süstlasse imetud teada kontsentratsiooniga vismuti lahus vastavasse aasa. Seejärel muudetakse reaktori lüliti asendit, mille järel kandelahus viib kogu süstitud vismuti lahuse läbi reaktori aasa detektori raku poole. Detekteerimiseks kasutatakse UV- spektrofotomeetrit, sest vismut moodustab EDTA-ga värvitu kompleksühendi, mille absorptsiooni saab mõõta 265 nm juures. Vismuti lahuste valmistamine: Vajalik kogus 100 ml, standardlahus 100 μg/ml I lahus 0,6 μg/ml, milleks võtta 0,6 ml standardlahust II lahus 1 μg/ml, milleks võtta 1 ml standardlahust III lahus 2 μg/ml, milleks võtta 2 ml standardlahust IV lahus 3 μg/ml, milleksvõtta 3 ml standardlahust Kontrolllahuseks oli tundmatu kontsentratsiooniga vismuti lahus. 3. Tulemused Piigi suhteline kõrgus Lahus (M) I paralleel II paralleel III paralleel Keskmine 1. 0,6 0,10 0,11 0,11 0,107 2
imetud teada kontsentratsiooniga vismuti lahus vastavasse aasa. Seejärel muudetakse reaktori lüliti asendit, mille järel kandelahus viib kogu süstitud vismuti lahuse läbi reaktori aasa detektori raku poole. Detekteerimiseks kasutatakse UV-spektrofotomeetrit, sest vismut moodustab EDTA-ga värvitu kompleksühendi, mille absorptsiooni saab mõõta 265 nm juures. Vismuti lahuste valmistamine: Vajalik kogus 100 ml, standardlahus 100 g/ml I lahus 0,6 g/ml, selleks vaja võtta 0,6 ml standardlahust II lahus 1 g/ml, selleks vaja võtta 1 ml standardlahust III lahus 2 g/ml, selleks vaja võtta 2 ml standardlahust IV lahus 3 g/ml, selleks vaja võtta 3 ml standardlahust Katse tulemused Piigi Piigi Piigi Suhteli Lahuse suhtelin suhtelin suhteline Keskväärtu ne kontsentratsioo Standarhälve e kõrgus e kõrgus kõrgus s standar
elueerimiseks kolonnist. Ainete retentsiooniajad on põhimõtteliselt individuaalsed, s.t. et piigi retentsiooniaja järgi saab kindlaks teha aine, mis sellele piigile vastab (joon. 1). Joon. 1. Tüüpiline kromatogramm Saasteainete kvantitatiivne määramine: Saasteainete kvantitatiivse sisalduse määramiseks kasutatakse välisstandardmeetodeid, kus kaliibrimine teostatakse välisstandardlahustega. Selleks süstitakse kolm standardlahust erineva saasteaine kontsentratsiooniga, kusjuures suurim kontsentratsioon ei tohiks ületada väiksemat üle kolme korra. Tulemuste põhjal tehakse graafik, mille Y-teljele kantakse standardlahuste kontsentratsioon ja X-teljele piikide kõrgused või pindalad. Saadud graafiku kaudu leitakse uuritava proovi kontsentratsioon. Kaliibrimisvõrrandi põhivalem on CL = a x A/A0 + b (g/l), kus CL komponendi kontsentratsioon lahuses, (g/l), A määratud komponendi piigi kõrgus või pindala,
Keeduklaasi loputada 2-3 korda väikeste destilleritud vee kogustega, mis samuti valada läbi filterpaberi mõõtkolbi. Mõõtkolb täita destilleeritud veega kriipsuni ja segada. Eraldus süsihappegaas. Seda katset mina läbi ei viinud. 2 HCl ( aq )+ CaCO3 → CaCl2 + H 2 O+CO 2 ↑ Teises katses tuli raua mõõtelahust valmistada. Kalibreerimiskõvera koostamiseks vajalike raud(III) mõõtelahuste valmistamiseks kasutada valmis Fe(III) standardlahust kontsentratsiooniga 0,1 mg/mL (Fe3+). Mõõtelahused valmistada 50 mL mõõtkolbides. Iga tudeng valmistas ühe mõõtelahuse. Pipeteeritava raud(III) standardlahuse kogus oli minul 1,2 ml. Arvutada Fe(III) kontsentratsioonid mg/mL ja mg/L valmistatud mõõtelahustes. Andmed kanda järgnevasse tabelisse. Pipeteerida automaatpipetiga vajalik kogus Fe3+ standardlahust mõõtkolbi, lisada 4 mL 50% sidrunhappe lahust ja segada, edasi lisada 5 mL 10% sulfosalitsüülhappe lahust ja loksutada
arvestatud: Mg sisalduse määramine vees leek-AAS meetodil Töövahendid · Keeduklaasid 50-100 mL · Mõõtkolvid 50, 100 mL · Pipetid 5, 10 mL · AA-leekspektrofotomeeter Pye Unicam SP9700 Reaktiivid · Dest. Vesi · Mg standardlahus 100 g/mL Töölahused Valmistada Mg töölahused vastavalt 20, 10 ja 5 g/mL Töö käik Pipeteerida 2.5 , 5 , 10 ml Mg standardlahust kontsentratsiooniga 100 g/mL 50 mL mõõtkolbidesse ja täita kolvid kriipsuni destilleeritud veega ning korralikult segada. Lülitada spektromeeter vooluvõrku, lülitada sisse Mg lamp. Reguleerida lambivool 13-14 mA. Mõõtma asuda 20 min peale lambi sisselülitamist. Avada õhukraan, avada atsetüleeni ballooni kraan. Leegi süütamiseks vajutada nupule START. Valada dest vett keeduklaasi ja nullida instrument (vajutades nupule ZERO)
K4[Fe(CN)6] 0,1%-list lahust koguses, mis on vajalik kolvi täitmiseks kuni lõppmahuni. 2)Uuritavaks lahuseks oli sidruni vesilahus, mille lahjendus oli 1/100. 3) Kindlakontsentratsiooniliste glükoosilahuste valmistamisel kasutasinstandardlahust, mis sisaldas glükoosi täpselt 1,0 mg/ml. Standardlahusest valmistatasin kolm lahut, mille kontsentratsioon oli 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Selleks võtsin kolm katseklaasi ning esimesse pipeteerisin standardlahust 2,5 ml ning lisasin 7,5 ml dest.vett. Teises katseklaasis tegin esimesest kahekordse lahjenduse ning kolmandas teisest kahekordse lahjenduse. 4) Võtsin kuus puhast katseklaasi. Katseklaasi nr1 pipeteerisin 1 ml destilleeritud vett, katseklaasidesse nr 2 ja 3 pipeteerisin 1 ml uuritavat lahust, katseklaasidesse nr 4, 5 ja 6 pipeteerisin igaühte 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust. Igasse katseklaasi pipeteerisin 3 ml tööreaktiivi ja loksutasin koheselt. Ootasin vähemlt 20
destilleeritud veega. Selleks, et glükoosi kontsentratsiooni tundmatus proovis kindlaks teha, tuleb esmalt koostada kaliibrimisgraafik, mis seob glükoosi kontsentratsiooni lahuse absorptsiooniga (A). Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsentratsiooni (C, mg/ml) ja y-telg absorptsiooni (optilise tiheduse) väärtust lainepikkusel 410 nm. Valmistati kindlakontsentratsioonilised glükoosilahused. Selleks võeti 3 puhast katseklaasi. Esimesse pipeteeriti 2,5 ml glükoosi standardlahust (1 mg/ml) ning 7,5 ml dest.vett saadi 0,25 mg/ml kontsentratsiooniga lahus. Teise pipeteeriti 5 ml 0,25 mg/ml kontsentratsiooniga lahust ning 5 ml vett saadi 0,125 mg/ml konts-ga lahus. Kolmandasse katseklaasi pipeteeriti 5 ml 0,125 mg/ml konts-ga lahust ning 5 ml vett saadi 0,062 mg/ml konts-ga lahus. Võeti 6 puhast katseklaasi, nummerdati. Katseklaasi nr 1 pipeteeriti 1 ml destilleeritud vett (0-proov),
lahjendatakse. Glükoosilahuste valmistamine kaliirimisgraafiku koostamiseks Kindla glükoosi kontsentratsiooniga lahuste valmistamiseks lähtusin glükoosi standardlahusest, milles glükoosi kontsentratsioon on täpselt 1,0 mg/ml. 1. Standardlahusest valmistasin kolm lahjendust, milles glükoosi kontsentratsioon on vastavalt 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml 2. Lahjenduste valmistamiseks võtsin 3 puhast, kuiva katseklaasi. Esimesse mõõdsin 2,5 ml glükoosi standardlahust ja 7,5 ml destilleeritud vett 3. Teise võtsin 5 ml lahust esimesest katseklaasist ja lisasin 5 ml destilleeritud vett 4. Kolmandasse võtsin 5 ml teisest katseklaasist ja lisasin 5 ml dest. vett. Katse tulemused optiline korrigeeritud glükoos tihedus D mg/mL kontrollproo 0,0658 0 0 v oma proov 1 0,1062 0,04 otsitav
Cst ja Clahj tähistavad aine kontsentratsiooni vastavalt standard- ja lahjendatud lahuses, Vst ja Vlahj vastavate lahuste mahtusid. Seega võimaldab toodud võrrand arvutada lahjenduse tegemiseks vajaliku standardlahuse mahu, kui on teada lahjendatud lahuse vajalik maht (10ml). 1) 2) 3) Lahjenduste valmistamine Lahjenduste valmistamiseks võtan 3 puhast,kuiva katseklaasi,kuhu pipeti abil mõõdan eelnevalt väljaarvutatud kogus glükoosi standardlahust. Destilleeritud vett lisan pipetiga niipalju,kui on vajalik lahuse lõppmahu(10ml) saavutamiseks. Katseklaasid sulen korkidega ja loksutan kontsentatsiooni ühtlustamiseks. Värvusreaktsiooni läbiviimine Reaktsiooni läbiviimiseks asetan katseklaaside statiivi 6 puhast, kuiva katseklaasi ja numereerin. Kontrollkatse e 0-proov,mis näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni,viian läbi destilleeritud veega. Katseklaasi nr.1 pipeteerin 1ml dest.vett Katseklaasidesse nr
UVmini-1240 lainepikkustel 430 ja 550 nm. 3. Mõõta uuritava lahuse (sisaldab Mn ja Cr) neelduvus ja läbilaskvus lainepikkustel 430 ja 550 nm. 4. Saadud neelduvuste põhjal leida Mn ja Cr kontsnetratsioon uuritavas lahuses nii arvutuslikult kui ka kalibratsioonigraafiku abil. Võrrelda saadud tulemusi. 5. Teha järeldused. Töö käigus on arvutamiseks vaja leida lahuste molaarsed kontsentratsioonid. Näide: KMnO4 standardlahust lisati 5,0 ml mõõtkolbi. Mn kontsentratsioon kolvis=(5,0 * 0,05 mg/ml) / 50 ml = 0,005 mg/ml Mn molaarne kontsentratsioon CM = (0,005 * 0,05 L) / (158,04 * 0,05 L) = 3,16 * 10-5 M M(KMnO4)=158,04 g/mol Tulemused ja arvutsed: l=0,5cm Tulemused kanda tabelisse: Aine Kolvi nr 430 nm 550 nm (430) (550) Konts. A T, % A T, % mg/ml M mol/L Mn 1
II osa Kvanitatiivne analüüs Eesmärgid: 1. Määrata KMnO4 ja K2Cr2O7 kontsentratsioonid kontrolllahuses. 2. Kalibreerimissirge konstrueerimine ja iseloomustamine kasutades regressioonisirge võrrandit ning paranduskoefitsienti. 3. Lamberti Bugeri Beeri seaduse kasutamine segu kvantitatiivse analüüsi jaoks. Lahused: Dest. vesi, 6,25 mM KmnO4, 12 mM K2Cr2O7, segu ehk kontrolllahus. Töö käik: 1. Valmistakse viis KMnO4 standardlahust kalibreerimise jaoks. Pipeteeritakse 2.0, 3.5, 5.0; 7.0 ja 9.0 mL 100 mL mõõtkolbidesse, täidetakse kriipsuni dest. veega ja loksutatakse. 2. Valmistatakse viis K2Cr2O7 standardlahust kalibreerimise jaoks. Pipeteeritakse 1, 2, 4, 6 ja 9 mL 100 mL mõõtkolbidesse, täidetakse kriipsuni dest. veega ja loksutatakse. 3. Ainete spektri mõõtmine Katse tulemused: Kogus, ml ABS Lahus
Uuritava proovi (greibimahla lahjendus) ettevalmistamine: Valmistasin greibimahlast 1:100 lahjenduse. Selleks pipeteerisin automaatpipetiga 0,5 ml pigistatud greibi mahla 50 ml kolbi, täitsin kolvi kriipsuni destilleeritud veega ning loksutasin segamini. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks: Valmistasin 1,0 mg/ml kontsentrasiooniga glükoosi lahusest 3 lahjendust: 0,25, 0,125 ja 0,062 mg/ml. 0,25 mg/ml lahjendus: pipeteerisin puhtasse katseklaasi 2,5 ml glükoosi standardlahust ja lisasin dest. vett 7,5 ml, panin katseklaasi korgi peale ja loksutasin. Pipeteerisin esimest lahjendust 5 ml teise katseklaasi, kus oli juba 5ml destilleeritud vett ning loksutasin, nii sain 0,125 mg/ml lahjenduse. Teisest lahjendusest pipeteerisin 5 ml kolmandasse katseklaasi, kus oli samuti 5 ml destilleeritud vett ning loksutasin. Sain kolmanda lahjenduse, 0,062 mg/ml. Reaktsiooni läbiviimine (toatemperatuuril): 1. Markeerisin 6 kuiva ja puhast katseklaasi ja asetasin need statiivi.
Glükoosilahuste valmistamine kaliirimisgraafiku koostamiseks Kindla glükoosi kontsentratsiooniga lahuste valmistamiseks lähtusin glükoosi standardlahusest, milles glükoosi kontsentratsioon on täpselt 1,0 mg/ml. 1. Standardlahusest valmistasin kolm lahjendust, milles glükoosi kontsentratsioon on vastavalt 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml 2. Lahjenduste valmistamiseks võtsin 3 puhast, kuiva katseklaasi. Esimesse mõõtsin 2,5 ml glükoosi standardlahust ja 7,5 ml destilleeritud vett. 3. Teise võtsin 5 ml lahust esimesest katseklaasist ja lisasin 5 ml destilleeritud vett 4. Kolmandasse võtsin 5 ml teisest katseklaasist ja lisasin 5 ml vett. 5. Saadud lahjendusi loksutasin hoolikalt läbi. Reaktsiooni tööreaktiiviga viisin läbi katseklaasides toatemperatuuril. 1. Selleks asetasin statiivile 6 puhast kuiva katseklaasi ja märkisin need numbritega. 2. Katseklaasi nr. 1 pipeteerisin 1 ml destilleeritud vett (kontrollproov)
Tiitrimeetria tüübid · volumeetriline tiitrimeetria- registreeritakse titrandi ruumala, mis kulub reaktsiooniks analüüsitava ainega; · gravimeetriline tiitrimeetriaregistreeritakse titrandi kaal; · kulonomeetriline tiitrimeetriaregistreeritakse aega või voolutugevust,mis on vajalik analüüsitava aine oksüdeerimiseks või redutseerimiseks. Volumeetriline tiitrimeetria · Tiitrimeetria meetodid nõuavad, et tiitrimisel kasutataks tuntud kontsentratsiooniga lahust - standardlahust ehk titranti · Näiteks kloriidide määramine :Cl- + Ag+ AgCl Tiitrimeetria põhimõisted Definitsioonid · standardlahus ehk standard titrant · tiitrimine · tiitrimise ekvivalentpunkt · tiitrimismeetodid 1) otsene tiitrimine 2) tagasitiitrimine 3) kaudne tiitrimine · tiitrimise lõpp-punkt Tiitrimine Proovi kontsentratsiooni saab määrata täpse kontsentratsiooniga standardlahuse (titrandi) ruumala mõõtmise abil
Glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemiseks tuleb esmalt koostada kalibreerimisgraafik lainepikkusel = 410 nm. Glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standardlahusest, milles on glükoos 1,0 mg/ml. Selleks valmistasin standardlahusest kolm lahjemat glükoosilahust kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Lahjenduste valmistamiseks võtsin 3 puhast katseklaasi. Esimesse katseklaasi pipeteerisin 2,5 ml glükoosi standardlahust ning 7,5 ml destilleeritud vett ning loksutasin hoolikalt ühtlase kontsentratsiooni saamiseks. Selle tulemusel sain 0,25 mg/ml kontsentratsiooniga lahuse. Teise katseklaasi pipeteerisin 5 ml 0,25 mg/ml kontsentratsiooniga lahust ning 5 ml destilleeritud vett, mille tulemusel sain 0,125 mg/ml kontsentratsiooniga lahuse. Loksutasin lahust hoolikalt. Kolmandasse katseklaasi pipeteerisin teist katse klaasist 5 ml 0,125 mg/ml
märgini, sulesin korgiga ja ühtlase kontsentratsiooni saavutamiseks loksutasin läbi. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks Kindlakontsentratsiooniliste glükoosilahuste valmistamisel lähtusin glükoosi standardlahusest, mis sisaldab glükoosi täpselt 1,0 mg/ml. Standardlahusest valmistasin kolm lahjemat glükoosilahust. Selleks kasutasin samm-sammult lahjendamist: Nagu skeemilt näha, toimisin järgnevalt: võtsin 2,5 ml standardlahust ning lisasin 7,5 ml destilleeritud vett ja loksutasin hoolikalt läbi. Sain lahuse kontsentratsiooniga 0,25 mg/ml. Seejärel võtsin saadud lahusest 5 ml järgmisesse katseklaasi ning lisasin juurde 5 ml destilleeritud vett ja loksutasin. Sain lahuse kontsentratsiooniga 0,125 mg/ml. Viimaks võtsin saadud teisest lahjendusest 5 ml lahust ning lisasin 5 ml destilleeritud vett, loksutasin. Kolmanda lahjenduse sain kontsentratsiooniga 0,062 mg/ml. Värvusreaktsiooni läbiviimine
lõppmahuni. Kuni tarvitamiseni säilitatakse tööreaktiivi külmkapi temperatuuril. Töö käik 1. Uuritava lahuse ettevalmistus Pressisin mahla viinamarjast ja tegin 200 kordne lahjendus. Selleks võtsin 0,5 ml mahla ja 100 ml vett. Filtreerisin lahust ja kasutasin edasi filtraadi. 2. Glükoosilahuse valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks Võetakse kolm 15 ml tuubi ja kasutatakse skeemi: I. Võetakse 1 ml standardlahust (konts. 1 mg/ml) viiakse 15 ml tuubi ja lisatakse 3 ml dest.vett, saadakse lahus nr 1 kontsentratsiooniga 0.25 mg/ml II. Võetakse 2 ml lahust 1 ja lisatakse 2 ml dest.vett, saadakse lahus nr 2 kontsentratsiooniga 0.125 mg/ml. III. Võetakse 2 ml lahust 2 ja lisatakse 2 ml dest.vett, saadakse lahus nr 3 kontsentratsiooniga 0.062 mg/ml. 3. Reaktsiooni läbiviimine
neutraliseerida. 5. Täitsin kolvi märgini külma dest. veega, sulgesin korgiga ja loksutasin. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks: 1. Valmistasin 1,0 mg/ml kontsentrasiooniga glükoosi lahusest 3 lahjendust: 0,25, 0,125 ja 0,062 mg/ml. 2. Alglahuses ja lahjenduses sisaldub üks ja sama ainehulk: Cst * Vst = Clahj * Vlahj. 3. 0,25 mg/ml lahjendus: pipeteerisin puhtasse katseklaasi 5 ml glükoosi standardlahust ja lisasin dest. vett 15 ml, panin katseklaasi korgi peale ja loksutasin. Sain 20 ml 1. lahjendust. 4. 0,125 mg/ml lahjendus: pipeteerisin katseklaasi 5 ml 0,25 mg/ml lahjendust ja lisasin sellele 5 ml destilleeritud vett, loksutasin. Sain 10 ml 2. lahendust. 5. 0,062 mg/ml lahjendus: pipeteerisin katseklaasi 5 ml 0,125 mg/ml lahendust ja lisasin 5 ml destilleeritud vett. Sain 10 ml 3. lahjendust. Reaktsiooni läbiviimine (toatemperatuuril): 1
Glükoosilahuste valmistamine kaliirimisgraafiku koostamiseks. Kindla glükoosi kontsentratsiooniga lahuste valmistamiseks lähtuti glükoosi standardlahusest, milles glükoosi kontsentratsioon on täpselt 1,0 mg/ml. Sellest valmistati rida glükoosilahuseid ehk lahjendusi. Valmistati 3 lahjendust, milles glükoosi kontsentratsioon on vastavalt 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Lahjenduste valmistamiseks võeti 3 puhast, kuiva katseklaasi. Esimesse mõõdeti 2,5 ml glükoosi standardlahust ja 7,5 ml destilleeritud vette. Teise võeti 5 ml lahust esimesest katseklaasist ja lisati 5 ml destilleeritud vett. Kolmandasse võeti 5 ml teisest ja lisati 5 ml vett. Reaktsioon tööreaktiividega viidi läbi katseklaasides toatemperatuuril. Selleks asetati statiivile 6 puhast ja kuiva katseklaasi, mis markeeriti numbritega. Katseklaasi '0' pipeteeriti 1 ml destilleeritud vett (kontrollproov). Katseklaasidesse '1' ja '2' pipeteeriti 1 ml uuritavat lahust (paralleelproovid).
lahuses, Vst ja Vlahj vastavate lahuste mahtusid. See võrrand võimaldab arvutada lahjenduse tegemiseks vajaliku standardlahuse mahu, kui on teada vajalk lahjendatud lahuse maht. Lahjendusete (lahjendatud glükoosilahuste) valmistamiseks võetakse kolm puhast, kuiva kalibreeritud (jaotusega varustatud) katseklaasi, kuhu pipeti abil mõõdetakse eelnevalt väljaarvutatud kogus glükoosi standardlahust ja lisatakse destilleeritud vett nii palju, kui on vajalik lahuse lõppmahu saavutamiseks( antud juhul on vajalik 20 ml kokku). Katseklaasid suletakse korkidega ja loksutatakse ühtlustamiseks läbi. Reaktsiooni läbiviimine Reaktsioon viiakse läbi katseklaasides toatemperatuuril. Selleks pannakse katseklaaside statiivi 6 puhast ja kuiva katseklaasi. Asjalik on ka katseklaasid markeriga ära märkida.
lahjendust kontsentratsioonidega 0,25 mg/mL, 0,125 mg/mL ja 0,062 mg/mL. Lahjendamisel lähtsuin põhimõttest, et lahjendamiseks võetud standardlahuse mahus ja lahjendatud lahuse lõpmahus sisaldub võrdne ainehulk. Lahjendatud lahuse mahuks oli 10 mL. Lahjendatud glükoosilahuste tegemiseks võtsin kolm puhast ja kuiva kaliibritud katseklaasi. Valmistasin standardlahusest 10 mL glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,25 mg/mL. Selleks pipeteerisin I katseklaasi 2,5 mL standardlahust ja täitsin destilleeritud veega kuni 10 mL-ni. Loksutasin. Lahjendasin saadud lahust kaks korda (II katseklaas) ning saadud teist lahust veel omakorda kaks korda (III katseklaas). Loksutasin. Värvusreaktsiooni läbiviimine Nummerdasin 6 puhast ja kuiva katseklaasi, asetasin need statiivi. Katseklaasi nr 1 pipeteerisin 1 mL destileeritud vett. See oli kontroll- ehk 0-proov, mis näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni.
Mahl või mõni muu vedelik · Tundmatuks prooviks oli värskest sidrunist pressitud sidrunimahl, millest tegin lahjenduse . · Filtreerisin sidrunimahla viljalihast. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamine Kindlakontsentratsiooniliste glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standard- lahusest, mis sisaldab glükoosi täpselt . · Standardlahusest valmistasin kolm lahjemat glükoosilahust ehk lahjendust järgmiselt. kontsentratsiooniga standardlahust pipeteerisin sobiva suurusega katseklaasi 2,5 ml, millele pipeteerisin 7,5 ml destilleeritud vett. Katseklaasi sulgesin korgiga ning loksutasin glükoosilahust kontsentratsiooni ühtlustamiseks. Tehtud lahjendusest pipeteerisin 5 ml lahjendatud glükoosilahust teise kuiva katseklaasi ning pipeteerisin sinna sama palju destilleeritud vett. Jällegi sulgesin katselaasi korgiga ja loksutasin kontsentratsiooni ühtlustamiseks
Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsentratsiooni (C, mg/ml) ja y-telg absorptsiooni (= optiline tihedus) väärtust nimetatud lainepikkusel. Kindlakontsentratsiooniliste glükoosilahuste valmistamisel lähtusin glükoosi standard- lahusest, mille glükoosisisaldus oli täpselt 1,0 mg/ml. Standardlahusest valmistasin kolm lahjemat glükoosilahust, mille kontsentratsioonid olid 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Esimese lahuse valmistamiseks võtsin 2,5 ml standardlahust ja 7,5 ml destilleeritud vett. Teise lahuse valmistamiseks võtsin esimesest lahusest 5 ml ja lisasin sellele 5 ml vett. Kolmas lahus valmis analoogselt teisele. Värvusreaktsiooni läbiviimine Reaktsiooni viisin läbi toatemperatuuril. Võtsin 6 puhast ja kuiva katseklaasi ning nummerdasin need. Kontrollkatse ehk 0-proov näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni, see viiakse läbi destilleeritud veega. Uuritava lahusega tegin 2 paralleelkatset, glükoosi
7. Pressin kaaluklaasi 2-3 ml sidrunimahla 8. Teen 100-kordse lahjenduse (1 ml sidrunimahlale lisan destilleeritud vett kuni 100 ml mõõtkolvi kriipsuni 9. Filtreerin saadud lahjenduse läbi paberfiltri katseklaasi, et viljaliha eemaldada STANDARDLAHUS sisaldab glükoosi täpselt 1,0 mg/ml 10. Võtan 3 puhast ja kuiva kalibreeritud katseklaasi ja valmistan glükoosi standardlahusest kolm lahjendust: a) Mõõdan esimesse katseklaasi 2,5 ml glükoosi standardlahust ja 7,5 ml destilleeritud vett b) Teise katseklaasi võtsin 5 ml lahust eelmisest katseklaasist ja lisasin 5 ml destilleeritud vett c) Kolmandasse katseklaasi võtsin 5 ml teisest katseklaasist ja lisasin 5 ml destilleeritud vett 11. Sain glükoosi standardlahusest kolm lahjendust kontsentratsioonidega: a) 0,25 mg/ml b) 0,125 mg/ml c) 0,062 mg/ml 12. Panen statiivi 6 kuiva ja puhast katseklaasi. Tähistasin need: 1, 2a, 2b, 3, 4, 5
Kaliibrimislahused olid eelnevalt valmistatud õppejõu poolt kontsentratsioonidega 5, 8, 10, 18, 25 ja 50 mg/l. Tundmatuteks lahusteks oli vitamiinivesi ning põhjavesi. Arvutusnäide 5 mg/l lahuse valmistamine 1000 mg/l standardlahusest: C2V 2 C1 V 1=C 2 V 2 V 1= C2 1000 mg/ml x ml 5 mg/ml 100 ml 5 100 V 1= =0,5 ( ml ) 1000 Kaliibrimislahuse 5 mg/l jaoks on vaja võtta 0,5ml standardlahust ja (100-0,5)=99,5ml vett. Mõõtmine toimus leek-aatomabsorptsioonspektroskoopilisel meetodil. Proov imetakse koos kütte- ja oksüdeerijagaasidega läbi toru segistisse. Segistis proov pihustub. Proov aurustub ja seejärel atomiseerub leegis, kus temp. on 2100-2400 kraadi. Õõneskatoodlambist tulev kiigus läbib leeki, kus Zn elemendi aatomid neelavad kiirgust, mille käigus lähevad need aatomid ergastatud olekusse. Seejärel saadetakse see kiir monokromaatorisse
Standardlahus: Standardlahus-kindla konsentratsiooniga lahus,mida kasutatakse mahtanalüüsi teostamiseks. Nõuded-peab olema püsiv,peab analüüsitava ainega kiiresti reageerima ja täielikult reageerima,peab olema selektiivne. Standardlahuste konsentratsiooni määramise meetod-Otsene meetod-st et põhiaine on titrant.Standardiseerimis meetod-kas standardlahuse konsentratsioon määratakse täpse põhiaine kaalutise abil või kasutatakse teist kindla konsentratsiooniga standardlahust. Standardlahuse konsentratsiooni väljendamine: Molaarsus: Normaalsus: %: Molaalsus: Ppm,ppb,ppt Lahustunud aine ja lahusti ruumalade suhe P funktsioonid Gravimeetriline tiitrimeetria: Olemus-mõõdetakse tiitrimiseks kulunud titrandi massi Eelised-suurem kiirus, mugavus;pole vaja kalibreerida klaasnõusid;pole vaja arvestada temperatuuri muutusi;kaalumine on täpsem kui ruumala mõõtmine;kergelt automatiseeritav. Vesilahuste keemiline koostis:
W 0,5 =5,54 0,0785 ( ) =¿ 46204,86 L 150 mm H 1= = =8,771∗10−3 N 1 17101,47 L 150 mm H 1= = =3,246∗10−3 N 1 46204,86 Katse 5 (piigi indentifitseerimine, Rutiiniga); võtta 200 μl proovi ning lisada sellele 2 μl standardlahust (rutiin või kvertsetiin) ning korrata katset: (t m2−t m 1) (7,174−4,225) RS =1,18 =1,18 =¿ (W 1 + W 1 ) (0,0784+ 0,0753) 22,64 ;1 ;2 2 2 ( t R −t0 ) ( 4,225−2,003 ) K '1= = =¿ 1,109
3. Isiklikud vead-aparatuuri skaala vale lugemine, mittekorralik kaliibrimine, vilets meetod/proovi eeltöötlus, isiklikud puudused, arvutusvead. Saab vältida korraliku harjutamise ja kogemustega Vigade vältimine ja avastamine Standardainete analüüs Sõltumatu analüüs Tühikatsed Titrimeetria põhitüübid: Volumeetriline tiitrimeetria- registreeritakse titrandi ruumala, mis reageerib analüüsitava ainega; Meetodid nõuavad et kasutataks tuntud kontsentratsiooniga lahust-standardlahust ehk titranti. Näiteks kloriidide määramine: Cl- + Ag+ AgCl Analüüt Titrant AgNO3 Tundmatu Standardlahus kontsentratsioon Teada kontsentratsioon Gravimeetriline tiitrimeetria- registreeritakse titrandi kaal; kulonomeetriline tiitrimeetria- registreeritakse aega või voolutugevust, mis on vajalik analüüsitava aine oksüdatsiooniks või redutseerimiseks. Titrimeetria põhimõisted:
võimsus 850W. Tabe:3. Mikrolainemineralisatori mineraliseerimise programm Aste Võimsus(W) Temp.tõusu, kiirus (sek) Hoidmine, aeg (sek) 1 850 15 15 2 0 0 15 Jahutasin proovi ning viisin üle 25ml mõõtekolbidesse ja lahjendasin milliQ veega 15ml´ni Hg määramiseks lisasin 2 ml 30% HCL ja ja lahjendasin 25ml dest veega. Kalibreerimiseks kasutatakse vähemalt kolme standardlahust ja 0-proovi (100ml kolbi viiakse 0,5ml lämmastikhapet ja täidetakse kolb märgini). Kasutasin 0,1; 0,2 ja 0,5 mg/l mis on valmistatud lähtestandardlahusest 1000 mg/l. Kuivaine sisalduse määramine Bioloogilist materjali kaaluda kaalutopsidesse 1-1,5 g Kuivatada kuivatusahjus 105ºC juures 7h konstantse kaaluni. Arvutatakse: märgkaal - kuivkaal 100 - x100 = kuivaine% märgkaal 29 5
lahuses, Vst ja Vlahj vastavate lahuste mahtusid. Seega võimaldab toodud võrrand arvutada lahjenduse tegemiseks vajaliku standardlahuse mahu, kui on teada lahjendatud lahuse vajalik maht (antud töös reeglina 10, 15 või 20 ml). Lahjenduste (= lahjendatud glükoosilahuste) valmistamiseks võetakse kolm puhast, kuiva standardset või kalibreeritud (jaotustega) katseklaasi, kuhu pipeti abil mõõdetakse eelnevalt väljaarvutatud kogus glükoosi standardlahust. Destilleeritud vett lisatakse sobiva mahuga pipetiga niipalju, kui on vajalik lahuse lõppmahu (10 ml, 15 ml vm) saavutamiseks. Kalibreeritud katseklaaside puhul pole destilleeritud vee lisamiseks vaja kasutada pipetti, vaid vett lisatakse pesupudelist kuni vastava mahuni. Katseklaasid suletakse korkidega ja loksutatakse kontsentratsiooni ühtlustamiseks. Teine võimalus lahjendatud glükoosilahuste( lahjenduste) tegemiseks on samm- sammult lahjendamine (vt toodud skeemi)
4. Folin-Ciocalteau reaktiiv Üliõpilasel valmistada 5. Reaktiiv C: Reaktiiv C on ebapüsiv, seetõttu tuleb ta valmistada ex tempore. Segage reaktiivid A ja B vahekorras 50:1. Selle katse tarvis tuleks valmistada vähemalt 10 ml reaktiivi C. TÖÖ KÄIK Valgulahuse lahjendusterea valmistamine standardlahusest (üldvalgu kontsentratsioon on 320 µg/ml): - võtke 4 viaali, nummerdage need ja pipeteerige igasse neist 1 ml destilleeritud vett; - lisage 1. viaali 1 ml standardlahust ja segage hoolikalt mikseril; - võtke 1. viaalist 1 ml lahust ja viige 2. viaali. Segage hoolikalt viaali sisu; - võtke 2. viaalist 1 ml lahust, viige see 3. viaali ja segage viaali sisu hoolikalt; - võtke 3. viaalist 1 ml lahust, viige see 4. viaali ja segage hoolikalt. Nii saitegi valgulahuse lahjenduste rea 1:2, 1:4, 1:8 ja 1:16. Standardgraafiku konstrueerimine ja valgu kontsentratsiooni määramine
annaabi.ee 
