldkogumi kohta. Valimi moodustamine: a)tõenäosuslik: 1. Lihtne juhu- nimekiri 2. Süstemaatiline juhu- nimekiri, millest iga 10. 3. Kiht- valin grupid, keda küsitlen 4. Klaster- valin kellegi grupist b) mittetõenäosuslik: 1. Mugavus- pilootuuring testina 2. Ettekavatsetud- vastavalt eelteadmistele valitud uuritavad 3
tähelepanu nõudvateks, et lugejad unustavad sootuks üldised ideed, mida need arvutused illustreerima peaks. Sellise olukorra vältimiseks ei pöörata kogu järgnevas käsitluses tähelepanu mitte niivõrd valemitele ühe või teise statistiku arvutamiseks kui püütakse selgitada statistiliste ideede (kontseptsioonide) ja meetodite olemust ning kasutusvaldkondi sõnade, näidete ja jooniste abil. 2 Statistiline mõtteviis. Kirjeldav ja üldistav statistika. Üldkogum ja valim. Statistiline mõtteviis on meile kõigile igapäevasest elust tuttav ja omane. Võtame ühe lihtsa näite: ma ütlen teile, et lähen täna teatrisse kahe kolleegiga, kusjuures üks neist on 190 cm pikk ja teine 165 cm pikk. Millise järelduse te võite kummagi kolleegi soo kohta kõige kindlamini teha, kui teil rohkem mingit informatsiooni ei ole? *** 5
tähelepanu nõudvateks, et lugejad unustavad sootuks üldised ideed, mida need arvutused illustreerima peaks. Sellise olukorra vältimiseks ei pöörata kogu järgnevas käsitluses tähelepanu mitte niivõrd valemitele ühe või teise statistiku arvutamiseks kui püütakse selgitada statistiliste ideede (kontseptsioonide) ja meetodite olemust ning kasutusvaldkondi sõnade, näidete ja jooniste abil. 2 Statistiline mõtteviis. Kirjeldav ja üldistav statistika. Üldkogum ja valim. Statistiline mõtteviis on meile kõigile igapäevasest elust tuttav ja omane. Võtame ühe lihtsa näite: ma ütlen teile, et lähen täna teatrisse kahe kolleegiga, kusjuures üks neist on 190 cm pikk ja teine 165 cm pikk. Millise järelduse te võite kummagi kolleegi soo kohta kõige kindlamini teha, kui teil rohkem mingit informatsiooni ei ole? *** 5
RAKENDUSSTATISTIKA KONSPEKT 1 SISUKORD 1 Kvantitatiivsed meetodid majanduses.........................................................................2 1.1 Põhimõisted .........................................................................................................3 1.2 Mõõtmisskaalad...................................................................................................5 2 Andmekogumit kirjeldavad parameetrid.....................................................................7 2.1 Statistilised keskmised......................................................................................... 7 2.2 Variatsiooninäitarvud............
Statistika on iseseisev teadus. Ta uurib ühiskondlike nähtuste kvantitatiivset külge lahutamata seoses nende kvalitatiivse küljega ja ühiskonna arengu kvalitatiivset väljendumist konkreetsel ajal ja kohal. Peamiselt tegeleb statistika : 1) Statistiliste andmete hankimisega e. statistiline vaatlus 2) Ststistilise informatsiooni kompaktne ja ülevaatlik esitamine e. Kirjeldava statistika (andmete esitamine ja organiseerimine) 3) Tõenäosusteooria so.reaalsuses sageli esineva ja majanduses eelkõige tulevikuga seonduva ebakindluse kirjeldaminne 4) Järeldav statistika so. Järelduste tegemine hangitud andmete ja vaatluse põhjal uuritava objekti kohta. 5) Prognoosimine 6) Statistiline otsuste teooria (otsuste tegemine ebakindlas keskkonnas, mittetäieliku informatsiooniga) MEETOD: mis tahes probleemi uurimisel läbitaksekolm ettappi: a
on hind. Leida firma tulu- ja kasumifunktsioonid. Lahendus: Tulufunktsiooni saame hinnaavaldise asendamisega tulufunktsiooni valemisse: = = 50 - 1,25 = 50 - 1,252 Kasumifunktsiooni leidmiseks asendame kasumivalemis tulu- ja kulufunktsioonid nende avaldistega: = - = 50 - 1,252 - 5 + 200 = -1,252 + 45 - 200 Vastus: Firma tulufunktsioon on R=50q-1,25q2 ja kasumifunktsioon P=-1,25q2+45q-200. Vastavate funktsioonide graafikud on toodud juuresoleval joonisel. Graafikute analüüsimisel näeme, et tootmismahu 20 korral on tulu maksimaalne ja R(20)=500. Kasum on siis 200 ühikut. Kasum on maksimaalne tootmismahu 18 korral ja maksimaalne kasum Pmax on 205 ühikut. 12 Matemaatika ja statistika 2008/2009 600 Tulu R Kasum P 500
kolmandaks asümmeetria ja neljandaks järsakus. Esimest ja teist järku momendid (keskmine ja hajuvus) aitavad hinnata muutuja tüüpilist väärtust ja seda kui hästi see tüüpiline väärtus kõiki mõõdetud juhtumeid iseloomustab (ehk hajuvust keskmise ümber) Kolmandat ja neljandat järku momendid on abiks andmete normaaljaotuslikkuse hindamisel. Shapiro-Wilk test Uurib, kas andmestik erineb oluliselt normaaljaotusest. Kui olulisuse tõenäosus (p) on väiksem kui 0.05, siis testi kohaselt andmed ei ole normaaljaotuslikud. o Vaikimisi eeldame, et andmestikes muutuja jaotus ei erine oluliselt normaaljaotusest. S-W hindab, kas meil on piisavalt tõendeid, et see väide ümber lükata. Standardiseerimine Tulemuste z-skooridele viimine Valem: Peaks olema lähedane normaaljaotusele:
sattusime tõenäosus. Tõenäosuslike valikute probleemiks on üldkogumi jaoks registri olemasolu ja sellele juurdepääs ning seejärel valitud objektidega koostöö saavutamine. Lihtne juhuslik valik (juhuvalik) Empiiriline valik - üldkogumi objektide valimisse sattumise tõenäosuses ei ole teada. Empiiriliste valikute korral on probleemiks tulemuste usaldusväärsus, valim ei ole juhuslik, saadud tulemused sõltuvad objektidest, keda uurija (ekspert) suudab või soovib valimisse kaasata. Mugavusvalim, lumepallimeetod mõõtmisvahendi koostamine (otsimine) ehk meid huvitatavate tunnuste koostamine; Olemasoleva vahendi kasutamine, täiendamine või uue koostamine mõõtmismeetodi valik ehk andmete kogumise meetod; Otsene kontakt (vestlus, paberkandjal küsitlus), telefon, e-kiri, tavapost Andmete kogumine
(protsent, osakaal, suhteline sagedus) Kui vastajaid on alla saja, kasuta tulemuste esitamisel ka sagedusi. Kui vastajaid on üle saja, siis kasuta protsente. Diagrammide ülesanne on esitada infot visuaalselt. Graafiliselt esitatud statistika on inimesele mõjuvam ja meeldejäävam kui tekst või tabel. Enamkasutatavad diagrammid: · tulpdiagramm · histogramm · lintdiagramm · sektordiagramm · joondiagramm Diagrammi ei ole mõtet kasutada, kui andmestik on väga hajutatud, andmed ei peegelda mingeid muutusi või kui andmeid on liiga vähe või liiga palju. ANDMEANALÜÜS: KIRJELDAV STATISTIKA Mood on variatsioonreas kõige sagedamini esinev liige. Mediaan on jaotuse keskmine liige, millest mõlemale poole jääb võrdne arv elemente. Kvantiilid on asendikeskmised, mis jaotavad korrastatud statistilise rea võrdseteks osadeks. Aritmeetiline keskmine on elementide keskväärtus.
1. Üldkogum – ehk populatsiooni all mõeldakse kõiki juhtumeid või situatsioone, mille kohta uurijad soovivad, et nende poolt saadud järeldused või prognoosid kehtiksid. Valim – liikmed tuleb valida juhuslikult, st igal üldkogumi liikmel peab olema võrdne võimalus saada valitud valimisse. Valimimaht – Valimisse valitavate objektide arv. Tunnuste- all mõistetakse liikmeid kirjeldavaid erinevaid omadusi. 2. Statistilise uurimistöö etapid. Mingi probleemi statistilise uurimisel läbitakse 4 tööetappi: Uuringu ettevalmistamine Statistiline vaatlus või eksperiment Vaatlusandmete kokkuvõtte ja esialgne töötlemine
kultuur, ajalugu kontekst Raske korraldada eksperimente tugevate seoste tõestamiseks. Raske ennustada ja üldse leida põhjuslikke seoseid, kuna sotsiaalne reaalsus on nii keeruline ja mitmekihiline Inimesed ise loovad tähendusi, muudavad reaalsust enda ümber Täiesti väärtusvaba ja neutraalne uurimine on peaaegu välistatud 2. LOENG TEADUSLIKU UURIMISTÖÖ PÕHIMÕISTED Teadusliku uurimistöö põhimõisted Kontseptid Muutujad Sõltuvad ja sõltumatud muutujad Seoste liigid kausaalsed ja mitte-kausaalsed seosed Operatsionaliseerimine ja mõõtmise alused Uurimistöö põhietapid ja teadusliku uurimistöö loogika Uurimisdisaini mõiste ja hea uurimisdisaini põhialused Kontsept Inglise keeles: concept Tegemist on konkreetse ideega mingi kindla nähtuse kohta, mis leidub ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses
taustade uurimiseks. 24h telefoniküsitluse võimalused: -tulemused on käes 24 tunni jooksul, -küsimustik kooskõlastatud ja tellimus esitatud kella 12.00-ks, -küsitlus toimub samal päeval, -küsitluse tulemused on käes järgmisel päeval kell 12.00, -kuni 200 intervjuud, -maksimaalselt 7-10 minuti pikkune intervjuu, -sihtrühmad, mis ei erine oluliselt kogu täisealisest elanikkonnast, -uuringutulemused edastatakse tabelite vormis koos suuliste kommentaaridega. 10 Turundusuuringud Meelis Zimmermann 4.1.1.2 POSTIKÜSITLUS
Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria – Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on meie andmeallikad, kuidas me neid andmeallikaid analüüsime, jne. – Võtame näiteks ette erakonna programmi ning kindlate tekstianalüüsi meetoditega (kontentanalüüs, diskursuse ananlüüs) püüame leida eesti- vastasusele leidvaid kohti – Küsitleme erakonna liikmeid ja püüame oma küs
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused...................................
C) Väline valiidsus mil määral võime tulemusi üldistada taolistele sarnastele olukordadele; või valimi tulemuste üldistus kogu populatsioonile. Mõõtmise usaldusväärsust mõjutab valimi (sample) suurus. Me ei uuri tavaliselt kunagi kogu populatsiooni, kuid selleks et teha õigustatud järeldusi populatsiooni kohta, tuleb koostada küllalt suur (reliaabluse aspekt!) ja esinduslik (valiidsuse aspekt!) valim. Statistilised testid on samuti sõltuvad valimi suurusest. Valim peab olema valiidne, s.t. esindama kogu populatsiooni võimalikult paljude tunnuste osas. Põhiline meetod valimi koostamiseks on juhuslik valik. (Juhuslik valik tähendab sisuliselt seda, et igal antud populatsiooni liikmel on võrdne võimalus saada valitud.) Teine sagedasem viis on stratifitseeritud valimi koostamine. D) Sisemine valiidsus - Sisemine valiidsus on kõrge uurimusel, mis on läbi viidud nii korrektselt, et muutused sõltuva muutuja
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk
pisut täiendatud mudel. Analüüs Planeerimine Arendus Rakendus Evalvatsioon (George Washington University 2002) Erinevatest mudelitest sai valitud just see tema lihtsuse tõttu. Töö autorile meeldis ka, et tulemuse hindamine toimub pidevalt kogu protsessi käigus, mitte ainult lõpus. Lähtudes sellest mudelist on magistritöö jagatud kolme ossa: 1. analüüs sisaldab sihtrühma, ainevaldkonna ja erinevate lahenduskäikude uurimist; 2. planeerimine koosneb õpieesmärkide püstitamisest, sisu ja meetodite paikapanemisest; 3. arenduse osas toimub konspekti struktuuri loomine ja testimine ning konspekti prototüübi loomine. Hüpoteesi tõestamiseks jagatakse planeerimise faasis projektijuhtimise valdkond õpitegevusteks (mooduliteks). Objektide parameetrite kirjeldamiseks võetakse kasutusele metaandmed. Ühtlasi
-lahendusvariante, - võimalusi jne. Tööprotsess praktilise töö tegemiseks vajalikud materjalid, - tööetapid, tööprotsessi käigus üleskerkinud probleemid ja lahendused jne. Kokkuvõte enesekriitiline hinnang praktilise töö teostamise protsessist, juhendaja soovitused ja nendest kinnipidamine, abistavate infoallikate tugi praktilise töö teostamiseks, oodatav tulemus ning hinnang oma tööle (sellesse teoreetilisse ossa lisatud ka juhendajapoolne kirjalik hinnang praktilisele tööle). Rezümee (eesti keeles ja võõrkeeles koostöös kooli aineõpetajatega) lühikokkuvõte praktilisest tööst koos praktilise töö fotoga või video` failiga (doc., jpg., pdf., mpg. vms digitaalne vorming kokkuleppel kooli infotehnoloogia õpetajaga, eesmärgiga säilitada õpilaste praktilisi töid kooli digitaalses arhiivis). Lisad visandid, pildid, fotod, heli- ja videolõigud jne CD plaadil jms, mis täiendab,
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad .......................................... 78 Matemaatika kui keel ..................
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
saidiga tutvumiseks ja rakendusest, mille kaudu saiti külastatakse. Kokkuvõttes märgitakse peamised algatused juurdepääsetavuse vallas veebiainesele juurdepääsu käsitlevad suunised ja Euroopa resolutsioonid. Kasutatavuse põhimõtetes vaadeldakse kasutajat kui keskpunkti sisu ülesehituse, liidese ja suhtlusviiside kavandamisel. Selle kasutajakeskse metoodika tulemuslikkuse tagamiseks moodustatakse kasutajaid, sealhulgas puuetega kasutajaid esindav asjatundjate valim, kes kontrollib sisu juurdepääsetavust. Kultuuriüksuste veebisaitide kasutatavuse kriteeriumid on eelkõige seotud institutsiooni maine ja institutsiooni vastutusega. Kindlate sabloonide ehk mustrite kasutamisel põhinev süsteem on välja pakutud kui täiendav metoodiline lähenemisviis ja kasulik vahend heatasemeliste veebirakenduste kavandamiseks. Mustrikeel on välja kasvanud arhitektuuriuuringute valdkonnast ja seda on laiemalt rakendatud ka inimese ja arvuti vahelises suhtluses
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
annaabi.ee 
